Uus kodu

14. 11

Ja nüüd on siis see blogi sissekanne kus me võime trükitähtedega kirjutada et ME OLEME LÕPUKS AUSTRAALIAS! Teisel pool maakera, täiesti erineva kellaajaga. Kui ma nüüd õigesti aru olen saanud siis on meie kell teie omast 7 tundi ees, Londoni ajast (tervitused Kixule ja Kaisale) koguni 9 tundi ees nii et võite nüüd ise mõelda..

Ühesõnaga...hakkame siis Singapuri lennust peale, seal kus me pooleli jäime. Ühesõnaga tulime ühe Aussie( Austraalia) firma lennukiga (Qantax) siia. Lend kestis 5 tundi ja ka sellel lennul oli meil jälle igalühel eraldi oma ekraan millest filme vaadata või muusikat kuulata. Mina vaatasin ära filmi Stepbrothers ja siis veel nts family guyd ja kuulasin muusikat. Avastasin ühe hea aussie bändi Eskimo Joe. Mulle nii nii meeldib nende muusika! Väga kift. Kuulsime, et Singapuris oli õues olnud väga HUMID ilm, ehk siis ilmslt hästi niiske ja palav. Lend iseenesest läks hästi, mõtted olid pidevalt selle ümber et nii, nüüd me siis varsti jõuamegi oma uuele ja ajutisele kodumaale :) Ma ei hakka siin pikemalt rääkima Qantaxi kvaliteedist ega teenindustasemest. Mis siin salata, British Airways oli ikka kordi parem ja kuidagi mõnusam :) aga ei old Qantaxil ka midagi viga. Täitsa tipptopp.

Meie kõrval istus üks iiri onu, kes koguaeg küsis stjuuardessidelt veini juurde. Lõpuks oli ta neid joonud ära juba 5 või 6 väikest pudelit. Head sööki anti ka, fried chicked salatiga. Ja magustoit mida ma siiski ei julenud proovima hakata, see tundus kuidagi natuke kahtlane. Ahjaa, ma ei olegi vist siia kirja pannud, et sain Londonist kaasa väikse palaviku, ja väikse köha (kohati üsna suure) ja nohu ka! Nii et hõissa! Aga ehk austraalia soojus teeb mind homsest alates terveks :) Igatahes siin me nüüd oleme, Perthis. Kartsime tolli. Sest tegelikult vajalikku rahasummat meil pangakaardil ikkagi ei ole (Üheotsa piletitega nõutakse mingit üsna suure summa olemasolu reisijatelt). Aga meie rõõmuks oli tolliametnik Ken väga muhe mees, rääkis meile et ta teab ka üht eestlannat kelle eesnimi on Lea ja ta on 70 aastane.. Nice :) nii et saime ilusasti, jutustades ja naeratades tollipunktist läbi. Nüüd olemegi lennujaamas, kell on rohkem kui 4, eiei, 5 hakkab saama juba jah. On väga varajane hommik. Võtsime endale ühed nurgatagusemad pingid ja viskasime siia puhkama. Hea on see, et pesus sai käia. Tipptopp olemine nüüd ja miks mitte natukene pikutada.. muidugi internetti siin ei ole, nii et eks me lisame selle siis hiljem teile lugemiseks :)

15.11.2008, kell 09.22. Kristjan: Ärkasime just siin India ookeani ääres Yanchepi külas. Päris mõnus oli magada üle pika aja. Eile ju magada ei saanud. Tsillisime niisama Perthi peal. Kui eile hommikul jala Austraalia pinnale maha saime, tundus ilm külmavõitu, tuuline oli ka, aga kell oli ka siis alles 6 ju. Igatahes meie praegune uus kodu siin on super, paremat ei oleks osanud unistadagi. Kadi pärast räägib pikemalt ja täpsemalt meie tegemistest ja asjajamistest, ma ei viitsi. Minu jutt on alati kaldkirjas, et te teaksite. Eile õhtul saime Belindaga kokku ja sõitsime siia tema koju ookeani lähedale. Ta on 49-aastane väga tore tädi, kogu maailma läbi reisinud, v.a. Lõuna-Ameerika. India ookeanini on tema majast umbes 1 km või veidi vähem. Meil on oma väike maja siin isegi. Aed on hästi ilus, mu ema oleks kade kindlasti, kuigi siin tomateid ja kurke pole :D aga on puud ja kalad pisikeses tiigikeses ja koer ja kass on ka. Belinda elab siin üksinda. Eile õhtul käisime ookeani ääres koeraga jalutamas ja mängimas, tegime pilte ka, pärast paneme siia blogisse ka mõned, et saaksite kadestada :). Ja et te teaksite, siis ma jõin üle 2,5 kuu ka alkoholi, lennukis 1 õlle ja klaasi veini ja siin eile õhtul väikse siidri ka. Mul nägu on vist veidi põlenud päikesest. Belinda peab esmaspäeval minema kuskile tööle ja siis jäävad maja ja koer meie käsutusse paariks päevaks. Perthi linnani on siit vist üle 50 km, päris täpselt ei tea. Kängurusid nägime ka autoaknast eile. Olgu, ma annan Kadile järje üle!

