Meie Austraalia ja Uus-Meremaa seiklused!

Viimane sissekanne meie reisipaevikusse!

2010-11-25T00:31:00.000-08:00

16.11.2010

Kadi: Cambodia piiri yletasime mooda maad. See laks yllatavalt hasti ja taitsa kiiresti kui valja arvata see, et inimesed yritavad sind igalpool petta ja ka piiril, ametnikud kysivad sinult raha millegi eest mida ei eksisteeri. Nii et ma peaaegu, et laksin taitsa endast valja, aga ei ole hullu midagi. Saime omad viisad katte ja mingeid suuremaid probleeme meil ette ei tulnud. Muidugi neile, kes tulevikus peaksid Kambodzasse minema Taimaalt (maismaa kaudu) siis neile teadmiseks, et piiril ei pea sa mitte mingit muud summat maksma peale 20 USD. See on ainuke tasu mis PEAB maksma. Nii et kui keegi kysib millegi muu eest raha, siis keeldu ja konni edasi piiripunkti poole :) meie seda teadsime, ei maksnud midagi, aga osad turistid maksid seal mingite paberite eest. Nii et ettevaatust.
Takso leidsime ka taitsa moistliku hinnaga (45 dollarit 4 inimest), mis viis meid kenasti Siem Reapi nimelisse linnakesse. Taksot jagasime yhe teise paariga (kutt Sveitsist, naine Hispaaniast).
2 tundi vottis see aega, tee sinna on nyyd onneks asfalteeritud ja koik laks kenasti. Ilus paikeseloojang oli ja joudsimegi ohtuks Siem Reapi. Ei old see piiriyletus midagi hullu (eelnevalt olime kuulnud igasuguseid kahtlaseid lugusid).
Teiseks paevaks organiseerisime endale tuk-tuk juhi, kes viiks meid paikesetousuajaks Angkor Wati. See on selline suur suur templitekompleks, mille kylastamiseks void valida, kas 2 paeva pileti voi 3 paeva voi veel pikemaajalise pileti. Meie otsustasime, et votame ainult yhepaevase pileti, et lahme juba varakult paikesetousuks kohale ja paev labi siis uurime neid templeid seal. Ja ma pean ytlema, et oigesti tegime ka. Selle aja jooksul joudsime ara naha koige suuremad, uhkemad ja voimsamad ehitised, kolada ka dzungliradadel ja avastada vaiksemaid ja meile sellest taitsa piisas. Need olid toesti VAGA voimsad ja ilusad! Ma usun, et see on siiani koige uhkem kompleks kus me kainud oleme (vahemalt praegu tundub nii). Tegemist oli oma hiilgeaegadel suure linnusemoodi kohaga, kus piiratud ala sisse ehitati linn koos koige vajaminevaga. Khmeeride esivanemad ehitasid need ja graveerisid seintele sadu tuhandeid pilte Buddha elust ja tegemistest. Kes kainud, need teavad. Pildid annavad ka natuke aimu millega tegu, aga selle koha tegelikust voimsusest saab alles siis aru, kui seal ise ringi jalutad ja neid lugusid uurid. Soovi korral saab seal endale giidi ka votta, kes sulle pikemalt koigest raagib. Meie piirdusime oma Angkori raamatuga. Muidugi need, kes on suuremad ajaloohuvilised, neil soovitan ikkagi osta natuke kallim 3 paeva pilet ja vaadata seal ringi kas siis 2 voi 3 paeva, aga yldiselt me Kristjaniga vist joudsime otsusele, et ka 1 paev on taitsa piisav. Igasuguseid myyjaid on seal ka nii palju, koik yritavad millegagi aritseda. Aga jaa, paikesetous Angkor Wati juures oli kyll imeilus, mulle vaga meeldis, eks paneme siia pilte ka. Ilmaga onneks ka vedas, ei olnud suuri pilvi, ega sadanud vihma.
Angkor meenutas mulle jallegi Mowgli Dzungliraamatu kadunud linnakesi ja kohati oligi tunne nagu konniks kusagil filmis. Kui ma oigesti aru sain siis siin filmiti kunagi Angelina Joliega Tomb Raideri filmi (me ei ole seda ise nainud, ei oska tapsemalt raakida). Paeva lopuks olime igatahes vaga vasinud ja onnelikud- jalle yks maailma suurtest uhketest ehitistest nahtud!

Kristjan, 17. novembril:

Angkor Thom oli mu lemmik tempel seal, suured puud kasvasid yle ja labi myyride.
Praeguseks oleme maabunud jallegi pisikeses rannalinnakeses- Sihanoukvilles (vmt). Ilmad on ilusad ja vesi soe, toidud vaga maitsvad ja odavad, 3-4 paeva veedame siin, siis vaatab edasi.
Cambodias on vaga palju venelasi, siingi arendavad mingit rannapiirkonda, on endale hotelle ja asju kokku ostnud, igal pool kuuleb vene keelt. Eile keegi mainis, et yhel hotellil siin meie tanavas on 3 eestlastest omanikku, voib-olla astume sealt parast labi. Angkor Watis oli ka yks eestlaste seltskond, kes ehmatasid ara, kui ma neile tere ytlesin. Hea meelega veedaksime veel aega siin Cambodias, aga kahjuks on meil juba lennupilet Kuala Lumpurisse ostetud ja uue pileti ostmine laheks paris kalliks. Kunagi peaks siia tagasi tulema, et rohkem naha. Ja Laosesse tahaks ka siis minna. Laost on paljud kiitnud, kellega oma reisidel siin kohanud oleme. Cambodia on igatahes turiste paksult tais, Laos pidi vaiksem ja monusam olema. Yks asi, mis siin Kagu-Aasias silma on hakanud, on see, et vanad valgenahalised mehed on pisikeste asiaatide peale vaga maiad. Tanaval kondides kohtab igal pool selliseid paarikesi, mis koosnevad 60-aastasest valgest mehest ja 20-aastasest aasia naisest. Tundub, et need mehed endale oma maalt noort naist ei leia, kuna nad ei ole eriti rikkad. Seega voetakse ette teekond Thailandi voi Vietnami, kus ollakse 10 korda rikkamad ning siit pole neil raske endale leida noort aasia tibi, kes on vaga onnelik, kui Euroopa voi Ameerika onu talle restoranis nuudleid ostab ja pepu peale laksu loob. Koik Kagu-Aasia inimesed arvavad nimelt, et inimesed, kes on tulnud nende maale reisima, peavad olema vaga rikkad. Ise neil eriti voimalusi reisima minna ei ole, seega ongi neil tekkinud arvamus, et koik, kes saavad endale reisimist lubada, on rikkad ka omal maal. Igatahes me kohtusime yhe Shveitsis elava paariga, mees on arst ja naine tootab pangas ning nemad kurdavad tapselt samamoodi nagu eestlasedki, et elu on raske ja kallis, raha korvale panna ei saa jnejne. Vot nii.

Kadi: jah, siin kohati on taitsa raske kellelegi seletada, et me ei ole nii rikkad midagi ja ei saa osta koiki asju mida nad pakuvad. Nende arvates on KOIK valged turistid siin rikkad, nii et nendega pole motet yldse hakata seletama, et me oleme vaesed backpackerid.
Venelasi on siin jah ikka vaga palju. Tundub, et nad on Kambodza endale sihikule votnud. Mulle see vaga ei meeldi, see tuletab mulle jalle meelde, et Eestis peab ka teenindussektoris vene keelt oskama (ja mina seda ei oska) ning vaevalt, et ma selle keele kunagi selgeks saan. Eks Kristjan peab mulle opetama hakkama, haahaa, ta oskab ikka 10 korda paremini vene keelt kui mina. Aga jaa, Sihanoukville on tore koht. Meie hotell on taiesti ranna-aares, siit on hea paevitama minna kui ilma oleks :) Kambodza toidud on ka vaga maitsvad. Ma ei tea, millegiparast kiidavad koik tai toitu, aga minul ,esialgu veel vahese kogemuse pohjal, on jaanud kambodza toitudest parem mulje. Maitse asi muidugi eksole.

Sihanoukville'is saime natuke paikest ja oligi aeg edasi liikuda. Votsime 6 dollarilise bussipileti pealinna Phnom Penh'i poole. Kolas soodsalt ja hasti, arvestades seda, et see maa sinna vois olla mingi 200 km. Olime juba peaaegu linnas, kui jarsku buss jai seisma ja ytles, et nii, rohkem buss edasi ei soida, et seoses veefestivaliga busse linna ei lasta. Et minge koik valja. Loomulikult laksime koik endast valja, et umbes misasja, me ostsime pileti ju linna. Oues oli juba pime ka. Nagime, et ka koik teised bussid olid seisma jaanud ja kogu see piirkord oli tuk-tuki juhte tais. Nii kui bussiuksed lahti tehti, voolas sisse palju toute (tuk-tuki juhte), kes koik nyyd endale kliente otsisid. Peale umbes 20 minutilist vaidlemist ja karjumist, et me ei liigu kusagile, tuli siiski bussist valja minna ja hinna osas kauplema hakata. Juhid kysisid alguses 15 dollarit, mis oli muidugi naeruvaarne, arvestades fakti, et me olime juba 200 km soitnud 6 dollariga labi. Ja nii me siis kauplesimegi hinna 2 dollari peale. Votsime uhed kanada tydrukud ka endaga kampa ja soitsime mingi 40 minutit Phnom Penhi pisikeses tuk-tukis (4 inimest + koikide suured kotid-kohvrid). Terve linn oli rahvast tais ja peale moningast kauplemist ja oomaja otsimist leidsimegi koha, kuhu oobima jaada. Veefestivalist niipalju, et see on festival, kus inimesed tahistavad vihmahooaja loppu ja kalastamishooaja algust. Tegemist on 3 paevase yritusega, milles on ka mingid suured kiirlaeva voistlused mooda joge. Meie ei saanud seda vaatama minna ainult sellel pohjusel, et meil laks jargmisel paeval lend Malaisiasse. Nyyd kuulsime, et seal oli mingi suur tragoodia ja ligi 349 inimest said surma, nii et jallegi paasesime onnetuse eest ysna napilt.

Kristjan: Sihanoukville'is laenutasime yhel paeval motika ka, kihutasime sellega terve paeva ringi. Yhes kohas mingi metsa vahel leidsime naiteks mingid ahvipardikud, kes tsillisid niisama tee aares. Teises kohas soitsime labi mingist kohalikust pisikesest kylakesest, kus kanad, lehmad ja muud tegelased tee ara blokkisid. Mooda mingit vaga kehva kruusateed joudsime yhte ilusasse randa, kus peesitasime monda aega ja soime lounat. Tagasi soites hakkas paduvihma sadama, nii et teed eriti ei nainud.
Praegu on juba 24. novembri ohtu ja 3 paeva parast oleme Tallinna lennujaamas, uskumatu. Praegu oleme ilusas hotellis Penangi saarel, Malaisias. Kuala Lumpuris olime 1 paeva, eredaim elamus oli Harry Potteri film. Muidu oli nagu linn ikka, korged pilvelohkujad, piraatkaubast lokkavad turud jne. Sook tundus vaga kallis, aga kui motlema hakata, siis oli see kallim kui Vietnamis ja Cambodias, aga ikkagi palju odavam kui Austaalias.
Penangis on igatahes toredam aega veeta. Meil on hotellis vaga ilus jaheda veega bassein, jousaal, massazhid ja restoranid, taiesti mere rannas kah veel pealekauba. Merevesi on liiga soe, basseinis on palju monusam pikutada. Ilmad on vaga palavad, paev otsa paistab paike, aga ohtul ja oosel sajab padukat, myristab ja loob valku.
Tana kaisime yhes liblikapargis, kus oli sadu erinevaid liblikaid, skorpione, putukaid ja muid elukaid. Kadi voib sellest pikemalt raakida, ma lahen hambaid pesema, tsau.

Kadi: selline liblikamajandus on rohkem nagu minu teema jah. Ma tundsin end seal liblikapargis vaga hasti, terve ohk oli liblikaid tais, koik nad olid toredad ja omamoodi. Nagu vaike laps, jooksin seal ringi. Osad liblikad isegi maandusid meie peale ja loomulikult tegime sadu pilte ja mitmeid-setmeid videoklippe seal. Yks igati kordalainud yritus.
Malaisia on minujaoks kuidagi ikkagi vaga erinev naiteks Kambodzast ja Vietnamist. Minumeelest on see pigem Taimaa moodi. Toidud on siin jah natuke kallimad ja inimesed ei ole ka nii siirad ja ehtsad. Linnad on ka kuidagi rohkem laane-maailma moodi, ei ole selliseid ehtsaid linnaelamusi nagu naiteks Kambodzast, kylateedest raakimata. Muidugi oleme me alles vaga vahe Malaisiast nainud, et siin mingeid kokkuvotteid teha, aga arvestades seda, kus me kainud oleme ja mis me nainud oleme, on Vietnam ja Kambodza ikkagi mu lemmikud :)

Ega muud meil siin uudiseid eriti ei olegi, puhkame siin veel niipalju kui saame. Katsume koike siinset veel nautida niipalju kui saame. Loodetavasti ootab meid Eestis ees lumi, jalle midagi uut meie jaoks eksole. Pole ju 2 aastat lund nainud. Uskumatu, et jouame taas, peale 2 aastaseid rannakuid taaskord pikemaks ajaks kodumaale. Eks nais kauaks me seekord yhe kohapeale peatuma jaame, aga seda ma ytlen kyll, et Austraalias ma enam joule veeta ei taha. Joulud peavad ikka kodus ja perekeskel olema :) Nii et ootan joule vaga!
Aga seniks me siis veel katsume Aasiast maksimumi votta. Onneks koik vihmasajud on siiani ainult ohtuti olnud, paevasel ajal saame ikka kenasti paikest nautida :)

Kristjan: Tegelikult on see vist meie viimane blogi siin, kuna seiklused ongi selleks korraks labi. Juba homme lendame Kuala Lumpuri ja Londoni kaudu Tallinnasse. Suured tanud koigile, kes meie tegemisi jalgisid ning loodan, et saite kas indu reisimiseks voi lihtsalt huvitavat lugemist teiselt poolt maakera.
Riigid, mida joudsime rohkemal voi vahemal maaral kylastada: Austraalia, Uus-Meremaa, Indoneesia, Vietnam, Thailand, Cambodia, Malaisia. Austraalialiat ja Uus-Meremaad joudsime rohkem uudistada, kindlasti tahaks kunagi Uus-Meremaale tagasi minna! Vietnamis olime kyll ainult 2 nadalat, aga selle ajaga saime paris hea ettekujutuse ning Vietnamit soovitaksin kyll koigil kylastada, kellel voimalus tekib. Cambodias puhul piirdusime Angkor Wati, Siem Reapi ja Sihanoukvillega, aga need olid koik vagagi meeldivad elamused, soovitan. Kindlasti tahaks kunagi naha ja tutvuda ylejaanud Cambodia ja kindlasti Laosega. Indoneesias tahaksin reisida kindlasti Borneo saarel, mida meil seekord voimalik naha ei olnud. Thailand ja Malaisia on ka suuresti avastamata, aga mingi ettekujutus on olemas. Kagu-Aasias saab reisida vagagi odavalt, kui loobuda luksustest loomulikult. Luksuste all pean silmas restorane, kallimaid hotelle, shoppamisi jne. Enamus kohtades leiab odava oobimise 4-10 dollariga oo eest. Ja tanava aares on sadu odavaid soogikohti, kus saab korraliku riisi voi nuudliroa 1-2 dollari eest (ise muidugi vastutad, kui mingi kohuhada kylge saad). Loomulikult. kui tahad sooja vett, puhast hotellituba wifi ja telekaga, pead veidi rohkem valja kaima, aga naiteks Vietnamis, Hanoi linnas maksime 10 dollarit oo eest (kahe peale), meil oli soe vesi, tasuta wifi, ilus puhas tuba suure voodiga, LCD teler filmikanalitega jne. Samuti soime kahel ohtul koos hotelli omaniku Jackie ja tema perega ning Jackie kaudu saime endale organiseeritud monusad tripid Sapa magedesse ja HaLong Baysse kah. Vordluseks niipalju, et naiteks Melbournes maksime backpackerite hostelis voodikoha eest kumbki 25 dollarit ja pidime tuba jagame veel teistegi reisijatega. Raakimata sellest, et pidime maksma interneti eest ja WC ning dushiruum olid yhiskasutatavad. Ma usun, et kui me Austraalias peatuksime sellise tasemega hotellis nagu praegu siin, Penangis, siis peaksime maksma ligi 170 dollarit oo eest.
Nii et kui pole pappi, et minna reisima Austraaliasse, siis leiab alati voimalusi minna reisima Kagu-Aasiasse. Airasia kaudu saab odavaid lennupileteid ka, tuleb ainult jalgida kampaaniaid ja igasuguseid sooduspakkumisi.

Kadi: jah, nii ta on, Aasiasse saab soodsalt! Aga nyyd pean ka mina votma kokku meie koik reisimised 2 aasta jooksul. Loomulikult on see pikk aeg ja kes meie blogi on lugenud, neil peaks vahem voi rohkem aimu olema sellest, mida koike me labi oleme elanud, mida nainud ja mida teinud :) Tahaksin tanada koiki neid inimesi, kes hingest meile kaasa elanud ja poialt hoidnud. Meie blogi naitab, et meid on vaadatud 17400 korda. Aitah teile selle eest! :)
Aeg on lainud kiiresti ja siin me nyyd siis oleme, jaanud ainult 2 paeva ja olemegi tagasi Eestis. Kylmas ja lumes.
So long, Australia, and all the other countries!

Reisipisikut teile koigile!

Kohtumiseni juba Eestis ja uute reisimisteni!

2010-11-22T21:50:00.000-08:00

Nonii. nyyd siis on aeg teatavaks teha meie kojutuleku aeg:

27ndal novembril kell 17.50 oleme Tallinna Lennujaamas koikide eelduste kohaselt :)

aga meie blogi on veel elus, siia tuleb varsti sissekanne Kambodza ja Malaisia kohta, nii et jaage palun liinile :)

Kohtumiseni!

Tervitustega paikeselisest Penangist, Malaisiast,

Kadi ja Kristjan

Krabi, Bangkok.

2010-11-14T08:00:00.000-08:00

Kristjan, 7.novembril:

Thailand on suur ja lai, otsustasime puhata nadalakese kusagil vaikses rannabungalos ja siis shopata Bangkoki turgudel, kuna 2 aastat oleme veetnud 30+ kraadises kliimas ja 3 nadala parast saabub toeline talveshokk ja on vaja soetada endale talveriided, hehee. Kusjuures isegi Vietnami Sa Pa magedes sain kergelt kylma, ohtud olid seal paris jahedad. Yhel ohtul istusime isegi pubis, kus oli lahtine tuli, kus sai kasi soojendada :) Siinkohal suured tanud Assarile, kes soovitas kindlasti Sa Pas ja Ha Long Bays ringi vaadata, need kohad olid seda vaart!
Igatahes Thailandis maabusime pisikeses rannakeses (Krabi piirkonnas- siin on randadel miljoneid pisikesi krabisid, sellest siis ka nimi, eksole), kolisime 6 oopaevaks oma ookeanivaatega hytikesse ja asusime taiel rinnal puhkama. Kusjuures lennujaama buss pani meid vale hotelli ees maha ja soitis minema, aga vaga sobralikud Thai inimesed helistasid meie oobimispaika ja saime nondaviisi endale auto vastu. Soitsime autokastis mooda metsavaheteid ligi pool tundi, ookeanist voi randadest polnud lohnagi. Siiski, siiski, ennae imet!lopuks joudsime imeilusasse randa ning meid juhatatigi oma majakesse. Esimese paeva hommikul tegime ka kerge treeningu ning votsime nii monegi tunni paikesevanne. Meil on taiesti privaatrand, vahemalt eile siin kyll kedagi teist naha polnud. Monus. Peale lounat kaisime ka turismipiirkonnas Ao Nangis, kus on sadu restorane ja poode, massoore ja ratsepaid, soime lounat ja ohtust seal, Thailandi soogid on vaga maitsvad, me palusime mitte vaga vyrtsikaid variante nendest, kuna need rohelised ja punased piprad, mida siin Aasias iga toidu sisse pannakse, on ikka vagavaga 'kuumad', votavad nina vesiseks ja pisara silma kah. Moned inimesed siin rannabungalotes peale meie ikka on, 3 prantslast naiteks, veidi vanemad inimesed. Thai inimesed on esmapilgul kyll vaga sobralikud ja abivalmis, tore.
Tana hommikul soitsime kiirpaadiga aga yhte paradiisi randa, nimega Maya. Seal oli ikka toeliselt helesinine vesi, ymberringi maed ning imeilus valge liivaga rand. Kunagi on siin isegi Leonardo DiCaprio ujumas kainud, et te teaksite (siin filmiti Titanicut ja Leo kylmus jaisesse vette ara filmivotetel- true story) Suplesime ja paevitasime seal monda aega, tegime kovasti pilte ka loomulikult ning seejarel soitsime paadiga paari snorgeldamiskohta, teine neist oli eriti ilus, tuhandeid varvilisi kalu, koralle (need seekord nii varvilised polnud, moned lillad ja sinised ja roosad ja kollased olid), leidsime Kadiga moned kalapoeg Nemo pesad ka ja pisikesed Nemod kaisid meid tervitamas. Sukeldusime neile lahedale ja uurisime ikka pohjalikult nende tegemisi. Haisid kahjuks voi onneks ei nainud. Kylastasime veel monda tyrkiissinise veega randa, naiteks Bamboo saarel ja Pardiku saarel, kus elasid pika sabaga rannapardikud, kes kaisid turistide kaest syya nurumas. Lounat soime Phi Phi Doni saarel, kus vesi oli samuti imeilusat varvi ja kristalselge kah. Ytleksin nii, et kui liita kokku Uus-Meremaa Abel Tasmani rahvuspargi rannad ja Laane-Austraalia Esperance rand, siis saaks Maya Beachiga sarnase ranna :). Austraalias muidugi sai nahtud veel imeilusat Wineglass Bay randa Tasmaanias ning Queenslandis Whitsundayse saartel Whitehaveni randa, mis olid samuti silmipimestavalt kaunid. Raske on neid vorrelda, aga top 5 hulgas on nad mul koik! Praegu igatahes oleme tagasi oma rannamajakeses, taiesti ara polenud nagu grillkanad ning omadega rahul ning hoiame poialt, et homme oleks rohkem pilvi! Muhv, noudmiseni.

11.november

Kadi: Oi jaa, Phi Phi saared ja nende ymbrus oli nii ilus! Kristjan tegi siin mone faktiga natuke nalja, Titanicu votted seal tegelikult ei toimunud, vaid hoopis filmi The Beach votted (Leonardo mangis seal aga kyll). Eestikeeles on see film vist Paradiisirand, kui ma ei eksi. Igatahes, kes seda filmi nainud on, uskuge, tegemist on tapselt nii ilusa kohaga nagu sealt filmist naha- vesi on toesti imeilusat varvi ja see saarestik ise lihtsalt vorratu. Toeline paradiis! Nii et kes kunagi Krabi kanti satub ja kui ilmad vahegi paikeselised on, siis soovitan koigil sinna kindlasti minna. Laheks isegi hea meelega uuesti :) Turistimasside kohalolekule voib ka kindel olla, haaha. Muide, parim aeg Krabit kylastada on ilmselt novembri keskpaigast martsi lopuni. Siis peaks ilmad ilusad ja paikesepaistelised olema. Aprillist alates algavad aga jalle vihmahood ja juunist oktoobrini on siin vihmahooaeg (mussoonivihmad).

Niisiis oli meil vaike puhkus oma isiklikus majakeses mere aares. Ilmaga oli nagu ta oli, ainult kahel paeval paistis paike, aga nagu ikka, meid see ei morjendanud ja me leidsime endale muud tegevust. Naiteks rentisime endale ykspaev mootorrattad (rollerid) ja kihutasime Ao Nangi poole. Vihma tibutas ja ilm oli hall, aga meil oli tuju hea ja ma usun, et see oli yks toredamaid paevi meie puhkuse ajal, ehee.. tore oli lopuks ometi rollerid jarele proovida, sest neid on siin aasias ju miljoneid! Ei olnud midagi hullu, siinne Ao Nang on ysna vaike linnakene ja liiklust ei olnudki nii palju. Esimesel paeval votsime kumbki eraldi rollerid, et oleks monusam harjutada. Alguses olin ysna koba, aga umbes tund aega hiljem oli asi juba taitsa kapas :) kihutasime ringi ja olime juba taitsa profid ;) tuul korvus vihisemas ja hea olla. Teinepaev votsime ainult yhe rolleri ja kihutasime kahekesi koos sellel ringi.
Loppkokkuvotteks voib oelda, et meil oli vaga tore puhkus. Kaisime tuuril, lugesime raamatut, tegime trenni, mangisime 3 kutsuga ja pikutasime rannas. Hea lihtne elu meil siin. Need rannamajakesed siin olid tapselt see, mida me otsisime- midagi vaga lihtsat ja ehtsat. Ei olnud meil kyll sooja vett, ega ohukonditsioneeri, aga meil oli paris oma majakene verandaga taiesti mere aares. Ohtul laulsid meile poosastes koikvoimalikud ritsikad, ohus lendasid helendavad fireflyd'd ringi, ookean kohises akna all. Viimasel paeval tegime loket ka ja nii saigi meie puhkus Krabi lahistes labi. Ma millegiparast usun, et me satume siia taimaale veel kunagi ja siis meil on alati voimalus siia, taiesti oma eraranda, tagasi tulla. See asub siin ysna salajases kohas mida on raske leida, aga hea onne korral voima teilegi selle asukoha avaldada ;) Muidugi, kes tahab rohkem turistidekeskel olla, sellel soovitan midagi Ao Nangi linnakesse leida, aga arvestage seda, et sealne rand ei ole nii ilus kui selles pisikeses rannas kus meie olime.

Siis aga lendasimegi jallegi (kui tyytu!) lennukiga Bangkoki. Jallegi yks suuuuuuuur suurlinn, tais seda sama tomu mis ka Jakarta linna kattis. Palju korghooneid ja nii palju autosid. Siia linna jaame ainult paariks paevaks, rohkemaks me Bangkokile ja Taimaale ei jatnud. Ei oskagi oelda miks. Taimaa on Eestile kuidagi nii lahedal (Rootsist tuleb Krabisse otseliin), kuidagi nii tavaline sihtkoht kuhu tulla puhkama, nii et me ei hakka siin maal vaga kaua aega raiskama, kyllap siia jouab veel tagasi tulla kui tahtmist peaks tulema. Paariks paevaks jaame siia ainult sel pohjusel, et otsida endale moningaid uusi riideid, meie riidevarud on ju ainult 1 kotitaie suurused. Eks nais kas leiame midagi soodsat. Need on siis esimesed muljed Bangkokist.

Ka teised ja kolmandad muljed on samad- Bangkok on endiselt suurlinn. Linn nagu koik linnad ikka on. Muidugi shoping on siin vist soodsam, nii et kes tahab uusi asju, tulge aga! Kes otsib, see leiab. Kaisime ka siinsel kuulsal nadalalopu turul, kus on sadu tuhandeid lette ja kus myyakse ilmselt koike, mida vaid soovid. Kolasime meiegi seal ligi 4-5 tundi ringi ja leidsime ka moned uued riided :)
ahjaa, ykspaev kaisime ka Wat pho nimelises templikompleksis, see on Bangkoki koige suurem kompleks ja seal on yle 40 meetri pikk pikutava buddha kuju sees. See oli ikka toesti VAGA suur ja voimas, yleni kuldne. Soovitan. Terve see kompleks jattis ausaltoeldes vaga hea mulje. Aga templeid oleme siin aasias juba hulgim nainud, nii et ei hakanud ajapuuduse tottu mujale minema.

Ja nii me siis istusimegi bussi ja soitsime Kambodza poole...

Hanoi, Ha Long Bay, Sapa, Tam Coc

2010-10-30T05:49:00.000-07:00

Kristjan: Koigepealt soovin paljupalju onne oma kallile vennaksele, pisikesele Partlile!

Kadi: Meil kadus suur osa blogist kogemata ara, niisiis teen siin selle yhe loigu hasti lyhidalt. Yhesonaga lendasime siis Louna-Vietnamist Hue nimelisse linnakesse. Sinna me kauaks pidama ei jaanud, ei leidnud sealt midagi eriti huvitavat eest, peale yhe suure ja uhke linnuse. Muidugi vois see oma hiilgeaegadel ikka vaga suur ja voimas olla, aga kahjuks on see nyydseks ysna kaest ara lastud. Suur on ta ikka veel, aga kuidagi jah, natuke “rohtunud”. Muidugi, kui oma head fantaasiavoimet kasutada, siis voib hasti ette kujutada, kuidas see valja vois naha ja kuidas seal kuningaid krooniti. Sellistest syndmustest olid seal onneks tutvustavad videoklipid ja pildimaterjal olemas. Niisiis laks ka see kaik igati asja ette. Hue linnas aitas meid yks vaga tore mees kes aitas meil plaani pidada, et kuhu edasi minna. Meie valikuks sai Hoi An'i nimeline linn. Soit sinna kestis ligi 4 tundi ja me soitsime sinna bussiga. Tegemist oli bussiga, kus olid nagu narid sisse ehitatud, ttegemist oli pikamaa bussiga ja poollamavas asendis sai seal monusasti pikutada. Kuigi, ega ta ikka vaga mugav ei olnud.
Hoi Ani linn oli vaga tore. Seal oli 200 ratsepatookoda, kus koik said soovi korral endale uhkeid roivaid lasta ommelda. Meie ei olnud seekord asjast huvitatud, olgugi, et koik pakutav oli vaga soodne (naiste villane talvemantel naiteks 400-700 krooni). Meil lihtsalt ei olnud aega, ega kotiruumi selle jaoks. Selle asemel kaisime kahel paeval rannas. Joostes laksime 2,5 km ja tegime rannas harjutusi. Yhel ainsal paeval saime ka rannas paikest votta, ylejaanud kahel paeval oli ilm pilvine. Aga no hea seegi. Vahemalt oleme nyyd yhe paeva saanud rannas olla :) Rand iseenesest oli vaga ilus, inimesi tunduvalt vahem kui ma ootasin (vaiksemas rannas). Rannas olid ka kookospahklikoore moodi paadid, millega kalamehed kalal kaisid. Kristjan muide aitas yhelpaeval neil mereveest vett maest yles poodide juurde viia. Ei tea mis nad selle soolase veega peale hakkavad.
Kolmandal paeval arkasime selle peale, et valjas oli suur torm ja tuul ja todesime, et ongi paras aeg jalle edasi liikuda. Ostsime piletid suurde linna, Hanoisse.
Nyyd siis tuleb ylejaanud pikk blogi:

Kristjan, 30. oktoobril:

Hoi Anist laksime sujuvalt yle Hanoisse. Danangi lennujaamas kohtusime yhe toreda Canada abielupaari, Shane' ja Colleeniga. Kuna neil ka kindlat hotelli veel reserveeritud polnud, siis votsime nendega punti ja leidsime koos yhe odava hotelli. Ohtul kaisime soomas yhes tanava-aarses hmm... restoranis? Selliseid tanavarestorane on siin vaga palju, need on enamasti kohalikke tais, kuna turistid reeglina seal syya ei julge, kuna hygieeninouded seal au sees ei ole. Paeval on samas kohas garaazh, kus remonditakse mootorrattaid. Ohtul aga rullitakse kohale pliidid, pannid-potid ja laheb kokkamiseks. Soime seal nuudli-kanasuppi, vaga maitsev oli kusjuures. Joime Hanoi olut kah, meie arve oli alla 3 dollari.
Tanaseks oleme juba nii monigi kord sarnastes kohtades soonud ja oleme veel taie elu ja tervise juures. Yhel hommikul siirdusime Hanoist 4 tunni bussisoidutee kaugusele Ha Long Citysse, istusime paati ja purjetasime uudistama imeilusat Ha Long Bayd. Paat oli kyll moeldud ca 18 inimesele, aga meid oli seal onneks kokku 6. Meie, Shane, Colleen, yks mees Singapurist koos oma pruudi, Vietnami naisega. Meie giid oli 25-aastane poiss (yldine arvamus oli, et homoseksuaalsete kalduvustega, aga mine tea, paljud kohalikud noored mehed on siin vagagi viksid ja viisakad noormehed), kelle nimi vois olla Hoai? Ta pani mulle juba bussis uue hyydnime “ Big Cannon” ja pooras pidevalt mulle ja Shane'ile rohkem tahelepanu kui tydrukutele. Colleen ja Kadi tundsid ennast vaga puudutatuna. Kutt laulis inglise keeles lembelaule ja hiljem paadis tantsis koos teise meeskonnaliikmega liibuvates riietes tantsu, yritas laulda karaoket, aga onneks laks karaokemasin katki :). Halongi lahes on tuhandeid pisikesi saarekesi ning on eriti ilusad just paikeseloojangu ja- tousu ajal. Kylastasime yhel saarel ka koobast, mis oli vagagi muljetavaldav. Meie 2-aastase reisi ajal nahtud koobastest kindlasti koige vingem! Samuti kaisime uurimas kohalikke vee peal hulpivatest majadest koosnevaid kalurikylasid, soitsime vahepeal vaiksema paadiga labi kaljutunnelite ja nagime pisikesi kauneid lahtesid. Ohtul parkisime oma suure paadi ara yhe kalurikyla korval ja siis saime hypata paadi pealt vette ja niisama ujuda seal ymber. Ylemine aar, kust hyppasime, vois olla ca 5 meetri korgune, paris lahe oli. Tydrukud sealt ei julenud hypata igatahes. Parast ujumist paikseloojangu ajal votsime Kadiga kajaki?kanuu?systa?ja kihutasime sellega pool tunnikest ringi, monus. Meie giidi sober elas sealsamas kalurikylas ja seega tekkis meil voimalus minna Vietnami stiilis kalastamist proovima. See kalur oli 21-aastane, tal oli naine ja 2 last, 2 ja 4 aastased, aga lapsed elavad Ha Longi linnas. Loomulikult pakuti meile ka kohalikku riisiveini, ehk maakeeli puskarit ja ilma pealejoogita oli see ikka paris kibe. Kalaonne meil kahjuks ei olnud. Ahjaa, unustasin mainida, et Shane'l oli samal paeval 35. synnipaev. Nii et votsime klaasitaie viina ka laeva peal. See kaluri kylastamine oli vaga meeldiv kogemus, nagime, kuidas kohalikud elavad, tootavad jne. Neil oli ka 2 koera, yhe nimi oli Ben. Meil vedas, et sinna kalurikylla saime, kuna muidu sinna turiste ei viida ohtuti, aga giid oli kaluri parim sober. Igatahes, koik jaid selle tripiga vaga rahule, Ha Long Bay on imeilus ja tutvumine kohalikega samuti lahe. Selleparast tasubki reisida. Kalur uuris meie kaest ka Eesti elu ning meie endi tegemiste kohta. Inglise keelt ta kyll ei osanud, aga giid tolkis talle. Ta pakkus meile ka proovida kohalikku sishat?voi sellist pikka piibu moodi asja, proovisin yhe mahvi tommata, aga pidi peaaaegu silme eest mustaks minema. Shane ja Colleen pole elu sees suitsu teinud, aga proovisid selle piibu nemadki ja kohisid veel tykk aega parast seda. Naljakas kogemus jallegi. Seal kaluri kodus olime mitu tundi. Seejarel viis ta meid oma pisikese paadiga jallegi laeva tagasi, jatsime hyvasti ja laksime magama :)
Hommikul arkasin ma 6 ajal yles, laksin yles dekile?voi tekile, votke kuidas tahate. Paikesetous oli vaga ilus, laksin alla tagasi, peksin Kadi ka yles ja nautisime miljonivaadet magistele saartele.
Hanoisse tagasi joudes kutsus hotelli omanik Jacky meid koos oma perega ohtusoogile ja votsime hea meelega kutse vastu. Soime kala, riisi, rohelist kraami, marineeritud kapsast, joime Jackyga ka moned pitsid Hanoi viina. Jallegi vaga meeldiv ohtupoolik. Tanane paev moodus meil Hanoi linna peal jalutades ja linnaga tutvudes, soime jallegi yhes tanava-aarses soogikohas koos 3kanadalasega, Shane ja kahe tema sobraga. Colleen laks hommikul vara Thailandi 10paevasele mediteerimislaagrisse. See on toeline katsumus, kuna ta armastab vaga lobiseda, uskuge mind. Colleeni ja Shane'i reisilood on vaga huvitavad, nad myysid Kanadas oma maise vara maha selle aasta jaanuaris, kirjutasid too juurest lahkumisavaldused ning siirdusid maailma avastama. Nende seiklustest ma pikemalt kirjutama ei hakka, aga lyhikirjedus oleks selline: Aafrikas ostetud kallis Jeep lagunes ara keset safarit (ymberringi elevandid, joehobud, ninasarvikud, lovid, leopardid, krokodillid jnejne), Indoneesias ahvardati Shane'i yhes kaupluses myyja poolt noaga (kylavanem kysis hiljem Shane ja Colleeni arvamust, kas visata see myyja saare pealt alatiseks valja), lisaks kuskil aasiamaa riigis pidid nad peaaegu kattpidi kokku minema kohalike kaupmeestega. See list laheks siin vaga pikaks, aga uskuge mind, reisijutte neil jagub! Selle 10paevase mediteerimislaagri ajal ei tohi Colleen aga sonagi raakida, lisaks on keelatud koik elektroonilised vahendid nagu ipod, laptop jne. Katsumus missugune. Kadi tahaks ka sinna minna, aga meil pole selleks praegu aega. Meie laheme homme hoopis avastama Sa Pa magikylasid. Kuulmiseni!

2.November

Kadi: Sa Pa ymbruse avastamiseks lubasime endale 3 paeva ja 4 ood. Esimene oo moodus rongis, taitsa mugav oli ja hea soe tekk. Bussisoit Sapa linna oli vaga ilus. Hea tunne oli suurest Hanoi linnast valja saada ja looduse keskele soita. Peagi hakkas ka loodus muutuma ja olimegi magedes. Sapa kylakese naol ongi tegemist magikylaga ja selle ymbruses olevate teiste pisikeste magikyladega. Tahtsime meiegi osa saada sellest, kuidas inimesed seal elavad, mida soovad, millega tegelevad ja millised nende elamud on. Loomulikult saime me seda koike teada ja rohkemgi veel. Ilm oli Sapa ymbruses tunduvalt kylmem kui Hanois, magikyla ikkagi eksole. Ohtuti oli ikka kohe vaga kylm.
Kohe kui sinna joudsime olid meil kohalikud tadid vastas, vaatamas yle uusi nagusid. Ja nii kui siis oma esimesele matkamisele hakkasime minema, olid tadikesed meie juures. Seljas suured korvid kaubaga ja monel ka pisikesed lapsed seljas. Muidugi tulid nad meiega kohe raakima, et kust me parit oleme, mis meie nimed on jnejne. Kaubast ei olnud juttugi. Ja nii kaisid nad meiega kaasa umbes 3-4 kilomeetrit, enne kui jargmisesse kylakesse joudsime. Siis tadid lahkelt tutvustasid oma kaupa. Ikka selle eesmargiga, et me midagi just neilt ostaksime. Ma olin pikemalt teekonnal jutustanud 2 tadiga, niisiis otsustasin just nende kaest kaupa osta, kuna mis siin salata, koik asjad mida nad pakkusid, olid superilusad. Ma oleks hea meelega endale igasuguseid kotte ja riideid, vorusid ja padjapyyre sealt ostnud, aga eks see oleks kindlasti paris kalliks lainud. Niisiis saime seekord kaubale ainult yhe salli ja kotikesega. Molemad olid vaga ilusad ja eredate varvidega. Jargmisest kylast tulid juba uued inimesed meiega kaasa jalutama, et siis omakorda parast kusagil jargmises kylas meile oma kaupa myya. Vot selline taktika on neil siin. Kavalad, eksole. Aga samas ega me siin mingid rahamasinad ka ei ole, koigilt ju ei saa ometigi osta ja kogu oma raha ei kavatse me siin ara raisata. Niisiis ostsime 3 paeva jooksul ainult moistlikus koguses asju :)
Yhel ohtul oli meil ka peremajutus, oobisime taitsa keset magesid yhes vaikeses kylakeses koos kohalike inimestega, yleval pooningukorrusel. Meid oli kokku 4- mina, Kristjan, meie uus kanada sober Shane ja saksa tydruk Maria. Nendega koos muide siin matkasimegi ringi. Kodumajutus oli kyll vaga vinge ja syya saime ka hea suure kohutaie kohalikku toitu (riis ja nuudlid, liha, juurviljad, muna).
Loodus ise on muidugi juba 1 pohjustest miks siia soita ja miks see on kindlasti yks mu lemmikutest kohtadest siin Aasias. Maed ju ikkagi! Ja suuremad kui ma ette kujutasin! Ja koik on riisivaljasid tais! Nii et vaatamist siin jagub. Maenolvadel ongi siis need mitmed pisikesed kylakesed. Kohalikud kannavad rahvariideid siin igapaevaselt. Ei teagi nyyd, kas ainult turistide roomuks, voi siis taitsa pariselt. Ise nagime kyll eemalt, kuidas yks tadi ka pollu peal rahvariietes oli, nii et ju nad ikka igapaevaselt ka neid kannavad. Mitte koik muidugi, aga ikka pooled kindlasti. Inimesed on siin vaga sobralikud ja oskavad vaga hasti inglise keelt. Eks nyyd vist hakkab see rajoon siin suuremat kuulsust koguma ja nemadki opivad huviga inglise keelt. Sapa linn on siin see keskus, siin on koige rohkem neid myygitadisid ja siin on nad ka koige julgemad ja hakkajamad. Aga me kaisime 3 paeva jooksul siin ymbruskonnas matkamas, seal pisikestes kylakestes asi nii hull ei ole. Kylastasime koolimajasid ja uudistasime kuidas pisikesed lapsed matemaatikat naiteks opivad :) Ohtuti laheb ilm siin vaga kylmaks, pidime mitu kihti riideid ooseks selga panema, ikka paris kylm oli. Sapa linnas oli onneks nii monigi kohvik selline, kus oli tulease keset saali, niisiis oli tore elava tule ymber istuda ja jutustada. Ma ei kujuta ettegi, mis siis saab kui me nyyd varsti koju tuleme ja seal ilmad nii kylmad on. Brr.rr.. vot selline oli siis Sapa.

