pikk sissekanne, jalle :)

Kadi:
koigile rahustuseks voime oelda, et meie jargmiseks katsumuseks ei saanud midagi ekstreemset teie moistes. Kyll aga sai meie uueks katumuseks Austraalia outback, ehk siis sisemaa, tyhermaa, kus ei ole mitte midagi. Nii ma vahemalt arvasin. Kui te vaatate Austraalia kaarti, siis te vast taheldate ise ka, et koik suuremad linnad asuvad ookeani aares ja et ega seal sisemaal midagi suurt ei ole. Valja arvata muidugi see kuulus suur punane kivi, Uluru. Kuna me olime Kristjaniga juba 8 ja pool kuud ookeani aart mooda reisinud, siis otsustasime, et aitab kyll, lahme parem vaatame seda paris oiget Austraalia sisemaad ja teeme lahemalt tutvust aborigeenide kultuuriga. Nemad on loppude lopuks ikkagi austraalia originaalomanikud. Moeldud-tehtud. Cairnsi linnas panime kuulutused yles, et otsime endale reisikaaslasi ja peagi votsid meiega yhendust yks hollandi kutt Remmo ja belgia tydruk Kudrun. Kui me kohtusime, selgus, et Kudrun on see sama tydruk, keda me juba Cooktownis olime bussipeatuses nainud. Nii et jallegi peab ytlema- Austraalia on vaga vaike! :)
Niisiis asusimegi teele sisemaale. Meie sihtmargiks oli jouda Alice Springsi, sealt edasi Uluru juurde. See teekond on kokku umbes 2600 km. Nii et paris pikk soit. Ja ma voin teile garanteerida, et 90% sellest teekonnast oli meie ymber ainult tyhermaa. Kahjuks oli monelpool vaga palju surnud kanguruid (me soitsime ka vaikseid teid mooda). Ja ei saa mainimata jatta ka koikvoimalikke linde, kes korjuseid soid. Kullid ja kotkad, harakad, varesed ja kes iganes veel. Muide ka surnud lehmi oli tee aares. Temperatuur oli ilmselt midagi 30 kanti paikese kaes. Ei tea, autos oli meil onneks kliimaseadeldis. Aga igalpool oli vaga kuiv. Me nagime ainult joepohjasid. Hetkel on siin talv, st et kuiv hooaeg, jogesid pole. Aga vihmahooajal on siin lood hoopis teised. No yhesonaga soit oli pikk. Remmo ja mina olime ainukesed kellel load on, niisiis pidin ka mina monel korral rooli istuma. Me soitsime ikka paris pikki otsi. Remmo ytles, et ma sain taitsa ilusasti hakkama. Ahjaa, arvestades muidugi ka seda, et ma olin sellest karestikusoidust ilmselt mingi kylmetuse endale ikkagi kylge saanud ja enesetunne ei olnud nii hea, nohu ja koha tulid ning hiljem ka kerge palavik. 3Ndal paeval olimegi Alice Springsis. 26000 inimest elab seal. Keset Austraaliat. Alice Springs on Austraalia keskpunkt. Seal oli palju aborigeene, aga peamiselt siiski valged inimesed. Veetsime yhe oo hostelis ja jargmine paev algaki soit Uluru poole. Minul oli palavik ja Remmo pidi selle 450 km ise soitma. Pole hullu, 450 on siin maal vaike distants.Iga maenurga tagant piilusin, et noooh, et kas nyyd juba paistab see suur punane magi voi ei. Aga ei paistnud. Kylastasime yht meteoriidi kraatrit ka. Seal oli kiri, et kaamelid on liikvel, et hoidke varav kinni. Meie otsivad silmad igatahes yhtegi kaamlit ei taheldanud. Kyll aga leidsime jallegi igasuguseid kulle ja kotkaid. Igas suuruses. Aga muidu nagu ikka- tyhjus igalpool!
Aga yhel hetkel see siis juhtuski, nagime eemalt- suur Uluru! Olgu oeldud, et kaugelt ei tundunudki ta nii suur. Otseteed ei ole, see maa kuulub Anangu aborigeenidele ja turistid peavad ymber selle soitma, et kohale jouda. Tapselt ohtupoolikuks olimegi kohal. Laksime kultuurikeskusesse, uurisime-lugesime palju infot kohalike aborigeenide ja nende kultuuri kohta..
