WHITSUNDAY KRUIIS

Kristjan 11.07.2009

Tere!

Nagu juba teate, on meie tooperiood selleks korraks labi saanud ja oleme asunud agressiivselt puhkama. Saabusime eile hommikul Airlie Beachi nimelisse vaikelinna. Bussisoit kestis 10t ja polnud vaga mugav, magada oli vaga raske. Aga kohale me joudsime, saime vaga viisakasse hostelisse omaette toa ja peale seda siirdusime rannaeluga tutvuma. Kohtasime ka oma Bundabergi iirlastest sopru Kevin Devilit ja Katherine. Kevin kinkis Katherinile 30ndaks synnipaevaks langevarjuhyppe ja peale maandumist palus ta endale naiseks kah pealekauba, hehee. Nyyd me siis grillisime siin eile ohtul, votsime ka moned olled grillikorvale ja laksime klubisse isegi ja puha. Sujuvalt libistasime sisse veel nii monedki olled ja mingid magused tekiilajoogid. Siis algas seal wet t-shirt competition. Ma kirjutan vahepeal inglise keeles, et vanaemad siinkohal mingit shokki ei saaks. The winner had very big boobies and first two took there boobs naked, very nice. And some girls were kissing each other and like Kevin said: that was pretty cool. Jaa, meile meeldis vaga. Tore pidu oli ja kuna liiga palju alkoholi ei manustanud, siis polnud jargmisel hommikul ka mingisugust pohmelli. Siirdusime jallegi ranna lahedale, siin on vaga ilus basseini moodi laguun, peesitasime seal mone tunni ja grillisime ennast paikse kaes. Ja siis oligi juba aeg siirduda suure piraadilaeva peale ja alustada 3 paeva ja 3 oo pikkust kruiisi. Kuna reis algas kell 7 ohtul, siis oli siin pime ja eriti midagi ei nainud, aga laev on fantastiline, Solway Lass on nimeks ja piraadilipp lehvib isegi mastis. Yle saja aasta vanune laev on. Vaga toredad inimesed on ka siin laeva peal, 2 tykki on ka Eestis kainud ja inglise kutt raakis, et kais eestis pulmas ja see oli elu parim pulm ja ta kais eelmisel aastal ka ollesummeril Franz Ferdinandi kontserdil (meie Kadiga olime ka seal). Vaga palju lahedaid inimesi on veel inglismaalt, ameerikast, alaskalt, hollandist jne. Homme hakkame usinasti snorgeldama ja Tarzani koiega vette hyppama ja koike muud ponevat ka, head ood, homme ohtul kirjutame pikemalt ja teeme pilte kah!