4.november

Tana kaisime ka yhepaevasel tuuril. Kolasime Hanoist 100 km kaugusel Tam Coc'i ymbruses (Ninh Binhi ymbruses ka). Kylastasime yhte templit, siis votsime rattad ja kihutasime 12 km seal ringi magede vahel. Vaga meeldiv. Peale lounat istusime paatidesse ja algas soit suurte kaljude poole, mille alt sai labi soita. Tegemist oli siis 3 sellise koopamoodi tunneliga, millest sai kenasti alt labi aerutada. Loodus jallegi imeline. Magikitsed olid ka nende magede peal ja kuulujutu jargi ka ahvipoisid. Yhte sellist nagime ka ise, aga ta oli vangistuses ja ysna onnetu olemisega. Magikitsed aga turnisid taiesti vabalt korgetel kaljunukkidel.
Tore paev oli, ainult, et need pikad bussisoidud on ysna tyytud, arvestades veel seda, et siinne liiklus on hullumeelne.100 km soitsime naiteks 3 tundi.
Ohtusooki soime siin oma hotellis, selle omanik Jackie kutsus meid lahkesti seltsi. Poisid votsid muidugi natuke riisi”veini” ja nii saigi meie paev labi.

5.november

Minu poolt ka Partlile suuured onnesoovid synnipaeva puhul! :) kallistused pealekauba!

Kristjan: omalt poolt lisaksin veel, et Vietnam jattis mulle palju parema mulje kui Indoneesia. Kuigi meie aeg oli suhteliselt piiratud ja 2 nadalat on selle kauni riigi kylastamiseks kahtlemata liiga lyhike, jaime oma valitud sihtpunktidega vaga rahule! Nagime nii linna- kui maaelu, kohtusime kohalikega, votsime nendega koos paar pitsi kodukootud riisiviina, soime ohtust, matkasime magedes ja magikylades, aerutasime jogedel ja jarvedel, pyydsime isegi kala, kuigi erilise eduta jnejne. Nii et kui kunagi tulevikus peaks tekkima voimalus minna kas Vietnami voi Balile, valiksin silma pilgutamata Vietnami. Indoneesiast nagime ara muidugi suht vaikese osa, Sumatra ja Borneo saartele laheks kyll uudistama, aga siis peaks rohkem aega varuma :).
Kohtumiseni, Vietnam!

Mis Saigon?

2010-10-23T06:49:00.000-07:00

Kristjan, 23.oktoobri parastlounal: Koigepealt sydamlikud onnesoovid ja pikka iga minu kallile oekesele tanase hallipaeva puhul!!!!!! Jakartas elab ca 70 miljonit inimest. Rongiga agulitest moodudes oli kyll kuidagi kurb vaadata, kuidas nad seal elavad. Nagu hiiglaslikul prygimael. Tanavad igasugust saasta tais ja inimesed vaga kohnad ja rapased. Ka kesklinn polnud vaga puhas, aga inimesed on sobralikud ja onnelikud, naeratavad ning tahavad juttu raakida. Kaisime kohaliku Vabadussamba juures ja tipus, kust avanes hea vaade sellele tohutusuurele linnale. Proovisime ara ka uue transpordivahendi, kuhu lisaks juhile mahub 3 reisijat. Tegemist oli sellise naljaka pisikese poriseva mootoriga masinaga, lisan siia pildi ka, ei oskagi lahemalt kirjeldada. Kuna me Jakrtas eriti rohkem aega veeta ei soovinud, siis lendasime jargmisel paeval Vietnami. Ho Chi Minh ehk Saigon jattis meile esmapilgul kyll vaga hea mulje: ilusad omaparased majad, puhtad tanavad, hoopis erinev Indoneesiast. Hotell oli ka vaga meeldiv ning yle tee leidsime kohe ka toreda restorani, kus me oleme nyydseks soonud nii hommikul, lounal kui ka ohtul. Super. Ja hinnad on veelgi odavamad, kui Indoneesias. Proovime erinevaid Vietnami sooke, mulle maitses eriti yks Vietnami riisipannkook, mereandidega. Tellisin teise ka, kelner oli yllatunud ja saatsin parast 'compliments to the chef'. Selle roa nimi oli Banh Xeo. Kuna Vietnami nimega seondub peaaegu igayhele Vietnami soda, siis kaisime isegi uudistamas soja ajal Cu Chi nimelises kohakeses sodruite poolt ehitatud, kaevatud tunneleid ja kaevikuid. Nimelt olid nad kurja vaeva nainud ja uuristanud maa sisse kokku ca 220 km pikkuse mitmetasandilise tunnelivorgustiku. Praeguseks on osad neist ka turistidele avatud ja saime ise seal kagarkonnis ja kohati ka kapukil 90 meetrise loigu labitud. Tunnel oli suht kitsas ja madal, esimene tasand 3-4 meetri ja viimane, kolmas tasand ligi 10 meetri sygavusel maa all. Klaustrofoobiast tollased vietnamlased vist kuulnud ei olnud. Ma voiksin nendest tunnelitest veel pikalt raakida, aga see ei paku vist teile eriti huvi nagu ma naen. Meile tutvustati veel igasuguseid lokse, mis olid ameeriklaste jaoks maa sisse kaevatud ja naidati vaga propagandlistlikku (?) lyhifilmli pisikesest tydrukust, kes lasi sojas maha 18 ameeriklast, lohkas 2 tanki jne jne. Sai endale hiljem aunimetuse American Killer Hero. Vot sellised lood siis siinpool sood. Siin sai lasketiirus ise ka igasugu Kalasnikove ja muid relvasid tulistada, aga minusugusele patsifistile see loomulikult huvi ei pakkunud ning Kadi ytles ka, et tema tulistamised on tulistatud ja see toob talle ainult halbu malestusi. Seejarel kaisime Louna-Vietnamis maailma suuruselt 7-nda joe Mekongi deltas ja selle ymbruses. Nagime, kuidas kohalikud inimesed elavad, pesevad, soovad, kokkavad, pissivad, kaubitsevad, tootavad, magavad jne. Kahe paeva jooksul tegime nii monegi paadsoidu nii suurema mootorpaadi kui ka pisikese aerupaadiga. Taitsa tore oli. Kylastasime yht vagagi omalaadset turgu, mis asus keset joge. Igal hommikul kella 3-4 ajal saabuvad sinna kohalikud farmerid ja asuvad myyma puu- ja juurvilju. Suuremates paatides tegeletakse hulgimyygiga, pisikestest aerupaatides aga jaomyygiga. Mulle meeldis asja juures just see, et tegemist on toelise kohalike jaoks moeldud turuga, kus ei pyyta turistidele igasugu saasta suveniiride naol kaela maarida. Kuigi pisikese nyansina peab ara mainima, et toole olid pandud ka pisikesed lapsed, kes siis oma syytute nagudega myysid turistidele jaomyygist puuvilju, karastusjooke ja vett. Tore oli vaadata, kuidas asi seal deltas toimis. Ymberringi tegeletakse korilusega, pyytakse kala, pollumajandus on heal jarjel, joes pestakse nii pesu kui ka iseendid, paljud elavad oma paatides, millest on ehitatud toredad ujuvad majakesed. Jogi on hetkel igasugu sodi ja puuoksi tais, kuid vihmahooaeg on loppemas ja siis laheb pilt ilusamaks. Ma unustasin ara, et vahepeal kaisime ka kommivabrikus, kus tehti kookospiimast maitsvaid komme, ostsime ise ka nii monegi kotitaie, akki onnestub Eestisse ka tuua kunagi, ise oleme juba 2 pakki kyll ara soonud :). Samuti kylastasime pisikest riisinuudli tehast. Kadi votab ka kohe sona, ma unustasin vist mone asja ara. Tsau. Kadi: nii. Koigepealt minu poolt ka Laurale suured kallid synnipaeva puhul! Kristjanil jai mainimata ka meie tore kohtumine yhe suure pyytoniga. Ei, mitte looduses, vaid meie tuuril yhes kodukeses oli neil seal suur, 15 kilone madu :) loomulikult sai teda endale olgadele votta ja loomulikult me seda ka tegime. Eks pildid raagivad enda eest. Mulle ta meeldis :) ilus loom, uhke mustriga. Aga loomulikult meeldis mulle ka see kookose kommitehas. Need kommid mis nad seal teevad on imemaitsvad ja soltuvust tekitavad ;) kui meil moned alles jaavad, siis me toome teile ka :) Minumeelest laksid molemad meie tuurid igati asja ette. Infot Vietnami kohta saime kovasti ja mingi ylevaade on nyyd siinsest eluolust. Mulle meeldisid paadisoidud Mekongi joel. Tore on naha ikka euroopast VAGA ERINEVAT elustiili. Jogi on neile eluks nii vajalik ja nagu Kristjan juba mainis, on osad inimesed vee peale elama kolinud. Muidugi ega puhas see jogi ei ole, aga tundub, et neid see ei morjenda. Kylastasime ka erinevaid puuviljafarme, nagime kuidas kasvavad sellised viljad nagu durian ja dragon fruit (draakoni puuvili?). Osad olid veel, aga ma hetkel ei suuda meenutada nende nimesid. Veel nagime ara ka 2 suurt Budha kuju. Huvilistele infoks, et Vietnamis on 9 erinevat religiooni, millest peamine on budism. Meie hotellid kus peatusime (Kim Hotel ja Chau Long) olid molemad vaga ilusad, korralikud ja puhtad. Ja ohukonditsioneeriga. Ilmad on siin palavad, nii et see on ysna hadavajalik siin. Saigonis viibides kaisime koguaeg soomas yhes restoranis, Beautiful Saigon hotel 2 restoranis. Neil oli nii suur valik erinevaid toite ja meeskond ka vaga tore. Nii et tulime ikka ja jalle tagasi. Enamvahem kogu nende meeskond lopuks teadis meid. Hehee. Vaga tore. Ja meil oli alati sama laud ka :) Louna-Vietnamiga on seekord nyyd siis yhelpool, meil ei ole paraku rohkem aega siin veeta, avastamata on veel kesk- ja pohjaosa. Ei hakka veel Vietnami kohta yldistusi tegema, eks me koigepealt lahme vaatame ylespoole ka ja alles siis vordleme Indoneesiaga ja avaldame oma arvamusi :)

Jawa

2010-10-18T06:35:00.000-07:00

Kristjan, 13.oktoobril:
Balilt lahkusime bussiga Denpasari linnast Ubungi jaamast. See oli ka omaette ooper. Hotellist tellisime takso Ubungi, kohe kui bussi pealt maha astusime, oli kymmekond kahtlast tegelast ymber. Tegelikult me polnud veel taksost valjagi lainud, kui nad pagasniku avasid ja meie kotte nappima hakkasid. Seejarel hakkasid nad meid oma bussifirmade poole tirima, pakkusid soodsaid pileteid ja naitasid pildi pealt ka oma uhkeid busse. Otsustasime siiski veidi enne seal bussijaamas ringi vaadata. Osad kaisid meil veel 15 minutit sabas ja raakisid midagi, ma eriti teemasse ei syvenenud. Muide, seal vois olla umbes 1000 inimest ja me olime ainukesed valged. Nii et jollitamist oli neil seal kyllaga. Lopuks leidsime koha, kus veidi ametlikuma valimusega tyybid busside ees pileteid myysid. Bussid nagid vaga viisakad valja ja piletimyyjatel olid yhte varvi (sinised) sargid seljas, mille peal oli bussifirma logo ja nimetus Restu Mulya. Hind oli soodne ja ostsimegi piletid ara. Bussi valjumiseni oli kyll veel paar tundi aega. Kahtlust aratas asjaolu, et need kutid, kelle kaest me piletid ostsime, kadusid peale seda nagu vits vette ja hiljem myysid pileteid hoopis lillade sarkidega mehed. Kui bussipiletid niioelda realiseerima hakkasime, siis lilla sargiga onu vaatas kyll veidi imelikult neid pileteid ja uuris, kust me need ostsime ja kelle kaest, tegi isegi vaikse telefonikone, aga onneks tundus asi siiski korras olevat ja bussi peale me saime. Bussiteenus iseenesest on siin igatahes vaga korralik. Vorreldes Austraaliaga naiteks. Esiteks hind on ligi 10 korda soodsam. Teiseks olid meil soojad tekid, padjad. Kolmandaks saime kohe soidualguseks kerged snakid: saiakese, vahvli, mahla ning hiljem oosel oli veel soomine yhes restoranis. Koik hinna sees. Bussisoit kestis yle 10 tunni ja Malangi joudsime kell 4 hommikul, valjas oli kottpime, mingit oobimist meil loomulikult polnud ja Malangist suurt midagi ei teadnud kah. Bussijaamas oli aga juba palju igasuguseid mehi, kes pakkusid taksoteenust hotelli. Yhe sellise me siis votsime ka ning praeguseks olemegi yhes monevorra tagasihoidlikumas hotellis Splendid Inn. Hommikul uurime siis linna peal Gunung Bromo kohta, sest seda meil ongi siin plaanis uudistama minna.

Ohtul: nii, kell on 7pm ja me satime ennast nyyd magama, kuna hommikul kell 1.30! lahme uudistama Gunung Bromo vulkaani :). Tanane paev oli paris tore, kaisime Malangi linna peal. Erinevus Bali, eriti Kuta turismilinnaosaga oli vaga suur. Kogu paeva jooksul nagime umbes 5 valget inimest. Keegi ei yritanud meile siin midagi myya ega oma poodi sikutada, pisikesed taksobussid muidugi tuututasid kyll koguaeg, aga sellega harjus ara. Mulle see linnake igatahes meeldib. Siin soidavad igal pool ringi suht vanad taadikesed (on ka nooremaid mehi) oma jalgratastest ehitatud riksadega (ma ei tea, akki neid kutsutakse tuktuk vmt, ma pole kindel, kodutoo on jarjekordselt tegemata, eks keegi saab siis siin kommentaarides jalle targutada nagu batik' puhul). Seal on selline korv ees, kuhu klient (voi 2) istub ja siis vana vantab sellega mooda linna ringi. Alguses oli nagu suht habi seda teenust kasutada, aga motlesime, et kyllap neil pole midagi selle vastu, kui keskmisest veidi suuremat taskuraha teenida ja paari turisti veidi soidutada. Valisimegi yhe eriti vana ja hambutu naeratusega mehe ja istusime sinna istmele ja panimegi ajama, onneks oli enamus meie teekonnast allamage, nii et vana muudkui naeratas. Tegime paar pilti ja video kah. Mingil hetkel ma istusin ise sadulasse, taat istus Kadi korvale, pani jala yle polve ja muheles ja lasin ise mooda Malangi ringi nagu mishka. Kohalikud koik irvitasid ja lehvitasid ja tundus, et neile see vahetus meeldis.
Kaisime ka kohalikus restoranis Java toitudega tutvumas, taitsa maitsev oli, soime kala, kana ja riisi. Yks onu, kes meid teenindas, opetas meile Indoneesia keeles aitah ja palun ytlema ning kutsus meid jargmisel ohtul ka sinna restorani, seal pidavat mingi kontsert voi performance olema kell 7 pm. Nii et eks paistab, mis homme peale Bromot saab. Praeguseks jalle kuulmiseni!

14.oktoober

Sonajarg on jalle minul, Kadil.
Niisiis oli meil tana paevakavas Bromo vulkaan. Nagu Kristjan juba mainis, siis panime aratuskella helisema kella 1ks oosel (!!!). Muidugi arkasime yles ja hakkasimegi soitma magede poole. Tee sinna oli ikka vagavaga kaanuline ja looklev ning vaga jarsk. Umbes 2 ja pool tundi laks aega, enne kui mae otsa joudsime. Seal tuli meil votta kohalik dziip, sest tee vulkaanini ei olnud lihtne. Moodus jallegi yks tund, enne kui joudsime vaateplatvormi lahedusse, kust pidi avanema kaunis vaade vulkaanikraatrile ja yhele teisele vulkaanile. Paikesetousu ajal. See vaade pidi olema vaga kaunis. Terve tee yles makke oli ilm ilus, tahed taevas, aga nii kui sinna korgele yles joudsime, avastasime, et oleme ikkagi mingi pilve sees.Meile pakuti kuuma teed ja saime tuulevarjus alguses olla. Vaatepilt sarnases Kristjani sonul natuke Balti jaamaga hommikul kell 5. Sest koik inimesed olid nagu kylmavaresed, vahestes riietes, naljakad mytsid peas, kohalike poolt pakutud jopedes-sallides-tekkides. Hehee. Meil on pilt ka toestuseks. See oli paris naljakas.
Me kahjuks ei nainud mitte mingit paikesetousu ega kaunist vaadet vulkaanile. Meile tegi see tegelikult nalja, sest taoline olukord juhtus ykskord ka Uus-Meremaal, kuna magedetippudes paratamatult paris tihti on pilved, aga sellest ei hakka ma siin pikemalt raakima. Yhesonaga jai see vaade nagemata ja me juba hirmuga motlesime, et kas toesti laks see raha tuuldse ja ei naegi midagi. Aga ei. Meie dziibi-juht viis meid vulkaanikraatri juurde. Seal oli nii palju inimesi, kes pakkusid ratsutamisvoimalust vulkaanijalamile. Mulle ju hobused meeldivad, aga kui te vaid oleksite nainud millised need hobuse d olid- nii pisikesed (ent mitte ponid) ja armetud. Ei tea mis liiki hobused nad olid, aga igatahes, meie kui suured eurooplased, ei hakanud neid vaesekesi kurnama. Neid hobuseid vois seal olla ligi 100. ja koik nad olid vaiksemat sorti. Mingid magihobused voibolla :) Igatahes laksime taitsa omal jalul vulkaanikraatri tippu, et siis yle aare alla piiluda. Gunung Bromo on siiani aktiivne vulkaan, mille purskamist ei oska keegi ette ennustada, aga ma olen usna kindel, et kyll ta millalgi ikka purskab. Oleks te vaid kuulnud, kuidas ta myrises ja nainud kui palju suitsu sealt valja tuleb. Kus suitsu, seal tuld eksole. Voi laavat voi midagi. Igatahes saime jalle tunda kui voimas on loodus ja kui vaike osa meil selles looduseprotsessis kaasa on mangida. Sulfurilohnast raakimata. Enamus turiste kes seal olid, kohisid nagu oleksid nad koik haiged. Mis seal salata, ei olnud see lohn toesti koige parem. Onneks oleme meie juba Uus-Meremaal Rotorua linnas kainud ja sulfurilohna tunda saanud kyll ja veel, nii et ei old meil hullu midagi. Ostsime kohalikult myygitadilt yhe kimbu lilli. Siin on selline traditsioon, et lillekimp visatakse sinna vulkaanikraatri sisse, siis elad sa kaua vaga ondsat ja onnelikku elu. No eks nais, me igatahes panime oma panuse. Gunung Bromo jaab meile igatahes kauaks meelde. Vaga ilus vulkaan ja see elamus seal aarepeal jalutada on midagi, mida ka aastate parast meenutada.
Teine huvitav vaatepilt avanes meile siis, kui me nyyd siis juba paevavalges sealt vulkaani juurest tagasi Malangi linna poole hakkasime soitma. Nagu ma juba mainisin, olime korgel mae otsas. Tahaksin siia blogisse kirja panna kui tore magikyla seal yleval oli. See on kyll vist mu lemmik kyla maailmas kogu oma olemuselt. Koik need inimesed, kes seal tee aares istusid ja mulle naeratasid kui ma neid pildistasin, koik need erksavarvilised majad, kogu see magine loodus nende ymber, need usinad talunikud, kes umbes 65 kraadise kaldega pollul tootasid, motorollerid, mis kandsid monikord 3 suurt vanainimest korraga ja palju muud. Neid kylasi oli tegelikult mitu, mulle nende nimed meelde ei jaanud, aga ma tean, et seal Gunung Bromo lahedal on nii toredad pisikesed kylad. Panin selle kirja, et endale meelde jaaks. Aitah tahelepanu eest.
Kell 11 hommikul olime jalle tagasi Malangi linnas, soime hommikusooki ja jaime magama.Paev laks pohimotteliselt raisku ja unerytm on taiesti segi, aga see selleks. Gunung Bromo on nahtud, see oli peamine pohjus miks me siia linna tulime.
Ahjaa, mainin veel ara, et siinne McDonalds oli meie jaoks pettumus. Ei olnud friikad ega salat varsked ja coca sai otsa. Haahaa. Nii et me jaame ikka oma maitsva aasia toidu juurde :)

“See you later, alligator!”
“In a while, crocodile!”

18.okt

Niisiis jargmisel paeval soitsime bussiga Yogyakarta linna. Tee sinna oli pikk, aga saime Java saart natuke bussiaknast naha, nii et ei old hullu midagi. Yhe paeva veetsimegi lihtsalt linnaga tutvudes, ringi kolades, tundmatuid tanavaid avastades. Leidsime tanavalt onu Hendro, kes oli lahkesti nous viima meid autoga Borobuduri ja Prambanani juurde. Seda muidugi moistliku summa eest, mille me loomulikult ikka natuke soodsamaks kauplesime. Nagu ikka siin maal kombeks eksole.
Borobudur on maailma suurim Budha tempel ja Prambanan on koht kus on mitumitu templitekompleksi. Kusagilt jai meelde nagu oleks neid kokku tuhande kanti. Prambanan on koht kus asuvad hindude ja budistide templitekompleksid (peamiselt aga siiski hindude).
Borobudur meenutas mulle natukene sellist maha jaetud templit, nagu kusagil filmides nahtud. Tegemist on suure mitmetasandilise templiga, mis ehitati ligi 1000 aastat tagasi ning leiti uuesti yles alles paarsada aastat tagasi (give or take a few years) keset vosa ja poosastikku. Templitasandikel soovitati kaia kellaosutite suunas, minnes sisse idavaravast. Loomulikult nii me ka tegime. Templi seinad olid graveeringuid tais, koik nad kujutasid Budha teekonda ja lugusid. Vaga uhke ja voimas. Templi tipust avanes vaga ilus vaade kaugusesse, yle dzunglite ja palmipuude, magedeni.
Prambananis kylastasime koige suuremat ja voimsamat templite kompleksi, kus vois yhtekokku olla ligi 6 templit. Voi oigemini templite varemeid. Seal juhtus 2006ndal aastal kurb lugu, nimelt maavarin havitas suure osa templitest. Loomulikult ei viidud neid kivisid minema, need on endiselt seal olemas. Neid lagunenuid templeid voib seal olla ka oma kymmekond. Ega ma paris tapselt ei teagi, aga paris kurb . See-eest need mis alles on, on vaga voimsad ja ilusad! No tapselt sellised nagu naiteks Mowgli Dzunglilugudest see tempel keset vihmametsa! Vaga ilus! Osades templites olid jumalakujud ka sees, naiteks Shivale, Ganeshale ja Brahmale (kui see nimi nyyd oigesti sai). Koige suuremasse, neljakojalisse templisse me sisse kahjuks ei saanud, millegiparast oli see kylastajatele suletud. Osades templites kaisid suured restaureerimistood, eks nad ikka proovivad taastada mis nad suudavad. Igatahes olime meie molemad very impressed (vaimustatud? :))

Kui nyyd moelda, et kumb mulle rohkem meeldis, siis ma ei oskagi oelda, molemad olid omamoodi ja erinevad. Kui keegi plaanib siiakanti tulla, siis soovitan molemad yle vaadata, vaga tore paev oli meil see :) Ja olge valmis nautima superstaaritunnet, sest molemas kohas leidub PALJU PALJU inimesi, kes tahavad valgete inimestega pilti koos teha. Haahaa. Ei tea miks, ehk arvavad, et oleme moned rikkad ameeriklased? Ei tea, igatahes oli alguses nii naljakas, kui pisikesed tydrukud kiljuma hakkasid, kui ma neile jah ytlesin, et voib kyll pilti teha. Ja siis muidugi said teised ka julgust ja tuli veel ja veel kymneid soovijaid. Perekondade viisi. Haahaa. Lopuks muutus see natuke tyytuks ja me juba natuke pogenesime nende eest. Heh.

Soitsime mooda ka Mount Merapist, mis on siiani vaga aktiivne vulkaan. Seal ymbruses pidi maapind lausa varisema ja see on kordi suurem vulkaan, kui see kus meie kaisime (Mount Bromo). Siin ka sama lugu, keegi ei tea millal see purskama hakkab, aga inimesed on juba vist natukene ettevaatlikud kyll. Kui ma nyyd meie giidi inglise keelest oigesti aru sain, siis reisifirmad sinna hetkel eriti tuure ei tahagi korraldada, vahemalt mitte neid matkasid, mis terve paeva seal nouavad. Ja inimesed on valmis ka kohekohe evakueeruma, kui lahimate aastate jooksul peaks vaja minema. Mine sa tea, ehk laheb sellega veel aega, seda ei tea keegi tapselt.

Yhel ohtul toimus siin Yogyakarta linnas ka suur karnevalirongkaik, tanavad olid puupysti rahvast tais, saime meiegi osa :) ja yhel teisel ohtul kaisime yhes suures kaubanduskeskuses suures mangusaalis, kus sai igasuguste manguautomaatidega mangida ja karaoket eraldi kabiinis laulda. Laulsime meiegi Kristjaniga koos duetti :) Hiljem muidugi ma laulsin natuke yksi ka. Kristjan sai korvpalli mangida ja tegi kohaliku uue rekordi seal mangusaalis ka, haahaa.

Veel yks laanemaailma kaubamark - kaisime samal ohtul Pizza Hutis soomas ja jallegi pettusime. Nendele pitsadele eelistame siiski siinset kohalikku mie gorengi voi nasi campurit. Haahaa.

Nyyd soidame rahulikult rongiga Jakarta poole. Esimeses klassis (eksekutif) ja naudime ilusat vihmast vaadet- kogu taevas on hall ja vihma kallab nagu oavarrest.

Siinkohal, argu keegi nyyd solvugu, kui moni fakt voi aastaarv on natuke nihus, meil siin aasiamaal lahevad monikord moned asjad tolkes kaduma voi ehk oleme me ise nii puhkusemeeleolus, et koik vaiksemad faktid ei tundugi nii tahtsad. Meie blogi ei kandideerigi yhelegi teadusauhinnale.

Bali, Indoneesia (06.10-12.10.2010)

2010-10-11T07:19:00.000-07:00

7. oktoober, Kuta, Bali

Nii. Nyydseks olemegi Austraalia pinnalt lahkunud ja selle maaga hyvasti jatnud. See ei olnud kerge ja loomulikult me igatseme palju Austraaliaga seonduvat (Rockyt!!!). Olgu veel mainitud, et nagu millegi kiuste, ei lainud meie lahkumine koige sujuvamalt. Naiteks pidime oosel kell 3 oma maja ees ootama bussi mis meid lennujaama viiks, aga seda bussi ei tulnudki. Pidime mitmeid telefonikonesid tegema, veel yhte teist bussi ootama, enne kui meile lopuks tasuta takso saadeti. Niisiis oosel kolmveerand 4 saime lopuks ometi liikuma hakata. Lend laks meil kell 6 hommikul. Peale veel moningaid sekeldusi ja ylikiiiiiiret paeva Brisbane'is joudsime lopuks ometi taiesti uuele avastamata maale- Aasiamaale! :)
Meie esimeseks peatuspaigaks on Bali saar, Indoneesias. Siin me nyyd olemegi, esimene paev on seljataga. Oh milline kultuurielamus! Koik, absoluutselt koik asjad on siin teistmoodi kui Austraalias. Ja loomulikult see liiklus! Minujaoks taiesti esmakordne elamus naha sellist korraparatust. Siin peavad silmad igalpool olema, et mitte liiklusonnetusse sattuda. Ja koik see kaubandus ja kauplemine! Ma alguses olin taitsa hirmul, mulle selline suur kauplemine hinna osas ei meeldi. Lihtsalt ei tundu eriti loomulik minu jaoks. Niisiis hoidsin Kristjani varju, et tema sellega tegeleks. Haahaa. Kolasime Kuta rannas ringi, seal olid palju suuremad lained kui me Austraalias nagime! (voi siis enam nii hasti ei maleta). Siin on nii palju rollereid! Koik soidavad nendega, ja neil pole mingeid limiite peale palju inimesi nad voivad kanda vms. Nagime rollereid kus oli ema kahe lapsega, voi siis selliseid kus vanad tadid istusid jalg yle polve tagaistmel! Haa! Ei see on ikka hullumeelsus kuidas nad siin soidavad. Ma ei ole paris kindel, kas ma ise tahaks sellise rahutu ja narvilise liikluse keskel liigelda :) ja see pidev piip-piiiip-piippiip, mis sind koikjal saadab! Signaalitamisega siin ei koonerdata.
ja iga nurga peal, tegelikult isegi igal sammul astub su juurde keegi, kes tahab sulle midagi myya. Ma paeva alguses ikka taitsa kartsin neid inimesi, kuna nad nii agressiivselt myygitooga tegelevad. Aga nyyd, paeva lopuks, tundus see koik nii naljakas, palju lihtsam on nyyd neile EI oelda ja isegi hinna osas kauplemine tundub huvitav. Kui nemad ei karda mulle ulmeliselt korget hinda pakkuda, siis miks ei voiks mina neile ulmeliselt madalat hinda pakkuda? Haahaa! Eks jargmine kord kui linnapeale laheme, hakkan proovima. Eks nais kuidas laheb.
Bali ise on vaga huvitav. Muidugi ma alguses kujutasin seda hoopis teistmoodi ette, arvasin, et see on kuidagi rohkem... laanelikum voi nii, kuna see on austraallaste jaoks number 1 puhkekoht. Aga tegelikult on see ikka vaga Aasia- siin on turismil kyll vaga vaga suur osatahtsus, aga ikkagi on see koik kuidagi sellist vaesust tais. Samas, kui nyyd jarele moelda, siis tunduvad inimesed siin koik oma eluga rahul olevat. Vahemalt esmapilgul tundub nii :)
Ilm on siin vaga vaga palav ja niiske! Palju hullem kui meie endises Port Douglases. Eks see votab natuke aega, et sellega harjuda. Tana kui yhe kohaliku naisega jutustasin, siis ta ytles, et sellega pariselt ei harjugi, et talle see vaga ei meeldi, ikka liiga palav ja niiske on. No aga ma ikka proovin harjuda, eks nais.
Bali inimesed ise on nii sobralikud. Mitte voltsilt sobralikud, vaid toesti vaga lahked, abivalmid, alati naeratavad ja ... sobralikud! See on koige oigem sona.
Meie hotell on ilus! Tee, mida mooda siia saab, on muidugi omaette teema, see on osaliselt kruusatee, kus aares on kodutud inimesed ja prygi ja lehmad jne aga see hotell ise- vaga PUHAS ja elegantne! Hotellitootajate sobralikkus on taiesti uskumatu! Ja hommikusook on ka palju parem kui ma arvasin olevat :) ja meie tuba- kena, ylipuhas, minimalistlik, modernne ja avar! Vannituba ka, samasugune, nii et tuba on meil kyll vaga monus. Oleme end siin juba monusasti sisse sattinud, jaame siia veel 5ks ooks. Nyyd on juba ohtune aeg, tuleb aknad-uksed kinni hoida, et saased sisse ei saaks. Ahjaa, tana proovisime siin kohalikku toitu ka, yhes vaikses soogikohas ja ma olin vaga positiivselt yllatunud- see oli vaga maitsev! Ei joua ara oodata millal jalle midagi uut proovida saab! Ponev.
Eks nyyd on meil siin Kuta linnast kerge ylevaade olemas, teab kust mida enamvahem saab ja eks millalgi hakkame vaatama, kas ja kuhu me veel Bali saarel laheme. Aga meie siinseks peamiseks eesmargiks on puhata. Selleks me siia tulimegi, et puhata end korralikult valja :)

10.10.10
Kadi: milline imeline kuupaev!
Meie puhkamine edeneb taie hooga. Kaisime nyyd ykspaev massaazis. Siin on spa teenuste pakkujaid nii palju, saime ise valida, kus voi mida me tahame ja hinnad on ka igalpool paris soodsad. Me leidsime yhe salongi kus taispikk tunnine ylekeha massaaz maksis ainult umbes 70 eesti krooni. See on siin ikka vaga odav. Ma polnud muidugi varem massaazis kainud ja ei tea palju naiteks Eestis massaaz maksab. Aga see elamus oli kordades rohkem kui ma ootasin! Kogu keha musklid said kenasti labi muditud, nii hea oli seal loogastuda ja lihtsalt nautida. Parast lasin endale pedikyyri ka teha, haahaa. Lihtne ja monus elu meil siin. Hiljem oli tapselt selline tunne, et ma saan spagaate teha ja hundirattaid visata, nii monus, “lahtine”, loogastunud tunne! Natuke hiljem muutus see muidugi uniseks tundeks. Oleks hea meelega magama jaanud, nii monus oli olla :) yhesonaga ma olin taitsa labi :) hehee..
Nyydseks oleme ka ise kohalikus liikluses rollerite tagaistmetel soitnud. Naerulsui soitsime yhel ohtul tagasi oma hotelli poole selles hullumeelses liikluses endale palgatud juhtidega. Ise me sellises liikluses soita esialgu veel ei taha. Jallegi, kes kainud,see teab mis olukord siin valitseb :)
Homme laheme Bali-tuurile, eks siis kirjutab pikemalt kuidas see laks.

11.oktoober
Niisiis tellisime endale juhi, et minna Bali saart avastama. Meie juht oli Jero, kohalik 39 aastane mees, vaga sobralik ja tore. Votsime suuna pohjapoole, et kylastada tee peale jaavaid kohti.
Naiteks kylastasime Bali saare koige vanemat templit, mis on juba yle 1000nde aasta vana. Pidime molemad endale sarongid selga panema, et seda vaikese summa eest avastama minna. Hehee. Tore oli, uhke tunne oli kyll lopuks ometi esimest templit uudistada :) Ponev.

Edasi kylastasime veel naiteks yhte omblustookohta, kus valmistati kohalikke t-sarke, mille nimi oli batik. Ma ei teagi kas sellele yldse mingi tolge on. Igatahes nagime ara kuidas mingi spetsiaalse vahaga pluusidele pilte ja mustreid peale trykiti. Midagi ennenagematut jallegi.

Kylastasime ka yhte kohvivalmistamise kohta, kus saime maitsa luwak-kohvi. See on siis iseenesest kohv, millel on vaga teistmoodi valmistamise viis. Luwak on nimelt yks loom, kellest labi kainud kohviubadest tehaksegi luwak-kohvi. Ma loodan, et saite nyyd aru, kuidas :) igatahes on see vaga kallis kohv ja yle maailma tunnustatud kohv. Proovisime ka meie selle kohvi jargi. Joudsime molemad Kristjaniga jareldusele, et see maitseb ikkagi nagu tavaline kohv, ainult, et natukene kangem. Aga no vat, jalle midagi uut siin ilmas eksole :) need luwaki loomad on sellised kassi-opossumi moodi loomakesed, vaga armsad.

Kaisime ka yhel ilusal kunstinaitusel, kus nagime bali kunstnike tehtud toid. Vaga ilusad. Oleks meie seljakotid ainult ometi kordades suuremad ja kergemad, siis ehk oleks nii monegi suurematest maalidest koju toonud. Pidime leppima yhe pisikese maaliga seekord ainult. Aga hea seegi, seljakotirandurid nagu me oleme eksole.

Elevandikoobast kylastasime ka. See oli yks koobas, millesse oli graveeritud elevandikujutis. Seest oli see ysna vaike, aga see koht jai mulle meelde eelkoige aga hoopis selleparast, et me saime seal hindu-onnistuse. Yks vana tadike onnistas meid pisikeses budha-templis. Vaga armas ja tagasihoidlik tseremoonia meile :)

Meie tee viis yles makke. Tee sinna oli vaga tore, palju rohkem saime naha toelisi kylaelanikke ja nende igapaevast elu. Mulle tundub, et bali inimesed on kuidagi rahulikud ja onnelikud. Nad on kyll vaga vaesed, aga mulle tundub, et ikkagi oma eluga rahul. Ei ole sellist narveldamist nagu Eestis ja Euroopas. Ka selles kaose-sarnases liikluses ei ole me kordagi nainud kurjasid nagusid voi et keegi kellegi peale karjuks. Oh ei. Bali inimesed on rahulolevad ja sobralikud inimesed, kes on onnelikud tapselt sellega mis neil on. Meil koigil on selles suhtes neilt palju palju oppida.

Mae yleval nagime peale moningaid riisipoldusid ka yht vulkaani, mis kahjuks kerge vihma tottu oli pilvede sees ja me ei saanud sellest tait ylevaadet, aga no ettekujutus on olemas. Sealt avanes ka vaade Lake Batur'ile ja seal samas korgel mae otsas laksime ka yhte tagasihoidlikku restorani sooma. Sook maitses hasti ja taas oli aeg edasi liikuda.

Meie marsruudile jai ka Ubudi linn. Tegemist on Bali saare kunstilinnakesega, koik kohad on igasugust nodi tais, mis koik on myygiks. See on selline rohkem boheemlaslikum linn, magede vahel, rohkem rohelisem ja varskem. Minule see vaga meeldis, oleks seal tahtnud kauem olla. Ubudis oli ka Monkey Forest. Tegemist on kohaga, kuhu vaikese summa eest void jalutama minna ja ahvipoistega mangida. Neile sai seal banaane pakkuda ja loomulikult ronivad nad sulle olale, et see banaan sinult ara votta :) Nalja kui palju. Ahvikesed olid vaga toredad ja yldse mitte agressiivsed nagu ma alguses kartsin. Mets ise oli kohati taitsa dzungel-vihmamets. Roheline ja vaga kena.

Toelist rohelust nagime aga alles siis, kui auto peatus suurte riisiplatvormide ees. Need olid toesti imeilusad! Seal oli ka yks tore vana onuke oma riisiga, kelle me lahkesti oma pildile votsime ja talle tundus see taitsa meeldivat. Muidugi andsime me talle selle eest ka vaikest tippi, ja koik me jaime rahule :) Riisipollud on kindlasti yhed selle reisi heledamatest malestustest!

Mis veel? Bali saarel on kuidagi nii valja kujunenud, et monelpool on erinevate kasitoo-oskustega kylad. Naiteks tehakse yhes kivi-graveeringuid, mis tahendab tanavapildis seda, et koik tanava-aared on kivikujukesi tais. Ja neid ei ole mitte vahe! Neid on seal tuhandeid ja niimoodi piiiikalt-pikalt mooda tanavaid. Voi on naiteks kulla ja hobeda kylad. Seal sulatatakse ja valmistatakse koikvoimalikke ehteid kullast ja hobedast. Bali kuld pidi naiteks umbes 80-90%line olema. Voi siis on naiteks puidutootlejate kyla. Seal on koik tanava-aared tais igasuguseid puidunikerdusi, toole ja puidust suveniire tais. Voi siis maalikunsti-kyla, seal on koik kohad tais maale. Taitsa huvitav oli niimoodi autoga mooda neid linnakuid ringi soita, meie autojuht ei pidanud meile isegi ytlema mis linnakuga on tegu, kuna sellest saab vaga hasti aru millega just selles voi selles linnakus tegeletakse.

Meie autojuht raakis meile palju Bali saarest, oma elust ja Indoneesiast yldse. Ta tundus koike oma kodumaa kohta teadvat. Olgu veel yhe yllatava faktina oeldud, et turiste soidutavad autod tohivad olla maksimum 5 aastat vanad. Meil oli kyll igatahes vaga kena uus auto :) ja ta raakis meile ka seda, et Bali saarel on peamiseks usuks hinduism, kus usutakse karmasse, mis tahendab seda, et inimesed ei varasta yksteise tagant. Seega voivad koik oma valmistatud nikerdused mureta ooseks valja jatta, kartmata, et neid ehk hommikuks enam ei ole. Bali saarel valitseb karmaseadus :) Katsusime ka meie olla igalpool sobralikud ja toredad. Mis siin salata, vastu saime ka ainult siirust, headust ja sobralikkust ;)

Good Bye!

2010-10-04T09:04:00.001-07:00

Kadi:
Ma kirjutan selle sissekande oma hubasest Port Douglase toakesest. Oma kodust. Voin nyyd vist juba kindla sonaga oelda, et see on meie kodu. Oleme siin ju elanud viimased 6 kuud ja see koht jaab alatiseks meile meelde.
Kummaline kyll, aga meie Austraalia aeg hakkab otsa loppema. Me oleme rannanud ymber Austraalia, kainud labi koik osariigid ja soitnud kaheks kuus ka Uus-Meremaale. Ka seal sai molemale saarele ring peale tehtud nii et tundub, nagu olekski koik nahtud ja tehtud mis meid vahegi huvitas. Tundub nagu miski meid siin enam kinni ei hoiaks, ent siiski. Me oleme ju pea 2 aastat elanud oma elu siinpool maakera ja harjunud koige siinsega- olgu selleks siis soe paike, varvilised papagoid, kirju loomariik voi sobralikud austraallased- see koik on meile olnud igapaevane ja kodune. Ma tahasin selle sissekandega votta kokku kogu meie reisid, aga saan isegi aru kui voimatu see on, voi vastasel juhul tuleks see sissekanne liiga pikk. Pealegi on meil terve see blogi ju meie tegemistest tais kirjutatud.
Ma ei teagi mida ma siinse elu juures koige rohkem taga hakkan igatsema. Paike? Seda kindlasti. See paike on siin ikka hoopis teine kui Eestis. Kliima yleyldiselt. Isegi siinse troopilise niiske kliimaga oleme juba peaaegu et harjunud. Ja ka kuiva kliimaga mis meid Fitzroys ymbritses. Koik on nahtud, koik on tehtud. Ent ikkagi on natuke kurb siit ara minna. See oli ju alati minu unistus, tulla, olla ja elada elu teistmoodi, teha teoks koik oma unistused millest ma salaja unistanud olen- langevarjuhype, rafting, benji hype, magedes matkamine, telkimine metsikus looduses, hoida syles koaalat, ujuda sinisinises vees, elada Sydneys monda aega, tutvuda aborigeenidega, paitada kanguruid! See koik on tehtud, ja mitte ainult. Lisaks koigele sellele mis ma Austraaliast ootasin on see olnud veel palju muud ja enamat. Aga seda ei saa kahjuks kirjeldada. Selleks peab ise siia tulema ja seda elu siin ise elama. Alles siis saab aru mis tahendab tapselt G'day mate, No Worries ja kui palju kasutatakse sonu heaps ja reckon. Kes on kainud, need teavad. Mul on hea meel, et me siia tulime. Ja veel parem meel on mul selle yle, et me Kristjaniga siia koos tulime- elama unistust reaalselt! Ja just seda see olnud ongi! Ma ei joua ara oodata, millal ma teile koigile oma pilte ja videoklippe saan naidata (muidugi neile, kes asjast huvitatud on) ja raakida teile meie naljakatest seiklustest. Et ka teie saaksite osa meie viimasest 2st aastast maakera kuklapoolel.

