Roadtrip

Kadi: Ja jalle on aeg uueks pikemaks sissekandeks. Roadtripi ajal pidasin ma reisipaevikut oma vihikusse, ja ma olen liiga laisk selleks, et KOIKE siia ymber trykkida, seega koik see mis siin kirjas on, on lyhidalt ja kokkuvotvalt oeldud. Katsun ikka tahtsamad asjad siia kirja panna. Niisiis; siit tuleb meie roadtripi lugu-

Koik sai alguse sellest, kui me lopetasime oma too Manjimupis ja otsustasime puhata. Leidsime reisikaaslasteks endale belglase Michaeli, prantslase Cedricu ja lisaks veel 2 tydrukut, yks prantsusmaalt, teine belgiast, aga raakis ka prantsuse keelt.

1. paev

Saime koik esimest korda kokku Billabongi ees kokku. Tutvusime ja raakisime ees seisvast reisist. Alice ja Charlotte jaid Freosse 2ks paevaks hostelisse, meie laksime caravan parki. Ostsime olut ja tutvusime teineteisega.

2. paev

Linnas kaik. Viisime minu katkise laptopi postkontorisse ja saatsime Eestisse. Aga kovaketta jatsime endale siia. Seega on meil koik ikkagi olemas ja pilte saame ka panna selle peale niipalju kui tahame.

3. paev

Meie tripi toeline algus. Saime jalle koik kokku ja laksime poodlema- niiiipalju syya ostsime, peamiselt purgitoitu. Hea lihtne ja saab kiiresti valmistada.
Votsime suuna Busseltoni poole, labi Bunbury. Seal lootsime naha delfiine, Bunburys on lausa ,ingi eraldi keskus delfiinide uurimiseks, aga meie neid tookord meres siiski ei nainud. Pidevalt tundus, et midagi nagu oli, aga tegelikkuses olid need vist siiski ainult lained. Edasi Lake Clifton, thrombolites (tromboliidid?). Ilm oli ilus nagu ikka. Ohtuks Kookaburra Caravan Parki Busseltonis. Ohupallid, frisby, olu ja suur potitais spagette.

4. paev

Busseltonis oli tegelikult 1 tore asi- Busselton Jetty, ehk siis pikk muul mis ulqtus merre ja selle pikkus oli 1,8 km. Aga meie sinna loppu siiski minema ei hakanud ; pohimotte asi, ei tahtnud raha raisata sellise asja peale. Eestis on minuteada enamus muule ikka tasuta, eriti kui pead omal jalal kondima eksole. Tegime pilte ja nautisime ilusat ilma ja sinisinist vett. See vesi seal oli nagu muinasjutus- nii nii helesinine !
Edasi votsime sihiks yhe reptile parki, ehk siis.. mm.. roomajate park ? igatahes oli seal palju erinevaid usse ja sisalikke ja kilpkonnad ja muud elukad. Muidu nagu tavaline koht, aga sellel oli 2 suurt erinevust, mis tegid selle koha eriti ponevaks minu jaoks : esiteks see, et koik need loomad liikusid oma puuris. Ma maletan, et Tallinna loomaaias naed madusi ainult magamas. Nad on kusagil puuri nurgas ja suurt midagi sa ei nae, aga siinses pargis olid nad koik nii aktiivsed ! roomasid ringi, nagime kuidas 1 neist neelas valge hiire alla ja nagime kuidas 2 madu omavahel mangisid ja iga puuri juures toimus midagi. Ikka ja jalle poordusime tagasi eelnevate puuride juurde. Teine ponev asi oli see, et me saime koik oliivi pyytonit oma olgadel hoida. Oi see oli ponev. Kui mulle ikka suur madu olgadele pandi, siis oli jube kyll. Aga see oli vaga sobralik madu ja mulle ta taitsa meeldis kohe. Jalle uus ja ponev elamus.
Edasi oli meie sihiks meile juba tuttav Margaret River. Teepeale jai yks ilus vaatekoht kus olid niii suured lained- ja need olid vaheldumisi tumesinised ja siis jalle laguuni helesinised. Super ! Margaret River oli ysna kallis koht. Oobimine 13 dollarit per person yhe oo eest.
Ohtul laksime randa seda oiget Margaret Riveri suuet otsima. Jogi seal toepoolest oli, aga mereni ta valja ei joudnudki. Napilt 15-20 meetrit jai puudu. Aga ilus oli seal paikeseloojanguga. Vaga ilus ja jallegi suured lained.

