Viimane sissekanne meie reisipaevikusse!

16.11.2010

Kadi: Cambodia piiri yletasime mooda maad. See laks yllatavalt hasti ja taitsa kiiresti kui valja arvata see, et inimesed yritavad sind igalpool petta ja ka piiril, ametnikud kysivad sinult raha millegi eest mida ei eksisteeri. Nii et ma peaaegu, et laksin taitsa endast valja, aga ei ole hullu midagi. Saime omad viisad katte ja mingeid suuremaid probleeme meil ette ei tulnud. Muidugi neile, kes tulevikus peaksid Kambodzasse minema Taimaalt (maismaa kaudu) siis neile teadmiseks, et piiril ei pea sa mitte mingit muud summat maksma peale 20 USD. See on ainuke tasu mis PEAB maksma. Nii et kui keegi kysib millegi muu eest raha, siis keeldu ja konni edasi piiripunkti poole :) meie seda teadsime, ei maksnud midagi, aga osad turistid maksid seal mingite paberite eest. Nii et ettevaatust.
Takso leidsime ka taitsa moistliku hinnaga (45 dollarit 4 inimest), mis viis meid kenasti Siem Reapi nimelisse linnakesse. Taksot jagasime yhe teise paariga (kutt Sveitsist, naine Hispaaniast).
2 tundi vottis see aega, tee sinna on nyyd onneks asfalteeritud ja koik laks kenasti. Ilus paikeseloojang oli ja joudsimegi ohtuks Siem Reapi. Ei old see piiriyletus midagi hullu (eelnevalt olime kuulnud igasuguseid kahtlaseid lugusid).
Teiseks paevaks organiseerisime endale tuk-tuk juhi, kes viiks meid paikesetousuajaks Angkor Wati. See on selline suur suur templitekompleks, mille kylastamiseks void valida, kas 2 paeva pileti voi 3 paeva voi veel pikemaajalise pileti. Meie otsustasime, et votame ainult yhepaevase pileti, et lahme juba varakult paikesetousuks kohale ja paev labi siis uurime neid templeid seal. Ja ma pean ytlema, et oigesti tegime ka. Selle aja jooksul joudsime ara naha koige suuremad, uhkemad ja voimsamad ehitised, kolada ka dzungliradadel ja avastada vaiksemaid ja meile sellest taitsa piisas. Need olid toesti VAGA voimsad ja ilusad! Ma usun, et see on siiani koige uhkem kompleks kus me kainud oleme (vahemalt praegu tundub nii). Tegemist oli oma hiilgeaegadel suure linnusemoodi kohaga, kus piiratud ala sisse ehitati linn koos koige vajaminevaga. Khmeeride esivanemad ehitasid need ja graveerisid seintele sadu tuhandeid pilte Buddha elust ja tegemistest. Kes kainud, need teavad. Pildid annavad ka natuke aimu millega tegu, aga selle koha tegelikust voimsusest saab alles siis aru, kui seal ise ringi jalutad ja neid lugusid uurid. Soovi korral saab seal endale giidi ka votta, kes sulle pikemalt koigest raagib. Meie piirdusime oma Angkori raamatuga. Muidugi need, kes on suuremad ajaloohuvilised, neil soovitan ikkagi osta natuke kallim 3 paeva pilet ja vaadata seal ringi kas siis 2 voi 3 paeva, aga yldiselt me Kristjaniga vist joudsime otsusele, et ka 1 paev on taitsa piisav. Igasuguseid myyjaid on seal ka nii palju, koik yritavad millegagi aritseda. Aga jaa, paikesetous Angkor Wati juures oli kyll imeilus, mulle vaga meeldis, eks paneme siia pilte ka. Ilmaga onneks ka vedas, ei olnud suuri pilvi, ega sadanud vihma.
Angkor meenutas mulle jallegi Mowgli Dzungliraamatu kadunud linnakesi ja kohati oligi tunne nagu konniks kusagil filmis. Kui ma oigesti aru sain siis siin filmiti kunagi Angelina Joliega Tomb Raideri filmi (me ei ole seda ise nainud, ei oska tapsemalt raakida). Paeva lopuks olime igatahes vaga vasinud ja onnelikud- jalle yks maailma suurtest uhketest ehitistest nahtud!

Kristjan, 17. novembril:

Angkor Thom oli mu lemmik tempel seal, suured puud kasvasid yle ja labi myyride.
Praeguseks oleme maabunud jallegi pisikeses rannalinnakeses- Sihanoukvilles (vmt). Ilmad on ilusad ja vesi soe, toidud vaga maitsvad ja odavad, 3-4 paeva veedame siin, siis vaatab edasi.
Cambodias on vaga palju venelasi, siingi arendavad mingit rannapiirkonda, on endale hotelle ja asju kokku ostnud, igal pool kuuleb vene keelt. Eile keegi mainis, et yhel hotellil siin meie tanavas on 3 eestlastest omanikku, voib-olla astume sealt parast labi. Angkor Watis oli ka yks eestlaste seltskond, kes ehmatasid ara, kui ma neile tere ytlesin. Hea meelega veedaksime veel aega siin Cambodias, aga kahjuks on meil juba lennupilet Kuala Lumpurisse ostetud ja uue pileti ostmine laheks paris kalliks. Kunagi peaks siia tagasi tulema, et rohkem naha. Ja Laosesse tahaks ka siis minna. Laost on paljud kiitnud, kellega oma reisidel siin kohanud oleme. Cambodia on igatahes turiste paksult tais, Laos pidi vaiksem ja monusam olema. Yks asi, mis siin Kagu-Aasias silma on hakanud, on see, et vanad valgenahalised mehed on pisikeste asiaatide peale vaga maiad. Tanaval kondides kohtab igal pool selliseid paarikesi, mis koosnevad 60-aastasest valgest mehest ja 20-aastasest aasia naisest. Tundub, et need mehed endale oma maalt noort naist ei leia, kuna nad ei ole eriti rikkad. Seega voetakse ette teekond Thailandi voi Vietnami, kus ollakse 10 korda rikkamad ning siit pole neil raske endale leida noort aasia tibi, kes on vaga onnelik, kui Euroopa voi Ameerika onu talle restoranis nuudleid ostab ja pepu peale laksu loob. Koik Kagu-Aasia inimesed arvavad nimelt, et inimesed, kes on tulnud nende maale reisima, peavad olema vaga rikkad. Ise neil eriti voimalusi reisima minna ei ole, seega ongi neil tekkinud arvamus, et koik, kes saavad endale reisimist lubada, on rikkad ka omal maal. Igatahes me kohtusime yhe Shveitsis elava paariga, mees on arst ja naine tootab pangas ning nemad kurdavad tapselt samamoodi nagu eestlasedki, et elu on raske ja kallis, raha korvale panna ei saa jnejne. Vot nii.

