Hobart, Tasmania!

ja nyyd sain s6najarje jalle mina, Kadi, endale.
nagu teist moned juba teavad, siis olemegi nyyd otsapidi Tasmaania saarel. Iseenesest, et te teaksite siis see on ikkagi osa Austraaliast. aga.. mis ma pean ytlema, on see, et see on nii erinev! see on nii ilus oma looduse poolest ja siin on vaga sobralikud inimesed, palju toredamad kui mandri Austraalias.
et koik ara raakida siis pean alustama vist ikkagi sellest kuidas me siia saabusime. Lennukiga! nii monus oli jalle olla lennujaamas, pakkida oma kott kollase kile embusesse ja siis sinna lindile panna. meil oli palju aega, meie lend oli ohtune lend, 21.30 lendas valja. ja siis 22.30 olime kohal. Ma ostsin endale uue jaki Tasmaania jaoks, sest me olime kuulnud et seal on vaga kylm ja tuuline ja vihmane hetkel. Lennusoit laks hasti. peale vaikseid sekeldusi saime endale sellised kohad kus sai vabalt jalgu sirutada.. onneks oli meil ka SUDOKU raamat nii et see tunnike moodus vaga kiiresti. ees ootas Hobart, osariigi pealinn. Pilet kesklinna oli 15 dollarit aga me leidsime lennujaamast endale kaks hollandi sopra ja neljapeale votsime takso ja kihutasime soodsamalt kesklinna. oobimiskohta meil polnud, kuna kella 11 ajal ohtul olid koik vastuvotud suletud ja telefoni numbrid ei vastanud. meil vedas, leidsime siiki ysna moistliku hinna eest endale toreda ja sobraliku hosteli.

niisiis on nyyd paevad moodunud Hobartiga tutvudes. teiseks ja kolmandaks ooks oli meil couchsurfing broneeritud :) meid vottis vastu Jo, kes elas magedes! nii monus! Jo oli vaga sobralik ja eluroomus inimene, temaga saime kokku kell 5 ja soitsime ta koju. mul laksid korvad lukku kui me esimest korda sinna soitsime. meil oli omaette tuba ja oioi mis vaade meie aknast avanes! miljoni vaade suurele maele! ja Jo'l oli 2 toredat koera- Bruno ja Nina, molemad ysna suured koerad, aga niiiiiiii sobralikud. mulle hakkasid nad kohe meeldima kui neid nagin.. hasti toredad kutsud.. tegime suure ohtusoogi ja joime veini valjas verandal... nautisime ilusat vaadet ja jutustasime kauakaua... teisel paeval laksid Kristjan ja Jonathan (yks belgia couchsurfer) Mount Wellingtoni vallutama! ma alguses ikka proovisin ka, aga see oli liiga raske, seega laksin hoopis linna toiduasju ostma... Hiljem joudsid koik koju tagasi ja me tegime Kristjaniga yhe maitsva eestiparase HAKKLIHA KASTME kartulitega.. oiiii nii monus kodune tuli see! me polnud nii ammu midagi eestiparast soonud, ja tore, ka Jo'le ja Jonathanile maitses see vaga. Jo kysis meilt isegi retsepti, panime koik ilusasti kirja :) sama paeva ohtul vaatasime INTO THE WILD filmi (me olime seda nainud) ja Jo nuttis.. ilus film, hea t6deda, et me oleme r2ndamas.. ja et me naudime oma vabadust ja me voime koike teha mis me tahame! see film on toeliselt hea film. niisiis.. nyyd oleme Hobartis.. laksime sinna samasse hostelisse tagasi ja me saime isegi sama toa, toa nr 9. see on hea number. nyyd vaatame, kas leiame mone farmitoo voi ei.. kui ei siis voibolla soidame lennukiga Adelaide jalle lobustusparki.. sest seal on meil 4ks paevaks too :)

oi aga ma ei kirjutanudki ju sellest, las see jaab jargmiseks korraks :)

Kristjan: Tere! Ma lisaksin veel seda, et see too-ots, mis meil Melbournes oli, kestis 4 paeva ja me olime Tivoli tuuri laadsel yritusel, aga need aparaadid olid palju suuremad ja korgemad, see oli mingi suur festival. Me panime inimestele turvavoosid peale jne. Kadi soitis nende atraktsioonide peal ka, aga mulle need ei meeldi. Hihii. Mitte, et ma kardaks vmt, kaugel sellest :)
Ja Wellingtoni mae otsa ronimine oli paris vinge yritus, see oli 1,2 km korgune ja enamus inimesi soitsin sinna autodega. Ronisin sinna 2,5 tundi. Vaga ilus vaade ja ilus mets jne.
Into the Wild filmi kohta ma tahaksin lisada seda, et minu meelest oli siiski filmi pohiline sonum (mille noormees enne surma avastas, samuti vana mees, kes mae otsa ronis ja poisi vanemad ning ka hipipaar) see, et "happiness is real when shared".. seega, kuigi poiss toesti teostas oma unistuse ja jattis kogu oma elu seljataha ja reisis Alaskale ja elas seal yksi, samal ajal korilust viljeledes; siiski enne oma surma ta moistis, et toeliselt onnelik oleks ta olnud siis, kui tal oleks seda koike kellegagi jagada olnud :) vot nii. see selleks :D Vaga ilus ja kurb film, yks lemmikuid siiamaani :)
Ja Tasmaania on toesti vaga ilus saar, nyyd oleks vaja ainult tood ka leida siin, siis saaks rohkem ringi siin reisida ja kogu seda kaunidust nautida.

Olks, eks kuuleb- naeb :))