Hea

Kadi:
Kuna mul oli tana esimene vaba paev siis ma otsustasin mere aarde jalutada. Koik ilmselt juba teavad, et mulle meri vaga meeldib, seega ootasin ma juba vaga millal taas mere aarde omaette mediteerima saan minna. Ja tana siis laksingi.
Maletan, et Eestis kui ma vette astusin, kiskusid jalad vagisi kylmast krampi. Siin on aga teised lood. Vette on monus jalutada, vesi on jahutav ja koheselt tunned, et see vesi ei olegi kylm, vaid taitsa monus. Laheb veel 10 sekundit mooda ja sa saad aru, et see vesi on soe. Nii et selles osas on kyll super hea meel jalle siinpool maakera olla.

Muidugi ma natuke igatsen Eestit ka. Vaheks jai seda kodumaal oldud aega. Ma ei saanudki nii vaga jagada oma Austraalia elamusi-tundmusi, millest on siiralt kahju. Oleks koigiga tahtnud ikka kauem koos olla ja rohkem jutustada. Siiski, room oli leida eest inimesed, keda ma nii vaga igatsenud olin! Aga eks seda jutustamist jouab teha ka novembris-detsembris. Siis jaame me ju molemad Kristjaniga Eestisse kauemaks kui 2 nadalat. Ja kyll see 5 kuud ka kiiresti mooda laheb. Nii et kannatust veel natukene.

Aga ookeaniaares oli tana hea. Monikord on nii hea minna ja istuda yksinda liiva peale. Monus soe tuuleiil, eemal suured maed ja lainetav ookean. Istusin siis seal niimoodi palmide all ja motlesin, et siin on ikka teine elu. Paratamatult on Austraalia mulle koduks praegu. Ja on seda olnud juba viimased 19 ja pool kuud.Arge nyyd pahandage selle peale eksole. Kui me siit pariselt nyyd oktoobri alguses lahkume umbes, siis hakkab ikka kahju kyll. Ikka vaga kurb saab see olema. Aga seniks me katsume ikka tublid toomesilased olla ja nautida seda ilusat elu mis meil siin on :) Kui ma vaid saaksid teid koiki korrakski siia toimetada, et te naeksite millist elu me siin elame. Ma luban, ma votan ykskord videokaamera randa kaasa ja siis naitan teile ka milline rand siin on :)

ps ! Meie siinses kodus on nyyd kokku 2 koera ja veel yks elanik, Michelle, bossi pruut.