Kadi: jah, siin kohati on taitsa raske kellelegi seletada, et me ei ole nii rikkad midagi ja ei saa osta koiki asju mida nad pakuvad. Nende arvates on KOIK valged turistid siin rikkad, nii et nendega pole motet yldse hakata seletama, et me oleme vaesed backpackerid.
Venelasi on siin jah ikka vaga palju. Tundub, et nad on Kambodza endale sihikule votnud. Mulle see vaga ei meeldi, see tuletab mulle jalle meelde, et Eestis peab ka teenindussektoris vene keelt oskama (ja mina seda ei oska) ning vaevalt, et ma selle keele kunagi selgeks saan. Eks Kristjan peab mulle opetama hakkama, haahaa, ta oskab ikka 10 korda paremini vene keelt kui mina. Aga jaa, Sihanoukville on tore koht. Meie hotell on taiesti ranna-aares, siit on hea paevitama minna kui ilma oleks :) Kambodza toidud on ka vaga maitsvad. Ma ei tea, millegiparast kiidavad koik tai toitu, aga minul ,esialgu veel vahese kogemuse pohjal, on jaanud kambodza toitudest parem mulje. Maitse asi muidugi eksole.

Sihanoukville'is saime natuke paikest ja oligi aeg edasi liikuda. Votsime 6 dollarilise bussipileti pealinna Phnom Penh'i poole. Kolas soodsalt ja hasti, arvestades seda, et see maa sinna vois olla mingi 200 km. Olime juba peaaegu linnas, kui jarsku buss jai seisma ja ytles, et nii, rohkem buss edasi ei soida, et seoses veefestivaliga busse linna ei lasta. Et minge koik valja. Loomulikult laksime koik endast valja, et umbes misasja, me ostsime pileti ju linna. Oues oli juba pime ka. Nagime, et ka koik teised bussid olid seisma jaanud ja kogu see piirkord oli tuk-tuki juhte tais. Nii kui bussiuksed lahti tehti, voolas sisse palju toute (tuk-tuki juhte), kes koik nyyd endale kliente otsisid. Peale umbes 20 minutilist vaidlemist ja karjumist, et me ei liigu kusagile, tuli siiski bussist valja minna ja hinna osas kauplema hakata. Juhid kysisid alguses 15 dollarit, mis oli muidugi naeruvaarne, arvestades fakti, et me olime juba 200 km soitnud 6 dollariga labi. Ja nii me siis kauplesimegi hinna 2 dollari peale. Votsime uhed kanada tydrukud ka endaga kampa ja soitsime mingi 40 minutit Phnom Penhi pisikeses tuk-tukis (4 inimest + koikide suured kotid-kohvrid). Terve linn oli rahvast tais ja peale moningast kauplemist ja oomaja otsimist leidsimegi koha, kuhu oobima jaada. Veefestivalist niipalju, et see on festival, kus inimesed tahistavad vihmahooaja loppu ja kalastamishooaja algust. Tegemist on 3 paevase yritusega, milles on ka mingid suured kiirlaeva voistlused mooda joge. Meie ei saanud seda vaatama minna ainult sellel pohjusel, et meil laks jargmisel paeval lend Malaisiasse. Nyyd kuulsime, et seal oli mingi suur tragoodia ja ligi 349 inimest said surma, nii et jallegi paasesime onnetuse eest ysna napilt.

Kristjan: Sihanoukville'is laenutasime yhel paeval motika ka, kihutasime sellega terve paeva ringi. Yhes kohas mingi metsa vahel leidsime naiteks mingid ahvipardikud, kes tsillisid niisama tee aares. Teises kohas soitsime labi mingist kohalikust pisikesest kylakesest, kus kanad, lehmad ja muud tegelased tee ara blokkisid. Mooda mingit vaga kehva kruusateed joudsime yhte ilusasse randa, kus peesitasime monda aega ja soime lounat. Tagasi soites hakkas paduvihma sadama, nii et teed eriti ei nainud.
Praegu on juba 24. novembri ohtu ja 3 paeva parast oleme Tallinna lennujaamas, uskumatu. Praegu oleme ilusas hotellis Penangi saarel, Malaisias. Kuala Lumpuris olime 1 paeva, eredaim elamus oli Harry Potteri film. Muidu oli nagu linn ikka, korged pilvelohkujad, piraatkaubast lokkavad turud jne. Sook tundus vaga kallis, aga kui motlema hakata, siis oli see kallim kui Vietnamis ja Cambodias, aga ikkagi palju odavam kui Austaalias.
Penangis on igatahes toredam aega veeta. Meil on hotellis vaga ilus jaheda veega bassein, jousaal, massazhid ja restoranid, taiesti mere rannas kah veel pealekauba. Merevesi on liiga soe, basseinis on palju monusam pikutada. Ilmad on vaga palavad, paev otsa paistab paike, aga ohtul ja oosel sajab padukat, myristab ja loob valku.
Tana kaisime yhes liblikapargis, kus oli sadu erinevaid liblikaid, skorpione, putukaid ja muid elukaid. Kadi voib sellest pikemalt raakida, ma lahen hambaid pesema, tsau.