Kristjan:
Mis ma oskaksin lisada? Tundub toesti, et Queenslandi saame peaaegu oma Austraalias koduosariigiks nimetada, eelmisel aastal korjasime allpool 3 kuud tsitruselisi ja nyyd oleme siin troopilises pohja Queenslandis juba yle 6 kuu elanud. Siin on talvel hea elada, ilmad on 30 kraadi ligi ja enamasti paikesepaistelised kah. Ookean 5 minuti jalutustee kaugusel. Trenni on tehtud, olen siin ligi 10 kg alla votnud, viimase kuu jooksul panime Kadiga kirja ka, mis tegime ja selgus, et ma olen jooksnud ca 160 km 30 paeva jooksul. Pole paha. Kaalusin hommikuse seisuga 69,3 kg. Viimase 10 aasta tipptulemus. See selleks. Yhel paeval, kui koju jooksin mooda randa, laksin ujuma kah, sulistasin rahulikult, monus soe vesi, inimesi kah polnud nagu eriti, kui lahemalt motlema hakata. Igati tore ju? Vaatan, kaldalt 2 kena tytarlast viipavad kaega. Motlesin, et ohoo, mis nyyd siis.. lonkisin sinna, tydrykud raakisid, et rand on suletud, kuna vees olevat suur krokodill ujunud ennist. Rannavalve soitis ATV-ga mooda randa ka ja hoiatas inimesi, aga kuna ma tulin teiselt poolt joostes, siis ei teadnud asjast halligi. Eks siis rahvas vaataski kaldalt, et mida see hull seal monuleb vees, hehee. Igatahes, tydrukud ytlesid, et neil hakkas must lihtsalt kahju :). Vot nii. Troopiline Queensland, krokodillid, maod, nahkhiired, karnkonnad (cane toad) jne. Mulle meeldib igatahes! Kookaburrad naeravad hommikuti ja oosel kisavad mingid teised linnud. Pange youtube otsingusse kookaburra laughing vmt siis kuulete, mis veidrat haalt nad teevad, ei ytlekski, et linnud. Aga tegemist on vagagi nunnude lindudega, eelmisel aastal saime pildile ka Cooktownis yhe.
Koige rohkem hakkame igatsema oma pisikest Rockyt. Rocky oli tana paev otsa meiega, uudistas, kuidas me asju pakkisime ja koristasime oma tuba. Kaisime veel temaga rannas jalutamas, kui ma ujuma laksin, siis ta vaatas kurvalt kalda pealt, tal on hasti lyhikesed jalad ja ei julge kaugele vette minna, lained olid ka suured. Kui ta mind enam ei nainud, siis istus maha ja varises seal. Parast laks jalle roomsaks tagasi, kui kaldale tulin. How cute is that? Aga 2 tunni parast jatame Port Douglasega hyvasti ning seejarel ka kogu Queenslandi ja seejarel terve Austraaliaga. Viimaseks peatuspunktiks Brisbane ja Gold Coasti lennujaam. Ligi 2 aastat kestnud Kangurudemaa avastamist on loppenud. Osad seiklused on juba endalgi meelest lainud, aga onneks on pilte ja videosid meil tuhandeid. Nii et kui saabume talvisesse kodumaale, voime teha teile mingi nadalaajase pildi ja videosessiooni, hehee. Samas, kes on meie reisipaevikut siin lugenud, need on mingil maaral kursis meie tegemistega.
Mina pole juba 2 aastat teid nainud. Kui lahkusin Eestist, olid Partel ja Sebastian pisikesed tatikad, aga nyyd molemad minust nii monedki sentimeetrid pikemad, raske uskuda, vahemalt ma voin neile veel siiski kasvoi silmad kinni ja yhe kaega kere peale anda, pole probleemi. Jah, seda ma teengi esimese asjana, kui tagasi jouan, vaike opetus ei tee kunagi paha. World Wide Webi kaudu olen ennast muidugi moningal maaral soprade ja tuttavate tegemistega kursis hoidnud, kes on mingiks julmaks kalameheks hakanud, kes kossumeheks, kes koole lopetanud ja lapsi kamaluga synnitanud, aga silmast silma on muidugi teine asi kohtuda. Nii et, kallid kaasmaalased, kaua pole enam jaanud oodata! Sellega lopeb meie viimane sissekanne Austraaliamaalt!

my very first diving experience!

2010-09-10T01:48:00.000-07:00

Kadi:
Ma olen alati arvanud, et mul millegiparast ei ole antud oskust olla oigel ajal oiges kohas. Aga nyyd tegi saatus sellise vingerpussi, et ma sattusin olema tapselt oigel ajal oiges kohas ja sain endale tasuta paasme riifile! Suure Vallrahu tuurile! Olgugi et teised 3 inimest olid koik hotellide vastuvotulauast, olin mina siis ainuke toateenindaja (no natuke ikka juhataja ka:)) haa! Igatahes vedas mul, sellel paeval keegi meie hotelli vastuvotulauast huvitatud sellest tuurist ei olnud (rumalad) ja nii ma siis saingi eneselegi ootamatult tasuta tuuri.

Panen selle paeva nyyd siia koik kirja, enne kui ara hakkan unustama detaile:

Paev algas siis kogunemisega Marina Mirage's. Meid oli kokku 5 (mina ja 3 tuurilist pluss meie nn giid). Seltskond oli tore, koik vaga meeldivad inimesed. Quiksilver on siinne koige suurem firma kes viib inimesi riifile ja inimesi toepoolest ikka oli! Rohkem kui 100, voibolla et isegi 150 sellel laeval. Ilm oli juba hommikul paikeseline (milline vedamine!) ja nii me siis asusimegi teele.
Poolteist tundi kruiisi, siis parkisime oma laeva riifil oleva platvormi aarde, ujumisriided selga ja rutturuttu laksime otsisime endale koik vajalikud asjad- lycra materjalist sukeldumiskostyymi (kalipso?), maski, lestad ja sooja hoidva kostyymi.
Meil onnestus endid ka sukeldumise nimekirjadesse panna ja nii ma siis olingi kahekesi yhe kanada tydrukuga sukeldumise tutvustamise kursusel. Opetati teoreetiliselt koik ara, et mida me nyyd tegema hakkame, kuidas survest korvadele vabaneda ja mida yldse vee all olles teadma peaks. Niisiis kerge ylevaade asjast olemas, pandigi meile kogu varustus selga. Alexa, see tore kanada tydruk oli juba 6 korda varem sukeldunud, nii et tema ei pabistanudki, mina aga olin narvis kyll ja ponevil ka muidugi. Ma maletan, et ykskord kui me sukeldumist yhes basseinis proovisime siis mul hakkasid korvad nii valutama ja ma kartsin, et akki ma ei saagi sukelduda. Alexa lubas mu korval olla ja katt hoida ja nii tapselt oligi. Riifil olid koikvoimalikud platvormid juba olemas, istu ainult peale ja seal kohe spetsiaalses vaikeses basseinis seletatakse sulle koik veelkord ara. Nii et pole see nii keeruline midagi. Vee all on muidugi koikvoimalikud kaemargid vaga tahtsad, sest raakida seal ju ei saa. Nii ma siis pidevalt kasutasingi poidlad ylespoole marki, unustades, et see ei tahenda mitte seda, et koik on korras, vaid et ma tahan tagasi pinnale minna. Haahaa. Aga ma parandasin oma vead kiiresti ara ja sain oige margi ka selgeks :) ma voin teile kunagi eestis neid marke naidata ja seletada. Sukeldumine oli lihtne, vees olid sellised koied juba olemas midamooda end lihtsalt allapoole tombad, ei olnud midagi sellist nagu dokumentaalfilmidest nahtud, et pead end kogu selle raskusega paati vedama ja siis selg ees vette targurpidi kukerpalli tegema. Jumal tanatud , et turistidele see sukeldumine ikka oige lihtsaks on tehtud :) igatahes olid seal samas meid juba tervitamas suuremad ja vaiksemad kalad. Meil oli 30 minutit aega vee all, et seda elu seal avastada. See oli imeline! Me nagime suurt karpi, mis kergelt puudutades kiiresti end kokku tombas, ja muidugi Nemod! Umbes 4-5 omas peses nagu selles multikas. Neid vois katsuda ja loomulikult tegin ma neile pai :) nii et Nemod ka nahtud ja puha :) siis leidsime yhe suure kala, kes oli toenaoliselt minust ainult natukene lyhem, ehk siis ikkagi yle meetri pikk ja nagi valja nagu oleks ta kivist tehtud. Camouflage (kuidas see eesti keeles kirjutatakse?). Tuli mele taitsa lahedale, vaga kift kala oli! Ja ei, see ei olnud see maori wrasse (see suur kala keda me Whitsunday Islanditel nagime). Ponev igatahes. Uurisime koralle ja neid hiiglaslikke koralliseinu. Uhke igatahes kyll. Ponev avastada. Ja siis juba oligi markamatult 30 minutit tais, meie ohuvarud loppemas ja pidime taas pinnale tousma. Jallegi ohurohust tulenev valu korvades, aga sellest sai ysna kergesti lahti (kogenud sukelduja nagu ma olen eksole, juba tean kuidas asjad kaivad). Olgu veel ara oeldud, et sukeldusime umbes 10-12 m sugavusele :)
Edssi laksime avastasime veepohja poolallveelaevaga, millel olid klaasist seinad nii et me nagime koike, jaades ise kuivaks. Ja siis ma nagingi kilpkonna! Just sellist nagu alati filmides on nahtud, voibolla ehk natuke vaiksemat, aga ikkagi kilpkonna! Nii et jallegi yks eesmark taidetud! :)
Sellele jargnes korralik lounasook. Rootsilaua stiilis, kus saime valida koike mida syda ihkas- see oli vaga rikkalik!
Kohud tais soodud, energiavarud tais laetud, laksime peale vaikest beesitamist pakesekaes taaskord vette- seekord lihtsalt snorgeldama. Alexaga koos panime kaugele avarustesse minema, yhel hetkel kui pead valja tostsime, avastasime, et oioi, paat on kuidagi vaga kaugele jaanud ja hakkasime vaikselt tagasi minema. Alexa teadis nendest vee-elukatest natuke rohkem kui mina, naiteks sukeldus ta korraks pohja ja toi suure eresinise meritahe mulle hoida. Oi kui ilus see oli! Oma kahe kaega pidin seda hoidma, paris suur oli see ja nii ilus! Ja parast teadis Alexa veel yhte merielukat, otsetolkes merikurki, mida ka voib inimene kaes hoida. Sukeldusime koos selle jarele. Hehee, paris naljakas loomakene eine. Polegi sellist varem nainud. Nyyd siis olen targem ja naitan teistele ka jargmine kord. Kilpkonna meil snorgeldades ei onnestunud leida, kyll aga jallegi palju palju varvilisi kalakesi ja siis oligi aeg tagasi laevale minna. Joime sooja teed, ja pikutasime paikesekaes. Parast kui liiga palav hakkas, saime tasuta endale baarist kylmi jooke tuua. Ja nii siis seilasimegi tagasi ranniku poole.

Vot selline tore tuur siis.

Mul muidugi syda nii valutas, oleks ikka hirmsasti tahtnud Kristjani ka kaasa votta, aga ma polnud ainuke, ka teised olid ju koik yksinda tulnud ja nemadki oleks tahtnud kaaslase kaasa votta, aga nii ei saanud. See oli ainult vahestele inimestele. Sellist asja juhtub ju harva, et sa tasuta tuuri saad ja ma usun, et Kristjanil on hea meel, et ma rohkem kui 3000 kroonise paketi taiesti tasuta sain :)

Monikord lihtsalt peab oskama olla oigel ajal oiges kohas, see oli ainult yks suur suur vedamine :)

eks nyyd lahipaevil laheme Kristjaniga ka koos riifile, aga siis juba mingi symboolse summa eest.

ps! pilt on illustreeriv, see ei ole tegelikult mina :)

Teadaanne!

2010-07-11T18:59:00.000-07:00

Nii, Tallinna Lennujaama jouame 27. novembril kaseoleval aastal, kell 17.50. Selleks korraks saavad siis meie seiklused labi. Ja tooge soojasid riideid kindlasti, hehee :) Ja kiluvoileibu ja sylti ja naerunaod, me ei taha mingeid masendunud nagusid naha! Kohtumiseni!

Kristjan ja Kadi

Hea

2010-07-09T04:40:00.000-07:00

Kadi:
Kuna mul oli tana esimene vaba paev siis ma otsustasin mere aarde jalutada. Koik ilmselt juba teavad, et mulle meri vaga meeldib, seega ootasin ma juba vaga millal taas mere aarde omaette mediteerima saan minna. Ja tana siis laksingi.
Maletan, et Eestis kui ma vette astusin, kiskusid jalad vagisi kylmast krampi. Siin on aga teised lood. Vette on monus jalutada, vesi on jahutav ja koheselt tunned, et see vesi ei olegi kylm, vaid taitsa monus. Laheb veel 10 sekundit mooda ja sa saad aru, et see vesi on soe. Nii et selles osas on kyll super hea meel jalle siinpool maakera olla.

Muidugi ma natuke igatsen Eestit ka. Vaheks jai seda kodumaal oldud aega. Ma ei saanudki nii vaga jagada oma Austraalia elamusi-tundmusi, millest on siiralt kahju. Oleks koigiga tahtnud ikka kauem koos olla ja rohkem jutustada. Siiski, room oli leida eest inimesed, keda ma nii vaga igatsenud olin! Aga eks seda jutustamist jouab teha ka novembris-detsembris. Siis jaame me ju molemad Kristjaniga Eestisse kauemaks kui 2 nadalat. Ja kyll see 5 kuud ka kiiresti mooda laheb. Nii et kannatust veel natukene.

Aga ookeaniaares oli tana hea. Monikord on nii hea minna ja istuda yksinda liiva peale. Monus soe tuuleiil, eemal suured maed ja lainetav ookean. Istusin siis seal niimoodi palmide all ja motlesin, et siin on ikka teine elu. Paratamatult on Austraalia mulle koduks praegu. Ja on seda olnud juba viimased 19 ja pool kuud.Arge nyyd pahandage selle peale eksole. Kui me siit pariselt nyyd oktoobri alguses lahkume umbes, siis hakkab ikka kahju kyll. Ikka vaga kurb saab see olema. Aga seniks me katsume ikka tublid toomesilased olla ja nautida seda ilusat elu mis meil siin on :) Kui ma vaid saaksid teid koiki korrakski siia toimetada, et te naeksite millist elu me siin elame. Ma luban, ma votan ykskord videokaamera randa kaasa ja siis naitan teile ka milline rand siin on :)

ps ! Meie siinses kodus on nyyd kokku 2 koera ja veel yks elanik, Michelle, bossi pruut.

Kadi Eesti-reis

2010-07-03T23:37:00.000-07:00

Eestiskaik

Kadi: niisiis tekkis mul vajadus minna korraks Eestisse. Ise tahtsin ja loomulikult oli asja kah. Pealekauba sai nii monigi sober yle vaadatud ja kallstatud nii et hakkas kohe kergem. Lendamise ees oli mul alguses hirm, aga see kadus kohe kui esimene pikk lend seljataga oli. Kes veel ei tea, siis ma lendasin Singapuri ja Pariisi kaudu Helsingisse. Ja sealt votsin laeva. Ma taheldasin selle teekonna juures yht kummalist asja. Seda kuidas INIMESED muutusid. Austraalias on ju koik nii lahked ja sobralikud, alati uurivad, et kuidas sul laheb. Ja kui ei hakata sonadega raakima, siis naeratatakse, noogutatakse voi viibatakse katt teineteise suunas. Mida riik edasi, seda haruldasemaks asi jai. Kuni Eestini valja, kus tanavatel mitte keegi kedagi voorast ei tervita, talle ei naerata ega midagi. See tundus harjumatu. Aga siis ma juba olingi ise jalle Eestis ja koik see elu tuli jalle meelde. Et aga nii just ongi! Et see ongi eestlaste eripara! Ja las ta olla pealegi, las igayks nohistab oma nurgas midagi omaette :) ja ega loomulikult ei pea ju aitah ytlema laevameeskonnale, kes sind ohtu labi teenindas. Oh ei, oh ei. Kummaline see eestlaste suhtumine ikka. Aga sellega harjub ara. Kahe nadala lopuks tundus see mulle juba taitsa tavaline. Ma ise kyll iial selliseks enam ei muutu, aga ma saan nyyd aru teistest miks nad nii teevad- eestlaste vark. Igatahes oli minu Eesti-reis igati asjalik. Sain omad asjad aetud, inimesed yle vaadatud, peod peetud, ujumised ujutud (!) ja syda jalle moneks ajaks rahul. Nyyd voib jalle natuke aega teiselpool maakera reisida. Minu rannakud tagasi algasid 1sel juulil ja 2 juuli jai pohimotteliselt vahele. Koik mis ma nagin olid pilved. 24 tunni jooksul olin ma enamusajast pilves. Soin lennukitoitu ja magasin kui vahegi sain. Ja vaatasin filme ka loomulikult. Aeg laks kiiresti. Ja siis yhel hetkel nagingi all maapinnal seda PUNAST mulda, mida ma vaid siin Austraalias olen nii punasena nainud! Nii nii ilus! Ja kui veel lennukile soitis vastu yks oige aussie-mate, kauboi-kaabu peas, siis ma teadsin tapselt, et nii, olengi joudnud Austraaliasse tagasi. Jalle see kuumus ja niiskus koos! Jalle see sama ohk, hoopis teise lohnaga kui eesti ohk.
Ja siin ma nyyd siis olen. Peale moningaid sekeldusi ja arusaamatusi koige viimases lennujaamas joudsingi tagasi oma Port Douglasesse. Rocky ei olnud mind kaugeltki mitte ara unustanud ja Kristjanit oli ka jalle ylearu hea naha peale 3 nadalat. Aga no muidugi pidi ta kiiresti jalle ohtusesse vahetusse toole lippama.
Aga muidu on ka siin koik endine, justkui polekski vahepeal ara kainud. Eks ma loodan ka nyyd siinse ajaga harjuda ja too-rytmi peagi jalle katte saada. Ajavahest tingitud vasimus andis ohtul kella 6 paiku juba vaga tugevalt tunda- silmad lihtsalt ei seisnud lahti! Juba varem tegelikult tundsin seda, aga siis ma leidsin endale tegevust ja kaisin pikal poeskaigul. Hiljem 6 paiku aga ei saanud ma ise arugi kuidas ma filmi vaadates magama jain. 9 ajal arkasin yles, pahandasin enda peale, et hoolimata koigist pingutustest jain ma ikkagi magama, kaisin pesin hambad ara ja jain jalle tuttu umbes 10 ajal. Arkasin hommikul kell 10. nii et ikka paris pikk uni oli :) aga no kyll ma harjun sellega ykspaev kenasti ara :)
seniks aga kiiret kosumist mulle.

Delfiinid

2010-06-15T23:59:00.000-07:00

Tere, panen siia yhe vanema video, mis on Austraalias ja New-Zealandis filmitud ja kokku pandud :) Kristjan

Singapur!

2010-06-14T00:25:00.000-07:00

Kadi: nii ja minu poolt siis ka vaike teadaanne. Olen omadega ilusasti Singapuris. Eilne paev moodus siis lennates, ses suhtes et 2 lendu oli vaja ette votta, enne kui ohtul siis siia singapuri joudsin. lennud laksid kenasti. inimesi oli palju kellega jutustada. yks inglane oli nii jutuhimuline, terve aja jutustasime ja aeg laks markamatult. tore oli. lennujaamad muidu on ju normaalsed, aga ma ikkagi ei viitsi lennata. yhesonaga leidsin siis ohtuks endale couchsurfingu hosti siin Singapuris. natuke kahtlane oli oises singapuris tundmatut inimest oodata, aga nagu ikka, oli ka see host jallegi super!! jalutasime oises singapuris ja nyyd on see linn ka juba paris selge. hea on ikka kohalikega jutustada, nii toredaid lugusi kuuleb!
katsusin end ajavahega ka natuke harjutada, laksin nats hiljem magama, et siis oigel ajal jalle jalul olla. ja terve hommiku kaisime oma hostiga linnapeal ringi. ta kysis toolt end vabaks, et saaks mulle linna naidata! uskumatu eksole! ja niisiis saigi ta ekstra 3-4 tundi, et mulle linna naidata. ta viis mind kohta kus oli NII HEA KOHV! isver, ma poleks kunagi uskunud, et yks aasia kohv nii hea voib olla! hoopis teistsugune! ja kohu soin ka monusasti aasia toitu tais enne linnaekskursiooni (Kristjan ara nyyd naera seal eksole, see oli ausalt taitsa maitsev :)) ja nyyd olen yksi keset suurt Singapuri. metrooga olen umbes miljon korda soitnud ja terve paeva jooksul ainult 2te blondide juustega inimest nainud. koik uurivad mind siin nagu ilmaimet! haahaa.. nii palju tahelepanu mulle! :) kaisin kolasin india-linnaosas ringi, see oli vaga huvitav ja varviline. nii kahju et mul siin kaamerat ei ole, aga moned pildid tegin oma videokaameraga (!) :)
Singapuris on 4 riigi keelt, millest 1 on inglise keel, nii et arge muretsege, koik sildid on siin ilusasti inglise keeles ka, nii et pole mingit probleemi, koik inimesed oskavad inglise keelt ka, see ongi peamine suhtluskeel siin riigis. nii et lihtne, vaga lihtne minu jaoks! :) ja inimesed on ka supersobralikud, koigi kaest voib nou kysida, koik aitavad minusugust eksinud seljakotirandurit. ei tore on, mul on nii hea meel, et ma Singapuris siin selle paeva saan veeta.
varsti hakkangi lennjaama minema, tana ohtul laheb mul see pikk lend siis. siinse aja jargi kell 22.55
koik. rohkem update'e pole. hoidkem poialt, et koik hasti laheks ja mul sabakont pika lennupeal liiga kangeks ei jaaks! ja oleks, et lennukis oleks miljon filmi mida vaadata oma personaalselt ekraanilt :)

ja siiiiiis jatangi aasiaga selleks korraks hyvasti ja alustan lendu euroopa poole!

Kohtumiseni!

Uus postitus

2010-06-13T01:34:00.001-07:00

Hei hei, lapsed! Tana on juba 13.juuni.
Ma pole juba ammu miskit pajatanud Teile, kuna pole ausalt oeldes ju midagi kirjutada olnud kah. Rutiin on tekkinud ja mis ma sellest ikka jahun siin. Lihtsalt pisikene update olukorrast. Koige suurem uudis on hetkel see, et Kadi laks siis paariks nadalaks Eestisse ja ma pean nyyd yksinda hakkama saama :). Tana hommikul ta siit ilmast lahkus, saatsin ilusasti bussi peale ara ja millalgi juuli alguses tuleb tagasi, samas hea kah, ei pea synnipaeva kingitust otsima hakkama, hoiab aega ja raha kokku eksole, olete koik nous minuga, jah? Voite seda naljana votta, kui soovite, hahaa..
Paar nadalat tagasi juhtus selline asi, et mu super 65 dollariline jalgratas andis otsad, tagumine ratas tuli alt ara, mingi asi laks pooleks nimelt ja mul pole aega olnud tegeleda ka sellega, korra viisin parandusse, aga need maunid seal midagi asjalikku ei teinud, korras ta ikka ei ole. Peale seda ma siis hakkasin kaima tool joostes! Ma paris kindel ei ole, kui pikk see tee on, idee jargi 4-5 km. Jooksma oli ammu plaanis hakata, yhe korra enne seda kaisin ka vabatahtlikult, aga hammastavalt monusa laiskuse tottu rohkem tol korral ei kainudki. Nyyd aga eriti variante polnud ja 2 nadalat olen jooksnud toole ja tagasi. Mitte paris iga paev, kuna monikord, kui jalad liiga kanged on, lahen bussiga ja jooksen ainult tagasi. Mul on praegu olnud ainult ohtused vahetused, mis peaksid olema kell 16-23.59, tegelikkuses on asjaolud sellised, et mu vahetused venivad monikord tund voi paar pikemaks. Eile oli siiamaani pikim, lopetasin 3.00 hommikul. Nii et paris naljakas peolt tulevatel inimestel vaadata, kui mingi tont oosel kella 2-3 ajal rahulikult tee aares sorgib.
NOTA BENE!!! Nii see selleks, nyyd ma raagin, mis yleeile juhtus! Tagasi joostes on mones kohas pime nagu kotis ehk siis kottpime, votke kuidas tahate. Mingit taskulampi mul ka pole, kuigi parast yleeilset olen selle peale moelnud, et paneks pisikese kaevurilambi pahe. No, igatahes sorgin siis rahulikult, muusika klappides mangimas kui naen, et mingi auto seisab keset teed, tuledega minu poole. Vaatan, et mis toimub ja naen tee peal mingit suurt tumedat asja. Lahemale joudes avastan, et tegemist on minu meelest vagagi suure MAOvolaskiga! Nimelt tee peal tshillis rahulikult silma jargi mootes ligi 3 meetrine pyyton. Voib-olla on hirmul suured silmad, aga kui ma oleks mao korvale pikali visanud, siis oleks ta ikkagi poole pikem olnud, nii et ta vois isegi yle 3 meetri pikkune olla ja igavesti paks kah nagu filmis. Autojuht hoikas, et keep walking, ma siis laksin ringiga mooda, mulle nais, et madu vigastatud ei olnud, lihtsalt meeldis tee peal pikutada oosel. Auto oli ta nii narvi ajanud, et pyytoni pea oli pysti ja ajas hambad irevile ka, paris suur suu oli. Kui seda autot poleks olnud, siis ma oleksin talle ilusasti peale astunud (vaike vaheteade, Kadi saatis just smsi, et ta on Darwinis ja ootan jargmist lendu lennujaamas) ja ta oleks mu alla kugistanud nagu hiire. Hahaa, voite seda ka naljana votta, ise vaadake. Myrgine pyyton minu teada pole, aga ma ei tea, rynnata ikka voivad vist. Ja ma jooksen sealt iga oosel peaaegu labi, kottpimedas. Hmm. Vot selline lugu, pyksid jaid kuivaks siiski, uskuge mind.
Eile oosel tagasi joostes vaatasin tahelepanelikult igale poole, muusika keerasin ka kinni. Mingil hetkel ehmatasin kui yks suur koer selja tagant valja kargas, aga see oli vaga sobralik pontu ja jooksis ligi 3 km minuga kaasa. Turvamees. Oli julgem tunne kyll. Kui koju joudsin, siis oli kahju uks ta nina ees kinni lyya, teadmata, kas ta kodutee yles leiab, aga midagi yle ei jaanud, tundus tark koer olevat muidu, kui auto vastu tuli, laks kohe teisele poole teed.
Nonii, pajatus hakkab otsa saama siinkohal. Port Douglas on mulle taitsa meeldima hakanud, ikka taielik troopiline paradiis, vorreldes eelmiste pommiaukudega, kus me pikemalt peatunud oleme nagu Fitzroy Crossing, Manjimup ja Bundaberg on siin ikka kordades monusam monda aega olla. Koik teevad siin sporti, jooksevad, soidavad jalgratastega, jalutavad niisama, toredad inimesed, ilus loodus, troopilised metsad, palmid, 4 miili pikkune rand. Kuna mul enamus ohtused vahetused, siis paeval lebotan basseini aares, yle tunni aja ei kannata olla, vaga palav, aga vesi on monus jahe. Soome vaga tervislikult, igasuguseid puu-ja juurvilju, liha, kala, kartulit, makarone, too juures soon muidugi friikaid ja muud jura kah, aga see on vaike asi. Kuu aja parast olen nii vormis, et voiksin lausa maratoni joosta, vabalt.
Lauri korraldas mingi jalka MM-i ennustusvoistluse, igayks pani symboolse summa raha ja nyyd ennustame iga paev neid tulemusi, ma olen 2 paeva jarel liider, kuna enuustasin Inglismaa ja USA tulemuse ainukesena tapselt 1:1, mu taktika on lihtne, voimalikult palju nulle ja yhtesid, sest varavaid eriti lyya ei armastata tanapaeval. Ja niipalju jalgpalli MM-st. Mangud on siinse aja jargi oosel, nii et eriti jalgida neid ei saagi.

E-bayst olen endale ja Kadile ka raamatuid tellinud, yks tuli isegi nii kaugelt kui USA-st, paar tykki Inglismaalt, aga enamus Austraaliast, eelistatud on Terry Pratchett, Simon R Green, John Grisham, Kadi isegi loeb Grishamit ja Pratchettit :).

Tervitan koiki, kes meie tegemisi jalgivad, andke andeks, et postitused enam nii tihedalt ei ilmu kui varasemalt, aga see tuleneb lihtsalt sellest, peal fantastlilist Uus-Meremaad ei oskagi nagu enam siia kirjutada, kui midagi ei juhtu ja koik paevad on sarnased :)
Nautige siis Eesti lyhikest suve!!!!

2010-05-22T05:11:00.000-07:00

Kadi:
Tere koik meie lugejaskond!

Ma just vaatasin, et me polegi ammu siia midagi kirjutanud. Nagu ikka, ei ole ka praegu kyll suuri jahmatama panevaid uudiseid, aga ma motlesin, et panen paar rida ikka kirja, et teil natuke meelt lahutada. Meie elu on endine- oleme ikka siin samas Queenslandi pohjaosas, Port Douglase nimelises rannakylakeses. Ilmad on juba natukene paremaks lainud. Enam ei saja nii palju vihma ja ohk ei ole enam nii niiske nagu ta varem oli. Palmid on ikka ilusasti ranna aares ja vesi on natukene sinisemaks lainud. Rannast on kaldale uhutud vetikad koik ara koristatud ja tundub, et kogu linnake on algavaks turistihooajaks valmis. Selle tahistuseks toimub meil siin nyyd ka suur karneval-festival. Peamiselt on see kyll toidu- ja joogifestival, aga siin on ka muusikayritusi, tehakse sporti nii maal kui meres ja siin oli ka suur paraad. See oli taitsa uhke- koikvoimalikud firmad kes olid endale erinevad valjapanekud ehitanud kas siis autodesse voi rekkate peale. Loomad olid ka paraadil- nii koerad, hobused kui ka KAAMLID. lisaks veel koikvoimalikes satendavates riietes tantsijaid ja muidu-naljamehi. Tore oli. Rahvast oli niii palju, ei tea kust nad koik tulid, ilmselt ymbruskonnast igaltpoolt, sest Port Douglases meil siin nii palju inimesi kindlasti ei ole. Ohtu jatkudes olid koik pubid-baarid rahvast pilgeni tais ja parast oli uhke ilutulestik. Me kahjuks kauemaks peole ei jaanud, kuna meil molemal oli jargmine paev toopaev, olime head ja paid lapsed ja laksime peale ilutulestikku koju magama :) jargmine paev oli hea minna toole, tais energiat.

Mis veel. Ma polnud pikka aega nainud oma sinisinist liblikat, teate kyll, seda erksinise varviga, hasti ilus liblikas ja paris suur on ta ka. Ja nyyd jalle tana nagin yle pika aja. Oi kui ilus ta ikka on! ja siis olen leidnud vahepeal veel yhe nii kena liblika- musta ja helesinise kirju mustriga. Ka vaga vaga kena. Tana naiteks leidsin just yhe sellise, kes mingil pohjusel ei tahtnud lennata, laksin taitsa lahedale ja tegin mobiiliga pilti, nii ilus oli ta! ja teinekord toojuures ka paastsin yhe liblika meie koridorist ara, viisin ta oue plastmasskarbi sees. Eks ta oli natuke katkise tiivaga, ja ei leidnud enam valjapaasu. Nii et ma olen siin suur liblikate-sober-paastja :)
Loomulikult lendlevad siin endiselt ringi minu sobrad vikerkaarevarvilised ja larmakad papagoid rainbow lorikeedid, ja suured suured batmanid, ehk siis nahkhiired. Nad on ka toredad. Lehest ykspaev lugesin, et kusagil oli krokodill yle tee lainud, kuigi vett ei olnud lahiraadiuses mitte kusagil, nii et tana kui ma jooksma laksin, hakkas taitsa hirm lausa yhe poosastiku aares. Paris oudne ju oleks, kui krokodill jarsku teepeale roniks. Vett kyll paris lahedal kusagil ei olnud, aga no kui nad yhekorra olid kaugele rannanud, siis voivad nad ju seda uuesti teha. Igatahes jargmine kord kui ma sealt mooda konnin-jooksen, siis ma olen valvel ja lisan sammu juurde! Ega siin troopikas pole nalja, krokodillid tee peal! oudne ju! pealegi pidid pyytonid siin ka paris tavalised olema. Mina ei tea, meie pole veel yhtegi madu siin nainud. Kuigi, eelmine aasta kui me siin kandis kaisime joetuuril, siis nagime kyll puu otsas rohelist madu. ja see polnud yldse mitte kaugel Port Douglasest. Nii et jah, eks ta ole. :) Arge nyyd paanikasse sattuge, pole motet, pigem nad ikka koik pogenevad meie eest ju.

Jargmine uudis. Kaisin ykspaev yhes UHKES hotellis tool abiks. Voi siis tegemist ei olnudki oigemini hotelliga, need olid VILLAD. ja ma pean ytlema, et ma jain taiesti sonatuks- need olid nii ilusad! ei joua ara kiita, kui palju ruumi seal on ja kui luksuslikud need olid! Kui ilusasti on disainitud vee ja tule kooslus elava vee ja lahtise tulega! oi ohtuti on seal kindlasti veel eriti ilus. Villad iseenesest on jaa, vaga modernsed ja suured, avarad ja igalyhel on oma bassein. Ma ei hakka siinkohal koike kirjeldama, aga teile teadmiseks, et sellise villa 2 magamistoaga hind yheks ainsaks ooks maksab ligikaudu 10 000 krooni. Voibolla et pisut rohkemgi. Ja seda siis yheks ooks. noh, kolab hasti jah? Tulete koik siia puhkama paariks kuuks? :) ma luban, et kui ma peaks sinna veel toole minema monikord neile appi, siis ma teen pilti ka. seniks peate leppima netist leitud pildiga, ma lisan selle siia.

Jargmine uudis. Me saime endale uue korterikaaslase- Lisa. voi on ta nimi hoopis Elisa? Igatahes tore inglise tydruk on, hakkab ka siin toole ja elab meil korvaltoas. Saan nyyd harjutada oma INGLISE inglise keelt ja aktsenti, haahaa. Ta on Londonist parit muide, Kiksu! Nii et nyyd on tema siin ka. ja mingi aeg tuleb tema kutt ka siia. nii et jaa, eks nais, kui liiga kitsaks laheb, siis me saame alati ju valja kolida, eks paistab kuidas see siin minema hakkab.

Rohkem uudiseid tanase seisuga vist ei olegi. Ma ootan juba oma koduskaiku. ei joua ara oodata, millal teid koiki jalle naha saab! 15nes juuni on nii kaugel, arvestades fakti, et ma iga paev motlen sellele. 100 korda paevas, kui tapsem olla. oleks ainult, et tuhapilved KIMBUTAMA ei tuleks.

Seniks aga,
nautige oma Paikest! ja et ma ei kuuleks yhtegi virinat nyyd, et liiga palav on ja blablaa :D

Port Douglas

2010-04-08T03:53:00.001-07:00

Troopiline kliima. Vihma sajab, tuul on, aga soe on koguaeg. Paike paistab iga paevaga aina rohkem. Varsti algab siin ka suur turismihooaeg kus koik kohad on askeldavaid turiste tais.

Ja siis oleme meie. Kristjan vurab kuuel paeval nadalas rattaga 15 minutilise teekonna kaugusele 5 tarni hotelli toole. Mina kain umbes 4-5'l paeval nadalas yhes hotellis ka tool. Molemad kaime ja uurime, et kas tasub siia pikemaks jaada. Ilmselt tasub.

Mina lahen juunis koju. 15. juuni kuni 1. juuli olen kodus. voi noh, oigemini 1'se juuli ohtul laheb juba lennuk Helsingist. Nii et saangi siis 2 nadalat kodus olla. Ei joua ara oodata. Nii tahaks koiki jalle naha!

Elame siin vaikselt. Teeme tood niipalju kui pakkumisel on. Tahaks rohkem. Aga elu on hea, meil on ilus koht elamiseks, oma tuba, monus kook, elutuba ja suur telekas. Alan on siin ka. Tema on omanik. Ja praegu, pyhadeajal on ka tema tytred siin. Soolavee bassein on meil ka, vaata pilti yleval. Ahjaa, ja siis on meil veel uus sober- koer Rocky! Vaike Jack Russelli tougu koer, umbes 2 aastane ja nii energiat tais! Ajab siin vaikeseid sisalikke taga. Ja mangib tennisepalliga.

Vot selline elu on meil siin siis. Mul jalad valutavad. Paev labi toimetasin tana hotellis, koristasin ja jooksin ringi. Ei ole kerge. Eks iga paevaga laheb ehk paremaks ja kindlasti lahen ise ka kiiremaks. Pean vist mingi ohtutoo endale ka juurde otsima mones baaris-restoranis. Tahaks ikka 38 tundi nadalas tais saada. Kristjanil seda muret pole.

See oli siis meie elu kirjeldus praegu.

Kuulmiseni,

tervitused Port Douglase nimeliselt rannakylakesest.

RING PEAL!

2010-03-13T06:27:00.000-08:00

Terekest Kristjani poolt siis. Nimbin oli selle kylakese nimi, mida paar paeva tagasi uudistamas kaisime. Ma selle asula ajaloost suurt midagi ei tea, aga praegu on tegemist suhteliselt hullumeelse kohaga, mis koosneb suuresti yhest tanavast, kus on kohvikud, suveniiripoed, riidepoed jne. Kohe kui bussi pealt maha saad, lendavad mingid paskaagid ligi, kes yritavad myya igasuguseid narkootilisi toimega illegaalseid aineid nagu naiteks kanepit, seeni jne. Iga poe voi kohviku nurga peal istuvad punaste silmadega mehed-naised ja popsutavad marihuaanat. Enamus nendest on valimuse jargi otsustades juba veidi yle keskea, rasitud valimusega rastapatsid peas. Ei, need on vaga muhedad sellid osad. Noored turistid Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt uudistavad mooda tanavat, kas puhtast uudishimust voi yritavad ka midagi osta, et ennast ohtul pilve tommata. Kohvikus istudes ja aknast valja vaadates on naha, et muuseumi taga kaib korralik narkoari, keegi naisterahvas myyb hoolega turistidele kaupa. Ohtul lokke aares istudes kuuleme vanade kohalike kaest lugusid nii kanepi kui ka muudel teemadel. Tegemist on tosiste spetsialistidega, kes kanepit ostes uurivad seda enne oma taskumikroskoobi all. Selgubki, et prantsuse kutt on ostnud toeliselt kehva kaupa. Hehee, paras, eksole? Kui rohkem huvi taimeteaduse vastu oleks, siis saaks seal istudes paris targaks. No selline linnakene ongi. Narkootikumid on seal muidugi illegaalsed ja politsei pidi aegajalt tanavat puistamas ka kaima. Igal aastal korraldatakse Mardi Grassi yritust, mille eesmark oleks siis kanep legaliseerida, aga siiamaani neil see onnestunud ei ole. Vagivaldsed need vanataadid ei ole, popsutavad omaette, lihtsalt naljakas on vaadata, kuidas Gandalf Hallid matkavad mooda teeaart, hallid rabalad seljas, hall habe ees, sau kaes. Imelik on ainult vaadata punaste silmadega rasitud valimusega noort ema, kes annab tanaval lapsele tissi. Lapsest sirgub ka kindlasti aja moodudes monus taimeteadlane. Noh, ma jatan siia Kadile ka ruumi, et ta nende kodanike kaitseks sona saaks votta.
Byron Bayd mina korralikult ei nainudki, kuna vihma sadas peaaegu koguaeg ja vihmaga seal suurt midagi teha pole. Byronist soitsime edasi muudkui ylespoole, kus jargmiseks peatuspaigaks kujunes Surfers Paradise.

