uued juhtumised

Kadi:
niisiis, mis me vahepeal teinud oleme? Kui me kruiisilt tagasi tulime, siis jaime yheks ohtuks veel Airlie Beachi. Meie kruiisimeeskond oli meile selleks ohtuks yhes pubis suure laua kinni pannud. Saime oma suure kamba peale nii monegi liitri tasuta olut ja snakke. Niisiis oli aeg pidutseda viimast korda selle seltskonnaga. Rohkem enam vist mitte kunagi selline seltskond kokku ei tule ju. Nii et tuli yks tore ohtu, yhel saksa poisil oli veel synnipaev ka nii et pidu kui palju. Laksime soime yhes hostelis natsosid ja parast ooklubisse tantsima. Meil olid kristjaniga igast flaiereid, mis tagasid meile moned tasuta joogid. Yhesonaga jallegi, yks tore ohtu! Airlie Beach oligi selline backpackerite linnake, kus igal ohtul on pidu.
Ahjaa, meie hostel oli omamoodi. Selline dzunglikyla moodi. Hommikul panime tuled koik polema muidugi ja pakkisime oma hiigelkotid pilgeni tais. Otsisime oma kruiisikaaslased inglase Davidi ja hollandlase Irma yles. Nad lubasid meile kyyti pakkuda Cairnsini.
Niisiis votsime koigepealt ette teekonna Mission Beachile. Mina magasin enamus teekonnast. Soit kestis 6 ja pool tundi ja me olime koik omadega nii vasinud. Ohtul leidsime napilt endale oobimiskoha- yhe backpackeri jallegi.
Hommikul oli koigil parem olla ja me veetsime toreda hommikupooliku rannas. Mangisime pallimange (rannagolf!!) ja vaatasime kuidas langevarjuhyppajad maandusid.
Mission Beach on tuntud peale ilusa ranna ka kaasuarite poolest, neid pidi siin palju ringi liikuma. Need on sellised jaanalinnusuurused linnud, aga kordi varvilisemad ja ohtlikumad. Me paneme pildi ka siia millalgi. Niisiis laksime seda lindu otsima yhte rahvusparki. Peale kerget makketousu ja nii moningaidki sahistamisi poosastes saime toelise yllatuse osaliseks- nagimegi eemal suurt lindu maest yles minemas! Jooksime koik lahemale, et naha kas tegemist ongi kaasuariga. JA OLIGI! Ta oli meist korgemal, jalgi meid hoolega, vaatas meile labi kaamerasilma otsa. David teadis, et ta voib ka inimest rynnata ja jalaga lyya paris kovasti. Ja kui ta sinu poole tuleb, siis ei tohi joosta. Peab otsima mingi takistuse vahele. Naiteks puu vms. Igatahes kui me seda kuulsime hakkas koigil natuke kohe olla. Kaasuar piilus meid endiselt, pea uhkelt pysti. Tapselt selline tunne oli, et ta soostab kohe maest alla meie poole. Niisiis otsustasime, et taganeme. Ja suure hirmu ja naeru saatel taganesimegi tagasi auto juurde. Syda oli rahul- nagime ta ju ikkagi oma silmaga ara! Ja jaime taiesti ellu ka :) Igatahes oli vaga uhke ja ilus lind. Tema kuri pilk jaab veel kauaks silme ette.
Edasi jatkus meie tore roadtrip Cairnsi suunas. See linn oli juba suurem. Me polnudki ammu suuremas linnas olnud. Cairns on tegelikult taitsa monus. Minule kyll meeldib. Meie hostel annab meile igaks ohtuks tasuta soogi voucherid (selline paber mis tagab meile tasuta ohtusoogi). Ja meie hostel on taiesti mere aares. Vaga monus koht.
Mis me siis veel tegime?