Kadi: selline liblikamajandus on rohkem nagu minu teema jah. Ma tundsin end seal liblikapargis vaga hasti, terve ohk oli liblikaid tais, koik nad olid toredad ja omamoodi. Nagu vaike laps, jooksin seal ringi. Osad liblikad isegi maandusid meie peale ja loomulikult tegime sadu pilte ja mitmeid-setmeid videoklippe seal. Yks igati kordalainud yritus.
Malaisia on minujaoks kuidagi ikkagi vaga erinev naiteks Kambodzast ja Vietnamist. Minumeelest on see pigem Taimaa moodi. Toidud on siin jah natuke kallimad ja inimesed ei ole ka nii siirad ja ehtsad. Linnad on ka kuidagi rohkem laane-maailma moodi, ei ole selliseid ehtsaid linnaelamusi nagu naiteks Kambodzast, kylateedest raakimata. Muidugi oleme me alles vaga vahe Malaisiast nainud, et siin mingeid kokkuvotteid teha, aga arvestades seda, kus me kainud oleme ja mis me nainud oleme, on Vietnam ja Kambodza ikkagi mu lemmikud :)

Ega muud meil siin uudiseid eriti ei olegi, puhkame siin veel niipalju kui saame. Katsume koike siinset veel nautida niipalju kui saame. Loodetavasti ootab meid Eestis ees lumi, jalle midagi uut meie jaoks eksole. Pole ju 2 aastat lund nainud. Uskumatu, et jouame taas, peale 2 aastaseid rannakuid taaskord pikemaks ajaks kodumaale. Eks nais kauaks me seekord yhe kohapeale peatuma jaame, aga seda ma ytlen kyll, et Austraalias ma enam joule veeta ei taha. Joulud peavad ikka kodus ja perekeskel olema :) Nii et ootan joule vaga!
Aga seniks me siis veel katsume Aasiast maksimumi votta. Onneks koik vihmasajud on siiani ainult ohtuti olnud, paevasel ajal saame ikka kenasti paikest nautida :)

Kristjan: Tegelikult on see vist meie viimane blogi siin, kuna seiklused ongi selleks korraks labi. Juba homme lendame Kuala Lumpuri ja Londoni kaudu Tallinnasse. Suured tanud koigile, kes meie tegemisi jalgisid ning loodan, et saite kas indu reisimiseks voi lihtsalt huvitavat lugemist teiselt poolt maakera.
Riigid, mida joudsime rohkemal voi vahemal maaral kylastada: Austraalia, Uus-Meremaa, Indoneesia, Vietnam, Thailand, Cambodia, Malaisia. Austraalialiat ja Uus-Meremaad joudsime rohkem uudistada, kindlasti tahaks kunagi Uus-Meremaale tagasi minna! Vietnamis olime kyll ainult 2 nadalat, aga selle ajaga saime paris hea ettekujutuse ning Vietnamit soovitaksin kyll koigil kylastada, kellel voimalus tekib. Cambodias puhul piirdusime Angkor Wati, Siem Reapi ja Sihanoukvillega, aga need olid koik vagagi meeldivad elamused, soovitan. Kindlasti tahaks kunagi naha ja tutvuda ylejaanud Cambodia ja kindlasti Laosega. Indoneesias tahaksin reisida kindlasti Borneo saarel, mida meil seekord voimalik naha ei olnud. Thailand ja Malaisia on ka suuresti avastamata, aga mingi ettekujutus on olemas. Kagu-Aasias saab reisida vagagi odavalt, kui loobuda luksustest loomulikult. Luksuste all pean silmas restorane, kallimaid hotelle, shoppamisi jne. Enamus kohtades leiab odava oobimise 4-10 dollariga oo eest. Ja tanava aares on sadu odavaid soogikohti, kus saab korraliku riisi voi nuudliroa 1-2 dollari eest (ise muidugi vastutad, kui mingi kohuhada kylge saad). Loomulikult. kui tahad sooja vett, puhast hotellituba wifi ja telekaga, pead veidi rohkem valja kaima, aga naiteks Vietnamis, Hanoi linnas maksime 10 dollarit oo eest (kahe peale), meil oli soe vesi, tasuta wifi, ilus puhas tuba suure voodiga, LCD teler filmikanalitega jne. Samuti soime kahel ohtul koos hotelli omaniku Jackie ja tema perega ning Jackie kaudu saime endale organiseeritud monusad tripid Sapa magedesse ja HaLong Baysse kah. Vordluseks niipalju, et naiteks Melbournes maksime backpackerite hostelis voodikoha eest kumbki 25 dollarit ja pidime tuba jagame veel teistegi reisijatega. Raakimata sellest, et pidime maksma interneti eest ja WC ning dushiruum olid yhiskasutatavad. Ma usun, et kui me Austraalias peatuksime sellise tasemega hotellis nagu praegu siin, Penangis, siis peaksime maksma ligi 170 dollarit oo eest.
Nii et kui pole pappi, et minna reisima Austraaliasse, siis leiab alati voimalusi minna reisima Kagu-Aasiasse. Airasia kaudu saab odavaid lennupileteid ka, tuleb ainult jalgida kampaaniaid ja igasuguseid sooduspakkumisi.

