kuu aega AUS-s

Teisipäev, 9 detsember, kuu aega Austraalias.

Kadi: Nonii.. nüüd on lood nii, et läksin mina siis ühel päeval tööle ja ilm oli halb- vihma sadas umbes pool päeva. Et kõik ilusasti kirja saada, tuleb alustada alguest: Mul ei ole õigeid jalanõusid, ainult oma heledad uhked nahast jalatsid (mis enam ei ole nii uhked). Ja mul ei ole ka pikkade varukatega asju siin kaasas, ainult minu helekollane hilfigeri dressikas. Ja samas kui nüüd järele mõelda, siis mul ei ole ka teisi pikki pükse, peale teksade. Ja nii ma siis olengi tööl käinud, oma heledate jalanõude, kollase dressika ja teksapükstega. Väga halb riietus vihmakäes töötamiseks. Ja nii siis juhtuski, et jalanõud said märjaks ja ma jäin haigeks. Ei olnud just tore olla pool päeva õunapuude vahel, jalad märjad, dressipluus läbimärg ja tuule käes õunu harvendada. Ja õhtuks, kui ma peale 8 tunnist tööpäeva koju jõudsin, oli mul pea tulikuum ja läks aina kuumemaks. Silme ees virvendas (seda pole enam ammu juhtunud) ja pea käis ringi. Oligi palavik! Võtsin 2 tabletti sisse, et saaks öösel magada. Niisiis ei olnud minust täna töötajat. Olen täna päevläbi vaikselt ja rahulikult siin kodus olnud, maganud, raamatut lugenud. Hommikul võtsin veel ühe tableti sisse, aga nüüd on jälle õhtu ja tundub, et ikka veel ei ole päris terve. Eks näis. Tuleb veel vist tabletti võtta, sest mul on homme kindel plaan ikka tööle minna. Täna peaks uurima, kas saab ehk kummikuid rentida, siis on homme kuivem olemine. Kristjan läks poodi shoppama. Meil on iga teisipäev, neljapäev ja laupäev shoppingu päevad. Siis viiakse meid poodi, et saaksime süüa osta.

Kristjan: Käisin siis šoppamas ära Manjimupis, Woolworthis. Arve oli 102 dollarit. 3 kotitäit kraami ostsin, peaks idee järgi siis nädalaks jätkuma, aga mine tea, ostsin makarone mõned pakid, kiirnuudleid, mune, 3 liitrise piima, hommikusöögihelbeid, suhkrut, kalapulki, kotlet(t)e, šokolaadi ja komme Kadile, teed, külmetusrohtu (mingi Coldrexi sarnane), 3 suurt saia, juustu (see on odavam kui Eestis minu meelest, kilone juust maksab umbes 8,5 dollarit), šampooni ja dušigeeli. Vot nii, eksole. Siin köögis on muidu suhteliselt raske löögile saada, see on asiaate pungil täis, täielik hiina köök n-ö. Peakski varsti endale homseks söögi kaasa tegema.
2 päeva korjasin nüüd avokaadosid, täitsa tore töö oli, madalamatelt puudelt sai niisama korjata, aga kõrgematel kasutasime redeleid ja ronisime ka niisama puu otsa. Esimesel päeval oli boss ise ka tööl, 46(vist oli)- aastane makedoonlane, turnis ka puu otsas ja kukkus korra alla ka, ise ütles, et parem las kukub boss alla, kui töölised. Väga asjalik boss oli. Homme vist jälle viinamarjaistandusse tööle, kell 6 läheb buss, seega 5.30 äratus. Asiaatide nimed mulle küll meelde ei jää kuidagi, kuigi nad on kõik endale mingid ameerikalaadsed nimed võtnud, arvatavasti reisimise ajaks. Ühe väga pisikese kuti nimi on Rocky näiteks. Mingite hiinakatega mängisin ükspäev pinksi ka, mõlemad said lüpsi, hahaa. Ma olen juba 2 inglise keelset raamatut siin reisi jooksul läbi lugenud, praegu on kolmas käsil. Tänan kõiki, kes mind sünnipäeva puhul õnnitlesid ja meeles pidasid! Miks keegi siis kohale ei ilmunud? Kas ei saanud kutset kätte? Olgu, ärge pikka viha siis pidage, ilusat õhtu jätku! K.

