Ettekanne

Hihii!
Kes tahavad meile head-paremat saata, siis meie postiaadress on jargmine:

Kristjan Einroos and Kadi Karron
P.O Box 102
Great Northern Highway
Fitzroy River Lodge
Fitzroy Crossing
6765 WA
AUSTRALIA

Haid-paremaid soove v6ib ka saata :)






Kristjan jutustab: No tere jalle siitmailt! Kuna vahepeal pole midagi erilist juhtunud, siis ei ole teid ka mingi suvalise blablablaaga tyydanud. Lihtsalt vaike update olukorrast Fitzroy Crossingu nimelisest suurlinnast. Toost ma seekord pikemalt raakima ei hakka. Pisike lyhikokkuvite ainult. Safari telgid, mida ma teenindasin, pole enam vaga busyd ja hakkasime neid vaikselt maha votma, kogume kogu kraami (airconditionerid, kylmkapid, toolid, lauad, voodid jne) kokku ja viime lattu. Selle kuu lopuks peavad koik Safari telgid maas olema. Tootunde tuleb 2 nadala kohta 90 ringis. Nii et vaga hullu veel pole, aga paari nadala parast voib see oluliselt vahemaks jaada, mis ei ole sugugi hea uudis rahalises mottes. Teine asi, mis ma siinkohal oelda tahtsin, et need honghonglased ja taiwanlased on osad ikka paris maunid. Ykskoik, mis neile oeldakse, ikka teevad risti vastupidi ja niivord aeglaselt, et syda laheb pahaks. Miskiparast on nad ikkagi otsese ylemuse Steve lemmikud. Niipalju siis sellest. Praegu telekast naitas kah yht taolist, mingi aasia naine Sydney lennujaama tollis, kott deklareerimata kaupa tais ja midagi aru ei saa, trahvi ei maksa ja ara ka ei lahe. Tyypiline asiaat ma ytleks. Ma pole mingi rassist, aga umber 97 protsenti siinkohatud asiaatidest tuleb lahterdada maunluse valdkonda. Asjalikud ja toredad voib kahe kae sormedel kokku lugeda, moned naited: Jovi, Karen, Lee, Jiny, Yeop, Harry, Rocky, Jade ja Sophie. Rohkem kyll meelde ei tule.

Kuna meil oin nyyd 2 nadala kohta 3 vaba paeva, siis kaisime vahepeal ka Broome nimelises vaikelinnas. Seal ikka elu kaib, mitte nagu siin. Rannal peesitamine oli vaga monus vaheldus. Vesi oli 28 kraadi, valjas 40 ligi, seega vesi nii soe ei tundunudki. Pooleteist tunniga onnestus ilusasti ara poleda loomulikult. Ja sain mingi stingeri voi jellyfishi kaest poletada kah pealekauba. Aga see oli pisikene ja polnud hullu midagi. Broome on ikka suurlinn vorreldes Fitzroyga, hehee, shoppasime ja ogisime MacDonaldsi eineid, kaisime maailma vanimas siiamaani tootavas valikinos Balibo nimelist filmi vaatamas, Wooky ja Romy ostsid taiesti syydimatult 8000 dollarilise auto (kuigi algselt tahtsid osta 2000 dollarilise), vaiksed eined restoranis ja moned olled ja 2 paevane Broome puhkus saigi labi. Aa, pohiasja unustasin ara. Nimelt Broome pohiline vaatamisvaarsus on nn Staircase to the Moon, ehk trepp kuule vmt. Seda saab naha 6 korda aastas ja meie sattusime just sel ajal sinna. Sadu inimesi oli kogunenud Town Beachile jalgime kuu mere tagant tousmist ja imeilusat valgusemangu, kus jai mulje nagu ookeanis tekiks valgusetrepp otse kuu peale. Ma olin ametis rohkem pildistamisega, aga taitsa tore oli see asi, paneme moned pildid ka siia. Aga sinna voime veel sattuda, kui siin lopetame. Jaab tee peale. Kadi soitis tagasi, mina magasin korvalistmel, igasugused lehmad ja hobused tsillisid tee peal, ma ei nainud midagi. Vaga populaarne asi siin Austraalias on Ice Coffe, ma ei tea, Eestis see minu meelest suur hitt ei ole, kuigi ma suur kohvisober kunagi olnud ei ole. Samal ohtul, kui me Broome'is olime, oli Fitzroys kova sahmakas vihma tulnud, shower nagu siin nimetatakse. Vihmahooaeg aga veel siiski alanud ei ole, idee jargi peaks see tulema detsembris. Eks paistab.

Chrisi ja Frankyga mangin siin vahetevahel tennist. Tavaliselt voidan. Franky raakis, et oli kunagi vaiksena mingis tenniseakadeemias isegi kainud, aga peale seda pole manginud. Esimene kord kaotasin talle, teine kord olin aga Chrisiga harjutanud ja panime 50 dollarit vahele. Mangisime 5 setti ja mina voitsin. Alustasime kell 8 hommikul ja lopetasime 10.30 paiku, vaga palav oli juba siis, uskuge mind. See selleks. Ise arvasin, et olen juba ilgelt hea mangija. Senikaua, kuni paar paeva tagasi Kadi filmis 5 minutit minu ja Chrisi mangu. Parast arvutist vaatamist oli selge, et tennisest on asi vaga kaugel... vagavagavaga kaugel. Ise valjakul olles tekib kyll tunne, et pall lendab 200 km tunnis ja liigutused on vaga kiired ja sujuvad. Illusioon. Aga tore mang on ikkagi.

Teine uus hobi on ka tekkinud siin (uskuge mind, muidu manduks paris ara siin 40 kraadises paraporgus), nimelt pokkerit saab veidi mangitud. Esimene mang vaga hasti ei lainud, uus asi vajab harjumist. Igayks paneb 20 dollarit mangu ja voitja saab kogu poti endale. Teisel korral oli 5 mangijat, pot 100 doltsi ja onnestus see koju tuua ilusasti. Nii et gamblinguga olen siiamaani 110 dollarit plussis. Tegelt 20 dollarit tuleb veel maha votta, kuna Derbys ja Broomes kaies ostsime Kadiga neid kraabitavaid loteriipileteid. Moned piletid olid ka voidukad, aga votsime voitude eest uus pileteid niikaua kuni sai, aga suurt voitu ei tulnud. See selleks. Jousaalis kaime aegajalt ikka ka, aga mitte nii tihti kui alguses. Peaaegu pooleteist kuud oleme siin olnud juba, aeg on kiiresti lainud, kui tood jatkub, siis oleks hea meelega poolteist kuud veel ja siis vaataks edasi kuskile. Kuna meie viisa lopeb novembris ara, siis pikendasime viisat aasta vorra. Aga paris lopuni seda ei kasuta, jargmise aasta suve alguses tahaks Eestise tagasi tulla, Kadi peab libedasoidu tegema ja ta pisikene ode lopetab Kose Lasteaed-Algkooli. Noh, mina siinkohal lopetan, eks paistab, kas Kadi viitsib ka sona sekka oelda.
Kadi: mina ei tea, ma ei oska praegu midagi oelda, kirjutan teinekord pikemalt.