5. paev

Lisaks sellele, et MR on tuntud surfarite seas, on ta ka tuntud veinipiirkond. Votsime eesmargiks kylastada monda degusteerimiskohta. Ja seda muidugi tasuta. Leidsime juhuse tahtel yhe vaga ilusa veinimoisa. Voyager Estate. See oli nii ilus valge mois kauni roosiaiaga. Seal sees saime nii palju erinevaid veine maitsta. Ikka neid koige paremaid ja koige kallimaid. Ja head nad toepoolest olid ka! Jalutasime veel natuke selles kaunis aias ja asusime jalle teele. Muide siin voivad ka autojuhid juua alkoholi mingis teatud koguses.
Peale veinimaitsmist ootasid meid ees koopad. Lake Cave. Meie Krissuga sinna sisse ei lainud, sest me olime juba eelnevalt kainud Jewel Cave nimelises koopas.
Peale koopaid soitsime otse lounasse, et naha koige lounapoolsemat laane-austraalia punkti; kus kohtuvad kaks suurt ookeani ja kus on valge tuletorn. Nagu ikka, oli see ymbritsetud suurte lainetega ja sinisinise veega. Tuletorni tippu me ei lainud, kyll aga kolasime ringi selle ymbruses ja sealselt platvormilt avanes ka vaga ilus vaade. Ja yleyldsegi, et koik teaksid, siis Eesti tuletornid on ikkagi kordades suuremad ja korgemad ja uhkemad. Cape Leeuwin oli selle koha nimi. Leeuwin vist tahendas emalovi vms mingis keeles.
Oobimiskohaks sai seekord yks kaunis kampingukoht Alexandra joe aares. See jogi oli suureks leevenduseks peale pikka ja palavat paeva. Nii kui telgi olime yles seadnud, jooksime koik vette ! vaga monus ! ja yldsegi oli vaga tore ohtu joe aares.

6. paev

Hommikul arkasime kookaburrade laulu peale jalle yles. Nad on ikka eriti larmakad monikord. Hommikuseks varskenduseks laksime koik jalle ujuma. Teekond Pembertoni poole. Paevaplaan nagi ette turnimist puu otsas, ehk siis 75 m puu otsa. Bicentenniau puu vms oli selle nimi. Ma ronisin ainult poole peale, see ei olnud ikkagi naljaasi. Pealegi olin ma juba eelnevalt yhe teise puu tippu roninud. Tookord oli see siis 53 meetrit (Diamond tree). Seal oli ka piknikuplats, tegime jalle hasti vyrtsikaid kiirnuudleid. Siis jatkus meie tripp Walpole poole. Teepeale jai yks suur karri mets. Karri on siin yks uur ja tahtis puu. Suur paks puu. Ma ei oskagi seda kirjeldada. Kes tahab see voib google kaudu uurida. Igatahes nagime 3 kangurut ka hyppamas seal metsas. See pole muidugi mingi ime, kangurusid on siin igalpool. Kampingukohaks sai Fernhook Falls, ehk siis yks jallegi kaunis koht looduskaunis kohas, kus oli ka vaike kosk voi midagi. Praegu on suvi ja veetase on igalpool madal seega seal suurt vett ei olnud. Kyll aga olid seal yhed suured kivilahmakad ja punane vesi. Tapselt nagu Eesti rabades ja soodes. Ainult mina ja Kristjan ei kartnud seda vett, sest seal olid lubavad sildid mis lubasid ujumist, aga teised kartsid seda tumedat punast vett. Narrid, vesi oli pealt niiiii soe! Pohjast muidugi kylm aga see ei hairinud. Monus oli ujuda sellises tugevas kontrastis.
Aga jah, kampinguplats oli ilus ja monus vaikne. Linnulaul ja muidugi karbsed. Neid oli kohe eriti palju ja mida pimedamaks laks, seda rohkem tuli ka sääski.