Kadi: jah, nii ta on, Aasiasse saab soodsalt! Aga nyyd pean ka mina votma kokku meie koik reisimised 2 aasta jooksul. Loomulikult on see pikk aeg ja kes meie blogi on lugenud, neil peaks vahem voi rohkem aimu olema sellest, mida koike me labi oleme elanud, mida nainud ja mida teinud :) Tahaksin tanada koiki neid inimesi, kes hingest meile kaasa elanud ja poialt hoidnud. Meie blogi naitab, et meid on vaadatud 17400 korda. Aitah teile selle eest! :)
Aeg on lainud kiiresti ja siin me nyyd siis oleme, jaanud ainult 2 paeva ja olemegi tagasi Eestis. Kylmas ja lumes.
So long, Australia, and all the other countries!

Reisipisikut teile koigile!

Kohtumiseni juba Eestis ja uute reisimisteni!

Nonii. nyyd siis on aeg teatavaks teha meie kojutuleku aeg:

27ndal novembril kell 17.50 oleme Tallinna Lennujaamas koikide eelduste kohaselt :)

aga meie blogi on veel elus, siia tuleb varsti sissekanne Kambodza ja Malaisia kohta, nii et jaage palun liinile :)

Kohtumiseni!

Tervitustega paikeselisest Penangist, Malaisiast,

Kadi ja Kristjan

Krabi, Bangkok.

Kristjan, 7.novembril:

Thailand on suur ja lai, otsustasime puhata nadalakese kusagil vaikses rannabungalos ja siis shopata Bangkoki turgudel, kuna 2 aastat oleme veetnud 30+ kraadises kliimas ja 3 nadala parast saabub toeline talveshokk ja on vaja soetada endale talveriided, hehee. Kusjuures isegi Vietnami Sa Pa magedes sain kergelt kylma, ohtud olid seal paris jahedad. Yhel ohtul istusime isegi pubis, kus oli lahtine tuli, kus sai kasi soojendada :) Siinkohal suured tanud Assarile, kes soovitas kindlasti Sa Pas ja Ha Long Bays ringi vaadata, need kohad olid seda vaart!
Igatahes Thailandis maabusime pisikeses rannakeses (Krabi piirkonnas- siin on randadel miljoneid pisikesi krabisid, sellest siis ka nimi, eksole), kolisime 6 oopaevaks oma ookeanivaatega hytikesse ja asusime taiel rinnal puhkama. Kusjuures lennujaama buss pani meid vale hotelli ees maha ja soitis minema, aga vaga sobralikud Thai inimesed helistasid meie oobimispaika ja saime nondaviisi endale auto vastu. Soitsime autokastis mooda metsavaheteid ligi pool tundi, ookeanist voi randadest polnud lohnagi. Siiski, siiski, ennae imet!lopuks joudsime imeilusasse randa ning meid juhatatigi oma majakesse. Esimese paeva hommikul tegime ka kerge treeningu ning votsime nii monegi tunni paikesevanne. Meil on taiesti privaatrand, vahemalt eile siin kyll kedagi teist naha polnud. Monus. Peale lounat kaisime ka turismipiirkonnas Ao Nangis, kus on sadu restorane ja poode, massoore ja ratsepaid, soime lounat ja ohtust seal, Thailandi soogid on vaga maitsvad, me palusime mitte vaga vyrtsikaid variante nendest, kuna need rohelised ja punased piprad, mida siin Aasias iga toidu sisse pannakse, on ikka vagavaga 'kuumad', votavad nina vesiseks ja pisara silma kah. Moned inimesed siin rannabungalotes peale meie ikka on, 3 prantslast naiteks, veidi vanemad inimesed. Thai inimesed on esmapilgul kyll vaga sobralikud ja abivalmis, tore.
Tana hommikul soitsime kiirpaadiga aga yhte paradiisi randa, nimega Maya. Seal oli ikka toeliselt helesinine vesi, ymberringi maed ning imeilus valge liivaga rand. Kunagi on siin isegi Leonardo DiCaprio ujumas kainud, et te teaksite (siin filmiti Titanicut ja Leo kylmus jaisesse vette ara filmivotetel- true story) Suplesime ja paevitasime seal monda aega, tegime kovasti pilte ka loomulikult ning seejarel soitsime paadiga paari snorgeldamiskohta, teine neist oli eriti ilus, tuhandeid varvilisi kalu, koralle (need seekord nii varvilised polnud, moned lillad ja sinised ja roosad ja kollased olid), leidsime Kadiga moned kalapoeg Nemo pesad ka ja pisikesed Nemod kaisid meid tervitamas. Sukeldusime neile lahedale ja uurisime ikka pohjalikult nende tegemisi. Haisid kahjuks voi onneks ei nainud. Kylastasime veel monda tyrkiissinise veega randa, naiteks Bamboo saarel ja Pardiku saarel, kus elasid pika sabaga rannapardikud, kes kaisid turistide kaest syya nurumas. Lounat soime Phi Phi Doni saarel, kus vesi oli samuti imeilusat varvi ja kristalselge kah. Ytleksin nii, et kui liita kokku Uus-Meremaa Abel Tasmani rahvuspargi rannad ja Laane-Austraalia Esperance rand, siis saaks Maya Beachiga sarnase ranna :). Austraalias muidugi sai nahtud veel imeilusat Wineglass Bay randa Tasmaanias ning Queenslandis Whitsundayse saartel Whitehaveni randa, mis olid samuti silmipimestavalt kaunid. Raske on neid vorrelda, aga top 5 hulgas on nad mul koik! Praegu igatahes oleme tagasi oma rannamajakeses, taiesti ara polenud nagu grillkanad ning omadega rahul ning hoiame poialt, et homme oleks rohkem pilvi! Muhv, noudmiseni.