Kadi: heh, mis kaitsma ma neid nyyd hakkan, aga mina nagin asja natukene teistmoodi. Esiteks laksin ma ise sinna selle mottega, et otsida selliseid toredaid lillelapsi, lihtsalt onnelikke hipisid. Minu otsinguid segas pidev kanepilohn, mis oli igalpool! Varvilistes riietes lillelapsi oli seal vahe, kyll aga oli seal palju niisama elupoletajaid ja siis muidugi see vanema generatsiooni rahvas, kes on Aquariuse Festivali aegadest parit (see oli yks kuulus festival, mis Nimbini kuulsaks tegi). Need vanaonud, kes seal istusid, olid nii omas maailmas, nii rahulikud ja tundus, et onnelikud. Kes neile saaks seda keelata? Mind ei hairi see, et nemad seal kanepit suitsetavad, kyll aga hairis mind asjaolu, et koik need noored britlased ja prantslased, need noored 18 aastased tulevad siia, et end segi tommata. See oli suht masendav. Kohalikud, need kes siin on aga 10, 20, 30 aastat olnud, mind ei hairinud. See on nende eluviis. Ja nagu naha, siis politsei on ka kanepitarvitamisega harjunud. Eks nad ilmselt toesti pigistavad silma lihtsalt kinni. Nimbin on oigupoolest ainukene linn vist Austraalias, kus selline asi on nii avalik!!! (naed Kaisa, alles esimest korda panin siin blogis hyyumargid, hehee ;)) Alternatiivne elustiil koos koigi oma heade ja pahade kylgedega. Nii et minumeelest las see kylake olla selline nagu ta on. Las olla neil oma Amsterdam seal sygaval vihmametsade keskel, koigest muust eraldatuna :)
Surfers Paradise on toeline pilvelohkujate linn! Kogu elu tiirleb jallegi ranna ymber, nii et kui vihma sajab siis ei olegi nagu palju teha. Aga rand on ilus ja kindlasti oleks tore siia naiteks 18ndale korrusele moneks ajaks elama jaada. Hehee. Kahjuks ei ole siin jallegi tipphooaeg, inimesi jaab aina vahemaks ja vihmad muutuvad ilmselt sagedamaks.
Kyll saab aga halva ilma korral minna naiteks monda teemaparki nagu naiteks Wet'n'Wild. See on siis yks suuuuur veekeskus. Me laksima ka yhel hommikul sinna ja oh seda roomu! Nii palju veeatraktsioone, liumagesid ja muud nalja! Muidugi pidime me need koik jargi proovima. Ainuke asi oli see, et inimesi oli veel peale meie ja jarjekorrad olid osadel atraktsioonidel vaga pikad. Nii pidi paris tihti kusagil 20-25 minutit lihtsalt jarjekorras ootama, enne kui kusagilt alla saad lasta.Aga minu arvates oli see seda vaart. Nalja sai, vihma sai (see oli koik lageda taeva all) ja jaatist sain ka. Mis sa hing ikka oskad tahta yhelt veepargilt :) Yhtegi pilti me seal kahjuks ei teinud, kuna kaamerad olid kotis ja koikide nende atraktsioonide vahel joostes ei saanud mahti, et kaameraga tegeleda. Keda huvitab, voib Wet'n'Wild googeldada. Kodulehel on seal ka kindlasti palju pilte. Seda, et meile seal meeldis, naitab ka fakt, et me veetsime seal terve paeva :) Ohtuks olime molemad vasinud.
Homme jatkame oma teekonda, meie bussipassi viimane reis on taas suurlinna, seekord Brisbane'i. Need, kes meie tegemistel hoolega silma peal on hoidnud ja meid kaardilt jalginud, need teavad miks see koht meile vaga oluline on ;)

13.03.2010
Kadi: nii ja nyyd olemegi lopuks Brisbane'is ja ma avaldan teile saladuse- AUSTRAALIALE ON RING PEALE TEHTUD! Koik ranna-aared on avastatud ja keskmaal kaidud. Koik-koik mis meid sellel maal huvitas, on nyydseks avastatud. Lisaks Austraaliale sai ring peale tehtud ka Uus-Meremaale, nii et meie seiklused siinmaal on nyydseks peaaegu vist et labi. Enam pole lihtsalt midagi uut avastada. Nii et joudsimegi Brisbane'i, linna, kus me juba oleme kainud. Terve nadala pyhendasime too-otsingutele. Laiali sai saadetud yle 100 CV ja senine tulemus- vastatud umbes 25le. Eitavalt. Ainult 2 pakkumist on tulnud, aga mitte nii head, et kinni haarata. Eks nais mis meist saab. Selle nadala sisse on mahtunud ka Australia Zoo kylastus. See on siis selle maa koige kuulsam loomaaed ja number 1 turistiatraktsioon moningate andmete jargi. Ei saanud ka meie minemata jatta kuulsasse Steve Irwini loomaaeda! Loodetavasti te ikka teate kes oli Steve Irwin. Kes ei tea, uurige internetist, kyll te ta pildi jargi ehk ara tunnete :) tegemist on austraallastele vaga tahtsa isikuga, kelle elu eesmargiks oli paasta metsik loodus. Tutvustada maailmale erinevaid loomi ja midagi nende heaks teha. Oilis eemark, kas pole? Nyyd tegutsevad aktiivselt tema loomaaias edasi tema naine ja 2 noort last. Piletihind oli kyll kallim kui muidu loomaaedades (eesti rahas umbes 500 krooni) aga selle hinna sees oli juba naiteks elevandi toitmine. Saime meiegi osa. Elevant tuli ja vottis oma marja londiga ilusasti peost porgandit. Tema ees oli natuke kohe olla kyll, ta on ju niiiii suur loom! Aga jallegi omaette elamus. Lisaks oli veel koaalatutvustus, kus koik said koaalale pai teha. Oi kui pehme ta oli! Mina muidugi pidin hiljem veel minema ja ta sylle ka votma. Lisaraha eest kahjuks. Aga nyyd on mul ilus pilt sellest ilusasti hetkest. Vaike 2-aastane koaalapoiss Bailey ja mina oleme koos pildil :) oi see hetk kui ta mulle sylle anti- ma ei suutnud millestki muust moelda ja mu nagu oli nii naerul! Toeline onnehetk jallegi! Pisike karvapall minu syles, nii vahe ongi onneks vaja! :) just selline elu mulle meeldib. Avastamist oli veelgi, koik krokodillid tuli yle vaadata ja suurele show'le ka minna! Seal lendasid kymned ja kymned varvilised linnud ohus ilma ja maandusid ometigi just sinna meie juurde areenile. Nagime kuidas yks mees poole meetri kaugusel krokodillist talle sooki viskas ja kuidas vaga pikk madu vee all ujus.Uudistasime, kuidas suurele Galapagose kilpkonnale kaelamassaazi tehti. Kaisime wombatitega jalutamas ja tutvusime esmakordselt echidna nimelise loomaga. Ei jaanud taasavastamata ka meie vahvad tasmaania kuradikesed ja yksildased dingod. Kangurud olid seal muidugi ka. Armsakesed nagu alati. Ja muidugi minu pisikesed armsad ja kohevad punased pandad- kiisu ja rebasemoodi loomakesed. Seda koike muidugi valvurite valvsa pilgu all. Ja valvuriteks yle terve loomaaia ei olnud keegi muu kui igatsorti sisalikud, kes koikjal ringi jalutasid! Enamus neist olid umbes poolemeetrised. Ja neid oli toesti iga nurga peal. Tapselt nagu valvurid. Me kutsusime neid rangeriteks, iga kord nad valvasid, et keegi ei astuks naiteks krokodillidele liiga lahedale. Paeva lopetuseks kaisime vaatasime ka korval olevat loomade haiglat, nagime ainult yhte pisikest kilpkonna, kes oli seal patsient. Vot selline paev siis.
Mis me siis veel oleme teinud? Kaisime oma Fitzroy soprade, Martina ja Chrisiga linnapeal monikord. Oh neid! Nad on sellised inimesed, kellega meil huumorisoon 100% klapib ja seega oli nendega iga kord nii tore koos aega veeta ja naerda! Kahjuks lahkuvad nad kohekohe Austraaliast. Nii ta kahjuks paraku on. Me oleme siit ennegi endale sopru leidnud, aga randurielu on siin koigil sarnane- ykskord tuleb jalle teele minna ja sobrad seljataha jatta. Kurb muidugi, aga peale nyyd juba 16 kuud randamist, on selline asi taitsa tavaline ja nagu oeldakse siis inimene harjub koigega.
Mis me nyyd siis edasi teeme? Porutame Port Douglasesse. Seal ootavad meid yhed teised sobrad, keda jalle tore naha. Proovime seal tood leida, see oleks vaga tore keskkond kus monda aega elada. Aga tundub, et siin Austraalias ei tea kunagi mis tulevik toob, eks nais siis kuhu me tegelikult valja jouame :P ja koikide eelduste kohaselt tulen ma juunis koju. Ei tea veel, kas Kristjan ka, ja ei tea veel millal ja kus ja kui kauaks. Koik. Rohkem uudiseid polegi praegu. Side lopp :)

Kristjan: viisa kehtib meil novembrini ja kui mingi normaalse tasuva too leiame, siis ma plaanin siin ikka monda aega raha teenida veel, aga eks paistab. Sidruneid me saaksime ka korjama minna Bundabergi lahedale, aga Kadi ei viitsi kasi mudaseks (voi siis sidrunipuude okaste puhul- veriseks) teha. Austraaliast on mul igatahes kopp ees, Uus-Meremaa korval on see ikka taielik pommiauk. Kindlasti on ka siin tekkinud oma lemmikpaiku, aga mis seal salata, New Zealandiga ei anna neid vorrelda.
Austraalia Zoo kohta ma mainiksin niipalju, et kui elevantide toitmine ja koaalaga mangimised valja jatta, siis mulle meeldis Aucklandi loomaaed isegi rohkem, palju suurem ja palju rohkem erinevaid loomi. Ja ma sain loomaiast ideid oma uue novelli jaoks.
Mis ma veel siis oskan kosta, kinos oleme kainud, Oscarivoitjad ja kaotajad ara nainud. Minu eelmise aasta lemmikuks filmiks on kahtlemata Inglourious Basterds, aga ei vaidle vastu, et Avatar oli vaga hasti tehtud ning Hurt Locker kah. Koik 3 on sojafilmid, aga nii erinevad, et raske on neid omavahel vorrelda. Hurt Locker (ma kuulsin, et Eestis on see tolgitud Piinakamber? Eriti ei lahe teemasse ju??) on vagagi realistlik ja kohati imestamapanev film. Ma ei tea, kas see on tosielul pohinev? Igasuguseid hulle adrenaliininarkaritest sojardeid on ikka olemas. Suur sojafilmide austaja ma pole, igasugu Pearl Harbourid imevad vilinal, syda laheb pahaks kui US & A lipp jalle suurel ekraanil lehvima loob ja ameerika superkangelased kodumaale kuulsust toovad, blablaa. Hurt Locker on aga vaga hasti tehtud ja mojuv. Siinkohal hindangi ara 2009 aasta filmid 10 palli systeemis:
Avatar 9/10
Hurt Locker 8/10
Ice Age 3, 6/10
2012 6/10
UP 8/10
Angels and Demons 6/10
Sherlock Holmes 7/10
Coraline 8/10
Watchmen 7/10
Knowing 4/10
Wolverine 7/10
Star Trek 7/10
Terminator Salvation 6/10
Drag Me to Hell 5/10
Public Enemies 6/10
Harry Potter VI 7/10
District 9 9/10
Inglourious Basterds 10/10
Cloudy With a Chance of Meatballs 7/10
Boondock Saints II 6/10
The Men Who Stare at Goats 6/10
The Road 8/10
Up in the Air 5/10
Invictus 7/10
Percy Jackson 4/10
Lovely Bones 8/10
Alice in Wonderland (2010 aasta vist) 6/10
The Green Zone 4/10

Vot niimoodi, rohkem mul praegu ei meenugi. Soovitan neid filme, mille skoor on yle 6. Jargmised filmid, mida ootan, on Robin Hood, Clash of the Titans, Iron Man II, The A-Team jne. Head paeva jatku!

Ahjaa, Brisbane jaab mulle eelkoige nyyd meelde kui linn, kus on odav sushi (seda me soome siin peaaegu iga paev) ja odav kino kah.

Tagasi Austraalias

2010-03-01T19:51:00.001-08:00

Kadi: oo kallis Uus-Meremaa, nii kahju oli sinuga hyvasti jatta! Nii palju looduslikku ja ehtsat, naturaalset ilu jai seljataha! Aga need malestused ei unune veel niipea ja lisaks on meil tuhandeid pilte sellest ilusast maast!
Aga sellise tee me oleme endale juba kord valinud. Randuritee. Nii tuligi jalle edasi liikuda, voi siis seekord oigemini tagasi liikuda. Tagasi jalle Melbourne'i. Me oleme siia linna juba paris mitu korda sattunud. Koik oli jalle nii tuttav. Koik on juba nii avastatud. Tanavatel tundus olevat veelgi rohkem inimesi kui varem. Linn on ju ikkagi linn. Ja peale Uus-Meremaad ei tundunud Melbourne enam yldse nii ilus ja tore. Koigest yks suur linn. Niisiis, peale lyhikest plaanimist otsustasime ainult paariks paevaks siia jaada, et siis jallegi edasi reisida, ikka edasi, uutele, kaimata radadel! Seekord sai meie valikuks NSW- New South Wales. See on siis ainuke osariik, kus me veel kainud ei ole. Ja kuna meil oli juba algul plaan Austraaliale ring peale teha, siis ega muud yle ei jaanudki. Transpordi osas otsustasime seekord hoopis bussi kasuks. Suur bussifirma Greyhound pakub randuritele valja reisipasse, vaga erinevaid, millega saab ysna soodsalt ja monusalt reisida. Meie votsime pileti Melbourne'ist Brisbane'ini nii, et saame peatuda teepeal kus iganes tahame ja kui kaua ise tahame. Meile see sobis hasti. Moeldud tehtud. Broneerisimegi endale esimese reisi Canberra'sse. Austraalia ametlikku pealinna. Jaa, kes veel ei teadnud, siis ei, Sydney ei olegi Austraalia pealinn :) Canberra on hoopis. Joudsime Canberrasse hommikul vara kell 4. tund aega pidime pingil pikutama, sest alles kell 5 tehti bussijaamahoone lahti. Nii kui kell sai 5, kolisime sisse, sattisime magamiskotid yhte nurka ja katsusime seal tukastada, oodata hommikut.Olgu oeldud, et mina vist kahjuks enam und ei leidnud, aga Kristjan magas norinal, ka siis kui oues juba valge oli ja inimesed meist mooda jalutasid. Huvitav mida nad motlesid :) see selleks. Kui kell juba moistlikumat aega naitas, selgus tosiasi, et siin linnas on ainult 2 randurite hostelit. Yks on YHA ja teine on mingi suvaline majutus yhe pubi peal. Laksime uurima YHA'd, aga see oli nii kallis! Dormi ruumid olid juba 37 dollarit yhe oo eest! Aga neil oli pakihoid. Jatsime oma suured kotid sinna hoiule ja valisime oobimiseks siiski selle pubipealse, see oli soodsam ka.
Hoolimata asjaolust, et me kumbki polnud teab mis hasti maganud, laksime me kohe Canberraga tuvust tegema. Siin oli suur ja uhke teadusmuuseum, kus kylastajad said end igati proovile panna ja koikvoimalikke asju ise ka uudistada. Naiteks sai yhest kohast 6,7 m korguselt vabalangemisega alla kukkuda. Sai mange mangida, oma silmanagemist kontrollida, tornaadot naha, varvilise ekraanitaga tantsida, puslesid kokku panna, raketishoud naha jnejnejne. Tegevust jagus koikidele, nii pisikestele, kui ka suurematele. Aeg laks nii kiiresti ja hiljem selguski, et me olime seal enamvahem terve paeva! :)) vot selline uhke muuseum asub siis Canberras. Loomulikult pidime ka valitsusehoone ara nagema. See oli yks ilusamatest valitsusehoonetest yldse mida me kunagi nainud olime! See asus vaga kaunis kohas, maenolval, kust avanes ilus vaade ja hoone ise oma kujunduselt oli vaga kena. Kell oli kahjuks liiga palju selleks, et sisse minna.
Canberra on vaikne ja rahulik linn. Planeeritud linn, algusest lopuni. Vahemaad on ysna suured, aga linn ise on vaga roheline. Inimesi ka ei ole niipalju. Vorreldes naiteks Melbourne'iga olid tanavad ikka suhteliselt tyhjad. Aga jallegi sobralik linn ja meile see rahvavahesus just meeldiski!
Teisel paeval kaisime kunstimuuseumis. Seal oli parasjagu prantsusmaalt maailmakuulsate kunstnike toode naitus, teiste hulgas oli seal toid sellistelt kunstnikelt nagu Van Gogh, Cezanne, Picasso, Rousseau jt. Ja maailmakuulsaid maale oli seal toesti. Kristjan vist natuke pettus, talle sellised stiilid ei meeldi, impressionism ei ole ikka tema teema. Talle meeldivad rohkem reaalsed, realismi tood. Mulle isiklikult meeldis vaga. Tore oli naha neid maale taies ilus enda ees. See naitus on ainult 2s kohas yle maailma- Tokyos ja Canberras. Ja prantsusmaal muidugi ka, aga seal on ta alatiselt. Olime onnega koos, et me just sellel ajal Canberrasse sattusime. Rahvast oli paris palju, ilmselt oli rahvas tulnud ka mujalt linnadest, Sydneyst ja Melbourne'ist. Hiljem tegime tutvust ka ylejaanud muuseumiga, pidime muidugi natuke kiirustades labi lippama, sest Kristjan oli kunstist juba selleks ajaks vasinud. Ma tean tapselt, et kui ma oleks seal yksi olnud, siis ma oleks seal mitmeid tunde kauem olnud :) hehee.
Jargmisel paeval laksime McDonaldsisse ja olime seal pohimotteliselt pool paeva, kui mitte rohkem. Mina laksin vahepeal ara ja kaisin sojamuuseumis, seal oli vaga huvitav sojaaegsete armastuslugude naitus-muuseum, igasuguseid huvitavad lugusi ja pilte oli seal :) seal veetsin nii monegi tunni jallegi. Mul siin need muuseumis-kaigud venivad alati nii pikkadeks tundideks.
Igatahes samal ohtul siis votsimegi bussi Sydneysse. Ohtul hilja joudsime kohale. Peale vaikest bussiliiklemist pimedas oos, olime lopuks kohal, Randwickis, Indreku kodus, kus pidu kais taies hoos! Maja tundsime ara selle jargi, et sealt kostus eesti muusika taiel voimsusel!
Nadal aega veetsime selles suures linnas. Kylastasime yhte huvitavat parimate loodusfotode naitust (seal oli ikka VAGA ilusaid hetki looduses tabatud) ja Austraalia muuseumit, kus oli ka koikvoimalikke loomi ja linde ja ajalugu. Vaga pohjalik. Siin Austraalias on paris paljudes muuseumites pandud rohku interaktiivsetele tegevustele, kus kylastaja saab kaasa lyya erinevates atraktsioonides. Nii ka selles muuseumis. Naiteks kui yhe laua peal kaega ringi liikuda, siis mones kohas ilmub suur hai kes hammustab sind! :) vot selliseid asju juhtub Sydney muuseumites. Hehee. Mis veel. Sydneys olles sattusime ka Eesti Vabariigi aastapaeva tahistama. Selleks puhuks oli koikidele eestlastele valja yyritud Haisaar. Kohal oli eestlasi umbes 100 ringis- peamiselt vist siiski need, kes siia maale pariseks elama on tulnud. Oli nii vanemaid inimesi kui ka noori peresid lastega. Ja muidugi omajagu backpackereid nagu meie ise, kes siin maal lihtsalt ringi randamas. Eesti Vabariigi aukonsul sai kuidagi teada, et ma rahvatantsuga olen tegelenud ja palus mul Tuljaku tantsuks esipaariks olla, koos yhe teise, Kristjani nimelise blondi austraalia-eestlasest poisiga. Ma kyll alguses natuke kahtlesin, pole ju ammu rahvatantsuga tegelenud ja ega Tuljak ei ole ka koige lihtsam tants! Igatahes oli mul sammude jarjekord juba taitsa meelest lainud. Peale paariminutilist meeldetuletust kutsutigi meid lava ette, kus algas Tuljaku tants! Moelda vaid, koik jalgisid mida me ees teeme ja tegid jargi! Haahaa. Olgugi, et koik sammud paris perfektsed ei olnud, voin ma enda etteastega rahule jaada. Aitah Kadrile, kes mulle selle tantsu on selgeks opetanud. Tanu temale on minu rahvatantsupisik siin endiselt sydames ja yritus laks taitsa hasti korda :) igatahes sai nalja. Terve see kokkusaamine oli vaga tore. Meeldiv oli raakida paljude eestlastega taaskord. Tonu Aav oli meil seal ka. Kui me alles kogunesime sadamas, siis ma ytlesin Kristjanile, et nae, seal Karini korval istub yks mees kes on ka kindlasti eestlane! Nii eestlase moodi nagi valja! Lyhinagelik nagu ma olin, ei saanud ma kaugel yldse arugi, et tegemist on Tonuga. Lahemale joudes oli muidugi vaga meeldib temaga tutvuda :) hehee.
Sydneys sai muidugi ka kuulsa Ooperimaja juures kaidud. Peab ytlema, et paris voimas on teine! Ja teatud nurga alt vaadates on ooperimaja yhe asemel lausa 3!
Ja oine Sydney on ka kindlasti omaette vaatamisvaarsus! Nii palju varvilisi tulesi! Sadamajuurest avanes vaga ilus vaatepilt linnale!
Sydney's oldud nadalal sai ka peol kaidud ja ooelu elatud. Pidu nagu noored ikka armastavad! :)
siis yhel paeval joudiski katte aeg, kus tuli Sydneyle head aega ytelda. Valisime oma jargmiseks sihtpunktiks Coffs Harbouri ja nii juhtuski, et yhel ilusal ohtul istusime taaskord bussipeale, et midagi uut avastama minna.
Coffs Harbouris olime kell 7 hommikul. Me saime endale toreda Aussietel nimelise hosteli ja juba usna varakult tuppa. Muidugi jaime me kohe magama, kell oli liiga vahe selleks, et linnaga tutvust teha. Seda tegime me hiljem. Kaisime ranna-aares ja yhe vahva saare peal. Ujumas ka. Seal olid mingid pisikesed meduusid, kes meid noelasid. Natukene ja mitte nii tugevalt, aga piisavalt, et meid peagi jalle veest valja ajada. Jalle yks uus elamus juures!
Teisel paeval laksime Pet Porpoise Pool'i. See on pohimotteliselt delfinaarium. Nii et voite isegi arvata, kui elevil ma olin. See oli ka yks peamistest pohjustest miks me yldse Coffsi otsustasime tulla. Ja nii oligi, et ka sellel korral laks Kadi jalle nii polema suurest elevusest! Naha jalle delfiine! Seekord veelgi lahemalt kui kunagi varem! Naha neid labi klaasi vee alt ja vee pealt! Ja patsutada neid! Ja delfiinid tegid mulle 3 korda musi! Ausalt ka! Ja hyljes ka yhe korra! Oiii see oli yks tore paev! Delfiinishow oli ka tore, nad hyppasid nii korgele ja tegid igasuguseid trikke! Loomulikult olin ma terve paev, naeratus naol :) ikkagi minu armsad delfiinid ju :) ma juba ytlesin Kristjanile ka, et kui siin linnas tood leiaks, siis ma laheksin sinna vabatahtlikult toole. Hehee. Aga kahjuks siin ei ole praegu turismihooaeg, hooaeg hakkab jallegi yleval pohjapool. Samal paeval toimus meie hostelis ka tasuta scuba-divingu (sukeldumise) lyhikursus. Meie juhendajaks oli oige sukeldumisinstruktor. Vestid selga, maskid pahe, kogu atribuutikaga tuvust tehtud, sukeldusimegi basseini pohja mooda ringi. Ei olnud ei varvilisi kalu, ega korallegi, aga ponev oli ikkagi. Sai ju ometigi vee all hingata! Mul natuke hakkas vasak korv valutama, aga peale moningaid harjutusi laks asi paremaks, katsusin ikka pidevalt neelata. Lyhikursuse tulemus- tahaks pariselt sukelduma minna! :) eks nais, kas leiame tood ja kas tekib voimalust. Hetkel ei saa me seda endale lubada.
Vot sellised seiklused siis. Edasi viis meie buss meid Yamba nimelisse kylakesse.
Kristjan: Yamba on igatahes yks minu lemmikkohtadest Austraalias. Seal voiks pikemalt peatuda lausa, kui hooaeg oleks, aga seal hakkab suvi loppema ja tood peaaegu voimatu leida. 2 paeva, mis me seal veetsime, laksid vaga kiiresti, kaisime rannas ujumas, kuigi oli tsunaamihoiatus! Lained olid vagevad, surfarid olid ekstaasis. Pikutasime monda aega rannas ja ohtul kaisime jalutamas, vaga ilusad vaated ja kohad olid seal ookeaniaares. Jargmisel paeval votsime pisikese tuuri, nimelt meie hostelis oli selline 10 dollari tuur, kus tutvustati kohalikke paiku. Tuur kestis 3 tundi, selle jooksul nagime ara pohilised surfirannad, saime hypata kaljude pealt vette, ujuda, toita kalu ja pelikane jne. Vaga lahe oli, tore, et nad sellist asja seal korraldavad, kuigi mingit kasumit nad sellega ei teeni. See hostel oli ka yks parimaid, kus peatunud oleme, staff oli vaga sobralik ja lahe. Nii et koigile teadmiseks, Yamba (millest keegi tavaliselt kuulnud pole, kaasa arvatud meie) on suureparane koht, kus suvel nii monedki nadalad veeta.
Tana saabusime Byron Baysse, aga vihma kallab nagu oavarrest ja me pole veel toast valjagi saanud. See on ka mingi suveparadiis siin, kus vihmaga suurt midagi teha pole peale surfamise, aga sellega me pole veel algust teinud kahjuks. Nii et eks paistab, mis edasi saab, homme laheme mingisse pisikesse hipikylla, mis on kuulus kanepi kuritarvitamise koha pealt, heheee..
Sydney oli paris tore 'linnakene'. Tegemist leidub seal kuhjaga. Enne suurt pedeparaadi Mardi Grasi lasime sealt onneks jalga, kuigi Kadi tahtis hirmsasti uudistama minna. Bondi rand oli nagu rand ikka, suur ja rahvast pungil, ma eelistaksin iga kell Yamba ilusaid randasid. Ooperimaja saime ka iga nurga alt ja igas valguses pildile jaadvustatud. Tyypilised turistid. Eestlasi on Sydneys paris palju, nii karvaseid kui ka sulelisi, yks tydruk Vivika oli Koselt ka, mina teda ei tundnud, aga Kadi teadis. Arukylast oli paar lahedat selli, samuti oli seal kohalik kangelane suureparase lauluhaalega Toomas, kes paastis yhe mehe Austraalia paeval uppumissurmast. Oli ka selliseid tonte, kes viinakuradi kyysi olid sattunud ja oma paevad maguses vines mooda saatsid. Paris palju pidavat Sydneys selliseid eestlasti elama. Tore. Mingi Eesti Expressi artikkel oli isegi kirjutatud neist. Ma ei lugenud seda. Igatahes Sydney meeldis mulle rohkem kui Melbourne. Ok, ma ei viitsi rohkem kirjutada, tsau. Tervitan ka koiki muidugi!!!
Kadi: ps! Vabandan tagantjargi Kristjani keelekasutuse parast. Ta ei ole eriti tolerantne erinevate inimeste suhtes. Suhteliselt piinlik lugu. kilm.

Auckland

2010-02-04T22:41:00.000-08:00

Kadi: nii, ma teen siis ka vahepeal yhe salajase sissekande..hehee..
Nagu moned terasemad ehk markasid, on meie blogis moned uuendused-parandused. Ma otsustasin meie koigi elu lihtsamaks muuta, panin paremale aarde otsingu, mille kaudu saate lihtsalt yles otsida marksonade kaudu teid huvitavaid asju. Naiteks kui teid huvitab mis me Adelaide'is eelmine aasta tegime, siis selle otsingu abil leiab koik vastava info yles :) lihtne, kas pole? voi proovige selliseid marksonu nagu kangurud, voi koaalad voi mis iganes te soovite :) ja pilt on ka uus siin, Uus-Meremaa magedes tehtud.

Hetkel oleme siis omadega Aucklandis. Tegemist on Uus-Meremaa koige suurema linnaga, inimesi on siin yhtekokku umbes 1,3 miljonit. Ei, see ei ole pealinn, NZ pealinn on hoopis Wellington. Siin linnas on yks suur teletorni moodi suur torn, mille jargi on imelihtne orienteeruda. Igaltpoolt naeb seda ja see asub tapselt kesklinnas.
Me elame yhes natuke kallimas hostelis. Alguses elasime toas number 0. vaga eriline tuba, ilus ja hubane. kuna meil broneeringut polnud, siis pidime 2ks paevaks peagi valja kolima. kolisimegi sinna suure torni, Skytoweri, lahedale yhte hostelisse. see ei olnud pooltki nii tore- meie tuba oli ilma aknata! seal ei olnud yldse ohku. see oli ka peamine pohjus miks me seda kuudiks kutsusime. aga see selleks. peale kahte paeva kolisime tagasi oma armsasse Freemans Lodge'i, kus seekord saime endale peaaegu et taiesti enda maja :) hea rahulik ja monus. tuba on jallegi vaga kodune ja monus.
Oine Auckland on mu lemmik. nii palju ilusaid varvilisi tulesid. ykspaev peaks nyyd minema ja kaamera ka kaasa votma ja pilte tegema. ahjaa, oma armsa auto saime ka myydud. Kujutate ette, peale seda, kui olime kuulutused yles pannud, umbes 15 minuti parast leidsimegi ostja. aega laks muidugi et kokku saada ja proovisoitu teha ja paberid korda ajada, aga jah, pohimotteliselt oli 15 minutiga ostja olemas. :) me olime selle yle vaga onnelikud. mina olen muidugi natuke kurb ka, tegemist oli ju ikkagi minu esimese autoga ja mulle see vana, 93nda aasta Mazda taitsa meeldis ja automaadiga harjus nii ara et ei teagi kas oskan enam manuaaliga soita. heehee.. ja nii siis saigi Uus-Meremaale ring peale tehtud.
ega me suurt midagi siin Aucklandis veel teinud ei ole. meid ootab ees loomaaed (toenaoliselt homme), kunstimuuseum (sinna lahen ma yksi :)) ja ehk veel moni tore koht, eks nais. kindlasti lahme millalgi kuhugi peole ka, aga eks nais millal ja kuhu.

tanan tahelepanu eest!

pohjasaare pohjaosas!

2010-01-29T21:04:00.001-08:00

No terekest jallegi suvest! Kristjan:
Nyyd on 29.jaanuari ohtu ja meie elame siin suves. Kirjeldan mone sonaga meie tavalisi paevaseid tegemisi: arkame telgis varakult, kuna paike kytab selle vaga kuumaks, tavaliselt umbes kella 9 ajal rullin ennast telgist valja auto varju ja pikutan seal edasi. Seejarel jookseme monusalt jahedatesse ookeanilainetesse ja seal supeldes kaob viimanegi uni kiirelt silmist. Pikutame monda aega paikese kaes ja naudime rannamonusid, otsime midagi hamba alla ja lahemegi jalle maad avastama. Muidugi on see juba monda aega tagasi igasuguste kapten Cookide ja selliste poolt avastatud, aga siiski on ponev ise ka veidi ringi seigelda, eksole? Vot nii, seega soidame monda aega edasi, kuni mingi silt naitab, et tee aares 5 minuti kaugusel on kosk voi jogi vmt. Jalutame sinna, supleme veidi kose all ja loputame suurema soolakihi maha, hyppame 5 meetriste kaljude pealt vette ning pikutame jallegi paikese kaes. Seejarel uurime veidi kaarti, et kuhupoole minna, loeme Lonely Planetist, mis nad seal soovitavad, et midagi vaga imelist maha ei magaks ja kylastame kohalikke vaatamisvaarsusi, mis enamasti on looduslikud. Siis ongi aeg markamatult ohtusse joudnud ja otsime endale oobimiskoha. Meil on selline pisikene raamat, kus on koik DOC- telkimiskohad. Kui laheduses yhtegi doci kohta pole, siis otsime mingi caravan pargi, kus saab ka telkida, aga peab rohkem pappi maksma lihtsalt ning seal on ka soojad dushid, TV lounged, kook jne. Enamasti on oobimiskohad vaga looduskaunites kohtades, kas ookeanirannas voi kuskil jarve v joe kaldal, taustaks maed, metsad jne. Telk yles, kerge ohtusook, vahel ka pisikene 6lle ja ongi tuduaeg. Enne magamaminekut vaatame paar osa Officet voi Flight of the Concordsi vmt voi loeme raamatuid voi teeme loket. Ja jargmisel hommikul arkamegi jalle kas lindude lougamise voi siis kuuma paikese peale yles. Vot nii.
Siin on kauri nimeliste puudega metsad. Tana, 30.jaanuaril kylastasime Uus-Meremaa koige suuremat kaurit, korgus oli 51 meetrit, aga ymbermoot yle 13 meetri. See puu oli ligi 2000 aasta vanune, impressive. Ja peale seda nagime ka koige paksemat puud, hyydnimega Daddy, selle ymbermoot oli 16,4 meetrit, hehee. See mets on vaga voimas igatahes, need puud on toesti muljetavaldavad.
Yhel paeval me leidsime vaga ilusa loodusliku basseini, see oli kaljude vahele peitunud ja seal ei olnud yhtegi inimest, kuna pidime ronima ligi 20 minutit, et sinna jouda. Hea, et vastu kaljusid puruks ei kukkunud siis. Igatahes ronimine oli seda vaart! Vesi oli labipaistev ja ilus sinine. Me ujusime ja pikutasime seal monda aega ja klopsisime pilte ka usinasti. Vahepeal toid suured lained vett juurde sinna basseini. Eile kaisime NZ yhes koige pohjapoolsemas tipus, nimelt Cape Reingal. See oli vaga ilus koht, kus saavad kokku Tasmani meri ja Pacific Ocean. Porkuvad kokku, nii et lained kerkivad ligi 10 meetri korgusele! Ja nii ilusad rannad ja liivadyynid on ymberringi. See on maoorirahvale pyha paik, surnute hinged kogunevad seal yhe hasti vana puu juures, sinna ligi ei tohtinud minna. Parast ronisime tagasiteel suurte liivamagede otsa, osad soitsid sealt kelguga alla ka, me ei viitsinud, suht vasitav oli sinna ronida :)
Nojah, nii see elukene siinpool maakera veereb, varsti saab meie NZ seiklus labi, olemegi juba teel Aucklandi poole, et seal auto maha myya ja ilusast rohelisest ja magisest maalt kollasesse ja palavasse Austraaliasse naasta. Kurb. Tegelikult on 2 nadalat veel ees, eks jouab Aucklandi kandis ka ringi vaadata veel. Tsau.

Kadi: vot nii ta on jah. Elu on siin hea. Mitu korda oleme Kristjaniga teineteisele otsa vaadanud ja oelnud, et vot see on alles puhkus! Hea on, kui saab endale lubada monusat puhkust ja ei pea kordki elus motlema niipalju raha peale. Monus. Minust on saanud siin veel suurem loodusearmastaja kui ma varem olin. Mulle niinii meeldivad need metsad ja puud ja kosed ja looduslikud basseinid (Merineitsi bassein oli see mida Kristjan kirjeldas, ilus nimi). Hea on olla. Ja see Cape Reinga oli ikka taiesti super koht! Nii ilus oli vaadata kuidas helesinine ja tumesinine meri saavad kokku! Ja see salaparane puu, mille kaudu hinged merre minnes vabaks saavad. Oi nii ponev! Mulle sellised salaparased legendid ja jutud meeldivad. Ei tea, voibolla on neil toepohi all, sest naiteks see puu mis seal oli, kasvas vaga halbades tingimustes, liiva sees ja soolases meretuules ja oli mingi 800 aastane! Nii et ei tea midagi, ehk ongi hingedepuu! Igatahes Uus-Meremaa on ka minule aarmiselt hea mulje jatnud! Siin on midagi sellist, mida ma kusagil mujal nainud ei ole! Siin on nii hea olla ja hingata! Nii monus looduslapse tunne tuleb peale, et ma juba tosiselt motlen oma elu pyhendada mingitmoodi looduse kaitsmisele. Looduse ilu on siin taiesti uue tahenduse saanud minu jaoks ja mulle meeldib see. Ja mulle meeldib just see vabadus minna ookeanisse ujuma, mangida ja naerda seal ja siis hiljem minna kuhugi kosealla ujuma! Mis voiks olla veel parem? Siin ei saagi olla muudmoodi kui et onnelik! :))))
ja nyyd on siis veel paar paeva aega jaanud, et Uus-Meremaa loodust avastada. Sest juba varsti laheme Aucklandi suurlinnaellu! Katsume oma, mulle juba armsaks saanud K.I.T.T.'i(auto) maha myya ja elame natuke linnaelu. Aga seniks koike ilusat teile! Palju pakaseid ja lumetorme, hehee! Me niikaua naudime veel siin loodust kuni saame :)

SUVI!!

2010-01-24T00:15:00.000-08:00

Tere ohtust, Kristjan olen ja praegu on 22. jaanuari monus suveohtu! Aga ma raagin, mis me siin vahepeal teinud oleme. Rotoroa oli taitsa tore, kaisime kuskil kohvikus soomas, kui yks vanem naisterahvas meiega lobisema tuli. Selgus, et on muuseumis giid ja ta raakis meile, mis Rotoroa ymbuskonnas huvitavat on. Ja ta kutsus meid ka muusemit kylastama. Tegi meile tasuta tuuri seal, muidu oli muuseumisse sissepaas paris kallis. Igatahes jarelduseks voib oelda, et see Rotoroa piirkond on vagagi ohtlik, kuna seal toesti pulbitseb ymberringi, haiseb vaavli jarele ja igalt poolt tuleb tossu jne. Moned sajad aastad tagasi oli seal kandis suur vulkaanipurse ja yle saja inimesi sai surma ja kylad havisid. Selle kohta oli muuseumis palju infot, pilte ja ka film. Muuseumi vaateplatvormilt oli paris huvitav 360 kraadi ringi vaadata ja naha igal pool magesid, suitsemist ja valget jarvevett. Rotoroa pidavatki vulkaanikraatri sees asuma. Karm.
Edasi kaisime vaatamas niinimetatud termaalkyla (ma ei tea, kas seda tegelikult nii nimetatakse, hehee), aga seal elavad ainult maoorid ja on seal elanud juba kaua aega. Nad on kyla ehitanud ymber soojaveeallikate, paljudes aukudes on keev vesi. seal mulisevad ka keevad mudaaugud, suur geiser, mis purskab 20 korda paevas yle 20 meetri korgusele. Seal oli ka pisikesi geisreid, mis purskasid keevat vett, peaaegu oleks isegi sellega pihta saanud. Maooris on ehitanud sinna ka nn soojaveevannid, kus kaiakse pesemas. Samuti kasutatakse osasid keevaveeauke toiduvalmistamiseks. Nagime isegi ara, mismoodi sinna toit pannakse. Ja ma sain ise maitsta selles keeva vee augus valmistatud sweetcorni, ehk magusat maisi vmt. Ja toesti vaga maitsev oli ning mingit madamuna maitset juures polnud, kuigi need jarved haisevad ikka monusasti. Kohalikud maoorid esinesid ka meile, tegid oma sojatantsu “hakat”, laulsid laule ja muid tantse ka. Vaga tore oli, maoorid mulle vaga meeldivad, nad ei ole yldse sellised heidikud nagu aborigeenid enamasti Austraalias on. Valged uusmeremaalased ehk kiwid suhtuvad nendesse samamoodi nagu valgetesse, nii nagu peabki! Maoorid on vaga sobralikud ja toredad. Parast seda me lasime Rotoruast jalga ning soitsime avastama Matamatat, kus filmiti Sormuste Isanda Hobbitoni ehk kaabikute kyla. Varsti hakatakse seal filmima ka Hobbiti filmi! Meil vedas vaga oma tuuriga, kuna olime Kadiga ainsad, kes kella 17.00 tuuri valisid ja soitsime koos giidiga seda kyla siis avastama. Giid oli paris vana mees, aga teadis nii mondagi raakida, kus mida filmiti ja kes mida ytles jne. Meie tuur algas tegelikult sellega, et kaisime vaatamas, kuidas lambaid pygatakse ja saime ise pisikesi lambatallesid lutipudelist toita, hehee, naljakas. Aga siis olimegi juba Middle-Earthis ja Hobbitonis. Tegemist oli vaga ilusa kohaga. Osad hobbitite majad olid veel alles, kaasa arvatud Bilbo ja Frodo maja ning saime palju ilusaid pilte ja videosid. Kuna tegemist oli lambafarmiga, siis olid igal pool lambad (kokku 12000 kogu farmi peale). Maastik oli toesti maaliline, rohelised maed, ilus jarvekene ja filmist tuntud Party Tree. Kaisime Bilbo majas ja tegime pilte Party Tree juures ja mujal. Nyyd tahaks muidugi uuesti filmi naha, kuna oleme ise nii paljudes kohtades kainud. Giid raakis palju huvitavaid jutte, naiteks kuidas yhele surnud puule teibiti kylge 120000 plastikust rohelist lehte ja kuidas kaugelt toodi kohale filmi jaoks lambaid, hoolimata sellest, et tegemist oli lambafarmiga (lihtsalt varv oli vale). Jaa, filmitegemisel oli ikka detailidele kovasti rohku pandud, et mitte Tolkieni fanne solvata. Vot nii, meile see LOTRi tuur igatahes vaga meeldis ja ma ootan juba 2011. aastal linastuvat Hobbiti filmi! Praeguseks ma lopetan, kell on palju ja Kadi jatkab millalgi siitsamast! Tsau.