Kadi: Ja papagoid! Siin on täiesti värvilised papagoid ja kakaduud, keda me veel näinud ei ole. Aga üldiselt nägime papagoisid juba eile. Esmalt kuulsime kummalist häält ja siis vaatasime palmipuu otsa kus olid rohelised suuremad papagoid, sinine ja punane triip peal. Keset linna! Küll nad alles sädistasid! Aga nad pididki olema aktiivsemad just hommikuti ja õhtuti, kui päike veel nii kuum ei ole. Nagu vist kõik loomadki! Kängurud on ju ka just hommikul ja õhtul aktiivsemad. Ja olgu veel ära toodud et eile, siin imelises aias kuulsin ma mingit väga imelikku häält! Ei oska seda mürinat kirjeldada, aga mingi loom seda tegi siin ööpimeduses. Tahaks hirmsasti teada kes see oli :)

Ookean! Oi kuidas mulle need lained meeldisid! Ja meie host Belinda ütles et see pole veel midagi, et need võivad ikka kõvasti suuremad olla. Täna on õues tuuline, tahaks ookeani äärde! Seal on kindlasti täna need veel suuremad lained.

Aga kuidas siis mulle Austraalia tundub? See on tõeline Päikese maa! Siin on tõesti palju rohelist ja puid (Maria, siin on ikka suht palju palme!) ja suured tühjad maad.. soe on! Lausa palav! Eile oli küll ikka väga palav mingi kell. Ma ütleks et umbes nagu Eesti suvi parematel päevadel. Aga Belinda ütles, et eile oli üsna kehv ilm ja et üldse on praegu kehvad ilmad, et eelmistel jõuludel näiteks oli 47 kraadi sooja! Isver! Ma ei tea küll mismõttes see ilm halb on.. siin on tõeline suvi! Eile ma varjasin end Päikese eest, aga täna ma panen rätiku pähe ja võtan ka nats päikest ilmselt (Jah emps, ma hoian rätikut ilusasti peas, ära muretse :)) Köha ja nohu on taandumas igatahes.

Eile tutvusime Perthiga. Ma ei tea kuidas Kristjanile tundub, aga mulle sai päevalõpuks Perth juba üsna selgeks. Vähemalt kesklinn. Hea on see, et seal on tasuta transport. Kolm erinevat liini, sinine, punane, kollane Kass. Ehk Cat- Central Area Transport. Mõistlik ikka, et see tasuta on. Ja me kasutasime kohe seda, tiirutasime nendel liinidel ringi nagu Zombid, väsimus andis ikka kõvasti tunda. Eelkõige just magamatus. Mulle Perth meeldib, täpselt paraja suurusega linn, ei ole liiga suur ega liiga väike. Mõnus. Ja inimesed on nii lahked ja sõbralikud! Meilt küsiti pidevalt et kuidas meil läheb ja kust me tuleme ja kuhu läheme. Otsisime tükk aega head söögikohta, aga lõpuks, peale tundidepikkust otsimist lõpetasime ikka vanas heas McDonaldsis (nagu Londoniski :)) Tervitused siinkohal Kaisale!

Täna peaks siis ilmselt uurima panga asja ja endale siia mingi konto tegema. Ja lisaks veel kõnekaardi vms. Eile olime tublid ja hakkajad ja käisime Austraalia maksuametis, taotlesime endale TFN numbri mille saame paari nädala pärast kätte Perthi postimajast. See on üks tähtis number, ja kui meil seda ei oleks, läheks meie palgast edaspidi 45% Austraalia riigile. Meie aga leidsime et seda on liiga palju ja läksime ruttu seda taotlema :) Lisaks käisime immigratsiooni ametis ka, võtsime viisakleebised endale passi, et oleks uhkem :) Eks mingi aeg peaks siis tööd hakkama otsima, arvatavasti paari päeva pärast. Esialgu natuke puhkame ja naudime OMA ISIKLIKKU MAJA ja ookeani lähedust. Piltidelt näete :)