Yhel toredal hommikul tuli meie hosteli ette buss. Me istusime ilusasti sisse ja soitsime jalle paar tundi tagasi Mission Beachile. Seal taitsime igasuguseid pabereid ja peagi oeldi minu nimi ja ma pidin ette astuma. Mind varustati igasuguste voode ja rihmadega, mind seoti korralikult kinni. Minu opetaja oli vaga tore mees, aitas ilusasti mulle rihmad ymber panna ja rahustas mind. Peagi olime lennukis. Koik koos. Meid oli vist 6 inimest pluss lennukijuht ja profilendurid-kaameramehed. Kui korgus oli umbes 14 000 jalga ehk 4,2 km siis avati suur uks. Ja esimene tandem viskas end vabatahtlikult lennukist valja. Pole vist motet yles ytelda, et muidugi olime ka meie Kristjaniga narvis, syda peksis ja adrenaliin oli ilmselt pohjas! Kristjan oli kolmas hyppaja. Ma yldse ei nainudki kuidas ta lennukist kadus, ma olin oma asjadega nii narvis. Kysisin oma instruktorilt mitu korda, et kas ta ikka pani mind ilusasti turvaliselt kinni ja et kas me oleme ikka yhendatud jne jne jne. Muide lennukist avanes niiii ilus vaade ookeanile!!!! ja siis joudiski kord minuni: mulle anti kasklus panna jalad ilusasti yle lennukiaare. Tuul vihises korvades ja paris kylm oli hetkeks ja ma ise endamisi motlesin korraks, et mis kurat, millesse ma end massinud olen, aga onneks, juba jargmine sekund lykkas mu opetaja mind endaga koos lennukist alla. Ma ei saanud yldse aru kas ma olen naoga taevapoole voi mis pidi. Jargmine sekund oli ikka veel shokk, korvad olid lukus ja vabalangemine vottis hoogu juurde! Ma ei saanud eriti naerda ega hingata, niipalju ohku tuli suhu. Ja minu ymber oli kaameramees. No katsu seal veel midagi naeratada vms eksole. Aga ma andsin endast parima. Sest tegelikult oli ohus ikka hiiglama vahva olla! Oli kyll lendamise tunne! Voi pigem ikkagi kukkumise tunne! Aga mingil hetkel ma hakkasin seda taiesti nautima. Ja siis tuli uus shokk- selline kahtlane jonks kais labi ja ma motlesin, et nonii, nyyd ma lendan vastu maad ka, aga tegelikult oli langevari avanenud. Ma hakkasin naerma. Minu ymber oli yhtakki vaikus, enam ei vihisenud tuul mu korvus. Enam ei tulnud maa mu poole ahvardava kiirusega. Nyyd oli vaid imeilus sinikasroheline ookean, imelised saared, kaunis rannajoon ja Paike! Minu instruktor oli vaga tore, ta naitas mulle kuidas langevarju juhtida, sain ise ka proovida,, vaga voimas. Nii kui yhte poolt natuke tugevamalt tombad, siis hakkad keerutama samas suunas- ja see keerutamine mulle vaga meeldis! Ta naitas mulle ka kilpkonna kes avamerel ujus- no taiesti lopp, oligi kilpkonn ja niii selge vesi! Sealt ylevalt nagi koik ara! Sealt oleks koik haid ara nainud, aga kahjuks/onneks neid sel hetkel meres ei ujunud. Aga igatahes oli seal yleval nii ilus! Mulle see holjumine hakkas iga sekundiga aina rohkem meeldima, aga kahjuks tuli maapind juba nii lahedale, et tuli maandumise peale hakata motlema. Hopp, jalad yles, juhendaja pani jalad maha ja ytles mulle ka, et nii, seisa pysti. Hops ja olid ka minu jalad kindlalt maapinnal. Minu kaameramees tuli ka kaameraga ja koik esimesed emotsioonid said inglise keeles kaamerasse jaadvustatud. :) Ma olin enda yles ikka vaga uhke! Ma ei murdnud ei jalaluud ega kainud uperkuuti ega midagi. Taiesti ilus pehme maandumine rannaliival :) mis saaks olla veel parem maandumiskoht muidugi eksole?! Igatahes oli vaga tore elamus. Ma ikka veel ei suuda uskuda, et isversusver, ma tegingi langevarjuhyppe ara!!!