7. paev

hommikul unustasime oobimise eest maksta ja tagasi enam ka ei hakanud minema. Siin Austraalias on selline asi rahvusparkides ja mujal ka, et pead ise raha kusagile ymbrikusse panema ja siis selle yhte kasti. Seega maksad ise, keegi sinult raha ei vota. Ma olen kyll mitu korda moelnud, et jataks maksmata, nagu ikka eestlasele kohane, aga ei, yldiselt oleme me ikka ausaks jaanud ja igalpool maksnud.
Paevakava nagi ette kylastada Walpole giant tingle treed, ehk siis yks suur suur puu, mis on alt, seest tyhi. Siis veel circular pool mis oli jallegi yhed suured kivilahmakad punase rabaveega. Ilus.nii on raske kirjeldada, me peaks siia lisama ikka palju palju pilte et oma roadtripi natuke ilmekamaks muuta. Ja vabandan juba ette, kui markate grammatika vigu, pean tunnistama, et ei ole kerge eesti keeles kirjutada. Aga see selleks. Sellel paeval kylastasime veel treetop walki. Nagu nimigi ytleb siis avanes meil voimalus kondida mooda puude latvu. Latvadele oli ehitatud rada midamooda sai kondida. Kohati 40 meetri korgusel. Vaga ilus vaade.
Edasi votsime suuna Denmarki ja Albany poole. Ehk siis Taani ja Albaania poole. Just sellised nimed nendel linnadel olid. Teepeale jai aga veel yks suur elamus. Dinosauruste ja papagoide park. Seal nagime suuri skelette, saime kaes hoida yht lizzardit nimega George. Uurisime skelette ja nagime, et meie poole jalutas yks valge kakaduu Eddy, ta tuli minu juurde ja toetas oma pea mu jala vastu. Pargitootaja seletas, et ta ootab, et ma teda kukla tagant silitaksin. Avv. Nii armas. Edasi laksime oue. Oi seal oli nii palju erinevaid varvi papagoisid ja me saime nendega mangida ja kaepeale votta aga nad ronisid ka olgadele ja pahe.. hehee.. jalle yks unistus mis sai teoks.. nyyd ma tahan endale ka papagoid. Seal olid ka suured, need oiged piraadipapagoid aga need olid puuris. Kui lahemale laksime ytles yks neist selgel haalel HELLO nagu inimene. Olin yllatunud, nii age! Ja seal oli yks punane kes ytles KADI KARRON  meeldis. Igatahes olid seal veel kangurud ka, laksime nende aeda, topsid kaes, mille sees oli nende toit. Yks suur kanguru tuli meie juurde, taitsa hirmus oli alguses, aga ta oli sobralik ja nii ilus. Andsime talle ja parast ka teistele syya ja tegime palju pilte. Nii monus lahedane kontakt nendega. Super! Ja seda koike 12 dollari eest! Nice
Einestasime ja suure palavusega soitsime edasi. Denmarkist soitsime lihtsalt labi, seal polnud midagi erilist. Ees ootas Albany. Vot see oli ilus linn ookeani kaldal. Palju eramaju, ei mingeid korghooneid, ydini armas linn magede vahel. Leidsime vaga ilusa caravan parki. Seal oli helesinine bassein ja mullivann. Kaisime ookeanis ujumas, jalle suured lained, monus. Kaisin ookeanikaldal jalutamas ohtul. Pimedas. Vaga ilus oli.

8. paev teisipaev 03.02.09

kaisime krissuga hommikul ujumas ja mullivannis ka. Vihma sadas, me olime ainukesed seal. Siis laksime autoga Albany peale. Frenchman Bays olid koige suuremad ja ohtlikumad lained mida ma seni nainud olen. Ja lopuks ometi me nagime ka delfiine!!!! Ujusid seal samas kambakesi, koik olime roomsad. Edasi The Gap ja Natural Bridge. Molemad vaga ilusad, suured ja voimsad. Edasi Blowholes. See oli koht kus suurte lainete korral naeb laineid kivide vahelt valja purskamas. Nagu geiser vist. Meie kuulsime ainult suurt myhinat ja nagime “suitsu” sealt valja tulemas. Hea seegi.
Vaikne monus ohtu caravan pargis. Nagime mingit looma ohtupimeduses, suurem kui rott, umbes janese suurune. Ei teagi mis loom see oli. Ja siis tuttu.

