Eestiskaik
Kadi: niisiis tekkis mul vajadus minna korraks Eestisse. Ise tahtsin ja loomulikult oli asja kah. Pealekauba sai nii monigi sober yle vaadatud ja kallstatud nii et hakkas kohe kergem. Lendamise ees oli mul alguses hirm, aga see kadus kohe kui esimene pikk lend seljataga oli. Kes veel ei tea, siis ma lendasin Singapuri ja Pariisi kaudu Helsingisse. Ja sealt votsin laeva. Ma taheldasin selle teekonna juures yht kummalist asja. Seda kuidas INIMESED muutusid. Austraalias on ju koik nii lahked ja sobralikud, alati uurivad, et kuidas sul laheb. Ja kui ei hakata sonadega raakima, siis naeratatakse, noogutatakse voi viibatakse katt teineteise suunas. Mida riik edasi, seda haruldasemaks asi jai. Kuni Eestini valja, kus tanavatel mitte keegi kedagi voorast ei tervita, talle ei naerata ega midagi. See tundus harjumatu. Aga siis ma juba olingi ise jalle Eestis ja koik see elu tuli jalle meelde. Et aga nii just ongi! Et see ongi eestlaste eripara! Ja las ta olla pealegi, las igayks nohistab oma nurgas midagi omaette :) ja ega loomulikult ei pea ju aitah ytlema laevameeskonnale, kes sind ohtu labi teenindas. Oh ei, oh ei. Kummaline see eestlaste suhtumine ikka. Aga sellega harjub ara. Kahe nadala lopuks tundus see mulle juba taitsa tavaline. Ma ise kyll iial selliseks enam ei muutu, aga ma saan nyyd aru teistest miks nad nii teevad- eestlaste vark. Igatahes oli minu Eesti-reis igati asjalik. Sain omad asjad aetud, inimesed yle vaadatud, peod peetud, ujumised ujutud (!) ja syda jalle moneks ajaks rahul. Nyyd voib jalle natuke aega teiselpool maakera reisida. Minu rannakud tagasi algasid 1sel juulil ja 2 juuli jai pohimotteliselt vahele. Koik mis ma nagin olid pilved. 24 tunni jooksul olin ma enamusajast pilves. Soin lennukitoitu ja magasin kui vahegi sain. Ja vaatasin filme ka loomulikult. Aeg laks kiiresti. Ja siis yhel hetkel nagingi all maapinnal seda PUNAST mulda, mida ma vaid siin Austraalias olen nii punasena nainud! Nii nii ilus! Ja kui veel lennukile soitis vastu yks oige aussie-mate, kauboi-kaabu peas, siis ma teadsin tapselt, et nii, olengi joudnud Austraaliasse tagasi. Jalle see kuumus ja niiskus koos! Jalle see sama ohk, hoopis teise lohnaga kui eesti ohk.
Ja siin ma nyyd siis olen. Peale moningaid sekeldusi ja arusaamatusi koige viimases lennujaamas joudsingi tagasi oma Port Douglasesse. Rocky ei olnud mind kaugeltki mitte ara unustanud ja Kristjanit oli ka jalle ylearu hea naha peale 3 nadalat. Aga no muidugi pidi ta kiiresti jalle ohtusesse vahetusse toole lippama.
Aga muidu on ka siin koik endine, justkui polekski vahepeal ara kainud. Eks ma loodan ka nyyd siinse ajaga harjuda ja too-rytmi peagi jalle katte saada. Ajavahest tingitud vasimus andis ohtul kella 6 paiku juba vaga tugevalt tunda- silmad lihtsalt ei seisnud lahti! Juba varem tegelikult tundsin seda, aga siis ma leidsin endale tegevust ja kaisin pikal poeskaigul. Hiljem 6 paiku aga ei saanud ma ise arugi kuidas ma filmi vaadates magama jain. 9 ajal arkasin yles, pahandasin enda peale, et hoolimata koigist pingutustest jain ma ikkagi magama, kaisin pesin hambad ara ja jain jalle tuttu umbes 10 ajal. Arkasin hommikul kell 10. nii et ikka paris pikk uni oli :) aga no kyll ma harjun sellega ykspaev kenasti ara :)
seniks aga kiiret kosumist mulle.