Kadi: nii, nyyd on kyll natuke aega edasi lainud, aga ma kirjutan meie seiklustest edasi.
Jargmisena saime kokku oma vana sobra, Malcolmiga. Me tutvusime temaga kunagi ammu Austraalias, Manjimupis. Ta on uus-meremaalane. Ja nyyd siis tulime talle kylla. Peale toredat Hobbitoni kylastust soitsimegi Te Awamutu'sse, kus Malcolm meid juba ootas. Terve ohtu jutustasime Malcolmi ja tema perekonnaga nende majas. Tal on vaga tore pere. Joime moned olled, soime ohtust ja tuttu! Jargmisel paeval pakkisime ujumisriided selga ja soitsime kolmekesi Waimoto koobaste juurde. Nimelt tahtsime ara proovida mis asi on black water rafting (musta vee karestikusoit). Panime ujumiskostyymid selga ja koobastesse! Eelnevalt pidime oppima ka seda, kuidas kummirongaga vette hypata, nii et maandud kummironga peale! :) ja siis algas matk pimedates koobastes. Meil olid muidugi igalyhel lambid ka kaasas. Leidsime yles koik helendavad ussikesed ja holjusime igayks oma rongastes labi koobastes oleva labyrindi (nagu nad ise seda kutsuvad) toepoolest, ilma giidita oleks seal kindlasti ara eksinud. Vaga vesine ettevotmine oli see meil ja nalja sai ka, iga nurga peal. Mitu korda pidimegi praktiseerima oma tagurpidi vettehyppamisoskust, ja ikka nii, et maandud plartsatades kummironga peale istuli. Taitsa naljakas, aga me keegi ei kainud ymbergi. Koik olid tublid! Osad muidugi maandusid suurema plartsuga kui teised, aga see selleks :) igatahes kokkuvotteks voiboelda, et tegu on vagagi omamoodi ja lobusa ettevotmisega, aga paris raftinguks seda siiski nimetada ei saa. Aga tore paev oli. Samal paeval otsustasime ka Raglanisse soita, Malcolmi perel on ka seal maja. Kylastasime veel yht ilusat, 50 m koske ja Raglanis soime ylimaitsvat kala friikatega (sidrunikala). Ohtul oli meil suur pidu. Polnudki ammu pidu teinud. Ja vaga tore oli Malcolmit jalle, peale aastat, naha. Tore oli todeda, et ta oli endine, just nii nagu kunagi Manjimupiski- vaga sobralik, abivalmis ja siiras.
Malcolmi vend ja ta ise aitasid meil valja moelda meie edasise plaani. Nad soovitasid minna Coromandeli poolsaarele ja just nii me tegimegi. Peale moningast autosoitu ootas meid ees hiiglaslikult suur karavanpark, kus ka meie oma sopikese telgi jaoks leidsime. Kaisime rannas, vesi oli kyll kylm, aga natuke ikka sai ujuda ka. Isegi paikest paistis natuke :) ohtul 7 ajal laksime aga Hot Water Beachi, ehk siis randa, kus pidavat olema kuum vesi. Suhteliselt skeptikud nagu me olime, avastasime peagi, et vesi seal yhes kohas, suure kivi juures on toeliselt kuum! Jalgupidi seal seista ei saanud! Ja oh neid miljoneid turiste, kes koik endale labidatega on basseinid kaevanud, et siis seal sees monusasti aega veeta! Me jaime liiga hiljaks, koik paremad kohad olid ara voetud (ehk siis need alad sooja vee juures) aga jalgupidi seal seistes oli ka vaga monus. Hiljem kui tous hakkas jalle sisse tulema, siis yhed inimesed hylgasid oma basseini, laine toi sinna kylma vett sisse, ja niisiis ehitasime koos yhtede aucklandlastega endale neljakesi uue basseini. Oiiiiiiii kui monus soe-kuum vesi seal sees oli! Istusime ja jutustasime ja nautisime imeilusat paikeseloojangut ning suuri laineid. Mida aeg edasi, seda lahemale tulid lained ja lopuks pidimegi oma armsa kuuma basseini merele tagasi andma. Ja nii saab teha iga paev, 2 korda paevas! Hommikul kell 7 ja ohtul 7 ajal. Paariks tunniks vaga monus olemine garanteeritud! Ole ainult hakkaja ja kaeva endale vann! :)
jargmisel paeval laksime avastama Cathedral Cove'i nimelist kohta. Tegemist oli yhe vaga suure koopamoodi kiviga, mille alt sai labi kaia. Sinisinine vesi, jalutasime seal ringi. Pilte sai jallegi tehtud rohkem kui vaja vist oleks, aga seal oli toesti vaga tore. Kaisime ujumas stingray lahes ja kylastasime yhte kohta, mis pidavat olema hea snorgeldamiseks. Ei tea, me juba tegime omad snorgeldamised ara stingray lahes, seal oli palju ilusam liivarand. Ja seal oli meil lausa omaenda salarand. Mitte kedagi seal peale meie polnud. Hiljem tuli muidugi ka rahvas, meil lihtsalt vedas, olime varajased. Ehitasime liivalossi ja votsime paikest. Parast kui autoparklasse tagasi kondisime oli ka see paksult rahvast tais! Hea oli, et me varem olime tulnud ja autole koha saanud. Yks vaike pisiasi ka, venelased olid seal autoparkla juures. Ei olnud vaga meeldiv jalle vene keelt kuulda. Aga see selleks. Lihtsalt kummaline, polnud ammu kuulnud seda keelt.
Edasi viis meie rada labi Coromandeli poolsaare Coromandeli linnakesse. Teepeal oli muidugi jalle meeletult palju ilusaid scenic kohti ja pilte sai oi kui palju tehtud! Nimelt kaisime ka yhes vaikeses korvalises kohas, kuhu viis kruusatee. Magisoit! Jalle! Aga see oli seda vaart. Vaated olid imelised!
Ja siin me siis nyyd oleme, Coromandeli linnas, pikutame oma vaikeses toas. Pesime pesu, soime kiirkartuliputru konserviga, sest midagi muud ei viitsinud tana teha soogiks :) hehee.. homme jalle uued matkad!

2010-01-16T19:18:00.000-08:00

Kristjan jallegi siinpool ja tana on 15.jaanuar, Passa Tomi synna. Palju onne! Oleme Uus-Meremaa pohjasaarel olnud juba natukene yle nadala ja peab ytlema, et see on vaga vinge saar! Lounasaarest erinev, aga samuti vaga ilus. Alustasime Wellingtonist, pealinnast. Mulle see linn taitsa meeldis, vaga tore muuseum Te Papa oli seal, kus sai igast nalja, vinged simulaatorid ja hiigel kaheksajalad ja mis seal koik olid :). Minu lemmik elamuseks Wellingtonis kujunes muidugi Weta Cave's kaimine. Weta Workshop on firma, mis tegi LOTRi ja King Kongi filmide eriefektid, kostyymid ja igasugused muud atribuutid. Koik on muidugi rahva jaoks tasuta ja seal oli paris palju uudistajaid. Oli Uruk Hai taissuuruses kuju, pisike Smeagol, naidati dokumentaalfilmi telgitagustest, samuti nagime igasuguseid mookasid, kostyyme ja muid asju, mida filmis kasutati (naiteks Sting, hehee ja Hellboy revolver oli ka, hahaaa). Kaisime veel botaanikaaias, mis asus mae otsas ja kuhu sai yhe naljaka trammiga. Nii et need 2-3 paeva Wellingtonis olid vaga toredad! Oobisime yhes hostelis omaette toas ja kaisime mullivannis kah.
Edasi liikumise Hutti nimelise joe aarest laanekaldale. Kaisime mones Sormuste Isanda filmimispaigas, naiteks Rivendellis ja Isengaardis, muidugi olid need rahvuspargid jalle taastatud nii nagu nad enne filmimist olid, aga ikkagi oli koik vaga ilus ja sarnane filmis nahtule. Oobisime tavaliselt telgis mingites caravan parkides. Yhel ohtul teel Uus-Meremaa suurima jarve, Taupo, aarde leidsime pisikese joe aarse ja magedevahelise telkimiskoha, kus tegime lokkekartuleid ja joime moned kohalikud olled kah. Yks LOTRi vottepaikadest, kus Smeagol kala pyydis joest, hehee, asus paris magises kohas ning meie vapper hobune oli suht hadas, et sinna ronida ja hiljem alla pidurdada, aga pidas siiski ilusti vastu ja saime nii monegi ilusa pildi ja malestuse tanutaheks :). Lumised maed, voimsad kosed, rohelised yrgmetsad jne. Siin on koike. Yks Wahonga nimeline kosk oli vagagi ilus, kuigi matk sinna kestis ligi tund aega ja tagasi ka sama palju. Natuke makkeronimist kah. Aga kohale joudes leidsime taiesti imeilusa muinasjutumaailma 39 meetri korguse kose ja mitmete vaiksemate koskedega ka. Kusjuures teel sinna labisime ka vaga Eesti rabade moodi koha, kus oli isegi laudtee. Ainult, et see raba asus jallegi mae otsas ja ymberringi olid veel korgemad maed ja ka lumised maetipud :).
Jargmisena aga siirdusime Mordorisse. Jep. Mordor asus yhes taiesti korvalises kohas, mis suvel on valjasurnud, aga talvel on seal suur maesuusabaas. Praegu on aga suvi, et te teaksite. Igatahes oli tegemist vagagi synge kohaga, tapselt nagu filmis nahtud. Kui ylejaanud Uus-Meremaa on vagagi roheline, siis see koht on taiesti vastupidine: kaljud ja kivised teed, midagi seal ei kasvanud, linde ja loomi isegi polnud, inimestest raakimata, kylm, tuuline ja k6le. Ja taustaks oli must ja hirmus Mount Doom, suur vulkaan. Ainult tuld ei pursanud sealt hetkel :) One ring to rule them all, indeed. Mordor mulle igatahes vaga meeldis!!
Seejarel joudsime Lake Taupo aarde, et nagu Fitzroys uusmeremaalasest sober kirjeldas: big fucken lake. Ma joudsime sinna suht pimedas ja leidsime pisikese lobustuspargi, kuhu Kadi muidugi kohe aga minna kibeles. Astusimegi sisse, sattusin kohe onne- ja tapsusmangude korraldajate loksu ja kuna need nii lihtsad tundusid, siis proovisin peaaegu koiki. Tapsuslaskmises ma ei voitnud, aga mingi klouni suhu viskasin 3st pallist 2 ja voitsin Kadile pisikese valge koerakese, kelle nimi on nyydseks Kutsu. Kadi proovis veel mingit atraktsiooni, mis talle erilist muljet ei avaldanud ja siis avastasimegi, et on pime juba ja meil pole veel oobimiskohtagi. Leidsime mingi caravan pargi, aga reception (mis see eesti keeles on?) oli juba suletud. Otsustasime hommikul maksta, panime kuskile nurka telgi yles, laadisime oma kaamerad, arvutid ja telefonid koogis tais jne ja magasimegi seal oo ara. Hommikul varakult laksime maksma, aga reception oli ikka suletud ja niisiis saimegi taiesti tasuta oo veedetud. Polnud meie syy, andke andeks. Edasi soitsime Napieri suunas. Teekond sinna oli jallegi vagagi scenic. Napieris leidsime Uus-Meremaa National Aquariumi, kuhu minna otsustasime. Seal oli voimalus koos haidega ujuda ja kuna see oli vagagi odav vorreldes sarnaste pakkumiste naiteks Austraalias, siis sinna ma laksingi. Kadi jai valja filmima ja pildistama. Panin siis sukeldumiskostyymi selga, snorglimaski pahe, lestad jalga ja laksingi suurde akvaariumisse hulpima. Koige suurem hai oli 3 meetrine, aga seal oli kokku yldse 26 haid. Vahepeal moodusid nad must vaid paarikymne sentimeetri kauguselt, aga naksima ei tulnud, minu onneks. Ujusin seal 30 minutit kuna ma praegu siin kirjutan, siis jarelikult paasesin suuremate vigastusteta. Vaga lahe elamus oli tegelikult. Hirmu nagu naha vahel polnudki. Pariselt ka. Seal ujusid veel igavesti suured stingrayd kah. Selle snorgli maskiga oli neid vaga hea vaadata seal, haid olid veel suuremad, kui klaasi tagant vaadates. Haid on mulle alati meeldinud. Ja see korraldaja, kes meid juhendas, oli suur LOTRi fann, hahaa, ta oli tapselt dwarfi moodi ja ta ytles, et saab Hobbiti filmi extrana toole toenaoliselt. Pidavat tundma mingit asjapulka.
Parast akvaariumikylastust soitsime pildistama maailma koike pikema nimega kohta- TAUMATAWHAKATANGIHANGAKOAUAUOTAMATEATURIPUKAKAPIKIMAUNGAHORO-NUKUPOKAIWHENUAKITANATAHU!!!!! Vot sellise uhke nimega koht ongi olemas siin :).
Seejarel hakkasime soitma oma jargmise sihtkoha, Gisborne poole, aga vaga pimedaks laks jarsku. Motlesime siis, et lahme otsime kuskilt tee aarest mingi motelli voi oobimiskoha, aga vota napust, jarsku olid ainult metsad ja maed ymberringi ja me olime kuskil kruusateel isegi vahepeal pool tundi. Aga see oli jallegi omaette elamus, kuna oosel arkavad ju koikvoimalikud enesetapuloomad yles. Mingi nirgi voi naaritsa moodi tegelased hakkasid koigepealt yle tee silkama( nad on siin tuntud STOUT nimega, vaadake sonaraamatust jarele, mul ei ole praegu kaeparast ja andke siis meilegi teada, kellega tegu on, sellised pisikesed karvased ja piklikud loomad on). Seejarel mingi eriti aeglane muti moodi kutt uimerdas yle tee. Ja siis hakkas pihta janeste amokk. Lugesime kokku, et tee peal silkas neid vahemalt 10. Lopuks otsustasime jaada tee aarde metsatukka oobima. Siin on sellised pisikesed puhke- ja piknikukohad autojuhtide jaoks, kui nad ara vasivad ja neid kohti on pea iga 10-20 km jarel. Monikord ka tihemini. Tegelikult seal oobida ei tohi ja voib trahvi ka saada, aga meil ei jaanud lihtsalt muud yle. Telki me yles ei pannud ja oigesti tegime, kuna oo labi sadas korralikku padukat. Padukas jatkus ka hommikul, kui ma silmad lahti sain. Kadi oli juba varakult yleval ja oli oma 50 km edasi soitnud, kuni ma alles magamiskotist valja ronisin. Vihm jatkus ja me ei saanudki Gisborne ilusaid rannamonusid nautida, vaid alustasime soitu Whakatane poole. Vihma jai pikapeale yle ja me leidsime monuse joeaarse koha, kus laksime ujuma. Vesi oli yllatavalt soe. Monus oli. Nyyd olemegi otsaga Whakatanes yhes hotellis ja homme ootavad meid ees juba uued seiklused.

Muhv,
noudmiseni.

Kadi: ma millegiparast arkan siinmaal ysna varakult ja nii toepoolest ykskord juhtus, et ma arkasin vaga vara, polnud midagi teha, niisiis hakkasin soitma edasi. Hehee.aga okei, ma jatkan sealt kus meie seiklused pooleli jaid.
Paeva tippsyndmuseks jai muidugi McDonaldsis soomine, aga ma kirjutan ka teistest asetleidnud syndmustest.Yhesonaga hommikul siis pakkisime omale kaasa koti, kuhu panime ujumisriided, ratikud ja kaamerad, ning laksime mere aarde. Meid ootas seal Blue Sky nimeline paat. Meid ja veel teisigi inimesi. Hommikune taevas ja meri olid nii ilusad. Ja nii me soitsimegi, ma arvan, et yks tund aega, enne kui midagi muutus. Nimelt nagime me esimest delfiini. Ja siis veel teist ja kolmandat ja neljandat jne jne jne. Me laksime laevaninasse istuma, viskasime jalad yle aare ja oiiiiiii kui palju delfiine meie paadiga kaasa ujusid. Vesi oli ka nii selge, et neid nagi nii hasti! Ja kui palju neid paadi korval veel ujus! Hyppasid veest valja, nina ees, ja vahepeal ka selg ees, hehee. Oi ma hakkasin roomust kilkama, niinii tore oli neid naha. Kahjuks seal esiosas olles, meil kummalgi kaamerat kaeparast ei olnud, aga see vaatepilt jaab kauakskauaks silme ette!
Ja siis, kui me olime delfiiniparvest ette joudnud, ytles meie maori giid, et nii, esimesed 5, kostyymid selga! Muidugi olin mina ka nende esimeste seas, hopsti, sai kostyym valgukiirusel selga tommatud ja paadiaarde rutatud. Mask pahe, lestad jalga, jain ootama. Ja kui siis kolas kapteni ergutav Go! Go! Siis libistasime end koik vette! Edasine oli koik juba nagu muinasjutus, ausalt. Meie all ja ymber ujusid delfiinid! Minu mask oli esimesel korral vaga paha, lasi vett labi, pidin pidevalt pinnale minema, et ohku ahmida, aga teisel korral oli koik teisiti. Ma sukeldusin isegi moneks ajaks ja oi, nad olid nii lahedal! Ja nii ilusad! Yks ema vaikse beebiga ja siis see yks delfiin, kes kaugusest otse minupoole ujus! Mitu korda jarjest! Ja kuidas neile meeldis, kui ma labi toru igasuguseid haali tegin! Nad tulid minu juurde, tiirutasid mu ymber! Ja muidugi kuulsin ka mina ise nende haali! Labi vee kolas nende haal ja siis tuli lihtsalt otsida, et kus suunas jargmine delfiin on. Ja siis nad tavaliselt ilmusidki lahedusse. Oi nad on nii toredad! Meie giid oli ka vees, ta sukeldus alati hasti sygavale ja ma nagin, et tema ymber seal sygaval oli nii palju delfiine. Oi see oli nii ilus vaatepilt naha kuidas delfiinid inimesega mangivad! Ma olin toeliselt onnelik, mul onnestus 5 korda vee alla minna nendega tutvuma, Kristjan 4 korda, aga osad isegi ainult 3. viimasel korral, kui ma vette laksin, oli nii palju delfiine, ma nagin vee alt kuidas nad ohku hyppasid ja jalle vette maandusid. Ja muidugi tulid nad mind uudistama, kui ma nendega raakisin. Ma katsusin nendega koos ujuda, aga nad olid ikka “natuke” kiiremad. Iga kord kui ma jalle pinnale laksin, oli mu nagu nii naerul! See tutvumine metsikute delfiinidega oli nii ilus syndmus! Me kyll yritasime videoid ja pilte teha, aga tegelikult toimus koik see ju vee all, nii et piltidele me suurt midagi ei saanud, kyll aga moned veest valja hyppavad delfiinid! Kapten arvas, et selles parves vois neid kokku olla umbes 50. aga ei tea kah, mulle tundus, et tegelikult veel rohkem. Ja ega keegi tapselt ei teagi.
Hiljem laksime veel Whale Islandi juurde, Kristjan laks snorgeldama sinna, meie jaime paati kakaod jooma. Seal olid meie vahvad vesikarud ( karvased hylged) kivil pikutamas. Yks vagavaga pisike vesikaru oli ka, ta oli nii armas!
Ja siis oligi aeg taas maale minna. Oi me olime Kristjaniga molemad nii onnelikud, see koik oli nii tore elamus. Seda enam, et iga kord on erinev ja tegu on eheda loodusega, keegi neid delfiine ei sunni, keegi neid ei kasi. Koik see, mis nad teevad, on nende enda vaba tahe. Ja mulle just meeldis, et nad ise tulid ja mangisid meiega :) vee all, sinisinises ookeanis. Mainin veel ara, et tegemist oli common dolphiniga (tavaline delfiin).
Nii kui kaldale joudsime, hakkas vihma sadama ja me otsustasime, et suundume Rotorua poole. Tee sinna oli jallegi magine ja kaanuline. Nagu ikka igalpool magedes. Teepeale jai yks huvitav koht nimega Hell's Gate. Koigepealt tundsime madamuna lohna, sulphur'i lohna, eesti keeles vist vaavel? Ja siis laksimegi avastama looduslikke, auravaid kuumaveeallikaid. Oli see alles omamoodi koht! Rada lookles nende auravate allikate vahelt labi. Vihma tibutas, aga ma arvan, et see pani nad veel rohkem aurama ja tegi terve selle maastiku seal vaga salaparaseks ja mystiliseks. Osad olid ikka vaga kuumad, keemistemperatuuril, aga enamus “ainult” 50-60 kraadi. Nii et igasugune ujumine jai seal ara. Mulksusid ja podisesid seal. Ikka taiesti looduslik koht. Osad olid taiesti musta varvi. Maori rahvas tegi vanal ajal nende peal syya, tanapaeval imiteeritakse seda ka, aga rohkem ikka turistide meeleheaks ilmselt. Toidul pidi olema mingi kindel maitse, mida mujalt ei saa. Ja seal oli kohe ara oeldud, et halb lohn toidule kylge ei jaa. Me ei saanud seda jarele uurida, joudsime sinna suht hilja, toiduvalmistamist seal selleks ajaks enam ei toimunud. Aga nagime ara ka suure termaal-kose, kus maori sodalased kaisid omalajal end peale lahinguid pesemas.Igatahes jallegi taiesti omamoodi koht. Moned pildid tegime ka. Kristjan arvas, et see koht oleks ka sobinud Mordoriks vaga hasti (Sormuste Isanda filmi).
Edasi ootaski meid Rotorua, mis lohnas tapselt samamoodi. Votsime endale hostelitoa, kuna ilm on telkimiseks liiga vihmane.

Glaciers-Hanmer Springs-Kaikoura-Blenheim-Nelson-Abel Tasman rahvuspark

2010-01-06T23:36:00.000-08:00

Kristjan, kolmekuningapaeva ohtul: No tere, sain lapparile uue juhtme ja saame jalle kirjutada.. Mis me siis vahepeal teinud ja nainud olemegi? Peale uue aasta vastuvotmist siirdusime liustikealadele Fox Glacieris ja Franz Joseph Glacieris. Kuna vihma oli paar paeva kallanud, siis me sinna paris lahedale uudistama minna ei saanud, aga kaugelt nagime nad ara, paris voimsad ikka, kuigi omal ajal olid nad muidugi kovasti suuremad. Teekond oli mingil hetkel aiaga suletud ja punasega peale kirjutatud, et siit mitte edasi minna, ohtlik jne! Aga turistid ikka ronisid aia alt labi, et oma klikid ara teha. Paari paeva parast uudistest nagin, et osad olid loksu jaanud sinna, kuna vihmadest tekitatud yleujutused panid tee kinni. Turistid on ikka suht maunikud, uskuge mind, hiinlased, sakslased ja prantslased on koige hullemad. Aga loodus vihmaga on ikka paris voimas siin magede vahel, kosed, joed, ojad myhavad nagu ennemuiste. Oobisime telkimiskohas, kus vanasti kulda kaevati. Yks vanapaar kais ka joes kaevamas ja soelumas ja neil onnestus ka kulda leida, pisikesi kullaliivaterakesi. Neil oli korralik varustus ka, igasugused ambrid, labidad, soelad jne. Vihma oli kovasti sadanud ja maapind vaga marg, taevas ka hall, seega me telki yles ei pannud ja otsustasime magada autos. Tegime aga lokke yles ja kypsetasime lokkes kartuleid ja lokke peal juustuviinereid, vaga maitsev ohtusook oli! Lokkekartuleid pole ma vist mingi 20-30 aastat maitsnud. Jajah. See selleks. Magasime telgis. Hommikul soitsime edasi Hanmer Springsi poole, leidsime yhest kohast mingi ageda mahajaetud kummituslinna, kus oli vanasti kaevandus olnud. Sajand tagasi oli seal suur onnetus juhtunud, kus peaaegu 70 meest ja poissi surma said. Seda linna oli veidi restaureeritud ja seda saab siis uudistamas kaia, ma ei maleta, mis selle koha nimi oli. Teekond Hanmer Springsi oli jallegi vaga magine ja kaanuline, vahepeal jahutasime pidureid jallegi, kuna need kipuvad karssama hakkama. Jargmisel hommikul kaisime Hanmeris yhes kuumaveeallikatel pohinevas veekeskuses, kus vesi basseinides oli 36-41 kraadi, lebotasime seal tunnikese ja kihutasime edasi Kaikoura suunas, kus saab delfiinidega ujuda ja vaalasid ja hylgeid ja teisi elajaid naha. Delfiinidega ujumine oli aga nadalaks ajaks ette bookitud, seega see jai ara, Kadi oli natuke kurb, aga kyllap tuleb veel voimalusi. Kaisime hylgerannas jalutamas ja seal oli vaga age. Meri oli tormine ja lained olid voimsad. Kivide peal lebotas palju hylgeid kah. Yks tegi rahvale shoud. Ohtul laks tuul vaga tugevaks ja me ei tihanud telki yles panna jallegi ning magasime ookeanivaatega kohas, aga autos. Nii, see oli siis 4. jaanuari lopp. Jargmisel hommikul panime postkontoris moned piltidega dvd-d Eesti poole teele, et kui arvuti otsad annab, koik pildid kaotsi ei laheks. Seejarel soitsime edasi pohja poole Blenheimi. See asub kuulsas veinipiirkonnas, Marlborough's. Igal pool tee aares on suured viinamarjapollud, mida kaunistavad teeaares roosipoosad jne, vaga ilusad silmale vaadata. Nendesse vinyardidesse saab minna maitsma ka, osades kohtades ka tasuta, aga ma pole eriline veinisober ja Kadi peab silma terava hoidma. Blenheimis kaisime ohtul kinos, vaatasime Sherlock Holmesi filmi. Meeldis. Queenstownis olime ka kinos kainud, selle vist jatsime mainimata, filmiks oli Lovely Bones, mille kohta ma ytleks lyhidalt, et Peter Jackson oskab sitast ka saia teha. Kuna oli teisipaev, siis kaisime ka pizza hutis, aga kuna pitsamyyja oli HIINLANE, siis saime 2 pitsa asemel yhe pisikese, aga ma ei viitsinud mauniga vaidlema ka hakata, jalutasime lihtsalt minema. Oobisime telgis, ilm oli super. Tana hommikul panime Blenheimist ajama ja nyyd oleme omadega Abel Tasmani Rahvuspargis. Tee siia oli jallegi vaga SCENIC, tegime ohtralt peatusi nii pildistamiseks kui ka pidurite mahajahutamiseks. Abel Tasmani rahvuspark on nagu toeline paradiis, ilusad rannad, maed, ookean, metsad.. homme siirdume seda koike uudistama, laheme nimelt 6-8 tunnisele matkale. Highly recommended. Vot nii, nyyd lahme telki magama, peab homseks valja puhkama! Head ood!.

Kadi: nonii. Ja joudiski katte hommik. See oligi see paev, kus meid ootas ees see pikk matkarada mooda Abel Tasmani rahvusparki. Kell 9 oli kogunemine, meid paigutati paati ja kujutate ette, traktor vedas rahvast tais paadi mere aarde, kus siis paat ilusasti vette libistati. Haahaa. Ja siis algas meresoit Bark Baysse. See on nimelt see koht, kus meid maha visati ja me pidime hakkama jala tagasi tulema. Muidugi oleks saanud ka lyhemaid matkasid ette votta, aga me tahtsime end seekord just proovile panna terveks paevaks. Nii et katsumus missugune. Tee oli onneks suhteliselt yhtlane, aga osaliselt ronisime siiski magedes ka, nii et oli ka raskemaid touse nii et ma paris ara vasisin. Kristjan onneks aitas mind maest yles tirida. Haahaa. Mis ma kyll ilma temata siin teeksin. Igatahes vallutasime koik teele jaavad maed ja oiiii kui ilusad lahed seal olid! Ja sona otseses mottes kuldsed rannad! Niinii ilusad kuldsed ja see tyrkiissinine vesi! Ausalt, just nagu Lonely Planet oli ytelnud, siis igast kyljest avanesid postkaardi vaated. Igatahes vorpisime me kovasti postkaarte siis endale! Meie pikk matk nagi ette ka tousu ja moona jalgimist. Me joudsime suht moona ajal kohta, kus pidigi valima, et kas minna otse (yletades joge) voi ringiga (see oleks kestnud tund aega kauem!). Seiklushimulised nagu me siin oleme, votsime me muidugi selle esimese voimaluse, ja onneks/kahjuks oligi mere olukord parajasti selline, et ysna mitmes kohas tuli joge yletada. Mones kohas oli vesi ainult polvini, teises kohas aga taitsa puusani (vaata pildilt!). Igatahes vaga ponev oli see joeyletusylesanne! Olime igatahes parast paris uhked enda yle! Tegime teel paris mitmeid peatusi (naiteks ujumiseks ja lounatamiseks) ja paris palju oli hetki kus mu jalad juba takerdusid igasuguste juurikate taha, ei tahtnud enam edasi minna, aga muidugi laksime me ikka roomsalt edasi. Teepeal leidsime palju siinsete looduspargi hooldajate poolt yles pandud kiskjatele moeldud loksud! Nad pyyavad siin pisikesi nirgitaolisi loomi! Ja oi need sonajalamoodi taimed! Nii nii suured! Just nagu suured vihmavarjud, vohasid meie peade kohal! Nii et jah, paaaaris maaliliste vaadete saatel saigi labitud meie pikk, kokku 7 tunnine matk. Muidugi parast kui matk labi sai, selgus tosiasi, et linnani on veel umbes km maad, siis olin ma juba niinii vasinud, et istusime lihtsalt yhte soogikohta maha ja soime fish and chipsi (kala ja friikad). Ja olgu veel oeldud, et see viimane km tundus ikka elu koige pikem kilomeeter! Aga tehtud saime! Ja oleme nyyd ametlikult ka kogu paevase matka labijad! :)

Head Uut Aastat!

2009-12-31T15:17:00.000-08:00

Kadi: nii. Ja siis tuligi jalle edasi liikuda nagu meile siin kombeks on. Meie jargmine sihtpunkt oli Queenstown. Need, kes Uus-Meremaast midagi teavad, need teavad kindlasti ka seda, et Queenstown on koikide seikluste ja ekstreemsuste ja atraktstioonide pealinn. Me ei osanud sellest enne midagi arvata, enne kui me siia joudsime. Aga niipea kui me siia joudsime, haaras see linn meid oma seiklustega taielikult endasse. Olgugi, et esimene paev kui me siia joudsime, oli taiesti hall ja vihmane, kolasime juba koik kohad labi mis meid huvitasid ja moeldud tehtud, jargmiseks paevaks lubas paikesepaistet ja siis otsustaski vaike Kadi, et ah mis seal ikka, tuleb ikkagi sillalt alla hypata! Mul on nii hasti meeles koik need korrad, kus Ollesummeril sai 500 krooni eest (nii soodne!) teha bungy hypet (bendsi?) ja mulle tundus see alati nii nome. Mitte et ma oleks kartnud, ei mitte seda, aga just see, et sa pead sealt alla hyppama pea alaspidi ja et sisikond koik kurguni valja loksub, see tundus vastik. Aga samas, Austraalias olles kuulsin paljudelt, et see on nii hea tunne ja et palju oudsem kui langevarjuhype. Ja see mind ajaski ponevile. Mis saaks olla veel ponevam kui langevarjuhype? Ja nii ma siis otsustasingi et proovin ka bungy hyppe jarele (kes ei tea mis see on, siis see on selline hype, kus sul seotakse jalad koiega kinni ja see kois on aheldatud mingi korgema asja kylge. Ja siis inimesed hyppavad sealt pea ees alla). Ma ei olnud sellest elevuses kuni paevani mil hype pidi aset leidma. Ja siis see juhtuski. Soitsime sinna kohale. Kawarau jogi. Tegemist oli 43 m sillaga vee kohal. See on juttude jargi koht kus tehti yldse maailma koige esimene bungy hype, Uus-Meremaa on selle ametlik asutajamaa :) nii et vagagi moistlik koht esimese hyppe tegemiseks. Ja oi kui me siis kohale joudsime ja ma nagin teisi hyppamas, hakkas syda ikka kiiremini poksuma kyll! Ja eriti veel siis kui sillapeale vaatama laksin, et mis vaade sealt ka alla avaneb! Oiii see oli hirmus! Ma vaatasin peaaegu et 2 tundi teisi hyppajaid ja laksin ise juba paris narvi, et isver, kell 12 ongi minu kord hypata. Ja siis see kell 12 joudiski yhel hetkel katte. Ma olin jarjekorras ja ootasin. Maletan, et 1 tydruk suht minu ees oli juba koitega kinni seotud, aga alla hypata ei julgenud. Niisiis ma lubasingi Kristjanile, et kui ma sinna aarepeale lahen, siis ma katsun kohe ruttu alla hypata, et kauemaks motlema ei jaaks. Sest igalpool soovitatigi nii, et ARA ALLA VAATA! Ja siiiiiiis... ja siiiis ja siiis kutsutigi mind ette, mu jalad seoti tugevasti kinni, ma palusin neil veel yle vaadata, et kas ikka on kindlasti kinni ja siis kutsuti mind sinna pisikesele platvormile kust pidi alla hyppama. Isver, seda tunnet ei oskagi kirjeldada. Kui sa sillapealt eemalt veel vaatad, et ah ei ole hullu, et kyll ma ara hyppan, siis olles tegelikult ise ka seal platvormil valmis ja kui sa vaatad sealt alla, siis ytleb iga sinu keharakk, et ara hyppa, see on hullumeelsus! Siis ometigi teed sa risti vastupidi! Ma palusin 3 sekundit aega, et natuke asja seedida ja siis, tuletades meelde koiki teoreetilisi hyppevoimalusi, katsusin end sealt nii oigesti ara tougata kui vahegi sain. See kui sa seisad seal, see on koige oudsam hetk selle hyppe juures. Seal on selline tunne hetkeks, nagu sul ei oleks yhtegi turvarihma kyljes ja nagu sa hyppaks pea ees vabasurma. Jah just selline tunne on seal. Ja siis, kui sa vahegi leiad endas mingit eneseyletamistunnet, siis sa toukad end sealt eemale ja siis on koik juba moodas, siis sa juba ripud seal (vee kohal) ja kiigud yles-alla, paremale ja vasakule. See ei ole enam hirmus, absoluutselt, see on nii monus! Olgugi et mulle ei meeldi olla pea alaspidi, oli see tunne nii voimas. Mul on nii hasti see hetk silme ees, kuidas ma sealt platvormilt end lihtsalt ara toukasin! See oli nii oudne! Nii palju adrenaliini! Nii nii voimas tunne kui sa tegelikult ka hyppad! Oi ma olin nii uhke enda yle juba sekund hiljem kui ma allapoole vajusin, et jessss, ma hyppasingi! Ja see kuidas ma seal hiljem kolkusin ja mind paati aidati ja jalad lahti seoti see oli nagu muinasjutt- nii ilus ja hea tunne oli olla jalle pea ylespidi! Kristjan tuli mulle kohe vastu, ta sai minu hyppe video peale, ja minu naeratuse ka. Oi ma olin toesti niinii uhke enda yle ja ma oleks hea meelega kohe jalle uuesti hypanud! Ja hyppaks praegugi! Ja hyppan kindlasti veel tulevikus kui hea voimalus avaneb! Kiksu ja Kaisa, mu armsad oed, ma tahaksin et te ka teaksite kui age tunne see on, kui bungy hyppe teed, nii et kui te vahegi tunnete, et voiks proovida, siis moelge, see eneseyletamine on seda koike 100% vaart! Aga samas, nagu ma ise nagin, siis see hype on ainult julgetele! Voi koik sobrad, kes te nyyd ka tahate seda hypet teha, siis ma olen kahe kaega poolt! :) soovitan koigile. Muideks, koige vanem hyppaja on olnud 94 aastane ja koige noorem 10 aastane! Nii et ei ole hullu midagi, mahute koik sinna vahemikku! Nagin ise kuidas yks soliidsemas eas mees sealt pea ees alla hyppas, vaga ilusa hyppe tegi! :) hehee... igatahes... elamus missugune... ja kokkuvotteks ma voin oelda, et jah, bungy on vist toesti ikkagi hullem kui langevarjuhype! :D

Kristjan: Queenstownis on veel mitu Lord of the Ringsi vottepaika ka, seega kaisime ka neid uudistamas, kahjuks yks peamisi kohti Deer Park Heights oli omanike poolt suletud ja sinna me ei saanudki. Teine koht oli Twelve Mile Delta, kus oli ka campimiskoht. Laksimegi siis ohtul sinna telkima. Panime telgi ja toolid yles jarve aarde, votsin oma targa LOTR asukohtade raamatu katte, vaatasin pilti, vaatasin yle jarve magede suunas, uuesti pilti ja kuigi see tundus naljakas, siis me olime oma telgi ja auto sattinud tapselt sama koha peale, kus see pilt voetud oli, hehee. See oli vaga ilus telkimiskoht, jarv, maed, pisikesed ojakesed ja joed, mets jne. Kaisin seal metsa sees veel yht kohta vaatamas ja pildistamas. Kuigi te voite arvata, et ma ei ole normaalne, aga kuna tegemist on siiski yhe mu lemmikfilmiga, siis ma usun, et mul on kunagi vanast peast hea vaadata Sormuste Isanda filme ja muheleda omaette, et nae, seal Middle Earthis olen ka mina tatsunud. Jajah.
Vot nii, jarves kaisin ujumas ka, aga vesi oli nii kylm, et hyppasin korra ainult sisse ja kohe ronisin valja kah. Brrrrrrrrr. Kadi ei lainudki vette, ytles, et tal laksid jalad krampi.
Jargmisel hommikul olid meil juba uued plaanid ja tegemised. Nimelt kaisime yhel Shotoveri nimelisel joel paadiga soitmas. Tegemist on karestikulise joega, kus tehakse ka raftingut. Meie paat oli aga teistsugune. Kiirpaat vmt, selle juht oli suht kreisi omadega. Kohati soitsime ligi 80 km tunnikiirusega ja moodusime teravatest kaljunukkidest ainult mone cm kauguselt. Ja vesi oli mones kohas nii madal, et kivid paistsid, aga me lasime seal monuga taiskiirusel labi. Vahepeal tegime taishoo pealt 360 kraadiseid poordeid ka, vesi pritsis paati, rahvas kisas. Elamust igatahes taie raha eest jallegi. Ja kohtasime isegi 2 eesti naist, oed, kellest yks elab juba 3 aastat NZ-s. Ja ta pisikene tytar raakis nii eesti kui ka inglise keelt. Tundus umbes 5 aastane. Tubli. Parast paadisoitu laksime veel yhe Gondola nimelise asjaga korgele yles makke, kust avanes vaade yle kogu Queenstowni ja ymberkaudsetele magedele (nt The Remarkables), samuti jarvele ja jogedele ja metsadele jne. Vaga ilus. See Gondola oli selline lifti moodi asi nagu suusabaasides kasutatakse, aga seal sai sees istuda ja seinad olid labipaistvad. Nagu London Eye kuudid, millega seal kuradirattal tiirutatakse. Yleval mae otsas oli aga selline naljakas asi nagu Luge. Ma ei tea, kuidas seda tolkida, tegemist oli nagu pisikese kartautoga (ilma mootorita). Seal oli allamage kardirada ja niisis sadu inimesi tuli mooda seda rada oma pisikeste kartidega jarjest alla. Proovisime siis meiegi ja selgus, et see oli vaga lobus. Nii lobus, et tegime veel kordussoidu, aga mitte enam algajate scenic rajal, vaid edasijoudnute rajal. Hehee, see oli jarsem ja rohkemate kurvidega ka. Ja ma sain parast korra veel soita, kui yks pisike tydruk hakkas nutma ja ei tahtnud enam soita ja me kysisime ta emalt, et kas koik on korras ja Kadi saatis plika alla, ma soitsin yhega kartidest. Vot nii. Paev hakkaski ohtusse joudma, kaisime loomulikult veel Macis soomas ja siis soitsime Arrowtowni yhte Holiday Parki oobima. Siin olime ka paar paeva varem kainud korra yht LotR vottepaika uudistamas ja pildistamas. Tana leidsin teise veel. Vot nii ja nyyd ma siin istungi ja kirjutan ja hakkan lopetama ka. Homme jalle uus paev ees. Tsau.

Kadi: Kristjan on jah siin pidevalt Sormuste Isanda radadel kondimas, suur fann nagu ta on :) aga ei, taitsa tore on leida paris looduses yles need kohad kus moned stseenid filmitud on. Aga see selleks, muidugi liikusime me Arrowtownist ikka edasi. Meie jargmiseks sihtkohaks oli Mount Cook. Tegemist on siin maal yhe vaga tuntud maega, tegemist on terve Australaasia koige korgema tipuga, yle 3000 m on see korge. Kaisime ka meie seda ilusat tippu vaatamas. Meie laagrikoht asus iseenesest juba vaga korgel, sinna soites laksid korvad lukku. Ja jallegi peab ytlema, et terve tee sinna oli nii ilus. Koik see maestik ja need helehelesinised jarved ja loodus ja taimed! Vaga ilus! Ja Mount Cook oli ise ka vaga ilus! Oma lumiste tippudega paikese kaes! Vaga ilus ja voimas! See oli minu esimene kord yldse naha lumiseid maetippe nii lahedalt! Ohtuks oli tuul vaga suureks paisunud, aga me panime oma odava telgi ikkagi yles. Kaisime magedes matkamas. Ma leidsin yhe ilusa kivi ja motlesin oma vanaema-vanaisa peale, see oli tapselt selline kivi mida vanaema kindlasti endale aeda tahaks :) nii et ma panin oma vanaisavanaema auks selle kivi yhte ilusasse kohta koigile nahtavale. Nii et vanaisa ja vanaema, teie auks on nyyd siin Uus-Meremaal yks kivi magedes :) hiljem kui me laagripaika tagasi joudsime, oli tuul veelgi suuremaks kasvanud. Katsusime oma telgis magama jaada, aga tuul koigutas telki igast suunast nii kovasti, et meil oli hirm, et terve telk lendab koos meiega minema, Mount Cook'i tippu :) peale paaritunnist poolmagamist oli tuul nii suur, et tuli tahestahtmata oopimeduses valja minna, telk kokku korjata ja autosse magama minna. Ma ei oleks iial arvanud, et magedes nii tugev tuul voib olla! Olgu veel oeldud, et ka meie pisike auto- K.I.T.T.- koikus tuules ja meil muidugi nalja kui palju, et isver, tuul viib auto ka minema! :) aga igatahes saime jalle kogemuse vorra rikkamaks ja kuhjaga ilusaid pilte.
Edasi viis meie tee meid jalle tagasi natuke lounapoole, pidime maanteed vahetama. Teele jai yks tore Puzzleworld (Wanaka linnas). See oli selline illusioonide maailm, kus nagime igasuguseid huvitavaid hologramme, kaisime yhes suures saalis, kus koik seinapildid meid jalgisid, kondisime viltustes tubades, vaatasime mystilisi pilte, kaisime yhes illusioonitoas, kus Kristjan muutus imepisikeseks ja mina hiigelsuureks ja kondisime vagavaga kaua yhes suures labyrindis! Oi see labyrint oli ikka yks paras katsumus! Seal tuli yles leida koik 4 nurka ja siis veel valjapaas ka. Labyrint ise oli veel kahetasandiline ka, nii et tuli treppidest ka yles-alla joosta. Seal hoiatati kohe, et seal inimesed veedavad 30 minti kuni paar tundi! Ma arvan, et yks tunnikese voisime me seal kyll ekselda. Aga nalja sai, parast lopupoole tundus koik juba suht voimatu, aga ara tegime! Leidsime koik nurgad yles, ei kasutanud yhtegi petmisvoimalust ja leidsime ilusasti tee valja ka! Nii et selline tore kylastus meil siis.
Tee jatkus jalle labi vagagi maaliliste vaadete ja mis siin salata, loodus on siin ikka imeline! Ei joua ara imestada! Ja neid pildipeatusi on meil ikka koguaeg ja pidevalt! Labi kaanuliste teede ja peale koskede imetlemisi joudsime linna nimega Haast. Siia otsustasime jaada vana-aasta ohtuks ja ilmselt ka uue aasta esimeseks paevaks. Kaisime kylastasime ymbruskonda, Jackson Bay nimelist kohta, kus pidid olema pingviinid ja delfiinid ja hylged aga meie leidsime vaid yhe kuivale jaanud angerjamoodi kala, kes seal kividevahel siples. Kristjan ytles, et nad elavad paris kaua ilma veeta nii et kyll tous toi peagi uue vee ja kalake paases merre tagasi.
Nii ja siis oligi vana-aasta ohtu. Laksime kohalikku, kiidetud restorani sooma, oi syya sai seal palju ja hasti! Edasi laksimegi oma hostelisse, meil oli pudel Bacardit toas ootamas ja siis vois pidu alata! Haahaa, koik kogunesid suurde elutuppa, kus me mangisime LAUAMANGE! Oi see oli lobus ja aina lobusamaks laks! Sakslaseid on siin igalpool ja nii ka siin meie seltskonnas. Kell 12 laksime mingi seltskonnaga valja, lugesime 5,4,3,2,1 ja soovisime kova haalega koigile Head Uut Aastat! Ja kusjuures, sellises vaikeses kohas nagu see siin ka on, lasti siin moned yksikud raketid ka nii et igati kordalainud aastavahetus! Ohtu muidugi jatkus jalle toas lauamange mangides, uskuge voi mitte, aga see oli vagagi lobus ja nalja ning naeru jagus veel pikkadeks tundideks! Ja nyyd on teil ka juba aasta uus, nii et soovin siit omalpoolt koigile meie lugejatele HEAD UUT AASTAT! Tehke ikka oma uusaastalubadus teoks ja et tuleks yks maruvahva, seiklusterikas uus aasta!