Kristjanile ka vaga meeldis. Tal oli kyll natukene paha olla peale maandumist, aga ma usun, et ta on ka vaga uhke enda yle. See oli seda kindlasti koike vaart. Ja muidugi votsime me selle koige korgema hyppe- langesime ju 4,2 km korguselt!
Minul olid korval veel tykk aega tundlikud ja valusad, aga ei midagi hullu! Ma soovitan seda koigile, see on nii imeline tunne hypata lennukist valja ja siis lihtsalt holjuda seal, maa ja taeva vahel!!! Ega seda tunnet eriti kirjeldada ei oskagi, eks need teavad millest jutt, kes ise on pannud jalad yle lennukiaare :) hehee!
Eriti ilusaks teeb langemise veel asukoht. Meie Mission beach oli kyll super! Me nagime Suurt Korallrahu ka eemalt ja koik need pisikesed saared. See koik sai onneks jaadvustatud meie DVD'dele ja piltidele, nii et olge valmis. Kes huvitatud on, sellele me voime naidata siis kui me kunagi Eestisse naaseme :)

Kristjan:
Ei, vaga vinge oli toesti! Lennukist alla hypates ei saanud mina ka aru, kus on maa ja kus taevas ja kus kaameramees ja kuhu ma lehvitama pean, aga natukese aja parast leidsin ta yles :) Video voib paris veider olla, nagu mingi tauno vahib ringi, millestki aru ei saa! Parast otsime mingi arvuti kust vaadata saab, meie pisikesel masinal pole dvd-romi sees. Ja see 60 sek vabalangemist oli paris narvesoov, eriti alguses ja lopus, siis kui see langevari lahti laks, naksti, tapselt selline tunne, et nyyd on minek :). Parastpoole taevalaotuses tiireldes hakkas mul jah veidi seest keerama, hihii, ma ei nainud mingeid kilpkonnasid ja asju ja maanduses yks tegelane avaldas arvamust, et ma olen naost roheline :D. Aga lopp hea koik hea, elamus missugune! Mul oli meie vaike Koaala-Katu ka voo kylge seotud, nii et ta sai ka osa sellest lennust :). Ma loodan, et ta jai video peale kah. Aga Kadi kirjeldus on taiesti piisav, mul polegi nagu rohkem sonu, ainult korrutada tema emostioone :). Ahjaa, maandumisel juhtus veel selline lugu, et mu instruktor pani millegagi puusse. Nimelt teised maandusid koik ilusasti pehmelt jalgadele, aga kui minu maandumishetk kaes oli, siis hyyatas ta mu kuklasse ouuuuuuuuu ja hetk hiljem maandusime molemad perseli maha. (Kadi: hkmm...)
Aa, ma pidin seda ka mainima veel, et eile kaisime Harry Potteri filmi vaatamas kinos, meeldis molemile, kahju, et niikaua jargmisi osasid ootama peab ainult.
Ja mis seal siis ikka, eks jatkame oma seiklusi ja pidage meie tegemistel silma peal ikka! Ma ei saa aru ainult, et miks keegi ei kommenteeri eriti, ainult 3-4 inimest aegajalt, kuigi blogi on loetud yle 4300 korra? Nii et emad-isad, vanaemad-vanaisad, oed-vennad, tadid-onud, sobrad ja tuttavad, hakake koik usinasti arvamusi avaldama! Seal ei pea isegi kuskile ennast registreerima, saab niisama kommenteerida!!!!!!
HOIATUS: enne uut blogi me yles ei pane kui on sellele postitusele vahemalt 5lt erinevalt inimeselt kommentaar siin all! Siis naeme kes on toelised sobrad! (see ei ole nali!)
TSAU!!!!