Paikeseloojang Uluru juures oli aga toeliselt ilus. Kord oli Uluru taiesti punases varvuses, hetk hiljem juba hallikas toonis. Kui paike oli loojunud, siis tuli kerge punakas toon jalle tagasi. Igatahes ilus vaatemang. Ohtul, kui pime juba oli, laksime karavanparki. Kuuvalguses pakkisime lahti oma telgi ja oiiiiiiii kui kylm oli! See ohtu oli ikka kohe eriliselt kylm! Ma arvan, et saime magada koigest moned tunnid. Jargmisel paeval laksime Uluru juurde paikesetousu vaatama. Nii kylm oli argata ja veel kylmem oli seista seal Uluru juures. Tantsisin kaera-jaani vahepeal, aga mis siin salata- vaatemang Uluru juures oli jallegi vaga ilus. Varvid vaheldusid tumedast aina heledamaks. Peale meie oli ka palju teisi turiste,kes seda vaatama olid tulnud. Umbes 9-10 ajal alustasime oma jalutuskaiku umber Uluru. See oli 9,4 km tee. Mingeid makketouse, ega midagi ei olnud. Aga Uluru on hoopis teine, kui eemalt paistab! Seal on nii palju koopaid ja syvendeid, mida eemalt ei nae. Kahjuks olid paljud ponevad kohad suletud turitidele, kuna need on pyhapaigad. Neid ei tohtinud ei pildistada, ega filmida. Meie olime igati eeskujulikud turistid, ega pildistanud midagi, mida ei tohtinud. Mina austan vaga aborigeenide kultuuri. Edasi tuli koht, kus sai Uluru otsa ronida. Ymberringi olid kirjad mis seletasid lahti, et aborigeenid ei taha, et sa roniksid. Ja pealekauba on see tous vaga jarsk, nii et see on ka vaga ohtlik. Igatahes otsustasime meie, et me keegi ei roni. Austusest nende kultuuri vastu. Kahjuks nagime aga siiski mondasid turiste, kes ronisid sinna otsa. Minu suureks yllatuseks avastasin, et paljud neist on austraallased. Vaga nome. Ma olin nii pettunud. Eriti kui 1 neist ytles, et why shouldnt I climb? (miks ma ei voiks ronida?) vaga vaga nome... tundub, et austraallased ise ei austa yldse aborigeenide kultuuri. Olgu veel oeldud, et aborigeenid on Uluru ymbruses elanud vahemalt 22000 aastat, nii et see iseenesest on minu jaoks juba piisav fakt, mis tahendab, et ma ei hakka ronima. Kui see on nende reegel ja nad ei kiida seda heaks. Teine asi on Uluru juurest kaasa voetud kivid. Ma tahtsin oma vanaemale ka mone kivi votta, aga kultuuri keskuses oli yks eraldi kaust, kus olid saabunud kirjad koikvoimalikelt inimestelt yle maailma. Ja koik nad vabandasid, et olid kivi kaasa votnud. Ja enamustele oli see palju halba onne toonud ja nad saatsid need kivid koik tagasi. Nii et ma ei hakanud ka igaksjuhuks sealt midagi kaasa votma. Ma ei taha kellelegi mitte mingit halba onne.
Teisel paeval kylastasime Kata Tjuta magesid (The Olgas). Sellest ei ole turistid nii vaga teadlikud, aga see oli ometi taiesti erinev Ulurust. Palav oli, jaime jalle omadega hilja peale. Aga vaga ilus, eks piltidelt-videotelt paistab. Teise oosel oli umbes 4-5 kraadi vist sooja. Juba natuke parem, aga siiski kylm.Kolmandal paeval oli ette nahtud Kings Canyon. Ka sellest polnud me varem midagi kuulnud, aga inimesed Uluru ymbruses raakisid sellest, et vaga hea koht on, niisiis otsustasime ka minna ja jarele uurida. Hommikul siis alustasimegi 6 km jalutuskaiku. Oi see kanjon oli ikka toesti vaga ilus!Kui kahju, et sellest eriti polnud midagi kuulnud. See jalutuskaik oli toesti ilus. Alguses ikka vaga raske, aga nii nii ilus! Ma loodan, et inimesed tulevikus kindlasti laheksid sinna, see on vaga kena koht.
Peale seda hakkasimegi jalle tagasi Alice Springsi poole soitma.
Kirsiks tordi peal sai meile Stewart Welli nimeline koht, kus sai kaamelisoitu proovida. Ma olin ikka paris hirmunud, kartsin vaga neile selga ronida. Aga ma pean ytlema, et vaga tore oli, hea meelega laheks pikemale matkale nendega :)
Niisiis joudsimegi tagasi Alice Springsi. Peale 3 ood keset tyhermaad oli vaga tore jalle hostelisse jouda, kus koik mugavused olemas. Nende seas koige tahtam muidugi SOE, pehme voodi :)