9. paev

kell 8 laksime krissuga jalle vihmasajus ujuma ja mullivanni. Monus aratus ja varske olemine garanteeritud. Hommikukohv ja sook ning jalle pakkimine. Ees ootas pikk soit WaveRocki poole, 340 km kaugusele. Kuulasime autos eesti muusikat. Me raagime Kristjaniga omavahel inglise keeles reisi algusest peale muide. Kui keegi midagi inglise keeles siis on karistus 10 kykki voi 10 katekoverdust. Yhesonaga siis peale pikka soitu olime kohal, suur suur kivilaine oli see!!! Tegime tyypilise turistipilte ja ronisime laine peale. See on hasti hoitud saladus see mis waverocki peal on, seal on suured kivid ja sealt avaneb miljoni dollari vaade mis ulatub kaugele kaugele. Ilm oli paikeseline ja vaga palav. Ikkagi sisemaa. Nagime ara ka Hippos Yawni- suurehaigutava joehobu kivi! See koik asub Hydeni kylajuures, in the middle of the nowhere. Annab ikka soita, aga noh, Nullarbor on veel ees. Igatahes kui autos on hea muusika siis on koik hasti. Tagasiteel ajasime yhe mao alla. Jaime seisma ta oli veel elus, vingerdas seal. Ta oli pruuni varvi, voibolla brown snake. Cedric tappis ta ara, et ta ei piinleks. ahjaa, hudeni poole soites oli teel Bobtail, peatusime ka siis ja tegime temaga tutvust, ta ajas suu laiali ja oli tore. Aitasime ta turvaliselt yle tee.
Oobimiskoha leidsime Raventhorpe caravan parkis. 26 dollarit oo. 6 inimese peale kokku. Soodne.

10. paev

see paev moodus soites Raventhorpeist Esperancei kus ootasid meid kaunid paradiisirannad. Yks mida esimesena nagime oli koige ilusam rand mida ma yldse oma elus nainud olen, see asus Ocean Drivei aares, peale Pink Lake; mis polnudki roosa. Seal rannas oli lumivalge liiv ja vesi oli heletyrkiis-sinine. Valgete lainetega moodustas see nii ilusa paradiisi. Ja seda niikaugele kui silm ulatus. Hasti romantiline, Imeilus. Ohtuks jaime Esperance caravan parki, ookeanivaatega murulapile. Brilliant!

11. paev

hommik algas jalutuskaiguga ookeani aarde et tutvust teha merilovi Sammyga. Ta on vabaduses elav wild animal kes tihti kaldaaares, muuli lahedal ujub. Ilm oli hall aga meiegi nagime Sammyt ja tuju laks paremaks. Edasi ootas meid Cape Le Grand rahvuspark. Magede vahel ja jallegi helesinised rannad. Hellfire Bay. Isegi ilma paikseta olid need nii ilusad. Korjasin vanaemale kivi sealt. Ja edasi siis suund Adelaide poole labi suure ja pika Nullarbor Plaini. See tahendas aga pikka soitu. Norsemani linnast algas Nullarbor. Soitsime veel tund voi paar kuni leidsime sobiva oobimispaiga. Oli imeilus paikseloojang ja palju ponevaid haali kui pimedaks laks. Hoia alt Nullarbor, siit me tuleme!!!