11.november

Kadi: Oi jaa, Phi Phi saared ja nende ymbrus oli nii ilus! Kristjan tegi siin mone faktiga natuke nalja, Titanicu votted seal tegelikult ei toimunud, vaid hoopis filmi The Beach votted (Leonardo mangis seal aga kyll). Eestikeeles on see film vist Paradiisirand, kui ma ei eksi. Igatahes, kes seda filmi nainud on, uskuge, tegemist on tapselt nii ilusa kohaga nagu sealt filmist naha- vesi on toesti imeilusat varvi ja see saarestik ise lihtsalt vorratu. Toeline paradiis! Nii et kes kunagi Krabi kanti satub ja kui ilmad vahegi paikeselised on, siis soovitan koigil sinna kindlasti minna. Laheks isegi hea meelega uuesti :) Turistimasside kohalolekule voib ka kindel olla, haaha. Muide, parim aeg Krabit kylastada on ilmselt novembri keskpaigast martsi lopuni. Siis peaks ilmad ilusad ja paikesepaistelised olema. Aprillist alates algavad aga jalle vihmahood ja juunist oktoobrini on siin vihmahooaeg (mussoonivihmad).

Niisiis oli meil vaike puhkus oma isiklikus majakeses mere aares. Ilmaga oli nagu ta oli, ainult kahel paeval paistis paike, aga nagu ikka, meid see ei morjendanud ja me leidsime endale muud tegevust. Naiteks rentisime endale ykspaev mootorrattad (rollerid) ja kihutasime Ao Nangi poole. Vihma tibutas ja ilm oli hall, aga meil oli tuju hea ja ma usun, et see oli yks toredamaid paevi meie puhkuse ajal, ehee.. tore oli lopuks ometi rollerid jarele proovida, sest neid on siin aasias ju miljoneid! Ei olnud midagi hullu, siinne Ao Nang on ysna vaike linnakene ja liiklust ei olnudki nii palju. Esimesel paeval votsime kumbki eraldi rollerid, et oleks monusam harjutada. Alguses olin ysna koba, aga umbes tund aega hiljem oli asi juba taitsa kapas :) kihutasime ringi ja olime juba taitsa profid ;) tuul korvus vihisemas ja hea olla. Teinepaev votsime ainult yhe rolleri ja kihutasime kahekesi koos sellel ringi.
Loppkokkuvotteks voib oelda, et meil oli vaga tore puhkus. Kaisime tuuril, lugesime raamatut, tegime trenni, mangisime 3 kutsuga ja pikutasime rannas. Hea lihtne elu meil siin. Need rannamajakesed siin olid tapselt see, mida me otsisime- midagi vaga lihtsat ja ehtsat. Ei olnud meil kyll sooja vett, ega ohukonditsioneeri, aga meil oli paris oma majakene verandaga taiesti mere aares. Ohtul laulsid meile poosastes koikvoimalikud ritsikad, ohus lendasid helendavad fireflyd'd ringi, ookean kohises akna all. Viimasel paeval tegime loket ka ja nii saigi meie puhkus Krabi lahistes labi. Ma millegiparast usun, et me satume siia taimaale veel kunagi ja siis meil on alati voimalus siia, taiesti oma eraranda, tagasi tulla. See asub siin ysna salajases kohas mida on raske leida, aga hea onne korral voima teilegi selle asukoha avaldada ;) Muidugi, kes tahab rohkem turistidekeskel olla, sellel soovitan midagi Ao Nangi linnakesse leida, aga arvestage seda, et sealne rand ei ole nii ilus kui selles pisikeses rannas kus meie olime.

Siis aga lendasimegi jallegi (kui tyytu!) lennukiga Bangkoki. Jallegi yks suuuuuuuur suurlinn, tais seda sama tomu mis ka Jakarta linna kattis. Palju korghooneid ja nii palju autosid. Siia linna jaame ainult paariks paevaks, rohkemaks me Bangkokile ja Taimaale ei jatnud. Ei oskagi oelda miks. Taimaa on Eestile kuidagi nii lahedal (Rootsist tuleb Krabisse otseliin), kuidagi nii tavaline sihtkoht kuhu tulla puhkama, nii et me ei hakka siin maal vaga kaua aega raiskama, kyllap siia jouab veel tagasi tulla kui tahtmist peaks tulema. Paariks paevaks jaame siia ainult sel pohjusel, et otsida endale moningaid uusi riideid, meie riidevarud on ju ainult 1 kotitaie suurused. Eks nais kas leiame midagi soodsat. Need on siis esimesed muljed Bangkokist.

Ka teised ja kolmandad muljed on samad- Bangkok on endiselt suurlinn. Linn nagu koik linnad ikka on. Muidugi shoping on siin vist soodsam, nii et kes tahab uusi asju, tulge aga! Kes otsib, see leiab. Kaisime ka siinsel kuulsal nadalalopu turul, kus on sadu tuhandeid lette ja kus myyakse ilmselt koike, mida vaid soovid. Kolasime meiegi seal ligi 4-5 tundi ringi ja leidsime ka moned uued riided :)
ahjaa, ykspaev kaisime ka Wat pho nimelises templikompleksis, see on Bangkoki koige suurem kompleks ja seal on yle 40 meetri pikk pikutava buddha kuju sees. See oli ikka toesti VAGA suur ja voimas, yleni kuldne. Soovitan. Terve see kompleks jattis ausaltoeldes vaga hea mulje. Aga templeid oleme siin aasias juba hulgim nainud, nii et ei hakanud ajapuuduse tottu mujale minema.

Ja nii me siis istusimegi bussi ja soitsime Kambodza poole...

Hanoi, Ha Long Bay, Sapa, Tam Coc

Kristjan: Koigepealt soovin paljupalju onne oma kallile vennaksele, pisikesele Partlile!