Pühapäev, 14.detsember

Kadi: ja kusjuures ma tean kõigu meie toas olevate noormeeste nimesid, peale ühe. Aga jah, alguses oli ikka suht raske aru saada kes on kes, sest nad tundusid kõik nii ühtemoodi! (kõik on aasiast).Nüüd tunduvad kõik juba natukene erinevad, isiksused :) Et teaksite, olen nüüd ilusasti terve jälle, täna on pühapäev, meie ainuke vaba päev nädalas. 6 päeva nädalas oleme töömesilased. Muide, eile, kui töölt tulime, siis meie boss pidurdas järsult, ja ütles, et vaadake ruttu välja. Vaatasime, seal oli üks suuuuuuur lizzard (iguana) ehk siis üks väga suur sisalik. Ta liikus kiiresti ja no tõesti, ta oli nagu väike dinosaurus, umbes 1 meetri pikkune. Ei olnud just eriti väike elukas. Ei mõnus on meil siin.. elu nagu Austraalias! Loomad on siin kindlasti teistsugused. Marite tegi pilti ka ruttu ruttu sellest loomast, eks paneme selle pildi ka siia millagi. Tahtsin veel teatada, et täna hommikul ma kuulasin eestimaiseid lugusid ja pisar voolas mööda põske. Rumal mina. Tegelikult tuli lihtsalt mingi salapärane Eestimaa vaimustus peale. Eesti on ikka väga armas ju :) ja siis ma veel mõtlesin, et hei teie seal, kes te kõik seda loete, kirjutage mulle! Ma nii tahaksin teist ju kuulda. Seega, kes vähegi mõtleb minu peale, andke endast märku. Ootan teie kirju aadressile kats_jotist@hotmail.com ja samas saab mulle endiselt smsida. Ka eesti numbrile :)


Kristjan: Tere hommikust! Nüüd on siis 12 tundi jutti magatud, raske töönädal seljataga. Täna on muuseas Rubeni sünnipäev, et te teaksite. Sel nädalal tegin põhiliselt viinamarjaistanduses tööd, rebisin neid võrseid küljest ära taimedelt jne. Reedel olid mingid noored taimed, seega pidin päev otsa kükitama ja tõusma, kükitama ja tõusma, lõpuks istusin lihtsalt maha ja rebisin neid võrseid. Tagumikulihased olid suht väsinud. Muuseas, samal õhtul toimus siin rahvusvaheline piljarditurniir, Kadi pani minu ka kirja. Osavõtutasu oli 2 dollarit. Osalejad olid Hiinast, Taiwanist, Iirimaalt, Inglismaalt, Eestist, Koreast, Rootsist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja võib-olla kusagilt veel. Kokku 18 võistlejat. Esimeses ringis loositi mind paari sõber Rubeniga. Võitsin. Turniir oli tõsine, me Rubeniga olime vist ainsad, kes nalja tegid. Publik oli sillas, hiinlaste kaamerate välklambid välkusid. Turniiri edenedes pinged tõusid, kaotajatel tekkis frustratsioon, kiid hakkasid lendama ja publik ahhetas. Märkamatult olin jõudnud juba finaalturniirile, kus peale minu olid veel prantslane Jeremy ja asiaat Kam. Poolfinaalis kohtusin Kamiga, aga temast polnud vastast. Kam mängis siis Jeremyga, võitis ja jõudis ka finaali. Uus mäng Kamiga, kutil oli lõpus võiduvõimalus, aga pinged olid haripunktis ja mees eksis. Must pall ei olnud just parimas positsioonis, aga õiglus ja kogemused pääsesid võidule ning karikas rändab Eestisse. Ma tänan kõiki. Selgus, et võidukarikast oli keegi 5 dollarit eemaldanud, aga see ei vähendanud sugugi võidurõõmu. Publikul oli muidugi natuke kahju, et asiaat ei võitnud, aga ikkagi kõik õnnitlesid. Osad mängijad olid tegelikult päris head, aga miskipärast läksid nad nii närvi ja eksisid lihtsatel löökidel. OK, see selleks. Eile käisime korraks ka Manjimupi linnas ja kohtasime veel 2 eestlast, kes elasid seal hotellis ja käisid sealt tööl kusagil farmis. Nad olid väga rahul ja pidid jääma 3 kuuks. Tibi oli veel Sisekaitseakadeemiast, õppis korrektsiooni kaugõppes. Jõuludeks jääme siia hostelisse, siin on väike jõulupidu, tasuta söök ja alkohol, loositakse ka see, kellele kingi peab tegema. Eks paistab. Kadi ja Marite on miskipärast väga närvilised praegu siin kõrval ja kritiseerivad kõiki ja kõike, pabistavad ühesõnaga, ei oska lõdvestuda. HAHAA. Aga samas, nad pole ju ka rahvusvahelist piljarditurniiri võitnud. Nii et saan neist ka aru.