Good Bye!

Kadi:
Ma kirjutan selle sissekande oma hubasest Port Douglase toakesest. Oma kodust. Voin nyyd vist juba kindla sonaga oelda, et see on meie kodu. Oleme siin ju elanud viimased 6 kuud ja see koht jaab alatiseks meile meelde.
Kummaline kyll, aga meie Austraalia aeg hakkab otsa loppema. Me oleme rannanud ymber Austraalia, kainud labi koik osariigid ja soitnud kaheks kuus ka Uus-Meremaale. Ka seal sai molemale saarele ring peale tehtud nii et tundub, nagu olekski koik nahtud ja tehtud mis meid vahegi huvitas. Tundub nagu miski meid siin enam kinni ei hoiaks, ent siiski. Me oleme ju pea 2 aastat elanud oma elu siinpool maakera ja harjunud koige siinsega- olgu selleks siis soe paike, varvilised papagoid, kirju loomariik voi sobralikud austraallased- see koik on meile olnud igapaevane ja kodune. Ma tahasin selle sissekandega votta kokku kogu meie reisid, aga saan isegi aru kui voimatu see on, voi vastasel juhul tuleks see sissekanne liiga pikk. Pealegi on meil terve see blogi ju meie tegemistest tais kirjutatud.
Ma ei teagi mida ma siinse elu juures koige rohkem taga hakkan igatsema. Paike? Seda kindlasti. See paike on siin ikka hoopis teine kui Eestis. Kliima yleyldiselt. Isegi siinse troopilise niiske kliimaga oleme juba peaaegu et harjunud. Ja ka kuiva kliimaga mis meid Fitzroys ymbritses. Koik on nahtud, koik on tehtud. Ent ikkagi on natuke kurb siit ara minna. See oli ju alati minu unistus, tulla, olla ja elada elu teistmoodi, teha teoks koik oma unistused millest ma salaja unistanud olen- langevarjuhype, rafting, benji hype, magedes matkamine, telkimine metsikus looduses, hoida syles koaalat, ujuda sinisinises vees, elada Sydneys monda aega, tutvuda aborigeenidega, paitada kanguruid! See koik on tehtud, ja mitte ainult. Lisaks koigele sellele mis ma Austraaliast ootasin on see olnud veel palju muud ja enamat. Aga seda ei saa kahjuks kirjeldada. Selleks peab ise siia tulema ja seda elu siin ise elama. Alles siis saab aru mis tahendab tapselt G'day mate, No Worries ja kui palju kasutatakse sonu heaps ja reckon. Kes on kainud, need teavad. Mul on hea meel, et me siia tulime. Ja veel parem meel on mul selle yle, et me Kristjaniga siia koos tulime- elama unistust reaalselt! Ja just seda see olnud ongi! Ma ei joua ara oodata, millal ma teile koigile oma pilte ja videoklippe saan naidata (muidugi neile, kes asjast huvitatud on) ja raakida teile meie naljakatest seiklustest. Et ka teie saaksite osa meie viimasest 2st aastast maakera kuklapoolel.

Kristjan:
Mis ma oskaksin lisada? Tundub toesti, et Queenslandi saame peaaegu oma Austraalias koduosariigiks nimetada, eelmisel aastal korjasime allpool 3 kuud tsitruselisi ja nyyd oleme siin troopilises pohja Queenslandis juba yle 6 kuu elanud. Siin on talvel hea elada, ilmad on 30 kraadi ligi ja enamasti paikesepaistelised kah. Ookean 5 minuti jalutustee kaugusel. Trenni on tehtud, olen siin ligi 10 kg alla votnud, viimase kuu jooksul panime Kadiga kirja ka, mis tegime ja selgus, et ma olen jooksnud ca 160 km 30 paeva jooksul. Pole paha. Kaalusin hommikuse seisuga 69,3 kg. Viimase 10 aasta tipptulemus. See selleks. Yhel paeval, kui koju jooksin mooda randa, laksin ujuma kah, sulistasin rahulikult, monus soe vesi, inimesi kah polnud nagu eriti, kui lahemalt motlema hakata. Igati tore ju? Vaatan, kaldalt 2 kena tytarlast viipavad kaega. Motlesin, et ohoo, mis nyyd siis.. lonkisin sinna, tydrykud raakisid, et rand on suletud, kuna vees olevat suur krokodill ujunud ennist. Rannavalve soitis ATV-ga mooda randa ka ja hoiatas inimesi, aga kuna ma tulin teiselt poolt joostes, siis ei teadnud asjast halligi. Eks siis rahvas vaataski kaldalt, et mida see hull seal monuleb vees, hehee. Igatahes, tydrukud ytlesid, et neil hakkas must lihtsalt kahju :). Vot nii. Troopiline Queensland, krokodillid, maod, nahkhiired, karnkonnad (cane toad) jne. Mulle meeldib igatahes! Kookaburrad naeravad hommikuti ja oosel kisavad mingid teised linnud. Pange youtube otsingusse kookaburra laughing vmt siis kuulete, mis veidrat haalt nad teevad, ei ytlekski, et linnud. Aga tegemist on vagagi nunnude lindudega, eelmisel aastal saime pildile ka Cooktownis yhe.
Koige rohkem hakkame igatsema oma pisikest Rockyt. Rocky oli tana paev otsa meiega, uudistas, kuidas me asju pakkisime ja koristasime oma tuba. Kaisime veel temaga rannas jalutamas, kui ma ujuma laksin, siis ta vaatas kurvalt kalda pealt, tal on hasti lyhikesed jalad ja ei julge kaugele vette minna, lained olid ka suured. Kui ta mind enam ei nainud, siis istus maha ja varises seal. Parast laks jalle roomsaks tagasi, kui kaldale tulin. How cute is that? Aga 2 tunni parast jatame Port Douglasega hyvasti ning seejarel ka kogu Queenslandi ja seejarel terve Austraaliaga. Viimaseks peatuspunktiks Brisbane ja Gold Coasti lennujaam. Ligi 2 aastat kestnud Kangurudemaa avastamist on loppenud. Osad seiklused on juba endalgi meelest lainud, aga onneks on pilte ja videosid meil tuhandeid. Nii et kui saabume talvisesse kodumaale, voime teha teile mingi nadalaajase pildi ja videosessiooni, hehee. Samas, kes on meie reisipaevikut siin lugenud, need on mingil maaral kursis meie tegemistega.
Mina pole juba 2 aastat teid nainud. Kui lahkusin Eestist, olid Partel ja Sebastian pisikesed tatikad, aga nyyd molemad minust nii monedki sentimeetrid pikemad, raske uskuda, vahemalt ma voin neile veel siiski kasvoi silmad kinni ja yhe kaega kere peale anda, pole probleemi. Jah, seda ma teengi esimese asjana, kui tagasi jouan, vaike opetus ei tee kunagi paha. World Wide Webi kaudu olen ennast muidugi moningal maaral soprade ja tuttavate tegemistega kursis hoidnud, kes on mingiks julmaks kalameheks hakanud, kes kossumeheks, kes koole lopetanud ja lapsi kamaluga synnitanud, aga silmast silma on muidugi teine asi kohtuda. Nii et, kallid kaasmaalased, kaua pole enam jaanud oodata! Sellega lopeb meie viimane sissekanne Austraaliamaalt!