Kristjan: HEAD UUT AASTAT KOIGILE!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Haid joule!!!

2009-12-24T22:02:00.000-08:00

Kristjan, joululaupaeva ohtul: ho ho ho, haid joule koigile, kallid lapsed!!!! Minu joululaupaev oli igatahes vaga erinev koigist eelnevatest 28-st. Aga sellest kirjutab pikemalt Kadi. Ma raagin eilsest. Arkasime hilja jallegi ja panime mooda teed ajama. Valisime loomulikult Scenic Route, aga siinmail on koik teed suht scenicid, mis siin ikka salatit teha. Mingisugusest targast brozhyyrist lugesime ka, kus vagevamad kohad on, aga ometi valisime mitte vaga touristic koha esimeseks seikluseks. Nimelt yhe tee aares olid koopad. Need polnud nagu Austraalia Margaret Riveri koopad, kus maksid raha ja oli mingi tuur giidiga jne ja kaid mooda valgustatud treppe ja koridore (vaga ilusad koopad muidugi), vaid tegemist oli kottpimedate koobastega. Idee jargi oleksime pidanud molemad panema pahe kiivrid ja need kaevurilambid ja varutaskulambid ka kaasa, aga kuna meil oli 1 kaevurilamp ja yks pisike taskulamp (mis nagu hiljem selgus, naitas pisikest kollast valgusriba ja millest eriti kasu polnud), siis me eriti varustatud polnud. Koopas pidime peaaegu, et roomama, Kadi paases napilt esimesse auku kukkumisest, aga kerge klaustrofoobia oli naha vahel alguses molemil. Ronisime, kondisime ja kagarkondisime aga vapralt edasi ja ajapikku hakkas juba taitsa lobus. Mones kohas panime lambid kinni ja nautisime glowwormide tahistaevalikku valgust koopaseintel ja laes. Need on sellised pisikesed helendavad ussikesed, jaaniussi taolised. Paris ilus oli. Kui oli umbes tund aega seigeldud, joudsime aga kohta, kus moistus otsa sai, see oli selline suur tiigi moodi asi, vesi tundus olevat rinnuni ja vaga kylm. Vasakult aarest oleks saanud kuidagi ronida, aga seal oli 50-50 voimalus koos kaamera ja asjadega vette sadada, seega keerasime otsad ringi ja laksime algusesse tagasi. Kaardi pealt hiljem selgus, et me olime mingi 5 minuti teekonna kaugusel finishist. Soitsime autoga veel valjas ringi ja otsisime, kus see valjapaas koopast on, aga ei leidnudki lopuks. Aga vagagi ponev seiklus oli! Riided ja uued matkatossud on siiamaani monusalt mudased. Parast koopaid soitsime Te Anau nimelisse vaikelinna, kus oli vaga ilusad vaated magedele ja bookisime kohad yhes Family Parkis, saime toa dormroomi, kus oli 10 voodikohta, aga kuna kedagi teist sinna ei tulnudki, siis meil oli oma vaga suur tuba, lykkasime voodid kokku ja monus, vaatasime office't arvutist. Vot nii, edasi kirjutab Kadi. Tsau.

Kadi: heihei! Ilusat jouluaega koigile! Mina kirjutan siis pikemalt kuidas meil moodus meie selleaastane 24s detsember. Aga ma mainiksin veel ara nende koobaste kohta, et ega sa enne ei tea, kas sul on klaustrofoobia kui sa oled yhes sellises koopas ara kainud. Ma ei uskunud et mul selline tunne voiks peale tulla, aga kui naed enda ees maasees ikka vaga kitsast auku ja tee laheb just sedamooda, et sa pead sinna sisse ronima kottpimedusse siis hakkab kohe kyll. Ja siis ronid sinna pimedasse auku ja oma vaikese taskulambiga uurid koiki neid kinniseid seinu. Huuh, oli kyll jube. Aga ainult algus. Mingil hetkel harjusime molemad nende kinniste seinadega ara ja liikusime aina edasi. Maa all kadus ara igasugune ajataju ja suunataju, teed juhatasid ainult seintele kleebitud helkurid. Ja need helendavad ussikesed seintel olid ikka maruvahvad! Ja nii kahju on, et see maa-alune jarv vastu tuli, sealt enam jah kahjuks yle kuivalt ei saanud. Aga no igatahes nagu Kristjan ytles, siis tegu oli toelise seiklusega! Ja oleme jalle teinud midagi ekstreemset! :):)
aga okei, et siis tanasest, joulupaevast ka. Hommikul arkasime varakult yles ja seadsime end teele. Meie suunaks oli siis siinmaal vaga kuulus Milford Sound. Ma olin juba niipaljudelt inimestelt kuulnud, et see pidavat olema vaga ilus koht, nii et ma kujutasingi seda ette vaga ilusana, kartsin et nyyd ehk hoopis pettun, et ootused on nii korged. Tee sinna ise oli juba vaga ilus, mida lahemale joudsime, seda ilusamaks loodus muutus. Ja seda lahemale tulid MAED! Oi kuidas mulle ikka maed meeldivad! Muide, seda osa kus Milford asub, nimetatakse Fiordlandiks, nii et siis nagu Norraski, kutsutakse siinset maad fjordide maaks! Just seda osa siin! Nagime eemalt lumiseid tippusi ja olime ponevil! Nii ilusad jarved tulid juba ja niipalju varvilisi lilli! Teeaares juba olidki igasugused vaatamisvaarsused nagu naiteks Mirror Lakes, kus tuuleta ilma korral voib kindlasti vaga ilusaid pilte saada, meil kahjuks pind ikka natuke virvendas. Ja siis edasi laksime teelt valja, soitsime 17 km kruusateel kuni joudsime Humboldt fallside juurde. Ehk siis kosk pidi seal olema. Mulle need kruusateed siin eriti ei meeldi, aga ma pean ytlema, et see koik oli seda vaart! Labi imelise rohelise metsa viis tee nii ilusa kose juurde! See oli nii korge ja ysna voimas! Vaga ilus! Koige korgem kosk mida me sinnamaani olime nainud! Ja see tee sinna oli vaga ilus, no toesti nii ilus muinasjutumets! Niinii roheline, kuna vihma sajab siin fjordides suuremal osal ajast. Aastas 7 meetrit. Nagime joge, kus oli nii ilus puhas heleroheline vesi! Kui keegi teab Lord of the Ringsi filmist seda kohta, kus Aragornid ja teised mooda joge soitsid, siis see oli tapselt sama varvi jogi ja vahutas ka samamoodi!vaga ilus! Kahjuks olid maetipud koik udu sees, neid vois vaid aimata, aga vaga ilus oli see vaatepilt siiski! Uhke tunne oli olla seal magedevahel, eemal kogu tsivilisatsioonist!
Edasi jai teepeale vaike matk Mariani jarve aarde, aga kuna see eeldas mitmetunnist matkamist, siis laksime ainult osa maast, tapselt nii kaugele, et naha seda samast muinasjutulist metsa veelgi rohelisemates varvides ja toeline raftingu jogi oli seal veelgi vahutavam ja veelgi voimsam! Suurte sammaldunud kivide ymbert leidis ta endale tee kuidas edasi jouda. Tykk aega lihtsalt seisime ja imetlesime seda looduslikku ilu! Nii nii kaunis! Onneks on meil nyyd palju pilte ja videoklippe mis meile seda alati meelde tuletavad, kui me vaid tahame! Muidugi, tapselt nagu mu emme kunagi ytles, siis ega seda ilu ei saa kuidagi piltidele pariselt panna! Et hoopis teine tunne on ikka ise seal kohapeal olla ja vaadata ja imestada! Aga igatahes me nyyd teame oma sydames, et meil on oma salakoht, millele moeldes laheb alati tuju heaks :)
peale neid matkamisi tuli meile teepeale ette Homeri nimeline tunnel. Selle ees oli palju kohalikke linde, Kea'sid, kes inimestelt syya ootasid. Moned lollpead muidugi andsid neile syya ka, hoolimata paljudelt keelavatest siltidest. Need linnud eriti ei kartnud inimesi, pigem olid liiga julged, ronisid autode katusele ka! Tunnel iseenesest oli nagu tunnel ka, aga pidime allamage soitma, jallegi ainult piduritega. Ja peale tunnelit ka, ainult allamage! Nii et kui me lopuks Chasmi nimelises looduskaunis kohas peatusime, siis meil pidurid taitsa polesid vist, ei tea, igatahes tuli vaga paha karssamislohna! Kristjan viskas vett peale, oi kui palju suitsu tuli! :) aga jatsime need rahulikult jahtuma, ise laksime kylastasime Chasmi. See oli looduslik jogi, kus tuul ja vesi on kividest toeluse skulptuuri joe sisse ehitanud! Vaga omamoodi! Kahjuks oli see vaga turistiline koht, busse tais ja meeletud rahvahordid. Olid koik kohal. Me pogenesime sealt peagi! Edasi votsimegi siis suunaks Milfordi poole! Meil hakkas tuju juba paris kurvaks minema, kuna vihma sadas suht lakkamatult. Mitte kyll lahinal aga koik oli vaga niiske ja hall. Endi tuju parandamiseks laulsime joululaule. See tootas hasti, taitsa naljakas on siin magedevahel jouludele moelda! Ahjaa, seal tunneli juures oli natuke lund ka nii et haahaa, meil olid valged joulud! :) Igathes kui siis Milfordi kohale joudsime, siis ikka sadas vihma ja maetippe polnud pohimotteliselt nahagi. Jai yle ainult aimata kus loppevad maed ja kus algab taevas. Tykk aega motlesime kas votta moni laevakruiis voi ei. See tundus siin selline asi mida KINDLASTI peaks tegema, aga koik see hall ilm raakis sellele loogikale vastu. Sest ega need kruiisid koige soodsamad ei ole. Ja nahtavus oli suht halb. Aga siis jalle motlesime et mitu korda sa elus ikka Milford Soundi satud, et kui juba siis juba! Moeldus-tehtud. Votsimegi laevatuuri. Ja vaga oigesti tegime, sest kogu see kahetunnine kruiis oli nii ilus! Soit labi valgete uduribade, magedevahelt, rohelisel veel oli nii nii ilus! Ma pole mitte kunagi niipalju koski nainud!! niinii ilus oli, Kristjan ytles et see oli kyll Norra fjordide moodi! Igatahes vot selle kohta voib vist kyll oelda, et hingematvalt kaunis! Ja lopus ei sadanud enam niipalju ja maed tulid juba ysna nahtavale. Nyyd julgen kindlalt oelda, et need valged pilveribad tegidki asja just mystilisemaks ja ponevamaks! Ja meie giid ytles ka, et kui on kuiv ilm siis ei nae pooltki niipalju koski! Ja siis ei ole nad ka nii voimsad! Niisiis saime naha vaga ilusaid koski! Ja meie laev oli veel selline ka, kes soitis koskedele nii lahedale et saime koik marjaks ka, kes vahegi valjas tekil oli! :) ei vaga omamoodi seiklus jallegi! Pilte sai jallegi niiiiii palju tehtud, on mida meenutada! Peale tuuri hakkasime jalle natuke tagasi soitma, et jargmisel paeval uusi matkaradasid avastada! Meie joululaupaev moodus siis vihmametsades ja jogesid uurides ja imetledes,magedevahel kolades. Ja meil olid joulumytsid paevlabi peas! Koik soovisid meile haid joule ja muidugi soovisime ka meie teistele reisijatele haid joule! Ohtuks parkisime end yhte telkimisplatsi ja soime toelist joulurooga-makarone, haahaa! Joime kumbki pudeli olut ja naersime ise oma jallegi vaga imeliste, hoopis teistmoodi joulude yle! :) aga me ei olnud yksi, meil oli 2 seltsilist, 1 vaga julge kea, kes tahtis meil suurest naljast autoantenni naksida, sest me teda ei toitnud (ei tohi ju!) ja siis yks vaike peenikeste jalgadega pisike linnuke, kes tuli meie soogilauda, et vaike juustutykike endale varastada! :) ja nyyd siis olemegi siin, oma Michael Knighti autos ja jaame siia tuttu. Me polegi kordagi autos maganud siin ju. Pole hullu midagi, muusika mangib arvutist ja taitsa soe ja monus on :) Haid joule koigile! :) selles mottes on ju vaga tore, et me oleme siin Kristjaniga kahekesi, yksi oleks ikka eriti kurb ja yksik tunne. Aga see ei tahenda, et me oma kodustele ja sopradele ei motleks. Muidugi olete te mul koik meeles ja ma soovin et teie joulud oleksid ka vahemalt sama valged ja ponevad ja ilusad ja toredad! Meil koigil on omad joulumotted ja soovid, ma loodan et teie omad ka koik ilusasti taituvad! Saadan teile siit yhe suure ja sooja joulukallistuse! :)

Kristjan: nii pikka blogi pole me enne vist korraga yles pannud ja see koik on paari viimase paeva kohta! Esimene joulupyha saab kohe ohtusse ja ma kirjutan tanase hommiku kohta veidi ning siis Kadi lisab ohtu kohta ise. Nimelt, hommikul arkasime ilusasti autos, panime masinale haaled sisse ja siirdusime kohe yhele matkarajale. See pidi olema 3 tundi pikk ja ylevalt mae otsast pidid avanema vaga ilusad vaated ymberkaudsetele magedele, jarvedele, fallsidele jnejne. Makkeminek oli paris jarsk ja vaene pisike Kadi hakkas kohe hadaldama, aga siis vottis ennast kokku, kui ma mainisin, et see on paris korralik kaloripoletamine, hehee. Igatahes yles me joudsime, maed olid koik pilvede sees, aga yleval mae otsas, ennae imet, oli raba, ilusate rabajarvede, poosaste, puude, sambla ja muude taimedega. Ja vaike metsatukk seal otsas oli tapselt nagu mingi sookolli elamiskoht vaga rohelised samblas puud, pisikesed tiigid jne. Ilus oli. Naljakas ainult, et see kilomeetri korguse mae otsas oli koik, ma ootasin, et seal on ainult kivid ja kaljud. Vot nii, seejarel soitsime Te Anau poole tagasi ja tee peal tekkis meil kohe ka uus plaan. Siinkohal annangi jarje Kadile tagasi.

Kadi: mulle jah need makketousud on ikka vaga rasked, vohma eriti ei ole, aga eks ma lahen iga matkamisega aina paremaks, haahaa :) ja muideks me tulime pool teed joostes maest alla :) ja labisimegi 3 tunnise matkaraja 2,20ga, nii et voitsime jalle natuke aega. Teel tagasi Te Anau'sse tekkis meil mote, et laheks veel yhele tuurile, kus pidi nagema glowworme (helendavaid ussikesi) koobastes. Moeldud-tehtud. Peale pooletunnist laevasoitu olimegi koobaste juures. Monus jalutuskaik jahedates koobastes, seal olid ka moned kosed ja siis see maa'alune laevasoit! Oi kui tore see oli! Istusime oma grupiga paati ja siis kustutati tuled! Algas tore paadisoit mooda maa-alust joge kus “laes” oli nii palju helendavaid ussikesi, tapselt nagu jaaniussikesed, ainult et sinakama tooniga ja neid oli niiii palju! No toesti nagu tahistaevas selgel ool!!! teate see oli vaga ilus hetk! Koik istusid vaikides ja lihtsalt imetlesid seda ilu! Vaga vaga ilus oli! Mitte mingit muud valgust ei olnud, ainult see ussikestest tulev sinakas valgus! Vaga ilus :) kahjuks ei tohtinud seal mitte yhtegi pilti ega videot teha, aga uskuge mind, see vaade jaab veel kauaks kauaks silme ette!

Ja muide, see tore jouluaeg tuletas meile meelde, et peaks teilegi teada andma, et meil hetkel austraalia tel nr EI TOIMI! Meil on siin Uus-Meremaa telefoni number, nii et kui keegi peaks nende paari kuu jooksul tahtma yhendust votta, siis meil on uus number +642102276756 jah peaks vist nii olema kui Eestist valida :)

ps! meie uus-meremaa pilte saab naha aadressilt :
http://picasaweb.google.com/Einroos/UusMeremaa#

Uus-Meremaa seikluse jatk :)

2009-12-22T13:01:00.000-08:00

Kristjan: Nii, Akaroa oli toesti vaga ilus, telkisime seal yhe oo ja hommikul labisime pisikese Woodill tracki nimelise matka. Kuna me veel eriti kogenud matkamehed pole, siis valisime soojenduseks sellise lyhema, 2 tunnise keskmises vormis olevatele inimestele moeldud raja. Paris magironimisega tegemist polnud, aga kohati oli ikka paris jarsk ylesmage minek. Puhkasime mones kohas ja astusime edasi. Vaated, mis mae otsast avanesid, olid aga imelised. Vahepeal istusime voi pikutasime niisama paarkymmend minutit ja vahtisime alla Akaroa lahele avanevat vaadet voi ymberringi asuvaid maenolvasid, kus oli palju lambaid, kellel on yhel pool lyhemad jalad, et paremini tasakaalu hoida jarsul maenolvakul. Koik on nii ilus roheline, Austraalia tyhermaaga vorrelda seda ikka ei anna kuidagi! Mitte et Austraalias ka ilusaid kohtasid ei oleks, aga jah...
Akaroast siirdusime louna poole, kus peatusime vaikelinnas nimega Ashburton, kus lasime oma hobuse piduriklotsid ara vahetada. Praegu oleme yhes vaga vinge vaatega Penguin Place Lodges, kus me oleme ainsad kylalised, kogu maja on meie paralt, hehee, siin on joulupuu ka. Valjas on suur torm praegu, aga me peame veel albatrossi, pingviini ja fur seal'i (eeee, karvahyljes?) jahile minema. St mitte paris jahile, vaid lihtsalt naha tahaks neid, albatross pidavat olema maailma suurim lind praegu. Tiibade siruulatus 3,4 meetrit vist. Eks paistab, kas saame valja siit soojast majast. Voime homme ka minna. Enne siiasaabumist kaisime veel Peel'i nimelised metsas, matkasime yhe pisikese koseni, mis oli vaga ilus, telkisime metsas, tegime lokke peal vorstikesi ja joime olut kah, vaga tore oli. Saime ka oma telgi vihmas testitud lopuks ja voib todeda, et ta on ikka ilusti vihmakindel. Hommikul kaisin jooksmas, mooda sama matkarada koseni, aga tuleb todeda, et maest yles ma ikka kaisin enamus ajast, kuna tous oli paris jarsk. Seejarel soitsime edasi lounapoole Dunedini linnani valja. Ooseks jaime mingisse hostelisse. Ohtul kaisime kinos Avatari vaatamas (soovitan!), enne seda soin aga oma elu suurima burgeri ja koige maitsvama ka. Jargmisel hommikul kaisime maailma koige jarsemal tanaval Baldwin street'il, vantsisime yles ja alla ja mis seal salata, toesti oli jarsk! Oma vana hobusega me sinna yles igatahes soitma ei hakanud. Seejarel soitsime Dunedinist minema, Otago poolsaarde, kus kylastasime Uus-Meremaa ainsat lossi, mille nimi oli Larchan??? Seal oli vaga ilus aed ja vaade merelahele, kuna see loss oli paris korgel. Ja siis saabusimegi oma tanasesse oobimispaika. Vot nii. Ja nyyd lahemegi albatrosse otsima! Tsau. Muuseas, tana on 20 detsember. Palju onne synnipaevaks, Laura (klassiode, mitte paris ode). Ja kuna magasin maha teise klassioe, Katlini synna, siis palju onne tagantjargi ka temale. Ja homme on Kristi synna, seega palju onne ette ara juba!!!!!!

Kadi, 22. detsembril:
nonii, joulud ongi peaaegu et kaes juba! Aga mitte siin, mitte meie jaoks. Vahemalt mitte nii nagu nad peaksid olema. Seekord tulevad meile jalle hoopis teistmoodi joulud. See aga ei tahenda, et ma jouludest ei motleks. Vastupidi. Aga ma siis parem kirjutan mis meie teeme ja kus me oleme ja mis me naeme.
Ma siis jatkan sealt, kus Kristjan oma jutuga pooleli jai.
Sama paeva ohtul laksimegi siis albatrosse otsima. Teate ju kyll neid linde, suured, kajakamoodi. Meil onnestus ka 3 naha ohus lendamas, aga nad olid ikka paris kaugel. Ja 30 dollarilist piletit me ei raatsinud ka osta, et neid natuke lahemalt naha. Valjas oli nii tugev tuul ja vihma sadas ka, nii et ei tahtnudki eriti valjas olla (albatrossidele on kuuldavasti selline ilm just meeltmooda). Sealsamas oli ka yks jarsk kaljusein, kust nagi igasuguseid linde pesitsemas ja fur seal'e nagime ka (karvased hylged). Kuna ilm oli ikka suht tormine, siis laksime peagi oma majja tagasi. Mulle see hostel nii meeldis, ma voiks seal elada, seal oleks nii monus istuda ja teed juua, kitarri mangida ja laulda. Voi siis monda romaani kirjutada. Vaga monus oli seal.
Jargmisel hommikul viis see sama kaanuline tee meid Otago poolsaarelt minema, tagasi mandrile :) meie soit jatkus lounapoole, ees ootas kuuldavasti vaga kaunis Catlin'i piirkond, kus pidi olema palju koskesi ja loomi ja matkaradasid. Mina kui autojuht pidin muidugi terve tee soitma, Kristjan sai vist korra isegi magada. Ja siis me olimegi kohal. Esimeseks kohaks oli kummalise, Kaka Point, nimega vaike asula. Ega seal suurt midagi ei olnud, soitsime lihtsalt labi. Ees nagime silti Nuggets Point ja motlesime et lahme soidame sisse ja vaatame mis seal on. Lonely Planet on yks tore raamat kyll, aga me eriti tihti sinna ikka ei vaata, palju toredam on ise otsida ja avastada toredaid kohti. Nii ka seekord. Tegemist oli vaga ilusa, lausa maalilise teekonnaga tuletornini. Teel sinna nagime nii palju neid karvaseid hylgeid! Nad kas ujusid, magasid voi mangisid paikese kaes! Ja meil oli neid nii tore jalgida! Tegin neist oiiiiii kui palju videoid ka, nii et kunagi hea vaadata ja meenutada! Nad on nii toredad. Meie kutsume neid vesikarudeks. Kuna nad on natuke karu moodi ja ujuvad ju vees ka. Nii et vesikarud siis.meil endal on selle nimega niipalju nalja saanud, aga see selleks. Teepeale jai veel 1 koht kus oli hea onne korral voimalik naha “ujumisprillidega” pingviine, kes merest tulevad poegi toitma. Tegu on ametlikult yellow eyed penguin'iga ja nad pidid vaga haruldased olema, tegutsevad ainult Uus-Meremaal. Ja siis kui me juba monda aega olime klaasistunud pilkudega mere aart jalginud, markaski Kristjan yhte neist kivil seismas! Ruttu ruttu filmisin teda. Ta vaatas natuke ringi kahtlustavalt ja laks siis vette tagasi, ei tulnud veel kaldale. Ja ilmselt olime me seal liiga vara ka. Aga endal on syda rahul, haruldane pingviin ka nahtud ja video peale saadud.
Oobima otsustasime jaada Purekaunui kanti, sest seal oli esimene suurem kosk mida me naha tahtsime. Kaardi jargi leidsime yhe telkimiskoha, aga tee sinna oli vaga kaanuline ja kruusane. Siis tuli aed ette ja me tykk aega motlesime, et kas oleme yldse oigel teel ja kas tohib edasi minna. Kristjan laks tegi varava lahti ja soitsime edasi. Moned km edasi oligi telkimisplats, vaga soodne, maksis 3 dollarit inimese kohta. Ilus koht, taitsa mere aares jallegi. Ja 3 vesikaru oli ka ranna-aares, mangisid seal lobusasti. Suured lained olid ka. Kristjan avastas yhe ilusa joe-aarse haldjamaa ka. Mina muidugi panin selle nime sellele kohale. Nii ilus muinasjutumaa oli see, tegime pilte ka. Ja lambad! Ma ikka ei saa yle, neid oli seal nii palju ja loomulikult pidin ma neid filmima :) nii toredad on nad.
Jargmisel paeval oli meil paevakavas nii monigi kosk mida vaatama minna. Meil vedas, me valisime koik sellised kosed, et iga jargmine oli suurem ja voimsam. Nii et see koige viimane, neljas kosk paeva jooksul, oli ikka paaaris ilus! Ja voimas! Turnisime seal, paris ohtlik oli, aga nagime vaga ilusaid vaateid ja saime ilusaid pilte. Kusjuures naljakas oli see, et osa inimesi tuli sinna, tegi oma 3 pilti ara ja laks minema. Aga meie Kristjaniga votsime ikka aega, nautisime koske ja tervet ymbruskonda. Ja tee koikide koskede juurde oli nagu vihmametsas! Niipalju ilusaid rohelisi taimi ja selline niiske ohk!
Ja siis leidsime veel yhe koha, mis kolas vaga ahvatlevalt- katedraali koopad! (otsetolkes). Jallegi kruusateedmooda tuli soita natuke, ja maksta 5 dollarit tasu ja siis hakkas matk alla mere aarde kus koopad pidid asuma. Meile oeldi kohe, et ainult moonaga saab koobastesse minna, et kui tous on, siis on vesi nii korge, et ei saa labi. Kella 12st 3ni lastakse inimesi sinna, meil vedas, olime esimeste seas kes sinna sattusid. Selleks, et koobastesse saada, tuli natukene turnimist ja magironimist harrastada, aga nagu te voibolla olete aru saanud, siis meile just sellised asjad meeldivadki, ja muidugi joudsime ilusasti kohale. Vaga suur koobas oli! Ja nii nii korge! Oligi selline tunne nagu oleks kusagil katedraalis! Vaga voimas! Kahjuks vaga palju pilte me sealt ei saanud, kuna kaamera jaoks oli liiga pime. Mulle meenutas see natuke Piusa liivakoopaid, muidugi seinad olid teisest materjalist, aga just see pimedus ja jahedus koopas sees! Ja liivane pind mida mooda me kaisime! Yldsegi, ma pean yhe vahemarkuse tegema- mulle on siin maal nii paljud kohad tundunud Eesti moodi olevat! See loodus on mones kohas ikka vaga Eesti looduse moodi! Ma ei oska seda seletada, muidugi ei ole ju Eestis neid suuri magesid nagu siin on, aga mones kohas on tapselt selline tunne nagu oleks koduses, suvises Louna-Eestis. See selleks. Igatahes, koopad nahtud, kihutasime edasi, kylastasime veel yhte lahte, kus voiks hea onne korral naha vaga haruldasi Hectori delfiine, aga meie silmad neid kahjuks ei nainud. Kyll aga oleme neist palju pilte nainud. Ja ehk mones teises kohas onnestub meil neid naha. Nad vist elutsevadki ainult siin Uus-Meremaa ymber. Aga ilus sinine vesi oli! Ja siis kaisime veel yhe majaka juures ka, mis oli ehitatud peale yhte suurt laevahukku, kus 151-st inimesest hukkus 131. jallegi vaga ilus looduskaunis koht, nii vaikne ja rahulik oli seal. Mulle ikka tuletornid-majakad vaga meeldivad!
Ja siis oli kell juba nii palju, et me pidime soitma Invercargill'i nimelisse linna. Ja siia me jaimegi oobima, yhte seljakotirandurite hostelisse. Saime endale koige kallima toa, aga vaga monus on siin ja vahepeal voib endale ju luksust ka lubada, haahaa. Ja luksus siinkohal tahendab seda, et vannituba on meil enda ruumis sees, mitte ei pea koridori teise otsa jooksma. Hehee. Ei tegelikult on meil ka vaga viisakas tuba, monus ja puhas. Kuna tana on teisipaev, siis see tahendab, et siin on pitsa tana soodsam! Niisiis oli meil tore pitsa-ohtu. Vaatasin telekast joulufilmi ja motlesin, et isver, ongi juba joulud ju kohe varsti!

Uued avastamised!

2009-12-15T21:35:00.000-08:00

Kristjan: No Perthist saime ilusti minema, olime moned paevad Belinda juures, kaisime ookeanis ujumas, nautisime suuri laineid jne. Lennujaamas jai Kadi kohe narkokoerale vahele. Me polnud isegi veel kuskile kontrolli lainud, lihtsalt 2 menti tulid koeraga, kes laks Kadi koti juures vaga elevile ja nuuskis usinasti. Kadi muidugi lahistas kohe pyksid tais monusasti ja laks naost vaga roosaks. Yks ametnikest aga kysis, kas tal kotis puuvilju on. Selgus, et tegu oli hoopis puuvilja mitte narkokoeraga. Kadi vastas, et tal pole, aga ma tuletasin meelde, et 1 oun oli, mendid soovitasid selle siis enne Melburne joudmist ara syya, kuna seal mingid regulatsioonid ei lase puuvilju teise osariiki viia vmt, vahet pole. See selleks. Melbourne lennujaamas selgus, et kuna meil pole tagasisoidu piletit, siis me ei saagi sihtkohta lennata. Kuna meie lend oli Perthist pool tundi hiljaks ka jaanud, siis ei olnud aega piletit osta ja pidime veidi juurde maksma ning lennu jargmise paeva peale lykkama. Seega passimegi praegu jalle Melbournes mingis hostelis, vahime oma toas telekat, kell saab 2 oosel juba, aga und ei ole, kuna pidime kella jalle mingi 3 tundi edasi lykkama. Homme siis uuele katsele. Ja tanan koiki, kes mind synnipaeva puhul ka onnitlesid! Ja kuulsin, et minu synnipaeval syndis veel yks pisike sugulane, vaga tore, palju 6nne meile!! Kadi: eino Kristjan muidugi on tuntud oma ysna ebaviisakate valjenduste poolest aga mis seal ikka, eks ma pigistan silma kinni ja kirjutan edasi.:) okei yhesonaga joudsime siis Christchurchi linna. Meile tuldi ilusasti vastu ja meie tuba hostelis oli ka vaga tore. Veetsime 3 paeva selle linnaga tutvudes ja ringi kolades. Meie suur uudis on see, et ostsime auto. Yhe tavalise backpackerite auto, millega siinmaal ringi soita ja avastada. Kuna minu soov oli leida vaiksemat sorti auto siis ega kahjuks palju valikuid ei olnudki, tuli votta parim nendest mis saadaval oli. Registreeritud ja nyydsest voimegi oelda, et oleme autoomanikud. Eks nais kuidas ta meil vastu peab. Me plaanime temaga nyyd aktiivselt 2-3 kuud ringi soita. Ja koike avastada. Viimasel paeval kaisime veel kovasti shoppamas ka, ostsime endale igasugust matkavarustust- vaikse gaasipliidi, mulle uus magamiskott (vana oli ikka vagavaga vasinud omadega), matkasaapad molemale, toiduvaru, madratsi telki, 2 kokkukaivat tooli ja veel palju muud pudipadi. Nii et lopuks oligi auto vaga tais. Christchurchis oppisin siis uuesti autoga soitma. Linnaliikluses. Paris narviline oli see. Ja palju yhesuunalisi tanavaid. Ma olin ikka vaga narvis. Aga peale nii-monegi-tunnist tiirutamist oli kesklinn juba suht selge ja soiduliigutused tulid koik meelde. Aarelinnad olid veel lihtsamad. Ja nii me siis laksimegi oma roadtripile. Oiiii kui ilus see koik oli, juba algusest peale, nii kui linnast valja saime. Ahjaa, tunnelist soitsime ka labi, ma ei leidnud yles kus on parktuled, aga mis seal ikka. Panin tavalised lahituled, osadel autodel oli ka. Meie suund on lounapoole. Kui keegi veel ei tea, siis jah, me oleme muideks Uus-Meremaal... mottepaus... ahjaa, me ei olegi seda teile ytelnud... no mis seal ikka... jatan selle teile seedida natukeseks ja kirjutan edasi.. meie esimeseks sihtpunktiks oli Akaroa, Bank Peninsula. Tee sinna oli niiii kaanuline ja magine! Terve tee soitsime magedes! Niinii ilusad vaated, nii korgel olime ja vahepeal kui alla vasakule vaadata, siis oli kohe tunne kyll- paris jarsud nolvad olid!! aga ma ikka hoidsin silmad teepeal, sest need olid nii kaanulised ja kurvilised! Aeglaselt sai soita ainult. Vahepeal laksime teelt korvale ka, leidsime vaga ilusad lahed, kus inimesi polnudki. Kiikusime seal vee aares ja soime lounat. Ja iga kord kui maest alla soitsime, siis umbes 20 km ei pidanud gaasi mitte kordagi kasutama! Ainult pidurit! Ja lambaid nagime sadade kaupa, voibolla rohkemgi. Kord olid nad teepeal ka. Ja moned lehmad ka, aga ma ei kavatse siin kedagi alla ajada. :) Igatahes lopuks, peale koiki neid suureparaste vaadetega magesid joudsimegi maest alla linnakesse nimega Akaroa. Vaike armas rannakyla, prantsuskeelsete tanavanimedega. Ja siin me siis nyyd oleme, telgime karavanpargis. Tana ohtuks on meil ette nahtud vaike vein ja homme matkarajad. :) ja siis ikka edasi lounapoole! Vanaisa-vanaema te peate nyyd endale Uus-Meremaa kaardi ka muretsema, et saaksite jalgida kus me siin ringi liigume! :) aga seda voin ma kyll juba praegu oelda, et see maa on ikka VAGA erinev Austraaliast. Siin on ikka rohelisem ja magisem ja siin on nii palju lambaid! ja siin on vaga kylm!!! 20 kraadi ringis!!!

2009-12-06T06:46:00.000-08:00

6.12.2009
Kadi: lopuks ometi jalle internet! Nii, kuhu me jaimegi... ahjaa,, Coral Bay'sse! Teisel paeval laksime jalle tagasi randa. Seekord randa nimega Paradise Beach. Jallegi tyrkiissinine vesi ja kuum paike! Kristjan muide leidis Fitzroyst snorgeldamise maski ja see on meil nyyd ilusasti koguaeg kaasas ja loomulikult moodus ka see paev snorgeldades ja paevitades. Seekord iseseisvalt. Ja ma pean ytlema et koralle oli peaaegu sama palju ja kalad olid ka sama varvilised! Eriti kaugele ei julgenud minna, mine sa tea, akki tulevadki haid yle riifi meile jarele. Ei hakanud riskima. Ja endiselt vaga ilus (ja vaikne!) vaatepilt avanes vee alt. Ja seal rannas muide ei olnud peale meie mitte yhtegi hingelist. Paeva lopptulemus oli see et me polesime umbes 2 ja poole tunniga ikka monusasti seal paikese kaes. Ausalt, me panime paiksekreemi peale, aga kuna kuumaga peab pidevalt vees kaima, siis ilmselt ei olnud kreemi ikka piisavalt peal. Nii et saime paikest KYLL JA VEEL. Mul oli ohtul juba selg nii valus et ei saanud selili magama jaadagi. Kristjanil oli sama mure jargmisel paeval. Aga kuna meil on onneks juba suht paikesega harjunud nahk siis koige hullem ei olnud ja oleme siiani elusad. Ma pean ytlema et mu jalad polegi selle aasta jooksul kordagi nii pruunid olnud kui nad praegu on. Fitzroys kadunud paevitus sai ilusasti tagasi toodud :) ja siis oligi koik Coral Bayga. Jargmisel paeval sattisime end jalle tee aarde. Ja sellest hetkest alates sai alguse jarjekordne roadtrip kuni Perthini valja, sest meid vottis peale yks prantslasest seljakotirandur, kes oli auto rentinud ja vottis meid roomuga peale. Tema esimeseks sihtkohaks oli Monkey Mia, ja loomulikult oli ka meie unistus see nii et teekond sinna vois alata. Max (see sama prantslane) soitis ysna kiiresti, 120-130ga, nii et parastlounal millalgi olimegi kohal. Tee sinna oli vaga igav ja palav, aga see koik oli seda vaart. Ah et miks? Sest Monkey Mia's olid DELFIIIIIIINID! Ja nyyd hakkab see osa blogist kus ma kirjutan seda juttu suure ohinaga. Sest lopuks ometi, peale 23 eluaastat taitus yks minu unistustest- naha delfiine oma silmaga! Ja just neid vabas looduses elavaid ja metsikuid! Aga nyyd koigest lahemalt. Sellel samal paeval laksime randa. Poisid proovisid ka kala pyyda aga suht edutult. Ohtusoogiks ei saanud midagi. Aga kui ma yhel hetkel pikutasin liival ja poisid pyydsid kala, hyydiski Kristjan, et “Kadi, delfiinid!” tousin ruttu pysti ja silmad vaatasid kaugusesse: “kus? Kus?” ja seal nad olid, otse meie lahedal, kalda aares. Jooksime kolmekesi nagu hullud vette. Ikka selleks, et nendega koos ujuda. Nad olid meist umbes 2 meetri kaugusel! Oi ma olin nii onnelik! Ja sama ootamatult kui nad tulid, olid nad ka kadunud. Kaugetesse ookeani laiustesse. Aga see tegi meie paeva nii roomsaks! Olime koik nii elevil. Ohtultegime ranna aares barbequed, soime vorstikesi. Monus vaikne ohtu mere aares.
Monkey Mia on selline koht kus delfiinid tulevad peaaegu igal hommikul 7.30 paiku randa sest neile pakutakse seal kala. Mitte liiga palju. Aga piisavalt et turiste kohale meelitada. Ja justniisamuti olime ka meie juba varakult, 7 ajal hommikul rannas. Inimesed olid kohal ja delfiinid olid kohal. Nad ootasid millal toitmine algab ja ujusid mooda ranna-aart. Seal kus neid toidetakse, seal inimesed ujuda ei tohi. Aga niipea kui nad sellest alast valja laksid, hiilisime neile jarele ja filmisime neid. Ja siis juhtus midagi ponevat- Kristjan laks vette ja yks delfiin ujus taitsa tema juurde, nii et Kristjan sai talle pai teha. Mina olin kaamera taga. Ja siis otsustas Kristjan nendega koos ujuma minna. Ja seal ta oli- keset vett, delfiinid ymberringi ujumas! Oh neid kadestavaid pilke koikidelt inimestelt! Ma ise ei taibanudki ruttu vette joosta, ma olin nii ametis filmimisega, nyyd muidugi natuke kahetsen ka, aga mis seal ikka, mul oli Kristjani yle aaretult hea meel ja pealegi see oligi talle ju tema esimene synnipaevakink :) varajane. Parast kui Kristjan veest valja tuli, oli tal nagu naerul ja yks tadike kes ka rannaares jalutas, ytles et tal vaga vedas, et tegelikult need tadid sealt toitjate seast sellist asja ei lubaks. Ja hiljem selgus, et neid puudutada ei tohigi yldse. Ja siis umbes 8 ajal hakkaski nende toitmine. Delfiinid tulid toesti vaga ranna aarde. Kusagil meetri kaugusel rannaliivast. Ja seega meile vaga head tingimused pildistamiseks ja filmimiseks. Niiinii ilusad loomad on! Ma olin nii vaimustuses! :) siiani olen! Ahjaa, samal oosel nagin delfiine unes ka. Hehee, :) paevapoole toideti neid veel ja kohe kui toitmine loppes, jooksin minagi vette, et nendega ranna-aarest vaheke eemal kohtuda, keset ookeani :) Kristjan tegi video ka, aga video ei jaanud nii hea. Ja pealegi on hooopis toredam ikkagi ise seal vees olla ja nendega ujuda :) paris lahedale nad mulle ei tulnud, aga no umbes 5 m kaugusel ehk. Oleks te siis vaid mu naeratust nainud :) niiii onnelik tunne :)
parastlounal nagime neid veel, aga siis juba kaugemal. Muide seal rannalahedal oli ka igasuguseid muid loomi ringi tsillimas. Naiteks rai kujulised, lestakalamoodi kalad :) osad olid vaiksed, osad suured. Ja siis muidugi 2 toredat ja suurt pelikani. Nad ka ei kartnud yldse inimesi, poseerisid seal inimestele pigem. Aga kui liiga lahedale minna, siis ajasid oma suured nokad laiali ja tegid kurja haalt :) igatahes, nii nagu randajatele kohane, asusimegi jalle teele. Seekord suunaga Cervantese poole. Vahepeal nagime ka Shell Beachi, kus terve ranna moodustasid merekarbikesed ja nende killud. Ahjaa, paikese ymber oli mingi kummaline ring ka. Nagu ufo laev. Independence day filmist. Kristjanil oli selline tunne, et taevas hakkab alla kukkuma. Hehee.
Aga meie pikk autosoit jatkus edasi. Labisime veel moned linnad kuni joudsime Cervantese lahedale. Seal oli yks hiiglama vahva rand, kus oli imeline paikeseloojang. Tegime miljon videot ja pilti, et seda koike jaadvustada. Ma usun et iga hetk sai jaadvustatud. Ja ohtuks laksime yhte teise randa. Kuna valjas oli juba pime, siis me enam yhtegi sobilikku oomaja ei leidnud, tuli leppida mittesobilikuga. Ja selleks valisime me endale yhe rahvuspargi, kus telkimine ja igasugune oobimine oli keelatud. Aga kell oli juba palju, valjas oli pime ja meie autojuht Max pikast soitmisest vasinud. Laksime riski peale valja. Max jai autosse magama nagu ikka, meie laksime Kristjaniga randa oobima. Panime soojemad riided selga ja pugesime pehmele rannaliivale magamiskottide sisse. Ei olnud kylm. Ja nii palju saravaid tahti oli taevas. Ja need lained! Need olid nii mustad ja suured ja oi kuidas ookean myhises sellel oosel! Vaga monus. Kuigi alguses oli tykk tegemist et selle keskkonnaga harjuda. Siin maal on ju igasugused maod ja sisalikulised ja amblikud ja muud loomad, kes just oositi on aktiivsed. Nii et ma kyll alguses kartsin vetikaid ja koiki suuremaid musti kogusid, aga peagi harjus silm koigega. Eriti monus oli muidugi siis kui kuu valja tuli ja taeva valgemaks tegi. Tore oo oli. Ja langevat tahte nagime ka. oli taitsa monus ja pehme. Ainuke asi, et mingid sipelgad naksisid meid. Ei ole hullu. Hommikul kell pool 6 oli mul uni lainud igatahes. Laksin rannale jalutama. Tantsisin ja laulsin kuni Kristjan ka yles arkas. Tegime endale kanget kohvi ja istusime autosse. Kylastasime Pinnacles'e nimelist parki, mis on tais suuri lubjakivimoodustisi. Autoga sai seal vabalt ringi soita nii et saime jallegi nii monegi pildi ja videoklipi seal teha. Taitsa voimas vaatepilt oli see.
Ja siis hakkaski meie finishijoone soit Perthi poole! Olime tykkaega hadas Perthi aarelinnadega, et sinna paris keskele jouda. Ja siis veel otsisime tykk aega parkimiskohta, aga lopp hea, koik hea. Tanasime Max'i ja jatsime temaga hyvasti. Niisiis meie transport Broome'ist Perthi laks maksma ainult umbes 40 dollarit :) (bussidega soites oleks see lugu kordades kallim olnud). Ja siin me siis nyyd oleme, jalle Perthis, jalle siin samas Perthis kus me aasta tagasi oma reisi alustasime! Eks nais mis nyyd saama hakkab. Avastada on jaanud veel vaid New South Wales ja siis olemegi Austraaliale tiiru peale teinud ja sees ka ara kainud :)