Kadi: Meil kadus suur osa blogist kogemata ara, niisiis teen siin selle yhe loigu hasti lyhidalt. Yhesonaga lendasime siis Louna-Vietnamist Hue nimelisse linnakesse. Sinna me kauaks pidama ei jaanud, ei leidnud sealt midagi eriti huvitavat eest, peale yhe suure ja uhke linnuse. Muidugi vois see oma hiilgeaegadel ikka vaga suur ja voimas olla, aga kahjuks on see nyydseks ysna kaest ara lastud. Suur on ta ikka veel, aga kuidagi jah, natuke “rohtunud”. Muidugi, kui oma head fantaasiavoimet kasutada, siis voib hasti ette kujutada, kuidas see valja vois naha ja kuidas seal kuningaid krooniti. Sellistest syndmustest olid seal onneks tutvustavad videoklipid ja pildimaterjal olemas. Niisiis laks ka see kaik igati asja ette. Hue linnas aitas meid yks vaga tore mees kes aitas meil plaani pidada, et kuhu edasi minna. Meie valikuks sai Hoi An'i nimeline linn. Soit sinna kestis ligi 4 tundi ja me soitsime sinna bussiga. Tegemist oli bussiga, kus olid nagu narid sisse ehitatud, ttegemist oli pikamaa bussiga ja poollamavas asendis sai seal monusasti pikutada. Kuigi, ega ta ikka vaga mugav ei olnud.
Hoi Ani linn oli vaga tore. Seal oli 200 ratsepatookoda, kus koik said soovi korral endale uhkeid roivaid lasta ommelda. Meie ei olnud seekord asjast huvitatud, olgugi, et koik pakutav oli vaga soodne (naiste villane talvemantel naiteks 400-700 krooni). Meil lihtsalt ei olnud aega, ega kotiruumi selle jaoks. Selle asemel kaisime kahel paeval rannas. Joostes laksime 2,5 km ja tegime rannas harjutusi. Yhel ainsal paeval saime ka rannas paikest votta, ylejaanud kahel paeval oli ilm pilvine. Aga no hea seegi. Vahemalt oleme nyyd yhe paeva saanud rannas olla :) Rand iseenesest oli vaga ilus, inimesi tunduvalt vahem kui ma ootasin (vaiksemas rannas). Rannas olid ka kookospahklikoore moodi paadid, millega kalamehed kalal kaisid. Kristjan muide aitas yhelpaeval neil mereveest vett maest yles poodide juurde viia. Ei tea mis nad selle soolase veega peale hakkavad.
Kolmandal paeval arkasime selle peale, et valjas oli suur torm ja tuul ja todesime, et ongi paras aeg jalle edasi liikuda. Ostsime piletid suurde linna, Hanoisse.
Nyyd siis tuleb ylejaanud pikk blogi:

Kristjan, 30. oktoobril:

Hoi Anist laksime sujuvalt yle Hanoisse. Danangi lennujaamas kohtusime yhe toreda Canada abielupaari, Shane' ja Colleeniga. Kuna neil ka kindlat hotelli veel reserveeritud polnud, siis votsime nendega punti ja leidsime koos yhe odava hotelli. Ohtul kaisime soomas yhes tanava-aarses hmm... restoranis? Selliseid tanavarestorane on siin vaga palju, need on enamasti kohalikke tais, kuna turistid reeglina seal syya ei julge, kuna hygieeninouded seal au sees ei ole. Paeval on samas kohas garaazh, kus remonditakse mootorrattaid. Ohtul aga rullitakse kohale pliidid, pannid-potid ja laheb kokkamiseks. Soime seal nuudli-kanasuppi, vaga maitsev oli kusjuures. Joime Hanoi olut kah, meie arve oli alla 3 dollari.
Tanaseks oleme juba nii monigi kord sarnastes kohtades soonud ja oleme veel taie elu ja tervise juures. Yhel hommikul siirdusime Hanoist 4 tunni bussisoidutee kaugusele Ha Long Citysse, istusime paati ja purjetasime uudistama imeilusat Ha Long Bayd. Paat oli kyll moeldud ca 18 inimesele, aga meid oli seal onneks kokku 6. Meie, Shane, Colleen, yks mees Singapurist koos oma pruudi, Vietnami naisega. Meie giid oli 25-aastane poiss (yldine arvamus oli, et homoseksuaalsete kalduvustega, aga mine tea, paljud kohalikud noored mehed on siin vagagi viksid ja viisakad noormehed), kelle nimi vois olla Hoai? Ta pani mulle juba bussis uue hyydnime “ Big Cannon” ja pooras pidevalt mulle ja Shane'ile rohkem tahelepanu kui tydrukutele. Colleen ja Kadi tundsid ennast vaga puudutatuna. Kutt laulis inglise keeles lembelaule ja hiljem paadis tantsis koos teise meeskonnaliikmega liibuvates riietes tantsu, yritas laulda karaoket, aga onneks laks karaokemasin katki :). Halongi lahes on tuhandeid pisikesi saarekesi ning on eriti ilusad just paikeseloojangu ja- tousu ajal. Kylastasime yhel saarel ka koobast, mis oli vagagi muljetavaldav. Meie 2-aastase reisi ajal nahtud koobastest kindlasti koige vingem! Samuti kaisime uurimas kohalikke vee peal hulpivatest majadest koosnevaid kalurikylasid, soitsime vahepeal vaiksema paadiga labi kaljutunnelite ja nagime pisikesi kauneid lahtesid. Ohtul parkisime oma suure paadi ara yhe kalurikyla korval ja siis saime hypata paadi pealt vette ja niisama ujuda seal ymber. Ylemine aar, kust hyppasime, vois olla ca 5 meetri korgune, paris lahe oli. Tydrukud sealt ei julenud hypata igatahes. Parast ujumist paikseloojangu ajal votsime Kadiga kajaki?kanuu?systa?ja kihutasime sellega pool tunnikest ringi, monus. Meie giidi sober elas sealsamas kalurikylas ja seega tekkis meil voimalus minna Vietnami stiilis kalastamist proovima. See kalur oli 21-aastane, tal oli naine ja 2 last, 2 ja 4 aastased, aga lapsed elavad Ha Longi linnas. Loomulikult pakuti meile ka kohalikku riisiveini, ehk maakeeli puskarit ja ilma pealejoogita oli see ikka paris kibe. Kalaonne meil kahjuks ei olnud. Ahjaa, unustasin mainida, et Shane'l oli samal paeval 35. synnipaev. Nii et votsime klaasitaie viina ka laeva peal. See kaluri kylastamine oli vaga meeldiv kogemus, nagime, kuidas kohalikud elavad, tootavad jne. Neil oli ka 2 koera, yhe nimi oli Ben. Meil vedas, et sinna kalurikylla saime, kuna muidu sinna turiste ei viida ohtuti, aga giid oli kaluri parim sober. Igatahes, koik jaid selle tripiga vaga rahule, Ha Long Bay on imeilus ja tutvumine kohalikega samuti lahe. Selleparast tasubki reisida. Kalur uuris meie kaest ka Eesti elu ning meie endi tegemiste kohta. Inglise keelt ta kyll ei osanud, aga giid tolkis talle. Ta pakkus meile ka proovida kohalikku sishat?voi sellist pikka piibu moodi asja, proovisin yhe mahvi tommata, aga pidi peaaaegu silme eest mustaks minema. Shane ja Colleen pole elu sees suitsu teinud, aga proovisid selle piibu nemadki ja kohisid veel tykk aega parast seda. Naljakas kogemus jallegi. Seal kaluri kodus olime mitu tundi. Seejarel viis ta meid oma pisikese paadiga jallegi laeva tagasi, jatsime hyvasti ja laksime magama :)
Hommikul arkasin ma 6 ajal yles, laksin yles dekile?voi tekile, votke kuidas tahate. Paikesetous oli vaga ilus, laksin alla tagasi, peksin Kadi ka yles ja nautisime miljonivaadet magistele saartele.
Hanoisse tagasi joudes kutsus hotelli omanik Jacky meid koos oma perega ohtusoogile ja votsime hea meelega kutse vastu. Soime kala, riisi, rohelist kraami, marineeritud kapsast, joime Jackyga ka moned pitsid Hanoi viina. Jallegi vaga meeldiv ohtupoolik. Tanane paev moodus meil Hanoi linna peal jalutades ja linnaga tutvudes, soime jallegi yhes tanava-aarses soogikohas koos 3kanadalasega, Shane ja kahe tema sobraga. Colleen laks hommikul vara Thailandi 10paevasele mediteerimislaagrisse. See on toeline katsumus, kuna ta armastab vaga lobiseda, uskuge mind. Colleeni ja Shane'i reisilood on vaga huvitavad, nad myysid Kanadas oma maise vara maha selle aasta jaanuaris, kirjutasid too juurest lahkumisavaldused ning siirdusid maailma avastama. Nende seiklustest ma pikemalt kirjutama ei hakka, aga lyhikirjedus oleks selline: Aafrikas ostetud kallis Jeep lagunes ara keset safarit (ymberringi elevandid, joehobud, ninasarvikud, lovid, leopardid, krokodillid jnejne), Indoneesias ahvardati Shane'i yhes kaupluses myyja poolt noaga (kylavanem kysis hiljem Shane ja Colleeni arvamust, kas visata see myyja saare pealt alatiseks valja), lisaks kuskil aasiamaa riigis pidid nad peaaegu kattpidi kokku minema kohalike kaupmeestega. See list laheks siin vaga pikaks, aga uskuge mind, reisijutte neil jagub! Selle 10paevase mediteerimislaagri ajal ei tohi Colleen aga sonagi raakida, lisaks on keelatud koik elektroonilised vahendid nagu ipod, laptop jne. Katsumus missugune. Kadi tahaks ka sinna minna, aga meil pole selleks praegu aega. Meie laheme homme hoopis avastama Sa Pa magikylasid. Kuulmiseni!