12.07
Kadi: isversusver, ma ei teagi nyyd kohe, et millest alustada. Tanane paev oli nii tore, nii palju seiklusi ja uusi avastamisroome. Ma raagin teile kohe koigest pikemalt.
Niisiis Kristjan juba kirjutas teile kuidas me laevale joudsime. Meie laev on ikka uhke kyll. Yks suurimatest purjelaevadest siin saarestikus ja uhke ta toepoolest on. 10 purjega. Just nagu Arabella roovlitytar filmist. Hehee. Ja Kristjan vist juba mainis, et see sama laev on ka Baltimeres seilanud. Aga niisiis, meie kruiisist. Hommikune aratus oli 7 paiku, sest sooki pakuti alates poole kaheksast. Mina olin juba varakult yleval, kuigi ma magasin toesti nagu vaike laps, nii monus ja hea uni oli, laev loksus nagu oleks hallis :) ja minu suureks roomuks oli taevas taiesti sinine. Ma nagin, et me olime ankurdanud end suure saare lahedale. See oli just nagu Saladuste saare filmis. Nii ponev! Ma kujutasin ette, kuidas parismaalased meid salaja jalgivad. Hehee. Ponev. Ja muide- vesi oli niiiiii sinine! No toesti, taiesti sinine! Mitte kyll see tyrkiis-sinine, aga nii ilus hele sinine! Eestis, uskuge mind, sellist merd ei nae!
Kui koik olid juba arganud ja kohud tais soonud, siis algas meie kruiisitamine. Uhkel laeval on nyyd kyll mootor mille abil kiiremini edasi saab, niisiis oli alguses taitsa kahju, et koiki 10t purje tegelikkuses vaja ei lahe ja mootor teeb kogu too ise ara. Aga ikkagi, me olime pardal ja t6otas tulla ilus paev. Algas paevitamine, paike laks aina soojemaks. Ja peagi olimegi yhe ranna lahedal, kus meil oli plaan minna snorgeldama. Kes siis veel ei tea, see on selline monus aktiivne tegevus, kus sa kasutades maski saad holjuda vee pinnal, vaadates vee alla ja hingata labi toru. Keeruline seletus. No yhesonaga saad vaadata mis toimub vee all :) sukelduda saab ka, aga ainult korraks, niikauaks kuni hinge jouad kinni hoida. Siis pead minema pinnale ja toru veest tyhjaks tegema.
Ja niisiis- minu jaoks avanes vaade taiesti uude ja nii ilusase maailma! Ma ei olnud ju varem yldse kunagi toeliselt snorgeldanud ja voite ette kujutada minu roomu, kui meid viidigi lopuks Suure Vallrahu kaitsealale. Whitsunday saarestik on osa sellest. Alguses motlesin kyll, et mis seal ikka kalda lahedal nii vaga olla saab. Aga oi kui palju seal olla saab! Meile anti wetsuit, hmm.. see on siis kummist ylikond mis kaitseb stingray'de eest ( ogarai :)) ja hoiab keha kauem soojana. Oi kui tore oli siis lopuks kaldal mask pahe panna, ja vette tormata. Ma olin nii vaimustuses! Esimesed kalad mida nagin olid juba nii ilusad ja triibulised! Ma ei suutnud oma silmi uskuda, tegelikult ka. Ja mida rohkem edasi ma laksin, seda rohkem tuli kalu ja koralle nahtavale. Ja korallid olid nii ilusad ja varvilised. Kovad ja pehmed. Yhevarvilised ja mitmevarvilised. Nii erinevad sordid. Ja nende vahel ujumas niiii palju ilusaid kalu! Koikvoimalikud varvitoonid ja suurused. Okei tegelikult mis siin salata, koige suuremad olid ehk alla meetri, aga siiski. Avastamisroomu jagus koigile. Ja kui meie paadimeeskond neile toitu viskas, et me neid paremini naeksime siis ma alguses taitsa ehmatasin ara, sest yhtakki oli minu umber miljon kala ja nad koik olid minu pea ymber. Ma ei nainud enam mitte midagi! Hiljem selgus et nad olid toidu ilmselt tapselt minu juurde visanud. Niisiis ma sain neid katsuda :) ja oi kuidas nad helklesid. Seal olid yhed vaga ilusad pisikesed eresinised kalad, neid oli nii palju! Ja siis yhed kollase sabaga ja veel nii palju teisi! Yks kalaliik oli konkreetselt vikerkaarevarvidega! Nii nii ilusad! Vahepeal ma proovisin sukelduda neile lahemale ka, aga need katsed loppesid mitu korda vaga soolase vee neelamisega. Nii et ma votsin suuna madalama vee poole, kus nagi neid taiesti kaeulatuses ja igalpool. Ja ikka need korallid! Taiesti kalda lahedal! Vorratu! Ja eriti tore on see, et nendel saartel kus me kaisime kedagi ei ela. Need on taiesti metsikud saared. Looduskaitse all.
Peale snorgeldamist laksime tagasi laevale. Kristjan proovis jarele yhe koie millega sai kiikuda ja end vette visata. Nagu tarzani kiik. Vaga tubli oli ta, ma jaadvustasin selle ilusasti videole ka. Meie uhkel laeval on ka vaga tore vork esiotsas. Seal on vaga tore pikutada ja alla vaadata. Naha koike labi vorgu. Eks pildid ehk seletavad paremini.
Muideks vahepeal teatas kapten, et hetkeks on lounatuul ja me heiskame purjed! Ajeeee! Mind varvati vabatahtlike hulka ja neli inimest (mina nende seas) aitasime koisi sikutada. 3 purje olid oma taies suuruses! Mis siin salata, laev eriti kiiresti edasi ei liikunud, aga vaga ilus oli! Ikkagi purjekas ju!
Hiljem laksime uuesti snorgeldama. Me ei olnud veel eelmisest korrast isu tais saanud ja muidugi olime hakkajad minema. Ja eriti innustavad olid meeskonna sonad, et seekord on siin selles lahes suuremad kalad. Voi vahemalt 1 suur kala, keda kutsutakse Priscillaks. Ta paris nimi oli Hump headed Maori KALA. Oi kui ponev! Ta pidi yle meetri pikkune olema ja meid hoiatati, et me talle katt suu ligi ei paneks, ta voib sind naksata. Nonii. Jalle see ujumiskostyym selga ja minek! Kuulsime juba eemalt, et snorgeldajad karjusid ranna lahedal. Ahah, jarelikult on Priscilla kohal. Hehee. Ruttu ruttu vette! Toitmispaadi juures olid jallegi palju kalu snorgeldajate ymber. Peagi nagimegi pohjalahedal yht suurt kala! Ja oligi see sama kala! Nagime kuidas ta pohjast ylespoole tuli, taitsa julgelt ja taitsa suur kala! Ujus taitsa pinnale valja, vottis toitu. Me nagime teda ikka taiesti kaeulatuse kauguselt. Aga keegi katt valja ei sirutanud. Hehee. Priscilla nahtud, oli aeg jalle korallidega tutvust teha. Seekord katsusime Kristjaniga koos snorgeldada, eelmine kord kaotasin ta silmist ja koik snorgeldajad on ju sama kostyymiga nii et suht voimatu on teiste seas Kristjanit ara tunda. Hiljem selgus et ta oli mind ka esimesel korral otsinud. Hehee. Aga niisiis avastasime seekord koos veemaailma. Ja peale vaikest ringi holjumist nagin Nemo pesa- seda koralli nagu ta multikas oli olnud. Ja seal oli taiesti Nemo sarnane kala. Ei olnud paris tapselt Nemo, aga punane ja valgete triipudega. Hiljem selgus, et see on Nemo sugulane. Nii et Nemot kodus ei olnud, aga tema sugulased olid kyll :) Kristjan raagib teile parast pikemalt Nemodest.
Vaike vahelepoige Kristjani poolt: nimelt laeva kapten Damian raakis yhe loo Nemode e clownfishide kohta. Nimelt on tegemist hermafrodiitidega ja kui emakala ara sureb, siis votab isakala endale perekonnast suuruselt jargmise kala naiseks, olenemata soost (isakala hakkab siis emakalaks). Seega Kalapoeg Nemo filmis oleks Nemo isa peale oma naise surma pidanud idee jargi hakkama tshillima Nemo endaga. Aga miskiparast oli Disney laste joonisfilmis siis asi vaikese valega lahendatud. Ei tea miks!? :D Annan nyyd Kadile jarje tagasi.

