vahepealsed juhtumised

Kadi:
tere!
TEGELIKULT me oleme taitsa olemas, kaime ikka ylepaeviti internetis, vahepeal oleme tund aega, vahepeal lyhemalt, aga hoiame pidevalt oma meilidel ja blogil silma peal. nii et jah.
meile on pidevalt oeldud, et kirjutage midagi blogisse. aga teate selle asjaga on nii, et meil ei ole midagi kirjutada. mitte et meil siin igav oleks- vastupidi, igas paevas on endiselt omad roomud ja mured ja varvikad juhtumised, aga yldjoontes kaib koik ikka yhte rada pidi- too radapidi. meil keerleb koik praegu ju sidrunite ymber.
ahjaa. siin me polegi veel kajastanud et vahetasime vahepeal oma hosteli ara. meie eelmine toohostel ei suutnud kahjuks oma elanikke tooga varustada ja kahjuks jai see hostel ilma sidrunitoota. meile pakuti voimalust minna zukiinisid korjama (on selline sona olemas voi?) aga meile see ei sobinud, tsitruselised olid juba nii armsaks saanud ja mis siin salata, rahalises mottes on sidrunid kordi parem too kui zukiinide korjamine. niisiis oli vahepeal meil taitsa masendus peal. ma tundsin elus esimest korda mis tahendab toost ilma jaamine. vaga paha tunne. me juba tegime igasuguseid plaane, otsisime farmi numbreid, et saaks helistada ja kasvoi ymberkaudsetesse sidrunifarmidesse minna toole, pidasime plaani osta auto ja kaisime juba rongijaamas, et osta piletid Ayri linna. voi Boweni nimelisse linna. koige muu hulgas panime ennast ka ootelisti yhte teise hostelisse. City Centre Backpackersi nimelisse hostelisse. kuulujuttude jargi pidi seal tood olema enamvahem koigile. ja just siis, kui me juba peaaegu et oma asjad kokku olime pakkinud, ja tahtsime Bundabergile aidaa ytelda, helises mu telefon ja meid kutsutigi eelpool mainitud hostelisse. seal vabanes 2 kohta, erinevates tubades, aga ikkagi. 2 kohta. justkui meile loodud. moeldud-tehtud, muidugi laksime me sinna, sest sealt lubati et saame oma sidrunitesse tagasi! juhuuuuu! meie onn oli piiritu! :) meil vedas toeliselt. meie sobrad, yks vaga tore iiri paar, Katherine ja Kevin jaid endiselt ootelisti, aga nyydseks on ka nemad ilusasti meiega samas hostelis :) niisiis, kallis Bundaberg, me ei ole sinuga veel yhelepoole saanud, ja tere jalle, tuttav tsitruliste farm! KAHJUKS me sidrunitesse siiski kohe tagasi ei saanud, pidime vahepeal mandariine korjama, AGA, siin on yks suur aga. nimelt olime alguses siis meie Kristjaniga, ja hiljem ka iiri paar VIPid, ehk siis erilised tootajad, saime korjata mandariine kus teenis natuke rohkem ja me tootasime aussiedega koos. nii et jah. me ei ole mitte tavalised mandariini korjajad! :) elu on lill! yliornakesed ja hellitatud sidrunid olid veel liiga marjad, et neid korjata. seni, 5 paeva, kuni nad kuivasid, korjasime mandariine, nyyd aga oleme jalle tagasi sidruniteeeeeeees!
ja olgu veel oeldud, et vaike Kadi on pidevalt kiiremaks ja usinamaks lainud. Kui ma muidu korjasin 2 kasti, vahepeal, peale suuri pingutusi 2 ja pool kasti, siis nyyd, peale paari paeva, korjasin esimest korda 3 kasti tais! see on siis 1500 kg sidruneid!!!!!! assaaa mait!! ja seda siis 6 ja poole tunniga!! nii et maolen vaga uhke enda yle. Kristjanist raakimata, tema on ikka eriti tubli, teeb aasia inimestelegi silmad ette! nii et ei ole siin midagi, et oi kui kiired need aasialased on ja et eurooplastel pole siin mingit voimalustki. tyhijutt. Kristjan on selle toestuseks, et ka eesti mees voib korjata sama karmelt kui aasialased.ja on, vaat et kiiremgi! ta on mul ikka eriti kiire, 3 on tema jaoks lihtne korjata. ta korjab 3,5 kui hasti laheb :) ja monipaev viiakse 4 kasti minema, nii et mul on ikka vaga vedanud, et mul selline tore kaaslane on, kes meie perele raha teenib :) aga nagu juba sai mainitud siis mina olen ka tubli :)