Uus postitus

Hei hei, lapsed! Tana on juba 13.juuni.
Ma pole juba ammu miskit pajatanud Teile, kuna pole ausalt oeldes ju midagi kirjutada olnud kah. Rutiin on tekkinud ja mis ma sellest ikka jahun siin. Lihtsalt pisikene update olukorrast. Koige suurem uudis on hetkel see, et Kadi laks siis paariks nadalaks Eestisse ja ma pean nyyd yksinda hakkama saama :). Tana hommikul ta siit ilmast lahkus, saatsin ilusasti bussi peale ara ja millalgi juuli alguses tuleb tagasi, samas hea kah, ei pea synnipaeva kingitust otsima hakkama, hoiab aega ja raha kokku eksole, olete koik nous minuga, jah? Voite seda naljana votta, kui soovite, hahaa..
Paar nadalat tagasi juhtus selline asi, et mu super 65 dollariline jalgratas andis otsad, tagumine ratas tuli alt ara, mingi asi laks pooleks nimelt ja mul pole aega olnud tegeleda ka sellega, korra viisin parandusse, aga need maunid seal midagi asjalikku ei teinud, korras ta ikka ei ole. Peale seda ma siis hakkasin kaima tool joostes! Ma paris kindel ei ole, kui pikk see tee on, idee jargi 4-5 km. Jooksma oli ammu plaanis hakata, yhe korra enne seda kaisin ka vabatahtlikult, aga hammastavalt monusa laiskuse tottu rohkem tol korral ei kainudki. Nyyd aga eriti variante polnud ja 2 nadalat olen jooksnud toole ja tagasi. Mitte paris iga paev, kuna monikord, kui jalad liiga kanged on, lahen bussiga ja jooksen ainult tagasi. Mul on praegu olnud ainult ohtused vahetused, mis peaksid olema kell 16-23.59, tegelikkuses on asjaolud sellised, et mu vahetused venivad monikord tund voi paar pikemaks. Eile oli siiamaani pikim, lopetasin 3.00 hommikul. Nii et paris naljakas peolt tulevatel inimestel vaadata, kui mingi tont oosel kella 2-3 ajal rahulikult tee aares sorgib.
NOTA BENE!!! Nii see selleks, nyyd ma raagin, mis yleeile juhtus! Tagasi joostes on mones kohas pime nagu kotis ehk siis kottpime, votke kuidas tahate. Mingit taskulampi mul ka pole, kuigi parast yleeilset olen selle peale moelnud, et paneks pisikese kaevurilambi pahe. No, igatahes sorgin siis rahulikult, muusika klappides mangimas kui naen, et mingi auto seisab keset teed, tuledega minu poole. Vaatan, et mis toimub ja naen tee peal mingit suurt tumedat asja. Lahemale joudes avastan, et tegemist on minu meelest vagagi suure MAOvolaskiga! Nimelt tee peal tshillis rahulikult silma jargi mootes ligi 3 meetrine pyyton. Voib-olla on hirmul suured silmad, aga kui ma oleks mao korvale pikali visanud, siis oleks ta ikkagi poole pikem olnud, nii et ta vois isegi yle 3 meetri pikkune olla ja igavesti paks kah nagu filmis. Autojuht hoikas, et keep walking, ma siis laksin ringiga mooda, mulle nais, et madu vigastatud ei olnud, lihtsalt meeldis tee peal pikutada oosel. Auto oli ta nii narvi ajanud, et pyytoni pea oli pysti ja ajas hambad irevile ka, paris suur suu oli. Kui seda autot poleks olnud, siis ma oleksin talle ilusasti peale astunud (vaike vaheteade, Kadi saatis just smsi, et ta on Darwinis ja ootan jargmist lendu lennujaamas) ja ta oleks mu alla kugistanud nagu hiire. Hahaa, voite seda ka naljana votta, ise vaadake. Myrgine pyyton minu teada pole, aga ma ei tea, rynnata ikka voivad vist. Ja ma jooksen sealt iga oosel peaaegu labi, kottpimedas. Hmm. Vot selline lugu, pyksid jaid kuivaks siiski, uskuge mind.
Eile oosel tagasi joostes vaatasin tahelepanelikult igale poole, muusika keerasin ka kinni. Mingil hetkel ehmatasin kui yks suur koer selja tagant valja kargas, aga see oli vaga sobralik pontu ja jooksis ligi 3 km minuga kaasa. Turvamees. Oli julgem tunne kyll. Kui koju joudsin, siis oli kahju uks ta nina ees kinni lyya, teadmata, kas ta kodutee yles leiab, aga midagi yle ei jaanud, tundus tark koer olevat muidu, kui auto vastu tuli, laks kohe teisele poole teed.
Nonii, pajatus hakkab otsa saama siinkohal. Port Douglas on mulle taitsa meeldima hakanud, ikka taielik troopiline paradiis, vorreldes eelmiste pommiaukudega, kus me pikemalt peatunud oleme nagu Fitzroy Crossing, Manjimup ja Bundaberg on siin ikka kordades monusam monda aega olla. Koik teevad siin sporti, jooksevad, soidavad jalgratastega, jalutavad niisama, toredad inimesed, ilus loodus, troopilised metsad, palmid, 4 miili pikkune rand. Kuna mul enamus ohtused vahetused, siis paeval lebotan basseini aares, yle tunni aja ei kannata olla, vaga palav, aga vesi on monus jahe. Soome vaga tervislikult, igasuguseid puu-ja juurvilju, liha, kala, kartulit, makarone, too juures soon muidugi friikaid ja muud jura kah, aga see on vaike asi. Kuu aja parast olen nii vormis, et voiksin lausa maratoni joosta, vabalt.
Lauri korraldas mingi jalka MM-i ennustusvoistluse, igayks pani symboolse summa raha ja nyyd ennustame iga paev neid tulemusi, ma olen 2 paeva jarel liider, kuna enuustasin Inglismaa ja USA tulemuse ainukesena tapselt 1:1, mu taktika on lihtne, voimalikult palju nulle ja yhtesid, sest varavaid eriti lyya ei armastata tanapaeval. Ja niipalju jalgpalli MM-st. Mangud on siinse aja jargi oosel, nii et eriti jalgida neid ei saagi.

E-bayst olen endale ja Kadile ka raamatuid tellinud, yks tuli isegi nii kaugelt kui USA-st, paar tykki Inglismaalt, aga enamus Austraaliast, eelistatud on Terry Pratchett, Simon R Green, John Grisham, Kadi isegi loeb Grishamit ja Pratchettit :).

Tervitan koiki, kes meie tegemisi jalgivad, andke andeks, et postitused enam nii tihedalt ei ilmu kui varasemalt, aga see tuleneb lihtsalt sellest, peal fantastlilist Uus-Meremaad ei oskagi nagu enam siia kirjutada, kui midagi ei juhtu ja koik paevad on sarnased :)
Nautige siis Eesti lyhikest suve!!!!