Kadi: Kristjan on vaga tore, eks? Selles teises snorgeldamiskohas oli rohkem kalu. Ja seega ka rohkem erinevaid sorte kalu. Oi kui palju oli avastada! Ja see on alles Suure Vallrahu lounaosa. See on uuem osa. Nii et ei joua ara oodata millal saab ka pohjaosa avastada.
Ohtupoolik moodus laeval jallegi. Nautisime imeilusat paikeseloojangut. Hiljem oli meil vaga maitsev ohtusook. Meie laeva valguse juurde ujusid ka kalad, kes ilmselt putukaid jahtisid ja nad toepoolest hyppasid veest valja, et lendavaid putukaid katte saada. Nende seas oli ka yks suurem, punaste hooguvate silmadega kala. Taitsa oudne kohe. Aga punased silmad oli tal ilmselt mingi lambi peegeldusest. Igatahes sai selle yle kovasti nalja. Kes ikka usuks, et jaa me nagime vee all ujus suur kala punaste silmadega. Hiljem selgus, et see oli Giant Trevally ilmselt :)
meil on laevas yks suur plakat kus on paljud austraalia kalad peal ja niisiis me alati nyyd otsime koik need kalad sealt yles keda me juba nainud oleme. Neid on kokku juba paris palju.
Ohtul hiljem tehti meile ilus tahevaatlus tutvustus. Meile naidati ara kuulus Southern Cross ja tahtkujud, mis sellel hetkel nahtavad olid. Vaga ponev oli. Ja ameeriklased olid nii vaimustuses, kui ma neile hiljem ytlesin, et ka Eestis naeb augustikuudel tahesadu. Nemad ameerikas ei nae eriti yldse langevaid tahtigi.
Ohtuks olime ikka paris vasinud. Kuulasime natuke kitarrimangu ja laksimegi oma kajutisse tuttu.