12. paev NULLARBORI PAEV

Koigile teadmiseks, Nullarbor on pohimotteliselt korb, kust laheb labi ainult yks tee ja see on taiesti sirge umbes 1200 km l6ik ilma puudeta. Null Arbor on ladina keeles ILMA PUUDETA.
Nagu nimigi ytleb siis see paev oli tais Nullarbori. Kell 8 hakkasime hommikul soitma. Jq terve paev moodus autos. Vahepeal tegime pissipeatusi muidugi bensukates aga yldiselt soitsime koguaeg. Laane-austraaliast sai louna-austraalia. Maapind endine, flat, ilma puudeta, poosad, ilm vahelduv, yldiselt palav, paike kytab ja taevas sinine. Seal oli Austraalia pikim taiesti sirge teeloik, 146 km. Oobimiskohaks sai tyhjust tais parkla keset korbe. Bushcamping. Seadsime laagri yles ja Cedric tegi maitsva ohtusoogi ja seal me istusime. Tuuline ilm oli. Kuu oli nii ere, et pimedusest polnud juttugi. Olime soitnud umbes 900 km.

Ps ! yhes bensukas nagime ringi hiilimas 2 dingot. See oli esimene kord kui neid nagime. Ei tea kas olid segaverelised voi ei, aga kerge judin kais labi kyll. Aga need 2 olid ysna arglikud.

13. paev

hommik oli jalle hall ja pilves, tibutas natuke. Kiire hommikusook ja kohv ja jalle autosse. Ees ootasid sajad kilomeetrid ja siis olime Cedunas. Meid ootas puuvilja kontrollpunkt. Nimelt Laanest lounasse ei tohi puu ja juurvilju transportida kuna nad kardavad mingeid puuviljakarbseid. Pugisime niipalju kui jaksasime ja soit vois jatkuda. Nullarbor sai labi. Edasi Port Lincoln. Smoky bay ei olnudki suitsune ; aga hall oli ta kyll. Soit jatkus mooda ookeaniaart. Point Labatt- sealionite koloonia. Seal oli neid ysna palju, pikutasid ja ujusid seal. Ohtuks Venus Bay caravan parki, kus enamus inimesi olid vanurid. 22 dollarit oo, vaga odav. Meie plats oli mere aares. Tuuline ja telk tahtis vagisi lendu minna. Vanurid hoidsid meil silma peal. Rand oli tais vetikaid nagu Eesti rand. Tegime pastat ja vaatasime Flight of the Conchordsi. Kellel huvi see uurib ise valja mis asi see on.

Ps! Baird Bay lahedal kylastasime yhtesi suuri kivisi ka. Nad olid keset poldu, yks oli nagu Waverock. Vaga ilus vaade, nende nimi oli Murphy vms. Ja seal kohtasime ka yhte soome kutti kellega olime eelnevalt Perthis suhelnud. Austraalia on ikka nii vaike! 

14. paev

hommikul arkasime naarbite valju Gday ja Hows going, mate lausete peale. Jokutasime kaua hommikusoogiga. Seejarel suund Talia poole. Seal oli 3 vaatamisvaarsust.
1- monument hukkunud naisele. Seal olid koige suuremad lained mis me seni nainud olime. Voimas! Umbes 5-7 meetrit korged!
2- Nature Tub. See oli kyll veest tyhi aga vaga ilus. Jalle suured lained.
3- Koobas. Ilus. Nii selge vesi.

Edasi pikk soit Coffin Baysse. Teepeal nagime keeristormi pollupeal. Lootsime syya austreid, aga koik kohad olid kinni ( coffin bay pidavat olema austraalia austrite pealinn). Oobimiskohaks coffin bay national park.

15. paev

Hommikul arkasime, pakkisime asjad ja OFFROAD!!!
Seal oli 55 km rada mis oli ainult liivast ja kruusast. Vahepeal soitsime konkreetselt rannas, liiva peal. Merest 4-5 m kaugusel. Nagime palju loomi- kanguruid, emusi, janeseid, bobtaile. Seda viimast hoidsime koik kaes ka. Nii armas on ta. (Ja see on see paev kus Cedric hakkas jalle suitsetama, peale 2 nadalast pausi). OFFROAD kestis kokku 6 tundi. Ahjaa, merekarbi rand oli seal ka. Nii palju ilusaid merekarpe. Oleks tahtnud nad koik koju kaasa votta; moned ilusad votsin kaasa. See koik toimus Coffin Bay poolsaarel.
Kella 3 ajal soitsime port lincolni poole. Caravan parki. Seal olid yhed pingviini moodi, aga peenikeste ja pikkade jalgadega linnud. Saime jalle dushi alla ja meil oli jalle elekter. Vaatasime filmi.
Ohtul laks vaga jahedaks, oli selge taevas ja taiskuu.