Puhkuse algus

2009-12-02T07:49:00.000-08:00

Kristjan: Tere! Praegu on 1.detsember ja me oleme mingis Minilya vmt Roadhouses telkimas :). Kell saab 10 p.m varsti ja aeg tuttu minna. Fitzroyst lahkusime 2 paeva tagasi vist. Ja selle ajaga oleme juba paris kaugele seigelnud. Oleme soitnud tuhandeid kilomeetreid louna poole. Fitzroyst oli mul kyll vaga hea meel lahkuda, kuigi viimasel ohtul paris paljud sobrad olid meid ara saatmas ja pisaraid valamas. Mulle meeldisid koige rohkem Martina, Chris, Ameya, Proinsias, Joel, Shay, Wooky, Dean. Canada, England, India, Ireland, New Zealand ja Australia. Ei meeldinud yldse Priscilla ja Alice- hiinlased. Nende kohta ma kirjutasin bossile pika kirja kah veel, seda ma siia lisama ei hakka. General manager ehk meie koige suurem boss tuli meid bussi peale ka saatma, kuigi ta pidi selleks endale aratuse panema, see naitas, et me olime ikka head tootajad! Ja pisikese reisipakikese pani kah kaasa! Ok, Fitzroyst ma ei viitsi rohkem raakida, see on ajalugu, ajasime omajagu pappi kokku ja see oligi ainus pohjus, miks me seal olime 3 kuud.
30.dets hommikul hakkasime Broomest haaletama ja 2 paevaga oleme toesti ligi 1500 km allapoole joudnud ja igasugu veidralt toredaid inimesi kohanud. Esimene kutt, kes meid peale vottis, oli toeline aussie mate, soitis ute-ga (selline kastiga 2 kohaline veok vmt), koer korvalistmel, palja ylakehaga, kerges pohmellis, yhesonaga tyypiline austraallasest maamees. Temaga soitsime ainult 30 km onneks, vaga sobralik oli muidu. Seejarel sattusime karbeste ja palavuse katte pooleks tunniks, kuni saime Lesi nimelise mehe kyyti. Ta tundus selline natukeme grumpy vanamees olevat, aga nagu lopuks selgus, oli ta vaga tore ja meil oli kovasti onne, et tema peale sattusime. Ta viis meid veel 80 miili randa, mis osutus toeliseks paradiisirannaks oma helesinise vee ja valge liivaga. Seal oli ainult 3 inimest kalastamas. Liiva sees oli yks pisikene hai ka surnud. Edasi saime Broomest umbes 600-700 km allapoole Port Hedlandi kanti. Onu oli yhe kullakaevanduse manager, aga kullakaevandus oli vist suletud ja nad olid sobra Mark'iga kahekesi piirkonnale silma peale hoidma jaanud. Eelmisel aastal oli seal veel 60 tootajat kulda kaevandamas. Alguses oli igatahes taielik Wolf Creeki (Austraalia oudusfilm, kus kohalik vanamees backpackereid piinas ja tappis, toeliste syndmuste ainetel, downloadige see film, siis saate teada, millest ma raagin) moment. Onu kutsus meid sinna kullakaevanduse office juurde ooseks! See tundus vagagi creepy koht olevat. Suurest maanteest umbes 10 km kaugusel mooda kruusateed. Onu kihutas ka paris korralikult. Kadil oli tagaistmel paris hirm naha vahel juba, teil oleks ka, kui te oleksite Wolf Creeki filmi nainud. Kohale joudes selgus, et meil oli vaga tore pisikene motellituba kylmkapi, voodi, vannitoa ja WC-ga. Onud korraldasid meile vaga maitsva ohtusoogi, scotch fillet, vorstikesed, seened, salat jne. Ja seda koike taiesti tasuta, onu ytles, et neil pappi jagub ja firma pidi soogid joogid kinni maksma kah pealekauba. Jargmisel hommikul viis ta meid maantee aarde autoga ja ytles, et tuleb paari tunni parast kontrollima, kas oleme auto peale saanud. Tegime enne koogis veel hommikusoogi voilevad kaasa. Vaga tore igatahes, et ta meid peale vottis. Ta andis meile oma visiitkaardi ka, et kirjutaksime talle meili peale, kas koik laks onnelikult, teeme seda kindlasti.
Nonii, igatahes saime poole tunniga auto peale jalle. Seekord 2 aborigeeni paritolu tadid ja pisike tydruk. Vaga toredad olid nad. Nendega saime 150 km edasi Karratha juurde. Seejarel olime mingis bensiinijaamas, tegime kerge varajase louna ja ostsime vett lisaks. Ma unustasin vist lisamata, et valjas on hetkel siin vaga palav, 40 kraadi ringis ja paike paistis lagipahe koguaeg, kui haaletasime. Bensuka parklas olid suured rekkad ja yks vagagi kurja olemisega mees kondis oma rekka poole, me ei julgenud ksyima minna, kuhupoole ta soidab, ainult heitsime arglikke pilke tema poole. Niisiis viskasime jalle poidlad pysti. Kuna tegemist oli sellise kaevanduse ja toostus piirkonnaga, siis enamus autodest, mis meist moodusid, olid kas suured rekkad voi siis vaiksemad tooliste autod. Vahepeal mingid purjus noored kutid jaid seisma, nende auto oli aga tais ja nad tahtsid lihtsalt Kadi kaasa votta, kuigi ruumi polnud, aga ma tagusin pooltel vendadel naod sisse, teised jooksid minema. See selleks. Natukese aja parast jai yks suur Road Train seisma. 53,5 meetri pikkune, 3 jarelhaagisega. Tegemist oli muidugi selle sama kurja pilguga mehega ennist bensukast. Ta oli Broomest tulnud oma rekkaga, kauba maha laadinud ja oli nyyd Perthi poole teel. Lubas meid kuskil siis maha panna. Ta ytles, et oli meid enne kyll bensukas jollitamas nainud ja imestanud, et miks me kysima ei tulnud. No see mees oli ikka taiesti omalaadne frukt. Ta raakis, et on 20-aastase rekkamehe karjaari jooksul nii monegi backpackeri ara ehmatanud (naide- kysis yhe tydruku kaest, et miks ta oma yleaisaloonud boyfriendi lihtsalt ara ei pussitanud, et tema oleks kyll nii teinud) jne, lugusid tal jatkus. Aegajalt kysis kurjal ilmel, et kas ta meid ara pole ehmatanud. Onneks meie, eestlased, huumorit moistame ja eriti musta huumorit, seega tal meid onge votta ei onnestunud. Kadi natuke taga voodi peal istudes vist siristas pyksi, aga ma olin cool. Vahepeal laks masin katki, mingi ohuvoolik andis otsad, aga ta parandas selle ara ja polnud hullu. Ta oli vagagi lobisemishimuline mees, arusaadav ka, kui on 20 aastat yksinda Road Trainiga soitnud. Ma ei saanud vahepeal midagi aru, mis ta raakis, pobises omaette, aga ta ei teinud sellest numbrit ka. Vahepeal soitis paremal pool maanteed ja kysis, et kas me Eestis soidame niimoodi, paris naljakas oli kui ta oma 53,5 meetrise masinaga seal manooverdas. Tegin rekkast paar pilti ka, siis naete, kui pikk see on. Eestis naljalt sellist ei nae. Igatahes ta toi meid siis siia roadhouse, kus me praegu ennast magama satime. Homme liigume veidi tagasi Coral Baysse snorgeldama. Olgu, head ood teile, ma lahen pesen hambad ara. Telgis pole juba yle 3 kuu maganud, paris tore on, aga ikka kuidagi palav, air conditioniga tubadega harjunud ju :))))). Ja esimest korda Austraalias olles sain grillvorsti, mis maitses nagu oige Eesti girllvorst, mitte Austraalia saast, if you beg my pardon.

P.S. Ma tahaks tanada muidugi empsi synnipaevakingi puhul :) Rukkipala leib ei olnud hallitanud ja kova, vaga maitsev oli ja Eesti juust ja suitsuvorst ka super! Lati paritolu kokk Ingridile andsime ka rukkipala maitsta, talle meeldis kah :). Must leib oli kyll veidi kivikova, aga ma soin selle siiski juustuga ara ja vaga hea oli :) Ja Kadile maitsesid kommid-sokolaadid vaga! Ja tanud sarkide eest ka, juba kanname neid hoolega :)

Kadi: oojaa... niisiis tulimegi Fitzroyst tulema. Me otsustasime haaletamise kasuks kuna tundus et oleks uusi seiklusi vaja...ja oi seiklusi on toesti saanud! Lugesite ju ise Kristjani kirjutatud juttu. Tegelikult on seda koike siia kirja panna vaga raske. Koiki neid hetki kus me pidime 40 kraadises kuumuses tee aares ootama ja kus karbseid oli niiiiii palju, neid hetkeid ei oskagi kirjeldada. Aga siin me oleme, tanaseks oleme joudnud Coral Bay nimelisse linnakesse. Kes tahab, vaadake kaardilt jarele, see asub juba paris kaugel Fitzroy Crossingust. Ja tanu sellele, et me otsustasime haaletada, oleme me raha kokku hoidnud umbes 5000 eesti krooni. Voibolla isegi rohkem. Nii et jah. Meil on muidugi kovasti vedanud ka. 3Nda paeva hommikuks juba olime siin. See on kyll vaga kiiresti saadud. Aga see viimane rekkajuht oli ikka omamoodi kyll. Vahepeal oli muidugi hirmus, aga tegelikult polnudki mitte mingit pohjust olla hirmul. No see selleks, tana hommikul igatahes siis viskasime jalle poidlad pysti ja meid vottis peale yks prantslastest seljakotiranduri paar, kes toi meid oma van'iga siia (vaikese kaubikuga). Ja siin me siis oleme- paradiisis! Siin on helehelehelesinine vesi, tyrkiissinine, kui tapsem olla. Ja soe monus tuuleiil, nii et ei mingit hullu palavust nagu Fitzroys. Mis siin salata, mulle tundus see isegi kylm, kuigi toenaoliselt on soojakraade ikka 30 ringis, lihtsalt see erinevus annab tunda kyll. Ja nii me siis olemegi siin. Elame yhes vahvas vaikeses elamus, kus meil on pisike kook, elutuba ja magamistuba. 2Ks ooks broneerisime endale selle. Ja juba tana laksime merele ka, votsime klaaspohjaga paadituuri ja snorgeldada saime ka. Oiiiiiiii see oli monus! Niipalju koralle, nii suuri kui vaikeseid ja siis muidugi see uus ja huvitav kontakt kaladega! Kui laks toitmiseks siis kadus kaladel igasugune hirm inimese vastu ara ja nad olid koikjal sinu ymber! Neid sai katsuda ja sona otseses mottes kallistada, nad ujusid koikjal minu ymber ja olid taiesti vastu mind! Mulle nii meeldis see hetk! Midagi nii erilist! Nii tore on ikka avastada veemaailma ja seda elu mis vee all on. Kahjuks olid ka vaga suured lained, need natuke segasid snorgeldamist, vett tuli pidevalt suhu (soolane!). Aga muidu oli vaga tore. Lestad olid meil ka, sai kiiremini edasi ujuda. Aga mulle jattiski koige parema elamuse just see kontakt suurte kaladega. Kristjan tegi paadist pilti ka, aga see on ikkagi ainult pealtpoolt tehtud pilt, hoopis teine asi on ikka ise neid vee alt naha taies suuruses ja neid seal kallistada! :)
Ohtul kaisime rannas ka jalutamas, vaga ilus oli, taiskuu ja suuuur pime ookean :) vaga kena, aga natukene jahe ohtu minu jaoks, hehee, voibolla on asi selles, et saime tana paikest.

Ps! siin on ka yks pysielanik- rohkem kui meetri pikkune lizzard, nimega Nelson. Nagime oma silmaga teda, paris suur pirakas on, ilmselt yks suurematest mida siiani nainud oleme.

To be continued...

Loomad-linnud

2009-11-18T04:05:00.000-08:00

Tere! Lisame siia vaikese video oma sopradest, keda oleme aastase Austraalia teekonna jooksul kohanud ja pildi peale saanud :))))) alati muidugi kaamerat kaeparast pole olnud, aga igasuguseid armsaid elukaid on ikka silma hakanud :) Nautige! P.S. arge enam meile kirju ja pakke saatke siia Fitzroysse, me ei plaani eriti kauaks siia enam jaada!! Kristjan ja Kadi kallikalli

Kadi kirjutab

2009-11-13T02:39:00.001-08:00

Kadi: ahoi sealsed! Tana on reede ja 13nes.

Me polegi siia ammu midagi kirjutanud. Tegemist on olnud. Teate ju kyll, toad tahavad koristamist. Ja ega suuri hullumeelseid uudiseid ei olegi. Oleme endiselt siin Fitzroys ja seda kuni novembri lopuni koigi eelduste kohaselt. Ahjaa, yks uudis meil siiski on. Meil sai aasta tais juba sellest paevast kui me Eestist lahkusime. Nii et kallid pered ja sobrad, me oleme juba aasta aega siinpool maakera olnud. Taiesti uskumatu. Minu jaoks on see aasta kyll vaga kiiresti lainud, kuna koik on teistmoodi siin ja pidevalt juhtub midagi toredat. Midagi sellist mida ei oskagi oodata. Naiteks ykspaev nagime siin METSSIGA. Jah te lugesite oigesti, ka meil on siin metssead. Siin kus ei ole metsa. Ja nad on natukene teistsugused ka, eesti metssead on ikka ilusamad :) aga jaa, suuured loomad on. Neid naeb siin vahepeal kui 5ks toole laheme voi ohtul hilja. Lisaks on meil siin ka suuuuur lehmakari, neid on siin yhtekokku umbes paarkolmsada. Keegi pakkus et on 500. ei tea kas just niipalju, aga igatahes on neid siin paris palju. Mina kardan neid pimedas. Ohtul kui pean yksi baarist koju tulema siis on paris oudne nende vahelt labi tulla, nad passivad otsa tapselt sellise naoga et tulevad rundavad mind iga minut. Ja samas kui kristjan nende poole laheneb siis nad jooksevad ara. Aga mind nad ei karda. Mina hoopis kardan neid. Ainult pimedas. Paevaajal mulle nad vaga meeldivad. Mis veel meie siinse aastapaeva puhul kaisime restoranis soomas. Oi kui hea. Raha laks kyll nii monigi sada eesti krooni, aga monus kohutais oli. Mis veel siis uudist. Tootunde esialgu meil ikka jagub, pole hullu midagi.
Ukspaev kaisime yhel tadil kylas kes tohterdab loomi ja tal oli kodus 12 kangurut. Pisikesed ja suured. Nii toredad. Ei kartnud inimesi yldse, lasid end julgesti kohu alt kodistada. Nii armsakesed. Mulle nad vaga meeldivad. Tegime video ka. Ja miks me talle yldse kylla laksime? Sest ykspaev kui me Kristjaniga toolt tulime siis teepeal oli yks roosa papagoi kes yldse ei kartnud meid. Midagi oli valesti. Tavaliselt nad nii lahedale ei lase. Uurisime ja selguski et vaesekesel on nokk valesti kasvanud, ta ei saanud ilmselt syya otsida ise ja oli liiga nork selleks et ara lennata. Niisiis ma jain tema juurde ja samal ohtul viisimegi ta selle tadi juurde kes loomi-linde aitab. Tadi ytles et jatab linnukese vist endale, aitab teda. Vot selline lugu siis. Paastsime yhe ilusa linnu elu :)
Mis veel. Monikord kui meil veab siis parastlounal tibutab natuke vihma. Aga see kestab tavaliselt ainult 15 minutit ja siis on koik. Vahepeal on aikest, aga vihma ikka ei ole. Jama. Me siin koik nii ootame vihma ja suurt tormi. Aga mida ei ole seda ei ole. Ykspaev kui siin tibutas siis ma olin kyll vaga onnelik. Kristjan tegi mu suurest roomustamisest video ka, peaks selle siia yles panema, teil kindlasti naljakas vaadata :D vahepeal tombab siin suure tuule yles kyll aga see on koik. Olgu veelkord ara toodud, et sooja on endiselt 40 kraadi ringis IGA PAEV.
Ahjaa, yks ohtu tegime siin joogat. Meil on siin 1 india poiss kes kutsus koiki joogatundi. Mina olin ka muidugi platsis. Mis siin salata, ma olin paris tubli. Ma kyll ei paindunud nii hasti nagu moned teised, aga see-eest tasakaaluharjutused ja kohulihasteharjutused olid minu eriala :) nendes olin tublim kui teised, haahaa. Muidugi mis siin salata, ma olen ka ainuke tudruk siin vist kes jousaalis kaib, eks see ka kindlasti aitab kaasa. Aga tore ohtu oli. Ja jooga mulle vaga meeldis. Kui ma millalgi Eestisse tulen siis ma tahaks nii monedki joogatunnid votta kusagil.ehk hakkan siis kunagi painduma ka.
Tahaks veel nii palju raakida, aga suuri uudiseid meil siin pole. Igas hallis argipaevas on omaette sundmused ja meil on siin kirev seltskond, monikord on igasugused intriigid ja asjad, aga ei midagi sellist mis teid ilmselt huvitaks. Mina igatahes olen meie eluga siin rahul. Ahjaa, kusagil siin nahti mingit madu jalle. Meie Kristjaniga pole veel yhtegi nainud, ei oska kommenteerida. Kangurud on siin igalpool, nendega oleme juba ara harjunud. Nemad meiega kahjuks aga mitte, kardavad endiselt :)
Kristjan pani yhe toreda video kokku, katsume nyyd lahipaevil koik oma loomad-linnud ka siis siia video kujul yles laadida :)
seniks aga kuulmiseni! Ja me ootame endiselt koigilt kirju voi pilte voi postkaarte voi pakke, aadressi te ju teate eks :) see on siin kusagil allpool kirjas :)

Krokodill Dundeed

2009-10-29T02:36:00.000-07:00

Tere, kallid kaasmaalased! Paneme yles siia vaikese video, kuidas me kaisime Queenslandis krokodille jahtimas :))))))))) See oli enne, kui me siia Fitzroysse toole tulime, miskit uut uudist meil muidu polegi, aga olge ikka tublid, me ei ole teid unustanud!

Solway kruiis :)

2009-10-18T19:32:00.000-07:00

Tere! See eelmine video oli lihtsalt katsetus, arge pabistage, ise olete pensionarid ja maunid :)) See praegune video on meie eelmisest puhkusest Whitsundays Islandi Solway Lassi laeva kruiisil. Osad on nainud, sest see on mu Facebookis ka. Vot nii. Bye-bye! Meil on veel igasuguseid toredaid videosid aja jooksul tehtud, mida saame siia yles panna, et Teil ikka midagi vaadata oleks, kuna kirjutada meil siin eriti midagi pole nagu mu eelmise postituse sisukusest jareldada voisite. Tore pikk lause? Hiietam oleks uhke? Yes, indeed.. Kommenteerige ikka siis videosid ka, et kas on motet neid siia yles laadida voi ei ole. Kui huvi on, siis paneme veel, kui ei ole, siis ei pane, lihtne. Me lahme Kadiga peale lounasooki linna peale jalutama, 2 km pikkune teekond 40 kraadises palavuses. Monus. Voiks muidugi auto ka laenata Chrisi ja Martina kaest, aga nii pole huvitav. Yleeile ohtul oli siin pisike aikesetorm ka, aga mitte midagi markimisvaarset. Olgu, kallikalli Teile!!!!

Tervitus!

2009-10-17T22:14:00.000-07:00

Ettekanne

2009-10-14T07:51:00.000-07:00

Hihii!
Kes tahavad meile head-paremat saata, siis meie postiaadress on jargmine:

Kristjan Einroos and Kadi Karron
P.O Box 102
Great Northern Highway
Fitzroy River Lodge
Fitzroy Crossing
6765 WA
AUSTRALIA

Haid-paremaid soove v6ib ka saata :)

Kristjan jutustab: No tere jalle siitmailt! Kuna vahepeal pole midagi erilist juhtunud, siis ei ole teid ka mingi suvalise blablablaaga tyydanud. Lihtsalt vaike update olukorrast Fitzroy Crossingu nimelisest suurlinnast. Toost ma seekord pikemalt raakima ei hakka. Pisike lyhikokkuvite ainult. Safari telgid, mida ma teenindasin, pole enam vaga busyd ja hakkasime neid vaikselt maha votma, kogume kogu kraami (airconditionerid, kylmkapid, toolid, lauad, voodid jne) kokku ja viime lattu. Selle kuu lopuks peavad koik Safari telgid maas olema. Tootunde tuleb 2 nadala kohta 90 ringis. Nii et vaga hullu veel pole, aga paari nadala parast voib see oluliselt vahemaks jaada, mis ei ole sugugi hea uudis rahalises mottes. Teine asi, mis ma siinkohal oelda tahtsin, et need honghonglased ja taiwanlased on osad ikka paris maunid. Ykskoik, mis neile oeldakse, ikka teevad risti vastupidi ja niivord aeglaselt, et syda laheb pahaks. Miskiparast on nad ikkagi otsese ylemuse Steve lemmikud. Niipalju siis sellest. Praegu telekast naitas kah yht taolist, mingi aasia naine Sydney lennujaama tollis, kott deklareerimata kaupa tais ja midagi aru ei saa, trahvi ei maksa ja ara ka ei lahe. Tyypiline asiaat ma ytleks. Ma pole mingi rassist, aga umber 97 protsenti siinkohatud asiaatidest tuleb lahterdada maunluse valdkonda. Asjalikud ja toredad voib kahe kae sormedel kokku lugeda, moned naited: Jovi, Karen, Lee, Jiny, Yeop, Harry, Rocky, Jade ja Sophie. Rohkem kyll meelde ei tule.

Kuna meil oin nyyd 2 nadala kohta 3 vaba paeva, siis kaisime vahepeal ka Broome nimelises vaikelinnas. Seal ikka elu kaib, mitte nagu siin. Rannal peesitamine oli vaga monus vaheldus. Vesi oli 28 kraadi, valjas 40 ligi, seega vesi nii soe ei tundunudki. Pooleteist tunniga onnestus ilusasti ara poleda loomulikult. Ja sain mingi stingeri voi jellyfishi kaest poletada kah pealekauba. Aga see oli pisikene ja polnud hullu midagi. Broome on ikka suurlinn vorreldes Fitzroyga, hehee, shoppasime ja ogisime MacDonaldsi eineid, kaisime maailma vanimas siiamaani tootavas valikinos Balibo nimelist filmi vaatamas, Wooky ja Romy ostsid taiesti syydimatult 8000 dollarilise auto (kuigi algselt tahtsid osta 2000 dollarilise), vaiksed eined restoranis ja moned olled ja 2 paevane Broome puhkus saigi labi. Aa, pohiasja unustasin ara. Nimelt Broome pohiline vaatamisvaarsus on nn Staircase to the Moon, ehk trepp kuule vmt. Seda saab naha 6 korda aastas ja meie sattusime just sel ajal sinna. Sadu inimesi oli kogunenud Town Beachile jalgime kuu mere tagant tousmist ja imeilusat valgusemangu, kus jai mulje nagu ookeanis tekiks valgusetrepp otse kuu peale. Ma olin ametis rohkem pildistamisega, aga taitsa tore oli see asi, paneme moned pildid ka siia. Aga sinna voime veel sattuda, kui siin lopetame. Jaab tee peale. Kadi soitis tagasi, mina magasin korvalistmel, igasugused lehmad ja hobused tsillisid tee peal, ma ei nainud midagi. Vaga populaarne asi siin Austraalias on Ice Coffe, ma ei tea, Eestis see minu meelest suur hitt ei ole, kuigi ma suur kohvisober kunagi olnud ei ole. Samal ohtul, kui me Broome'is olime, oli Fitzroys kova sahmakas vihma tulnud, shower nagu siin nimetatakse. Vihmahooaeg aga veel siiski alanud ei ole, idee jargi peaks see tulema detsembris. Eks paistab.

Chrisi ja Frankyga mangin siin vahetevahel tennist. Tavaliselt voidan. Franky raakis, et oli kunagi vaiksena mingis tenniseakadeemias isegi kainud, aga peale seda pole manginud. Esimene kord kaotasin talle, teine kord olin aga Chrisiga harjutanud ja panime 50 dollarit vahele. Mangisime 5 setti ja mina voitsin. Alustasime kell 8 hommikul ja lopetasime 10.30 paiku, vaga palav oli juba siis, uskuge mind. See selleks. Ise arvasin, et olen juba ilgelt hea mangija. Senikaua, kuni paar paeva tagasi Kadi filmis 5 minutit minu ja Chrisi mangu. Parast arvutist vaatamist oli selge, et tennisest on asi vaga kaugel... vagavagavaga kaugel. Ise valjakul olles tekib kyll tunne, et pall lendab 200 km tunnis ja liigutused on vaga kiired ja sujuvad. Illusioon. Aga tore mang on ikkagi.

Teine uus hobi on ka tekkinud siin (uskuge mind, muidu manduks paris ara siin 40 kraadises paraporgus), nimelt pokkerit saab veidi mangitud. Esimene mang vaga hasti ei lainud, uus asi vajab harjumist. Igayks paneb 20 dollarit mangu ja voitja saab kogu poti endale. Teisel korral oli 5 mangijat, pot 100 doltsi ja onnestus see koju tuua ilusasti. Nii et gamblinguga olen siiamaani 110 dollarit plussis. Tegelt 20 dollarit tuleb veel maha votta, kuna Derbys ja Broomes kaies ostsime Kadiga neid kraabitavaid loteriipileteid. Moned piletid olid ka voidukad, aga votsime voitude eest uus pileteid niikaua kuni sai, aga suurt voitu ei tulnud. See selleks. Jousaalis kaime aegajalt ikka ka, aga mitte nii tihti kui alguses. Peaaegu pooleteist kuud oleme siin olnud juba, aeg on kiiresti lainud, kui tood jatkub, siis oleks hea meelega poolteist kuud veel ja siis vaataks edasi kuskile. Kuna meie viisa lopeb novembris ara, siis pikendasime viisat aasta vorra. Aga paris lopuni seda ei kasuta, jargmise aasta suve alguses tahaks Eestise tagasi tulla, Kadi peab libedasoidu tegema ja ta pisikene ode lopetab Kose Lasteaed-Algkooli. Noh, mina siinkohal lopetan, eks paistab, kas Kadi viitsib ka sona sekka oelda.
Kadi: mina ei tea, ma ei oska praegu midagi oelda, kirjutan teinekord pikemalt.

SYNNIPAEV

2009-09-21T05:22:00.000-07:00

Tere! Seekordne postitus tuleb lyhikene, kuid vaga tahtis!

PALJU PALJU PALJU 6NNE SYNNIPAEVAKS, KALLIS PAPS!! KALLID JA MUSID KAH!!!!!!

Kuna meil siin mingit telefonilevi ega muud pole, siis tuleb blogi kaudu 6nnitleda! Mis teha!

Igatahes, loodan, et need 6nnitlused kohale ikka j6uavad siitmailt!!!!

Kristjan ja Kadi,
Fitzroy Crossing

Fitzroy Crossing River Lodge

2009-09-20T18:47:00.000-07:00

Kadi: tere jalle siit tyhermaalt! Kui nyyd hasti jarele moelda, siis me oleme toesti ikka taiesti inthemiddleofnowhere, ehk siis kohas kus pole mitte midagi. Jah siin on yks supermarket, aga me saame sinna heal juhul korra nadalas. Nii et ega siin raha suurt kulutada ei saa. Aga meil siin on ka baar ja restoran, kus on vaga maitsvad soogid, koik kiidavad.Peaksin Kristjani sinna ykpaev sooma vedama, natuke voib ju raha raisata ka. Samas interneti peale laheb paris palju raha ja mis siin salata, kui me “linnapeale” saame, siis laheb ka ikka paris palju raha alati.aga saab hakkama. Ma olen ka nyyd kovaks trennitibiks hakanud, katsun ikka 3-4 korda nadalas jousaalis kaia, soidan rattaga kusagil 20 minutit iga kord, eile soitsin 40 minutit jutti, see on mu uus rekord jousaalis :) aga see aeg laks kiiresti, sest ma panin South Parki multika endal mangima ette, vaatasin tapselt 2 episoodi ara ja hops, oligi 40 minutit tais. Aeg laheb niimoodi palju kiiremini. Igatahes teen siis natuke joudu ka, aga ikka omas rutmis, niipalju kui mu keha lubab. Kuigi, olgu veel oeldud, et housekeeping, ehk siis majapidamine iseenesest on yks suur trenn! Ma olen fyysiliselt vaga vasinud iga paev, selg marg jooksen tubade vahel ringi, higi leemendab otsa ees. Esiteks kuumusest ja teiseks lihtsalt sellest pidevast toimetamisest. Nagu meil siin yks boss ytles, siis alati on midagi koristada. Voi riisuda, voi pesta. Nii et alati on tegemist. Ja ysna kiiresti peavad toad korda saama. Kiksu sa void minu yle vaga uhke olla, ma olen ka tasapisi juba koristamisfanatiks hakanud :) ma olen yks kiirematest koristajatest siin ja ma ei tee mingeid shortcut'e, ei viili siin midagi. Aasia tydrukud osad on ikka vaga aeglased, aga samas neil on vist mingi taktika ka, et lihtsalt venitada tunde juurde. Ei tea, mulle selline uimerdamine ei meeldi. Me Kristjaniga vahepeal ikka imestame, et kuidas nad viitsivad niimoodi aegluubis liikuda, et saada paar minutit juurde. Naiteid oleks palju tuua, aga ma ei hakka teid kurnama meie igavast toorutiinist. Meie jaoks tegelikult see polegi nii igav. Iga paev saab nalja ja kui hakkab igav, siis tuleb rahanumbritele moelda ja tuju laheb paremaks. Mul on siin mingi jama praegu maksuametiga ka, aga ma ei viitsi sellest raakida, eks nais, ma katsun koik korda ajada. Arge muretege, me saame alati hakkama :)
aga kauaks me siia jaame? Niikauaks, kuni on jalle raha olemas, et edasi liikuda. Ikka edasi ja edasi, mitte sammukestki tagasi! Plaanid on olemas, eks nais palju neist realiseerida jouame :) Koigile teadmiseks, meil on siin IGA PAEV sooja kusagil 35-40 kraadi, aga pole hullu, me hakkame sellega harjuma. ja eile ohtul nagime esimest korda kerget tormimoodi tuuletommet :) hehee.. wet season (vihmahooaeg) on tulemas peaegi!

Muide, teadmiseks koigile, ma nii tahaksin korraks, voi paar paeva Tartus veeta. Suursuur Tartu igatsus tuli peale ykspaev :)

Fitzroy River Lodge

2009-09-13T04:10:00.001-07:00

Kristjan 2 septembril: no mis ma oskan kosta? Eile, 1. septembril algas siinmail kevad. Nii ilus roheline on koik ja lumi sulab imeilusasti, vuliseb ojadena, linnukesed laulavad jne, yeah right. 35 kraadi on sooja siin ja jarjest palavamaks laheb. Siinkohal soovin koigile Eesti koolilastele head koolialgust, eriti vennakesele Partlile! Oleme otsaga Laane-Austraalias tagasi. Seekord aga mitte all Perthis, vaid yleval Kimberleys. Siin, kus meie oleme, erilist asustust ei ole, mingi pisike kyla Fitzroy Crossing on paari km kaugusel. Siin on ainult Fitzroy River Lodge. Rohkem mitte midagi. Lodge (mina ei tea, mis selle sona vasteks Eesti keeles olla voiks..yritan veidi kirjeldada siis) asub kyllaltki suurel maa-alal. Siin on motellitoad, nn safaritoad, natuke taskukohasemad budget-toad, caravan park, restoran, baar.. tootajaid on umbes 50 ringis. See on ideaalne koht rahateenimiseks. Kulutamisvoimalused on nullilahedased ja palka makstakse ka rohkem kui tavaliselt. Kui siin 2-3 kuud vastu peame, siis peaks idee jargi pappi olema nagu ratsahobuse s...a, if you beg my pardon. Tooks on mul housekeeping. Hehee, maakeeli koige lihtlabasem koristamine. Ma ytlen siinkohal kohe ara, et Eestis seda kindlasti ei teeks, ptyi ptyi ptyi, arge muretsege, aga kuna siin makstakse nii hasti, siis miks mtte? Raha kulub alati ara ju, eriti kui me loime peaaegu kahe kuuga paljupalju pappi laiaks. Aga seda ma ka ei kahetse. 14000 jala korguselt langevarjuhype imeilusa vaatega Mission Beachile, Whitewater rafting karestikulisel Tully joel, 3- oopaevane kruiis piraadilaevaga Whitsundays' saarte vahel, Cairns, Cooktown, Cape Tribulation, Port Douglas, Alice Springs, Uluru, Kings Canyon, Katatjuta, Darwin, Kakadu ja Litchfieldi rahvuspargid jne. Hihii, nii et sellest rahast hetkel kahju pole, eriti kui uus too olemas. Mina koristan praegu safaritubasid, pole hullu midagi. Neid ei pea nii korralikult tegema kui motelli omasid. Kadi tootab ohtuti ka baaridaamina. Tana on kolmas ohtu, esimene oli koige raskem vist, sest siin niipalju erinevaid ollesorte ja koigile neil on veel mingid erinevad hyydnimed ja neid saab tellida mitmes eri suuruses ja inimesed raagivad vaga kiiresti ja mokaotsast nii et lihtne seal pole, mina baarileti taha vist ei hakka tikkuma, kuigi lisatunde oleks vaja. Idee jargi ma peaks aitama veel motelliinimeste kohvreid ja kotte tubadesse tassima, aga seda ainult siis, kui suured bussid sisse tulevad, nii et moned lisatunnid nadalas peaks sealt tulema kyll. Kui tunde vaheks jaab, siis voib kooki nousid pesema ka minna, hehee. Eks paistab, sel nadalal tootame iga paev, mul peaks 40-50 tundi tulema Kadil isegi 60-70 vist. Hullumaja, ei tea, kas ta peab vastu, mis teie arvate? Mina arvan, et ta on vaga tubli, keegi peab ju perekonda raha teenima. Muuseas, siin laheb vaga kiiresti pimedaks, kell 6 pm on juba kottpime. Aga palav on ikka. Nii, mis veel, kirjeldan meie elamist kah. Meil on vaike motellitoake, siin on telekas 3 kanaliga, kirjutuslaud, 2inimese voodi, riietekapp, veekeetja tasuta kohvi ja teega, oma dushiruum ja WC, konditsioneer. Super. Vagagi viisakas elamine vorreldes backpackerite hostelitega, kus me tavaliselt oobime. Ja elamise eest maksame vaga vahe ning lisaks on veel 3 tasuta soogikorda paevas. Vot nii. Ja allkorrusel on veel jousaal, mida olen 2 korda kylastanud juba. Kuna siin midagi muud suurt teha pole, siis on paras aeg ennast vormi ajada. Jousaal on taiesti korralik, kangid ja jalgratas ja hantlid ja muud trenazoorid kah veel, parem kui Lutsu kuur voimla korval :D.. no offence muidugi. Hmm just praegu naitas teleka uudistest, et siin Austraalias Kalgoorlies sadas lund, lapsed mangisid lumesoda jne, imelik. See peaks olema ka laane-Austraalias minu teada. Meie boss Steve on naljakas mees, ta on vist eluaeg housekeepingut teinud ja toeline fanatt. Aga tore mees on, kahjuks ta lahkub paari nadala parast siit, ei tea, mis siis saama hakkab. Esimesel paeval tegi paaritunnise loengu meile kemikaalidest ja koristustehnikatest. Tosine ekspert on. Ilma naljata, ma pole kunagi nainud kedagi, kes niipalju koristamisest teaks :D
Soogid on vaga korralikud, hommikul tavaline Austraalia breakfast cornflakes piimaga, rostsai moosiga, tee ja kohv. Lounaks ja ohtuks on igasugused erinevad lihad, singid jne, salatid ja asjad, juustud, ananassi ja kooke jne, ise saab valida nagu rootsi laud pohimotteliselt. Mis te veel teada tahate? Mina ei tea ju, kysige midagi, yritame vastata voimaluste piires. Telefonilevi meil siin ei ole, nii et arge yldse proovigegi meile helistada voi sonumeid saata. Netti saab kyll pisikese dollari eest muidugi. Ma praeguseks lopetan, akki Kadi tahab ka midagi kosta. Aaa, tahtsin lisada veel, et siin on tennisevaljak ja bassein ka, mida voib tasuta kasutada. Aga kuna nii palav on, siis pole veel tennisevaljakule kippunud. Basseini jaoks pole ka aega olnud. Tsau, kallid sobrad.

Kadi:oojaa, elamine on meil siin tore. See pisike oma tuba on vaga lihtne ja armas.
Mina tootan motellis. See on see koht, kus tuleb koik asjad vaga korralikult teha. Steve, see suur puhastusfanatt hoolitseb selle eest, et mitte ykski asi ei jaaks hooleta. Nii et motellitoad teeme me suure hoolega korda. Vahepeal on ikka vaga vaga vasitav ja raske. Ja nii nii palav on ju siin koguaeg! Onneks on motellitubades ohukonditsioneerid, nii et saab hakkama :) inimene vist toesti harjub koigega :)
Nii et siis paeval olen motellitubades, siis on kusagil tund-poolteist vaba ja siis ohtuks baari toole. Aga oleneb muidugi graafikust. Oiiiiiii kyll esimene paev oli alles raske! Vahe sellest, et nad ju koike inglise keeles kysivad, tuli mul selgeks oppida mis asi on middy ja schooner ja shandy ja ted ja red can jne jne jne. Meeletult palju erinevaid asju! Ja siis veel nende koikide hinnad, pluss kassamasinal need koik yles otsida. Lisaks pean tapselt teadma mis olu on keskmise tugevusega ja mis kange olu. Ja siis veel toidutellimused. Koik need inglise keelsed uued sonad. Eestis on hea lihtne, koik olled on sama suurusega, aga siin on jah lood natuke keerulisemad. Hehee.. aga nyyd, kolme paeva jarel on ollekallamine enamvahem selge ja tean juba paris palju erinevatest olledest. Oskan Jack Danielsit ka valada ja toidutellimused kirja panna :) heehee.. aga oppimist on veel kovasti. Eks ma annan endast ikka parima :) Kui ma Eestis nii tootaks, siis saaks hakkama ilusasti. Aga esialgu on veel raskusi, et erinevatest inimestest aru saada. Seda just keeleliselt, inimesed kasutavad lyhendeid ja hyydnimesid ju ollede puhul. Aga ma katsun tubli olla. Ja meeskond on meil baaris ka super, koik aitavad ja opetavad mind. Kyll ma saan hakkama!
Nii et jah. Siin me siis elame. Paneme enamus rahast korvale ja naudime jallegi uut tood. :) toidu yle ei saa ka viriseda, 3 korda paevas on ju toit lauas. Ja vaga maitsev. Koogid ja asjad ka muidugi. Vaga monus :) Peale vasitavat toopaeva on monus basseini hypata ja lisaks on meil siin tennisevaljak. Ma pole tennist kunagi manginud, nii et siin ehk proovin seda esimest korda. Aga kahjuks on paeval nii palav, et eriti oues ei tahagi olla.Vot nii on lood siinpool sood.

Kristjan, 6 septembril, pyhapaeva 6htul: esimene toonadal sai siis otsa. Kuna meil esimesed paevad olid niioelda treeningpaevad, siis tootasime iga paev. Mul tuli kokku 54,2 tundi, Kadil vist 65 ligi, ma tapselt ei tea. Nii et ta teenis ca 200 doltsi rohkem. Ei meeldi. Hihii. 54 tundi on vaga hea, too pole eriti raske minu jaoks, voiksin ka yle 60 teha, kui oleks midagi teha, aga siin on 50 tootajat, kes koik tahavad paljupalju tunde teha. Homme on meil vaba paev. Toonadalad hakkavadki olema 6 paevased. Nii et peab tood juurde kysima, et ikka rohkem pappi teenida. Kadi on 3 ohtul baaris ka.
Kuna mul toopaevad suht lyhikesed, siis on aega ka trenni teha, nii et varsti olen j6hker p6kk, te ei tunne aragi, Kadi olen ka gymi vedanud ja kui tal baarist vaba paev oli, siis mangisime tennist kah tunnikese. Jargmisel nadalal saab rohkem mangida. Paris tore oli. Ta polnud varem manginud, ma moned korrad olen, aga kui Eestisse tagasi j6uan kunagi, siis teen Kaserale valjakutse. Jajah, kindlasti. Homme lahme “linna” peale. Asju vaja osta. Ja basseini aarde lebotama ka hiljem. Siin on vaga palav praegu, umbes 38 kraadi paeval. Piljardi laud on siin all, aga sinna pole veel joudnud. Nii et paris igav siin pole veel hakanud. Seda vist ka pole oelnud veel, et iga paeva lopus voivad tootajad baarist yhe 6lle votta, mul on juba 6 pudelit kylmkappi kogunenud. 1 join ara, mul on koik Pure Blonde 6lled. Ei viitsi rohkem kirjutada.