Kristjan, 13.07:

Ma ei oska Kadi emotsioonikeeles kirjutada, teen lyhidalt, parast Kadi ise kirjutab yksikasjalikult!
Tana oli vaga tore paev, kaisime mingis rannas ja parast ujusime ja siis soime ohtust ja laksime magama. Umbes nii.
Aga tegelikult oli asi vahekene teistmoodi. Peale hommikusooki seilasime mooda merd ringi Whitsunday saarte vahel. Laeva esiosas on yks koitest vork, kus saab korraga 2 inimest pikutada, see on nagu valjaspool laeva ja allpool on ainult vesi. Pikutasin seal hommikul ja kuulasin muusikat ning pidasin omaette vaikest vaala-,delfiini- voi muude huvitavate elukate vahti, aga midagi silma ei hakanud. Parkisime laeva sujuvalt ara yhes lahesopis (Tongue Bay vmt). Ja ennae imet! Ymberringi ujusid suured merikilpkonnad, vaga lahe! Seejarel hyppasime paati ja soitsime randa, kus 15 minutilise jalutuskaigu jarel joudsime Whitehaveni randa. Hmmm, kuigi olen nainud palju ilusaid randasin siin Ausraaliamaal, oli see vaieldamatult koige imelisem! Rand on ise ca 7 km pikk ja vesi on vaga ilus, helesinine ning liiv on taiesti valge. Liiv on kusjuures vaga jahe, yldse kuumaks ei lahe paikese kaes. Rannas viibisime umbes 2 tundi ja joudsime seal isegi ara poleda, ilma et oleks peesitanud rannalinal. Ujusime ja nautisime niisama seda kaunist randa ja vaateid. Klopsisime ka moned pildid ja videod, et Teie ka natukenegi sellest osa saaksite hiljem. Isegi kalad olid seal vees valged. Kadi oskaks muidugi paremini kirjeldada seda, aga uskuge mind, tegemist on toelise paradiisirannaga! Parast soitsime tagasi laevale lounat sooma. Laeval on ka yks vaga vinge Tarzani kois, millega saab vette soita. Lahe, mulle meeldis igatahes! Yks kilpkonn tuli laevale vaga lahedale ja ma hyppasin vette, et temaga seal vahe ringi ujuda, aga ta pani kohe ajama miskiparast. Argpyks selline! Tegelikult on nad vaga vinged ja mul kahju, et inimesed nende ilusaid randu seal havitavad ja nende pesitsemiskohti kah. Shame on them!
Nii, peale seda seilasime edasi, plaanis oli yhte kohta veel snorgeldama minna. Ma pidasin natuke vaalavahti oma vorgus jalle ja mone aja parast nagingi midagi suurt vees hulpimas. Pootsman nagi ka seda ja tema kogenud silm ytles kohe, et tegemist on vaalaga. Rahvas sibas kaamerate jarele ja jargmised pool tundi tiirutasime laevaga ymber 2 suure Humpback vaalade! Ma oma fotokaga vaga head pilti ei saanud kahjuks, kuna mul pole eriti zoomi, aga vaga vinge oli neid ookeanis oma silmaga ringi ujumas naha!
Seejarel laksime snorglisse. Seekord niipalju iluaid kalasid ei nainud, aga moned hakkasid ikka silma ja korallid olid ilusad. Uhed olid sellised sinised, mis olid alguses lahti ja kui lahedale ujusid, siis laksid kinni nagu loksud. Ja korraga laks rahvas jalle elevile ja nagime jalle neid vaalasid! Seekord nad lausa hyppasid veest valja ja me jalgisime neid otse veest! Omaette ja uus kogemus jalle. Meeldis. Kadi siin korval piniseb, et ta luges, et need kyyrvaalad pidavat 16 m pikkuseks kasvama. Lahe. Nii et vaga tore paev hakkas jallegi ohtusse saama. Tana oli Ameerika perekonnas Andrew synnipaev ja ta sai 13-aastaseks. Ma ei tea, missugust synnipaeva veel voiks tahta yks 13-aastane poiss? Yle 100 aasta vana piraadilaev, paradiisirand, vaalad, Tarzani koiega laeva pealt vette soita! Ohtusoogilauas laulsime talle synnipaeva laulu kah. EI, vaga tore seltskond on siin laevas, niipalju eri rahvuseid. Siin on ameeriklased, inglased, shotlased, sakslased, shveitslased, kanadalased, austraallased, hollandlased, yks kutt on isegi Alaskalt, see laheb vist USA alla siis vist? Kadi vaidleb siin vastu, aga ma olen endas kindel. Kui keegi teab tapsemalt, siis endke teada. Minu meelest on see USA osariik. Yks mees Kanadast tuli eile meiega raakima ja ytles, et kais 1990 aastal Eestis, Tallinnas ja Saaremaal, oi, isegi yks vanaema pidavat tal olema eestlane. Ta kais Eestis kylastamas oma kaugelt sugulasi. Nii lahe. Ytles, et keegi sugulastest oli tollal korgel kohal Eesti valitsuses ja aitas kaasa meie iseseisvusele. Ta ytles, et kui me kunagi Kanadasse peaksime reisima, siis voime tema suures majas peatuda niikaua kui ise tahame, hehee, kas uus reisiidee? Igatahes jah, vaga lahedad inimesed siin. Yks tydruk on ainult vagagi tyytav. Ma ei soo seda ja ei soo toda, kysib koguaeg mingeid spetsiaalsooke jne ja on koige vastu allergiline. Olgu, see selleks, aga miks peab sellest koguaeg raakima, soogilauas ja mujal, mina naiteks ei viitsi kuulata sellist jura, aga see naine ei suuda vait olla, ainult patrab ja patrab. Ega ta siin eriti kellelegi meeldi, ma ei ole ainuke, kui te arvate, et ma mingi tibi olen! Vette ta ka ei lahe, pidavat kalu kartma. Siis istub niisama paadis ja soidab meiega kaasa ja parast raagib kui ilusaid kalapilte ta sai, et tal ikka nii hea underwater mode kaameral ja et nii monus on paadist kalu jalgida ja et ta ei tahagi vee all neid naha. Mida iganes :D. Tana yks sakslane ka veel raakis, et on Tallinnas kainud. Tore.
Noh, praeguseks lopetan, Kadi voib veel kirjutada hiljem, kui mul midagi ununes.