2.November

Kadi: Sa Pa ymbruse avastamiseks lubasime endale 3 paeva ja 4 ood. Esimene oo moodus rongis, taitsa mugav oli ja hea soe tekk. Bussisoit Sapa linna oli vaga ilus. Hea tunne oli suurest Hanoi linnast valja saada ja looduse keskele soita. Peagi hakkas ka loodus muutuma ja olimegi magedes. Sapa kylakese naol ongi tegemist magikylaga ja selle ymbruses olevate teiste pisikeste magikyladega. Tahtsime meiegi osa saada sellest, kuidas inimesed seal elavad, mida soovad, millega tegelevad ja millised nende elamud on. Loomulikult saime me seda koike teada ja rohkemgi veel. Ilm oli Sapa ymbruses tunduvalt kylmem kui Hanois, magikyla ikkagi eksole. Ohtuti oli ikka kohe vaga kylm.
Kohe kui sinna joudsime olid meil kohalikud tadid vastas, vaatamas yle uusi nagusid. Ja nii kui siis oma esimesele matkamisele hakkasime minema, olid tadikesed meie juures. Seljas suured korvid kaubaga ja monel ka pisikesed lapsed seljas. Muidugi tulid nad meiega kohe raakima, et kust me parit oleme, mis meie nimed on jnejne. Kaubast ei olnud juttugi. Ja nii kaisid nad meiega kaasa umbes 3-4 kilomeetrit, enne kui jargmisesse kylakesse joudsime. Siis tadid lahkelt tutvustasid oma kaupa. Ikka selle eesmargiga, et me midagi just neilt ostaksime. Ma olin pikemalt teekonnal jutustanud 2 tadiga, niisiis otsustasin just nende kaest kaupa osta, kuna mis siin salata, koik asjad mida nad pakkusid, olid superilusad. Ma oleks hea meelega endale igasuguseid kotte ja riideid, vorusid ja padjapyyre sealt ostnud, aga eks see oleks kindlasti paris kalliks lainud. Niisiis saime seekord kaubale ainult yhe salli ja kotikesega. Molemad olid vaga ilusad ja eredate varvidega. Jargmisest kylast tulid juba uued inimesed meiega kaasa jalutama, et siis omakorda parast kusagil jargmises kylas meile oma kaupa myya. Vot selline taktika on neil siin. Kavalad, eksole. Aga samas ega me siin mingid rahamasinad ka ei ole, koigilt ju ei saa ometigi osta ja kogu oma raha ei kavatse me siin ara raisata. Niisiis ostsime 3 paeva jooksul ainult moistlikus koguses asju :)
Yhel ohtul oli meil ka peremajutus, oobisime taitsa keset magesid yhes vaikeses kylakeses koos kohalike inimestega, yleval pooningukorrusel. Meid oli kokku 4- mina, Kristjan, meie uus kanada sober Shane ja saksa tydruk Maria. Nendega koos muide siin matkasimegi ringi. Kodumajutus oli kyll vaga vinge ja syya saime ka hea suure kohutaie kohalikku toitu (riis ja nuudlid, liha, juurviljad, muna).
Loodus ise on muidugi juba 1 pohjustest miks siia soita ja miks see on kindlasti yks mu lemmikutest kohtadest siin Aasias. Maed ju ikkagi! Ja suuremad kui ma ette kujutasin! Ja koik on riisivaljasid tais! Nii et vaatamist siin jagub. Maenolvadel ongi siis need mitmed pisikesed kylakesed. Kohalikud kannavad rahvariideid siin igapaevaselt. Ei teagi nyyd, kas ainult turistide roomuks, voi siis taitsa pariselt. Ise nagime kyll eemalt, kuidas yks tadi ka pollu peal rahvariietes oli, nii et ju nad ikka igapaevaselt ka neid kannavad. Mitte koik muidugi, aga ikka pooled kindlasti. Inimesed on siin vaga sobralikud ja oskavad vaga hasti inglise keelt. Eks nyyd vist hakkab see rajoon siin suuremat kuulsust koguma ja nemadki opivad huviga inglise keelt. Sapa linn on siin see keskus, siin on koige rohkem neid myygitadisid ja siin on nad ka koige julgemad ja hakkajamad. Aga me kaisime 3 paeva jooksul siin ymbruskonnas matkamas, seal pisikestes kylakestes asi nii hull ei ole. Kylastasime koolimajasid ja uudistasime kuidas pisikesed lapsed matemaatikat naiteks opivad :) Ohtuti laheb ilm siin vaga kylmaks, pidime mitu kihti riideid ooseks selga panema, ikka paris kylm oli. Sapa linnas oli onneks nii monigi kohvik selline, kus oli tulease keset saali, niisiis oli tore elava tule ymber istuda ja jutustada. Ma ei kujuta ettegi, mis siis saab kui me nyyd varsti koju tuleme ja seal ilmad nii kylmad on. Brr.rr.. vot selline oli siis Sapa.

4.november

Tana kaisime ka yhepaevasel tuuril. Kolasime Hanoist 100 km kaugusel Tam Coc'i ymbruses (Ninh Binhi ymbruses ka). Kylastasime yhte templit, siis votsime rattad ja kihutasime 12 km seal ringi magede vahel. Vaga meeldiv. Peale lounat istusime paatidesse ja algas soit suurte kaljude poole, mille alt sai labi soita. Tegemist oli siis 3 sellise koopamoodi tunneliga, millest sai kenasti alt labi aerutada. Loodus jallegi imeline. Magikitsed olid ka nende magede peal ja kuulujutu jargi ka ahvipoisid. Yhte sellist nagime ka ise, aga ta oli vangistuses ja ysna onnetu olemisega. Magikitsed aga turnisid taiesti vabalt korgetel kaljunukkidel.
Tore paev oli, ainult, et need pikad bussisoidud on ysna tyytud, arvestades veel seda, et siinne liiklus on hullumeelne.100 km soitsime naiteks 3 tundi.
Ohtusooki soime siin oma hotellis, selle omanik Jackie kutsus meid lahkesti seltsi. Poisid votsid muidugi natuke riisi”veini” ja nii saigi meie paev labi.

5.november

Minu poolt ka Partlile suuured onnesoovid synnipaeva puhul! :) kallistused pealekauba!

Kristjan: omalt poolt lisaksin veel, et Vietnam jattis mulle palju parema mulje kui Indoneesia. Kuigi meie aeg oli suhteliselt piiratud ja 2 nadalat on selle kauni riigi kylastamiseks kahtlemata liiga lyhike, jaime oma valitud sihtpunktidega vaga rahule! Nagime nii linna- kui maaelu, kohtusime kohalikega, votsime nendega koos paar pitsi kodukootud riisiviina, soime ohtust, matkasime magedes ja magikylades, aerutasime jogedel ja jarvedel, pyydsime isegi kala, kuigi erilise eduta jnejne. Nii et kui kunagi tulevikus peaks tekkima voimalus minna kas Vietnami voi Balile, valiksin silma pilgutamata Vietnami. Indoneesiast nagime ara muidugi suht vaikese osa, Sumatra ja Borneo saartele laheks kyll uudistama, aga siis peaks rohkem aega varuma :).
Kohtumiseni, Vietnam!