Kristjan, 13 septembril: nii, nyyd kirjutan natukene veel, nadal jalle moodas. Kuhu ma jaingi? Aa, 6llesid on kylmkappi rohkem juba kogunenud, kuigi vahepeal saab ikka maitstud kah :). Tana joudsin uuele levelile, nimelt siin Lodge territooriumil jooksevad mingid lehmad ringi igal ohtul, neid voib olla mingi saja ringis, niisama vabalt maletsevad siin ja nagu lehmadele ikka, meeldib neile vaga sittuda. Minu, Chrisi, Jovi ja Sami ylesandeks oligi siis rahulikult need koogid kokku lapata ja prygimaele soidutada. Ei, nalja sai kyll, tegime moned pildid kah teile uudistamiseks. Ja samas tegin Kadi baaridaami toost ka paar klopsu, et saaksite vorrelda meie toid, eksole. Muidu on elu rahulikult lainud, sel nadalal sain 52,5 tundi kirja, mis tahendab vaga head pappi jallegi! Ja maksutagastuse raha sain ka tagasi, Kadi pole veel saanud miskiparast, aga sellega voiski kuni kuu aega minna. Kadi on praegu baaris tool. Ma tootasin yhel ohtul koogis noudepesijana ka, easy money jalle. Jargmisel nadalal olen 2 ohtul koogis ja yks ohtu portrage's. Lihtne, Kadi on 4 ohtut baaris ja seega teenib jallegi rohkem raha kui mina. Ei meeldi. Sel nadalal tegime trenni ka kovasti, esmaspaeval kaisin jalkat mangimas, siis mangisime Kadiga tennist ja Chrisiga ka yhel ohtul ja jousaalis ka muidugi peaaegu igal ohtul. Tana teen vaikse puhkeohtu siis, homme pikk paev. Vot nii ongi. Saime filme ka Martina ja Chrisi kaest, et ohtul midagi vaadata oleks, telekast eriti huvitavaid asju ei naidata siinmail ja reklaame ka liiga palju. Nii et 2 nadalat oleme siin olnud ja pappi kokku kyhveldanud sona otseses mottes :D Monda aega oleme veel, kui tood jatkub, siis voibolla isegi detsembrini. Kuigi varsti saabub wet season ja siis hakatakse vist rahvast vaikselt lahti laskma, kuna tood jaab vaheseks. Muuseas need eestlased, kellega eelmisel aastal detsembris Manjimupis (me olime seal poolteist kuud) koos tootasime, Marite ja Rein, tootasid siiamaani seal Manjmupis, kerge arvutus naitab, et see teeb ligi 10 kuud, uskumatu! Kui te seda blogi lugema juhtute, siis tervitan!! Ja nyyd nad laksid Sidneysse toole, kui ma oigesti aru sain. Nii et neil peaks juba mitukymmend tuhat dollarit kummalgi olema, selle eest saavad teisel aastal siis kovasti mooda maailma reisida. Aga johker kannatus peab ikka olema, et niikauaks sinna jaada! Seal ei olnud isegi kino, McDonaldsit voi ujulat voi mida iganes, yks sitane baar ainult oli vist.. Me pidime peaaegu ara manduma 3 kuuga Bundabergis, aga seal olid kinod, baarid, klubid, Macid, Hungry Jackid, poed, raamatukogu (vagagi viisakas, ma olin liige seal 3 kuud). Vot nii, lihtsalt vordluseks kirjutasin, mis teised teevad. Praegune koht muidugi on isegi hullem kui Manjimup, aga tuleb sisendada endale, et see on parim variant rahateenimiseks. Ainult sissetulekud ja minimaalsed valjaminekud.
Nii, nyyd ma lopetangi ja panen selle blogi yles kohe koos paari pildiga! C' ya soon, babies!

Darwinis ja selle ymbruses

2009-09-01T03:42:00.000-07:00

Kadi: see peatykk tuleb siis seekord Darwinist

Darwin- Northern Territory (pohjaosariigi) pealinn. Kuna ymbruskonnas yhtegi suuremat linna peale Darwini ei ole, siis saab see linn endale lubada ka veidi kallimaid hindu. Meie olime igalpool harjunud, et yhe oo eest hostelis saab maksta ka ainult 17 dollarit. Voi siis kuni 20, see on siis yhikamoodi toa eest. Aga siin linnas on ka koige suurema yhikatoa eest hind 25 voi isegi 30 dollarit. Mones kohas isegi veel kallim. Niisiis oli see meile alguses taitsa ehmatus. Aga inimene harjub koigega. Niisiis leidsime meiegi toreda hosteli kus maksime iga oo eest 25 dollarit.Selgus, et selles hostelis oli veel 9 eestlast. Nii et me polnudki ainukesed :) Darwinis oli ka McDonalds, aga ilma tasuta internetita. Nii et jallegi, Darwin on yks igati eriline linn, koik on teistmoodi. Aga tegelikult mulle see linna taitsa meeldis. Kaisime yhel eestlasel, Sirlil, ka siin kylas. Ta elab oma korteris.

Darwin festival
13-30. august toimub Darwinis suur festival. Onneks langes ka meie Darwini kylastus aeg sellesse aega, nii et saime ka meie sellest osa. See holmas siis koike, alates muusikast ja kunstist, lopetades kinoohtutega. Me kylastasime yhte graffiti naitust, mis leidis aset KIRIKUS, ja kahjuks, minule , kui vanale graffiti teadlasele, ei tundunud see yldse huvitav. Peab ausalt ytlema, et need mis on ikkagi ebaseaduslikult tanavatele joonistatud, need on ikka palju ilusamad, varvilisemad ja uhkemad. Veel kaisin mina yhes huvitavas kunstitoas, kus olid valjas igasugused eksemplarid ja kus sai ka ise oma kunsti seinale joonistada. Vaga ponev. Tahtsin vaga yhele fotonaitusele minna, aga kahjuks asus see kesklinnas liiga kaugel ja paevasel ajal on liiga palav, et sinna kuidagi ennast toimetada. Niisiis jai ara. Kyll aga sain ma kahel ohtul jarjest minna tantsuohtutele. Yhel ohtul oli meie moistes siis selline seltskonnatantsu ohtu. Opetati tantse, kaasati publikut. Ja mis koige toredam, see toimus liiva peal (aga mitte mere aares). Muidugi olin ka mina selles suures ringis ja loin koikides tantsudes kaasa. Mis siin salata, ma igatsen vaga rahvatantsu. Oli yks vaga tore ohtu, nalja sai palju. Aga inimesed olid vaga toredad ja higisena kondisingi ohtul pimedas tagasi hostelisse. Kristjan tol ohtul kaasa ei loonud, ta ei olnud huvitatud. Teisel ohtul opetati rahvale aafrika ja india tantsu. OIIIIIIII kui ponev! Muidugi olin ma jalle osavotjate seas! Kristjan vaatas rahva seas niisama :) aga ei, igati lobus yritus! Mulle vaga meeldis. Ja yhel ohtul naiteks kaisime valikinos. Seal naidati yhte filmi aborigeeni lastest. See oli Cannes'i festivalil ka palju auhindu saanud. Mulle vaga meeldis. Samson and Delilah oli selle nimi, kui kedagi huvitab.

Ekskursioonid
Darwini ymbruses on 2 suuremat rahvusparki. Maailmakuulus Kakadu rahvuspark ja Litchfieldi rahvuspark. Molemad votsime yhepaevased tuurid. Litchfieldi pileti voitsin mina tasuta yhes baaris mitte millegi eest. See oli vaga tore paev, kaisime tutvumas koskedega. Seal nende all sai ujuda ka, just nagu filmides! Vaga vaga huvitav elamus. Suurem kosk oli vist kusagil 20-25 m korgune. Ja kusjuures, hoolimata hoiatavatest siltidest, ronisid moned poisinolgid ikkagi sinna yles ja hyppasid sealt alla. Habi naile! Kakadu seevastu oli rohkem kultuursed, kui nii voib oelda. Me kylastasime yht suurt looduslikku aborigeeni koopamaalide galeriid. Kivide peale oli igasuguseid asju joonistatud nende dreamtime ajast. Ehk siis igasugused jutud ja lood, mida nad joonistades edasi proovisid anda. Seal oli pilte nii inimestest, kui ka kilpkonnadest, lindudest, madudest ja kaladest. Siin osariigis on yks vaga suur kalaliik nimega barramundi. Teda oli ikka paris palju joonistatud seintele. Veel oli meil yks joesoit, kus oli niiiiiiiii palju krokodille! Iga natukese aja tagant nagime monda kaldal paevitamas voi veest piilumas. Oudne, neid oli ikka igalpool! Ja esimest korda kuulsime, kuidas krokodill tegi haalt. See oli rohkem selline haal nagu ta oleks krooksunud. Nagime veel pisikesi vikerkaarevarvi linde (ei, mitte neid papagoisid). Siis pandi paat sinna samma joe aarde ja koik valja, marss! Hehee.. natuke kohe oli valja minna kyll, kui naed et krokodillid eemal paevitavad. aga yks vaga tore aborigeenionu Robi tegi meile elava demonstratsiooni kuidas erinevaid odasi kasutada. Lopuks ometi sain esimese pildi aborigeeniparitolu inimesest. Tal polnud midagi selle vastu. Muidu nad yldiselt ei taha, et neid pildistatakse.

Mindil Sunset Market
Igal pyhapaeval ja neljapaeval toimub mere aares suuremat sorti turg. Kella viiest hakkab see pihta, inimesed kogunevad liivarannale, et kaunist paikeseloojangut vaadata. Ja seejarel ongi turg juba taies hoos! Seal on koike! Alates muusikutest kuni kaarditrikkideni valja. Koike saab osta, koike saab vist proovida ka, voi vahemalt tasuta vaadata! :) muidu turg nagu turg ikka, myyakse igast nanni, nii riideid, kui ka ehteid, kotte, jalanousid, suveniire, sooki-jooki jne jne. Aga kuidagi vaga monus ohkkond on seal. Nii et ma kaisime ka seal 2 korda lausa.

Ma ei teagi kuidas, aga markamatult moodusid 2 nadalat selles linnakeses. Peab ytlema, et see on vist koige kuumem regioon kus me kainud oleme, nii et paevasel ajal inimesed eriti aktiivsed ei olnud, palju parem oli meie basseini aares harjutada. Seal Kristjan opetas mulle naiteks kuidas krooli ujuda. Ja peakat oskan nyyd ka paremini hypata :)Ka ohtutel ja oosel oli vaga palav. Kaisime pidudel ka muidugi vahepeal, nalja sai, nagu alati. Soime paris palju kordi soodsat ohtusooki hinnaga 3.50 ja joime monusat kylma olut. aga nii ta laks. Eks me ikka otsisime tood ka. Registreerisime mones agentuuris ja tegime maksutagastusi ja otsisime tood internetist. Aga ilma eduta. Vahepeal taheti meid krevetilaevale varvata, aga me loobusime ise sellest. Lopuks leidsime aga peagi toreda pakkumis- tootamine yhes majutusasutuses-karavanpargis mis asub in the middle of nowhere, ehk siis paraporgus, keset korbe. Tootingimused tundusid olevat ysna head, palka lubati ka ysna hasti, too iseenesest on siis housekeeping, ehk ilmselt koristustood. Lubati, et voib tood saada ka baaris ja et voibolla veel ka midagi muud. Meie rahakotid kannatasid kalli Darwini ilusasti ara, aga reisimiseks enam raha ei olnudki nii vaga. Niisiis votsime pakkumis vastu. Nii et broneerisime ligi 20 tunnise bussisoidupileti endale ja laupaeva hommikul istusime bussi. Teekond Kimberley suunas vois alata. Fitzroy River Lodge, siit me tuleme!

sihtpunkt- Darwin!

2009-08-25T00:32:00.000-07:00

Kadi: Niisiis, Alice Springsis veetsime paar paeva ja oligi aeg hakata pohjapoole liikuma. Teekond sinna oli pikk. Aga onneks jaid teepeale veel moned vaatamisvaarsused, kus tegime vahepeatusi. Nende hulgas naiteks Devils Marbles, ehk siis suured kivikamakad, Daly waters oma vaga omanaolise roadhouse'iga, kus paljud inimesed olid endast midagi maha jatnud. Mone riideeseme voi oma riigi raha. Nagime muideks seal ka eesti rahatahti. Ytlen veelkord, eestlasi tundub siin maal ikka paris palju olevat.Jatsime ka meie yhe eesti 25 kroonise yhte sellisesse bensiinijaama, peale on kirjutatud ilusasti Kadi ja Kristjan :) Kylastasime ka yhte vaikest ufo kyla. Vaidetavalt nahakse seal paris tihti ufosid. Meile kahjuks midagi silma ei hakanud, aga ajakirjadest valja loigatud jutud-pildid raakisid enda eest.
Seejarel, ikka veel keset tyhermaad, leidsime yhe toelise oaasi, ja seda sona otseses mottes- see oli vihmametsa moodi maa-ala, kus oli looduslikud soojavee allikad. Thermal pools on see siis inglise keeles. Palmide all on ilus, rohekas-sinine looduslikult soe vesi. Soojust on seal kontantselt koguaeg 34 kraadi. Ja juba aastasadu on see inimestele seal loogastusvoimalust pakkunud. Nii ka meile. Muidugi laksime ka meie sinna ligunema. Tore, hea soe vesi ju. Kuigi mis siin salata, kuumal talvepaeval on kylmem vesi ikka vist parem. Hoopis teine asi oli aga siis, kui sai snorgeldamismaski pahe panna ja vee alla vaadata- oiiii kui tore maailm sealt avanes. Ei mingeid koralle, ega midagi, aga vesi oli nii selge, ja seal oli nagu haldjamaailm! See on koige oigem sona vist. Moned kalakesed ujumas, pikad puurondid kallaste aares, rohekas sammal peal. Nii nii ilus oli see! Ja vesi oli niinii selge, nagi vaga kaugele! Mulle igatahes tundus kyll, et ma olen haldjariigis. Aga nii kui pea veest valja pistsid, siis nagid jalle inimesi ja muide ka yhte huvitavat pika peenikese kaelaga lindu ka, kes seisis meist meetri kaugusel ja pyydis kala. Ta ei kartnud inimesi ikka kohe yldse mitte. Ometi taiesti vaba looduse lind ju. Korra, kui ta vette soostis, et kala ara tuua, riivas ta oma tiivaga mu pead, ma ehmatasin taitsa ara, motlesin,et ta rundab mind. Hehee. Ei runnanud midagi, kala toi ainult veest ara :) Kristjan laks ujus nats edasi mooda seda kraavi, voi siis joge ja nagi kaldal yht umbes meetripikkust goannat pikutamas paikese kaes.(goanna on yks suur sisalik). Ma jooksin kaldalt talle vastu ja sai paris toreda pildi, Kristjan vees ujumas ja sisalik nagu muuseas umbes meetri kaugusel temast :))) Kirsikale kindlasti oleks ka seal meeldinud ujuda :) ja olgu veel oeldud, et parast see sisalik laks vette ujuma, nii et nad oskavad ka ujuda ilusasti inimeste seas :)
edasi oli meil jalle pikk maa soita. Kordamooda soitsime, mina ja Remmo, see hollandi kutt.
Ja mis seal ikka, lopuks joudsimegi kohale. Darwin! Koige pohjapoolsem pealinn siis! Osariigi pealinn. Koige soojem ja niiskem. Kilomeetreid sai maha soidetud umbestapselt 6000. :) (Cairns-Alice Springs- Uluru-Alice Springs- Darwin)

pikk sissekanne, jalle :)

2009-08-08T21:01:00.000-07:00

Kadi:
koigile rahustuseks voime oelda, et meie jargmiseks katsumuseks ei saanud midagi ekstreemset teie moistes. Kyll aga sai meie uueks katumuseks Austraalia outback, ehk siis sisemaa, tyhermaa, kus ei ole mitte midagi. Nii ma vahemalt arvasin. Kui te vaatate Austraalia kaarti, siis te vast taheldate ise ka, et koik suuremad linnad asuvad ookeani aares ja et ega seal sisemaal midagi suurt ei ole. Valja arvata muidugi see kuulus suur punane kivi, Uluru. Kuna me olime Kristjaniga juba 8 ja pool kuud ookeani aart mooda reisinud, siis otsustasime, et aitab kyll, lahme parem vaatame seda paris oiget Austraalia sisemaad ja teeme lahemalt tutvust aborigeenide kultuuriga. Nemad on loppude lopuks ikkagi austraalia originaalomanikud. Moeldud-tehtud. Cairnsi linnas panime kuulutused yles, et otsime endale reisikaaslasi ja peagi votsid meiega yhendust yks hollandi kutt Remmo ja belgia tydruk Kudrun. Kui me kohtusime, selgus, et Kudrun on see sama tydruk, keda me juba Cooktownis olime bussipeatuses nainud. Nii et jallegi peab ytlema- Austraalia on vaga vaike! :)
Niisiis asusimegi teele sisemaale. Meie sihtmargiks oli jouda Alice Springsi, sealt edasi Uluru juurde. See teekond on kokku umbes 2600 km. Nii et paris pikk soit. Ja ma voin teile garanteerida, et 90% sellest teekonnast oli meie ymber ainult tyhermaa. Kahjuks oli monelpool vaga palju surnud kanguruid (me soitsime ka vaikseid teid mooda). Ja ei saa mainimata jatta ka koikvoimalikke linde, kes korjuseid soid. Kullid ja kotkad, harakad, varesed ja kes iganes veel. Muide ka surnud lehmi oli tee aares. Temperatuur oli ilmselt midagi 30 kanti paikese kaes. Ei tea, autos oli meil onneks kliimaseadeldis. Aga igalpool oli vaga kuiv. Me nagime ainult joepohjasid. Hetkel on siin talv, st et kuiv hooaeg, jogesid pole. Aga vihmahooajal on siin lood hoopis teised. No yhesonaga soit oli pikk. Remmo ja mina olime ainukesed kellel load on, niisiis pidin ka mina monel korral rooli istuma. Me soitsime ikka paris pikki otsi. Remmo ytles, et ma sain taitsa ilusasti hakkama. Ahjaa, arvestades muidugi ka seda, et ma olin sellest karestikusoidust ilmselt mingi kylmetuse endale ikkagi kylge saanud ja enesetunne ei olnud nii hea, nohu ja koha tulid ning hiljem ka kerge palavik. 3Ndal paeval olimegi Alice Springsis. 26000 inimest elab seal. Keset Austraaliat. Alice Springs on Austraalia keskpunkt. Seal oli palju aborigeene, aga peamiselt siiski valged inimesed. Veetsime yhe oo hostelis ja jargmine paev algaki soit Uluru poole. Minul oli palavik ja Remmo pidi selle 450 km ise soitma. Pole hullu, 450 on siin maal vaike distants.Iga maenurga tagant piilusin, et noooh, et kas nyyd juba paistab see suur punane magi voi ei. Aga ei paistnud. Kylastasime yht meteoriidi kraatrit ka. Seal oli kiri, et kaamelid on liikvel, et hoidke varav kinni. Meie otsivad silmad igatahes yhtegi kaamlit ei taheldanud. Kyll aga leidsime jallegi igasuguseid kulle ja kotkaid. Igas suuruses. Aga muidu nagu ikka- tyhjus igalpool!
Aga yhel hetkel see siis juhtuski, nagime eemalt- suur Uluru! Olgu oeldud, et kaugelt ei tundunudki ta nii suur. Otseteed ei ole, see maa kuulub Anangu aborigeenidele ja turistid peavad ymber selle soitma, et kohale jouda. Tapselt ohtupoolikuks olimegi kohal. Laksime kultuurikeskusesse, uurisime-lugesime palju infot kohalike aborigeenide ja nende kultuuri kohta..
Paikeseloojang Uluru juures oli aga toeliselt ilus. Kord oli Uluru taiesti punases varvuses, hetk hiljem juba hallikas toonis. Kui paike oli loojunud, siis tuli kerge punakas toon jalle tagasi. Igatahes ilus vaatemang. Ohtul, kui pime juba oli, laksime karavanparki. Kuuvalguses pakkisime lahti oma telgi ja oiiiiiiii kui kylm oli! See ohtu oli ikka kohe eriliselt kylm! Ma arvan, et saime magada koigest moned tunnid. Jargmisel paeval laksime Uluru juurde paikesetousu vaatama. Nii kylm oli argata ja veel kylmem oli seista seal Uluru juures. Tantsisin kaera-jaani vahepeal, aga mis siin salata- vaatemang Uluru juures oli jallegi vaga ilus. Varvid vaheldusid tumedast aina heledamaks. Peale meie oli ka palju teisi turiste,kes seda vaatama olid tulnud. Umbes 9-10 ajal alustasime oma jalutuskaiku umber Uluru. See oli 9,4 km tee. Mingeid makketouse, ega midagi ei olnud. Aga Uluru on hoopis teine, kui eemalt paistab! Seal on nii palju koopaid ja syvendeid, mida eemalt ei nae. Kahjuks olid paljud ponevad kohad suletud turitidele, kuna need on pyhapaigad. Neid ei tohtinud ei pildistada, ega filmida. Meie olime igati eeskujulikud turistid, ega pildistanud midagi, mida ei tohtinud. Mina austan vaga aborigeenide kultuuri. Edasi tuli koht, kus sai Uluru otsa ronida. Ymberringi olid kirjad mis seletasid lahti, et aborigeenid ei taha, et sa roniksid. Ja pealekauba on see tous vaga jarsk, nii et see on ka vaga ohtlik. Igatahes otsustasime meie, et me keegi ei roni. Austusest nende kultuuri vastu. Kahjuks nagime aga siiski mondasid turiste, kes ronisid sinna otsa. Minu suureks yllatuseks avastasin, et paljud neist on austraallased. Vaga nome. Ma olin nii pettunud. Eriti kui 1 neist ytles, et why shouldnt I climb? (miks ma ei voiks ronida?) vaga vaga nome... tundub, et austraallased ise ei austa yldse aborigeenide kultuuri. Olgu veel oeldud, et aborigeenid on Uluru ymbruses elanud vahemalt 22000 aastat, nii et see iseenesest on minu jaoks juba piisav fakt, mis tahendab, et ma ei hakka ronima. Kui see on nende reegel ja nad ei kiida seda heaks. Teine asi on Uluru juurest kaasa voetud kivid. Ma tahtsin oma vanaemale ka mone kivi votta, aga kultuuri keskuses oli yks eraldi kaust, kus olid saabunud kirjad koikvoimalikelt inimestelt yle maailma. Ja koik nad vabandasid, et olid kivi kaasa votnud. Ja enamustele oli see palju halba onne toonud ja nad saatsid need kivid koik tagasi. Nii et ma ei hakanud ka igaksjuhuks sealt midagi kaasa votma. Ma ei taha kellelegi mitte mingit halba onne.
Teisel paeval kylastasime Kata Tjuta magesid (The Olgas). Sellest ei ole turistid nii vaga teadlikud, aga see oli ometi taiesti erinev Ulurust. Palav oli, jaime jalle omadega hilja peale. Aga vaga ilus, eks piltidelt-videotelt paistab. Teise oosel oli umbes 4-5 kraadi vist sooja. Juba natuke parem, aga siiski kylm.Kolmandal paeval oli ette nahtud Kings Canyon. Ka sellest polnud me varem midagi kuulnud, aga inimesed Uluru ymbruses raakisid sellest, et vaga hea koht on, niisiis otsustasime ka minna ja jarele uurida. Hommikul siis alustasimegi 6 km jalutuskaiku. Oi see kanjon oli ikka toesti vaga ilus!Kui kahju, et sellest eriti polnud midagi kuulnud. See jalutuskaik oli toesti ilus. Alguses ikka vaga raske, aga nii nii ilus! Ma loodan, et inimesed tulevikus kindlasti laheksid sinna, see on vaga kena koht.
Peale seda hakkasimegi jalle tagasi Alice Springsi poole soitma.
Kirsiks tordi peal sai meile Stewart Welli nimeline koht, kus sai kaamelisoitu proovida. Ma olin ikka paris hirmunud, kartsin vaga neile selga ronida. Aga ma pean ytlema, et vaga tore oli, hea meelega laheks pikemale matkale nendega :)
Niisiis joudsimegi tagasi Alice Springsi. Peale 3 ood keset tyhermaad oli vaga tore jalle hostelisse jouda, kus koik mugavused olemas. Nende seas koige tahtam muidugi SOE, pehme voodi :)

Northern Queensland

2009-08-01T01:28:00.000-07:00

Kristjan, 24 juulil:

Hei! No nyyd oleme omadega juba rohkem pohja pool, Port Douglases. Siin elavad meie eelmise roadtripi sobrad Michael, Cedric ja Charlotte. Pisikene linnake, kus muidu eriti palju inimesi ei ela, aga praegusel k6ledal talvisel ajal on siin tavaliselt kordi enam asukaid. Enamasti rikkamat sorti rahvas, kuna siin on niipalju ilusaid hotelle ja villasid. Rand on siin vaga ilus, 4 miili pikkune pidavat olema ja temperatuur ka hulga soojem kui allpool oli, 28 kraadi on paeval ja selline troopiline ohkkond. Vesi ookeanis on 23 kraadi. Ma ei maleta, kuhu meie blogi eelmisel korral pooleli jai tapselt? Olime moned paevad Cairnsis, mis oli toeline peolinn 24/7. Isegi sai nii monedki 6lled sisse libistatud, if you know what I mean. Kohtasime paljusid Whitsunday kruiisikaaslasi kah, votsime paikest, hyppasime vahelduseks lennukist alla ja suundusimegi Port Douglasesse. Siin oleme olnud juba umbes 5 paeva kui mu malu mind ei peta.
Moned paevad tagasi kaisime krokodillivaatlustuuril. Need on sellised tunniajalised tuurid mooda j6ge. 22 dollarit. Kassatadi soovitas yht tuuri, kus saab 3-s erinevas kohas 3-e paeva jooksul niipalju mooda joge tuuritada, kui ise tahad. Teised tuurid sisaldasid aga ainult tunniajalist paadisoitu. Ok, esimene tuur oli toeliselt igav, giid oli natuke uimps ja nagime ainult krokodillisaba ja 2 puuoksamoodi lindu. Kahtlustasime, et tegemist oli topistega. Rahvas plaksutas parast giidile. Veidrikud. Teise paadi giid oli hoopis teine tera noor mees, kukkus kohe nalja viskama ja uuris eestlaste kohta, kellest tal aimugi polnud. Igatahes nagime hunnikuteviisi krokodille, suuri ja vaikeseid! Yks oli vaga suur, nimeks pidavat olema Scarface. Ta tundus olevat 4meetri pikkune. Koige pisem oli beebikrokodill, umbes 30 cm. Mina ei tea, kuidas nad neid sealt kaldapealt yles leiavad! Olime tuuriga igatahes vaga rahul, klopsisime pilte ja videosid. Jargmisel paeval kaisime baaris karnkonna voidujooksu vaatamas, aga see oli vaike pettumus, nad pidid lihtsalt laua pealt inimese katte hyppama. Aga nimed olid neil vinged, Gay Freddo, Fat Bastard, Jerry Springer jne. See selleks. Jargmisel paeval laenutasime koos Davidi ja Irmaga (inglise-hollandi paar laevakruiisilt) ning Jacobi ja tema emaga ( samuti laevakruiisilt, kohtasime neid siin P Douglases uuesti, nii vaike on Austraalia) yhe pisikese paadikese ja laksime kalale. Alustasime siitsamast sadamast kesklinnas, suurte yhkete rikkurite jahtide vahelt oma pisikese paadikesega, naljakas oli. Kala me muidugi eriti ei saanud. Ma sain mingi 20 cm, Jacob sai 2 kala ja David ka yhe pisikese. Tagasiteel nagime aga joe aares suurt krokodilli pikutamas! Soitsime lahedale ja viskasime talle kalasoota (minu idee), hahaa. Krokodill laks paris poordesse, kukkus kalasid ogima, pidi peaaegu ara lambuma, heheeee. Saime video peale ka selle, midagi laadisin Facebooki, kui kedagi huvitab. Krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast valja. Parast soomist tuli ta vette ujuma ka, siis lasime oma paadikesega ilusti jalga. Ega ta vihane meie peale polnud, sai ju syya natuke, aga mine tea neid elukaid. Ahjaa, yhel paeval kaisime joes ujumas kah, mina kaisin see tahendab, Mossman Gorges, vaga ilus koht oli!!!! (Kadi kommentaar: mina nagin igatahes krokodille samal oosel unes ka :D) Ja nyyd on juba uus paev ja siirdume kohe Davidi autoga Cape Tribulationi poole. Vot nii. Head aega.
Hmm, yhe vaheseiga unustasin ara :D nimelt kaisime mingil ohtul valikinos. Yhes hotelli6ues naidati Golden Compassi filmi. See hotell asus kesklinnas, seal oli suur ekraan seinal ja baar oli kah. Inimesi oli paris palju. Pisikesed lapsed jooksid ringi paljajalu. Joime coca-colat ja nautisime filmi, kui korraga mingid naised hakkasid kisama ja vehkisid katega. Suunasime ka pilgud sinnapoole ja nagime, et mingi mees istus oma lauas ja vaatas maha ja tema jalgade juures oli suur MADU! Mees kargas muidugi pysti ja pani punuma. Hehee. Meist oli umbes 5-6 meetri kaugusel, Kadi tostis ka jalad yles. Madu vonkles rahulikult ringi veidi ja siis kadus kuskile vahesse ara ja filmivaatamine sai rahulikult edasi minna :) kuigi aegajalt muidugi vaatasime sinnapoole, kuhu madu kadunud oli. Vot selline vahejuhtum siis.

27.07.2009
Kadi: Cape Tribulationisse jaime 2ks ooks. Tegemist oli vihmametsa kylaga. Teekond sinna oli pikk ja kaanuline. Tousud olid paris jarsud. Aga niisiis olime omadega vihmametsas. Loodus oli nii roheline igalpool. Mere aares oli silt valjas, et achtung, krokodillid on vees! Niisiis ei julenud kohe pea ees vette hypata. Meie oobimiskohaks oli yks backpackers PK's, mida koik olid kiitnud. Tegelikult oligi taitsa tore koht. Selline vihmametsa kylakene. Eemal oli Mount Sorrow, nii ilus nimi :) Ahjaa muide Cape Tribulationisse joudmiseks tuleb praamiga yks suur krokodillijogi yletada. Pilet oli kusagil 100 eesti krooni kandis.
Me joudsime juba ilusa ilmaga ara harjuda, kui yhel hetkel hakkas ootamatult vihma sadama. Ikkagi vihmamets ju! Ja siis yhe paeva sadaski enamvahem terve paeva. Meie kylakese lahedalt laks laudtee labi vihmametsa ranna aarde ka. Taiesti tavaline rand, nagu oleks kusagil Karepal ujumas :) aga muidugi kui valjaarvata suured palmipuud ranna aares ja maed tagataustal. Laksime Kristjaniga ujuma ja samal ajal laksid vette ka 2 teist eestlast. Hehee. Nad kuulsid meid jutustamas. Nii et naete, maailm on ikka vaike. Ka nii pisikeses kylakeses jooksime teiste eestlastega kokku. Ja kusjuures samal ohtul baaris olles kohtusime ka yht eesti tydrukut, Hallikit. Ta oli parit Muhust, aga lahkus Eestist kui oli 10 aastane. Aga raakis ilusasti eesti keelt endiselt, vaikese aktsendiga muidugi, aga vaga tore tydruk. Ma laksin temaga koos karaoket laulma samal ohtul :D see sai video peale ka jaadvustatud ilusasti.tore ohtu oli. Mulle Cape Trib vaga meeldis, kuigi me tegime yhe suure vea- me ei lainud eelnevalt monda suurde supermarketisse ja ei ostnud palju toidukraami. Niisiis pidime koik kohapealt ostma ja sellises vaikeses kohas on koik kaubad vaga kallid, topelthinnaga, kui mitte rohkem. Ja et ellu jaada, pidime me nii voi naa neid asju ostma. Aga onneks ei ole me mitte koige vaesemad randurid :)
Kui meil vihmametsade vihmast isu tais sai, otsustasime minna veelgi rohkem pohjapoole, Cooktowni nimelisse linna. Meie sobrad pidid sinna niikuinii minema, nad lahevad sinna WWOOFINGUT tegema. See tahendab siis seda, et teevad 3-4 tundi paevas tood farmis ja saavad selle eest tasuta majutuse ja 3 korda paevas syya. Fair enough. Taiesti moistlik, aga palka ei saa. Niisiis lihtsalt elamiseks-kogemuste saamiseks. Meie autojuht David ei julgenud oma neljarattaveolise autoga vihmametsast labi viivat teed ette votta. Sest siinne maastik on karm ja peab joge yletama autoga. Niisiis otsustas ta et me lahme hoopis suure ringiga, mooda sisemaad. Moeldud-tehtud. Tee sinna oli pikk. Maantee peamiselt, aga toesti pikk tee. Vahepeatustega joudsime kohale- tegemist tundus olevat vaga vaikse linnakesega. Koerad jooksid igalpool ja kohalikud olid kuidagi rasitud olemisega. See oli meie esmamulje. Kui me oobimiskohta otsisime siis veendusime selles yha enam, et inimesed ei ole seal mitte koige siledamad ja sobralikumad. Lopuks leidsime yhe toreda caravan pargi kuhu siis panime telgi pysti. Ohtu tuli ysna lobus, mangisime lauamange ja ohtu lopetuseks jooksis yks meist alasti ymber basseini.
Jargmiel paeval laksime Cooktowniga lahemalt tutvuma. Tegemist on siis linnakesega, kuhu 18. juunil 1770 joudis James Cook oma laeva, Endeavouriga. Ja terve linn ongi selle teemaga vaga seotud. Seal on James Cooki muuseum ja monumendid ja skulptuur. Ja siis see suur magi, kuhu otsa meie autoga soitsime, oli kyll vaga ilusa vaatega. 360 kraadi vaga ilusat vaadet enda ymber. James Cook on ka selle mae otsa roninud.
Sellel paeval laksidki Irma ja David oma farmi. Meie jaime omapead. Votsime yhe vaikese hosteli yhe pubi peal. Ohtul laksime paikeseloojangut lahe aarde vaatama. Piknik oli meil seal ka. Muidugi me liiga lahedale ei julgenud minna, sest ka seal olid sildid valjas, mis hoiatasid krokodillide eest. Gandalf kadus ka ara. Hommikul kais Kristjan otsimas, aga ei leidnud. Ja hommikul soitsimegi juba bussiga Cairnsi poole tagasi. Seekord tulime mooda rannikut ja tee oli paris ekstreemne kohati. Paris Harjumaaliinid just ei olnud, if you know what I mean. 100 km soitsime oma 3-4 tundi. Kahjuks on praegu kuiv hooaeg ja labi suurte jogede me ei soitnud, aga vaikestest ojakestest “kihutasime” kyll labi. Ja tousud ning langused olid paris jarsud, mis seal salata. Pohi kais vastu maad ka paar korda. No aga lopuks joudsime siiski onnelikult kohale ja olemegi jalle Cairnsis. Mis edasi saab, ei tea veel.
Aga kokkuvotteks ma voin nyyd oelda, et mul on hea meel, et me ikkagi selle pika tee sinna yles pohjapoole ette votsime. Tore oli vaadata, kuidas loodus muutus vihmametsaks, siis kuivemateks korbemoodi aladeks ja siis jalle vihmametsaks. Ja nyyd siin Cairnsis ma ei teagi mis kliimaasi siin on. troopiline midagi. Aga Cooktown mulle meeldis, kuidagi erilise koha sai ta nyyd minu malestustesse. Mulle meeldisid need lihtsad inimesed, koik tervitasid meid igalpool. Ja tegelikult eks nad on ikka sobralikud kyll. Nad on nagu toelised austraallased, just nagu krokodillikytt Dundee. Elavad seal kaugel pohjas ja toenaoliselt ei hooli yldse mingist internetist voi e-mailidest :) ja levi seal ka ei olnud. Hehee. Kell kais kuidagi aeglasemalt selles linnas.

Ps! ilma Gandalfita ei ole meie reis enam paris see.. me igatseme teda ikka vaga...

Kristjan, 31. juulil:

Nii, oleme nyyd monda aega Cairnsis, vaja natuke asju ajada, siis saab edasi vaadata. Eile kaisime Tully j6el Whitewater Raftingul- ma ei tea, mis see eesti keeles on.. rafting? Valisime muidugi Extreme variandi, maksime natuke juurde, aga mis seal salata, saime elamuse jallegi taie raha eest! Startisime kell 10, ilm oli pilves ja vesi joes kylm, 16 kraadi pidavat olema. Jogi oli karestikuline ja tundus suht hirmuaratav. Igatahes paastavestid selga, kiivrid pahe ja hyppasime paati. Meie paadi boss oli Sam, ameeriklane. Lisaks olid paadis veel sakslased Uli (keda kohtasime ka Cooktownis, kuna Austraalia on vaga vaike) ja Tobias, kanadalased Karin ja Alex. Marjaks saime juba esimestel minutitel igatahes! Vaga palju suuri kive oli vees ja oli toeline ime, et ellu jaime. Kuna v6tsime ekstreemse variandi, siis tegime igasuguseid trikke ka vees. Nimelt, mingil hetkel ilma mingisuguse hoiatuseta keeras Sam paadi ylepeakaela ja lendasime koik kylma vette. Alguses ei saanud yldse sotti, mis toimub, aga siis selgus, et tagurpidi paadi all saab ilusasti hingata kah. Ei, vaga tore yllatus oli. Jargmisena parkisime paadi kaldale, ronisime mingi kalju otsa ja hyppasime sealt ilusasti vette kah. Huvitavaks tegi selle aga asjaolu, et see kivi oli 8 meetri korgune. Jooksma pidi ka, et hoogu votta. Ja seal oli voimalus ka libastuda ja koik luudkondid murda, aga kellelgi seda onneks ei juhtunud. Kadi ka hyppas, kuigi alguses kohkles, avaldan kiitust! Aerutasime aga edasi, kuni joudsime lounatamiskohta. Pakuti loomulikult barbeque toitu nagu alati Austraalias. Burgerid ja vorstikesed, salatid, puuviljad kah, kuuma kohvi ja teed ka loomulikult, kuna koik l6disesid ja varisesid kylmast, huuled lillad. Kuigi vaga tore paadisoit oli siiamaani, siis erilist vaimustust polnud kylma vette tagasi minna. Aga parast esimest minutit oli kere jalle soe, adrenaliini tais ja kylmast polnud enam haisugi. Vahepeal ujusime paarsada meetrit niisama paadi jarel, kivide vahel, mooda karestikulist joge, see oli vaga lahe. Paaris kohas hyppasime veel kivide pealt vette, 4 ja 5 meetri korguselt. Osad kutid tegid saltosid ka, aga me jatsime selle nende hooleks, eksole. Aa, selle unustasin ytlemata, et meil oli kokku 3 paaditait inimesi ja vahepeal kais suur soda paatkondade vahel, koik yritasid koiki vette tommata ja lykata ja visata, hehee. Vinge. Kadi hakkas lopus keksima ja eputama, et teda ei suutnud keegi vette tommata, selle peale ma viskasin ta loomulikult vette. Yks vaga lahe elamus oli nn bodysurfing. Yhe kivi juures oli vaga suur vool ja seal oli mingisugune keeris tekkinud ja kui sinna sisse lahed ja lamad seal kohuli, siis saad yhe koha peal tsillida lihtsalt, samas kui korval on vaga suur vool ja voib su kohe minema uhada, paarikymne meetri kaugusele. See oli vinge asi. Kui pea rinnale surud, siis sai kukerpalli ka teha veel all, keeris lihtsalt tombab kaasa. Jargmine asi oli nn waterslide. Libistasime ennast yhest kosest alla nagu veepargis, aga vingem. Kui vette joudsin, siis veekeeris tiris mind 5 meetri sygavusele vee alla ja ei saanud aru, kuspool on pohi ja kuspool veepind. Aga umbes 5-7 sekundi parast olin ilusti vee peal tagasi ja sain kaldale ujuda, hehee. Sam ytles, et ta oli ykskord 22 sekundit vee all veekeerises, enne kui pinnale sai. Skeeeeeeri. Nonii, saime moned pildid ka kogu sellest seiklusest, et saaksite natuke osa visuaalsel vaatlusel. Ma nyyd lopetan, akki Kadi tahab ka midagi oelda. Tsau.

Kadi: jah justnimelt, piltide abil saate teiegi visuaalse elamuse. Aga hoopis teine asi on ikkagi ise seal karestikulisel joel olla paadi sees, aerutada nii kuidas jaksad. Ja vahepeal oli ikka paris tugev vool. Mitu korda porkasime suurte kivide otsa, aga paat ymber ei lainud. Minujaoks olid need hypped ikka eriti ekstreemsed. Minu senine rekord oli 7 m. ja nyyd siis sai ka see 8 m proovitud. Mul syda tagus vaga kiiresti. Aga kui 1 tydruk ka hyppas, siis ma ei saanud ju kehvem olla. Pidin ka hyppama. Seal oeldi kohe, et kui piisavalt kaugele ei touka, siis seal all on yhed kivid mis voivad kergesti su jalaluud murda. Nii et suht oudne. Kui ma juba toukasin siis kuulsin rahvas karjus, kivi oli suht lahedal motlesin et nii, nyyd kyll kukun end katki. Aga onneks oli mu hype piisavalt hea, et ellu jaada :) ja see bodysurfind, nagu Kristjan kirjutas. Mul tekkis seal ka paanika, pea ei seisnud vee peal, ahmisin kovasti vett kurku aga see on selline koht kust sa ei saa ise minema. Katsusin sealt valja minna, aga vool ei tahtnud mind kohe kuidagi minema viia. Just nagu oleks tsentrifuugis. Oudne. Aga onneks labi vahutava vee nagin, et mulle visati kois ja tommati valja. Lopp hea, koik hea. Jalle omamoodi kogemus :)
ja mul on ikka vaga hea meel, et sai lopuks selle raftingu ara proovida. Ma olin sellest koguaeg salaja unistanud, ja koik oligi tapselt nii nagu filmides nahtud :) oli yks tore vesine paev.

Esimene august:
Homme laseme siit Cairnsist jalga :)
Ja nyyd saate koik kommenteerida, Kadi oli mingi bloki kogemata peale jatnud lihtsalt! Tsau!