Kristjan, 14.07:

Nii, Kadi ei viitsinudki kirjutada siia praegu, ma siis teen ise vaikse lyhikokkuvotte meie tripi viimasest paevast. Hommikul kaisime yhel Hooki nimelisel saarel, kus olid koopad, kus veel 150 aastat tagasi elasid aborigeenid. Kapten raakis nende elust ja kommetest ja tegime moned pildid kah. Seejarel rahvas tsillis niisama laeval ja hyppas koiega vette jne. Ja siis alustasimegi juba teekonda tagasi Airlie Beachi. Tuul oli paris korralik ja panime purjed ka yles, vinge. Meie laev oli igatahes koige ilusam purjedega laevadest , mida me nagime! Ja tagasisoidul nagime ka delfiine laeva korval ujumas, nii et vagagi ilus lopp meie kruiisile, 3 paeva ja 3 ood Whitsunday saarte vahel seilamas. Vaga rahul oleme selle reisiga, selle nimel tasus kyll sidruneid korjata! Minu meelest praeguse reisi vingeimad paevad. Vot nii. Kui Kadi tahab siia midagi, siis ta kirjutab, kui ei taha, siis ei kirjuta ja paneme selle blogi kohe yles koos monede piltidega. Tsau! Ahjaa, leidsime moned sobrad ka laeva pealt ja kui koik plaaniparaselt laheb, siis soidame homme koos inglise kuti Davidi ja tema tydruksobra hollandlase Emmaga Cairnsi poole! Ja tana on koos laevameeskonna ja reisijatega vaike koosviibimine Beachesi baaris. Lopetasin. Tsau.

Kadi: Mul ei ole lihtsalt sonu. Mul on nii kahju et meie kruiis labi sai. Nii palju ilusaid asju ja kohti, et ma lihtsalt ei taha enam maapinnal tagasi olla. Merel oli nii monus ja rahulik! Nii tahaks tagasi ja seilata veel merd moned paevad. Mulle meeldisid koik need loomad keda nagime. Merikilpkonnad, vaalad, varvilised kalad ja korallid! See oli toesti kogemus-elamus eluks ajaks!!! ma ei oskagi praegu kirjutada. Eks koigil oli kahju laevalt ara tulla. Meil oli vaga tore seltskond ka, nii et jah... ma kirjutan millalgi midagi veel. Praegu lihtsalt ei ole sonu.