16. paev

kell 10 laksime port lincolniga tutvuma. Polnud koige huvitavam linn , lounaks laksime austreid sooma, mida me kumbki polnud varem proovinud. Need olid vaga maitsvad. Edasi port augusta poole. Tydrukutel oli koigil koduigatsus ja see oli paev kus koik 3 tydrukut poetasid vaikse pisara.
Mida pohjapoole joudsime seda ilusamaks loodus muutus. Olime outbacki aarel ; palju vaikseid armsaid kylasid, taamal suured maed ja kaunid vaated. See oli esimene paev austraalias kus ma nagin toeliselt ilusat ja monusat ohtupaikest. Teepeale jai veel paar kyla ja edasi laks tee magede vahelt labi. Oi kui ilus see oli ! maed olid hoopis teised kui sotimaal aga ka vaga ilusad ja voimsad. Oobimiskohaks valisime koha nimega Melrose. Melrose Place, hehee. Vaga vaike caravan park aga see oli tais valgeid kakaduusid. Ja siin nad kadistavad- sadistavad puuotsas ohtuotsa ja ilmselt ka hommikul vara.

17. paev

Jep, muidugi olid varesed jalle platsis ja siis saabus suuuuuuuuuuuur parv valgeid papagoid, terve taevas oli neid tais. Aga onneks olime selleks ajaks juba yleval. Caracan parki omanik laksas piitsaga, et nad minema lendaksid. Edasi algas soit Barossa poole, see on tuntud veinipiirkond. Lehmanni veinitehases degusteerisime jalle. Veinid olid vaga head, aga teenindajad suhtusid meisse suht yleolevalt, kuna me olime backpackersid (see on minu arvamus). Edasi suund Adelaide poole, kuhu joudsime ohtupaikeses. Nii armas linn, vanaaegsed majad vaheldumisi uutega, palju kirikuid, vaga monus ohkkond. Oobimiskohaks jalle caravan park, 12 dollarit oo eest. Oleme 4 ood siin ( 3 paeva). Panime Krissuga endale vaikse 2 inimese telgi yles.

18. paev reede, 13.02.2009

13 ja reede moodus Adelaidega pealiskaudselt tutvudes. See linn meeldib mulle vaga. Tegime plaane jargmiseks paevaks. Palju on naha ja teha.

19. paev laupaev; 14.02.2009

Sobrapaev. Kallid sobrad, meil ei ole telefonil krediiti praegu, ei saanud yhtegi sonumit saata, aga ILUSAT SOBRAPAEVA 
Meil moodus see paev siis toeliselt Adelaidega tutvudes. Me olime juba eelnevalt valmis moelnud plaani mida me tahame naha ja kuhu tahame minna. Niisiis kylastasime Adelaide aborigeeni kunsti muuseumit, siis Adelaide muuseumit, mis oli nagu ajaloo muuseum, edasi kiiresti kunstimuuseumisse, kus ma oleks tahtnud muidugi kauem olla, see oli nii suur ja ponev. Aga kell oli juba palju ja me lippasime botaanika aeda. Muideks, koige toredam oli see, et need koik muuseumid olid TASUTA. Eestis pole vist yhtegi tasuta muuseumit, voi vahemalt on koige suuremad ju tasulised. Siin olid need koik aga tasuta. Vaga tore. Eestil jalle midagi oppida. Pealegi saime endale tasuta giidi ka, nii et jah, ikka hoopis teine asi. 
Kell oli juba palju ja me laksime Chinatowni sooki otsima. Peagi leidsime end vaga uhkest restonanist, aga mis seal ikka, ikkagi Valentini paev ju. Ja mis koige toredam, see polnudki yldse nii kallis.
Ohtul oli siin ookeani aares nii ilus paikseloojang, istusime tykk aega rannas, soime sokolaadi ja joime limonaadi ja tegime pilte. Vaga ilus paikseloojang oli, tais palju ilusaid varve. Ideaalne ohtu lopetamaks sobrapaeva.