uus kirje

Tere, ma olen seekord Kristjan siis. Kadi siin koguaeg lobiseb, motlesin, et ytlen ka sona sekka :)
Oleme siis toesti Melbournes hetkel. Roadtrip Perthist Melbourne oli vagagi huvitav, nagime palju ponevaid asju ja ilusaid paiku, loomi - nii elusaid kui ka surnuid kahjuks. Meie reisiseltskond oli ka omamoodi huvitav. Mu emps palus kirjeldada neid reisikaaslasi ja siinkohal teengi lyhikokkuvotte nendest:

1) Kadi - pisikene blond tytarlaps, kes tahab olla Fairy.
2) Kristjan - mina (koige vanem seltskonnas, et tea teaksite)
3) Michael - autojuht. Belgiast parit noormees, kes sai 21.veebruaril 28. aastaseks. Viimased 2 aastat on ta elanud ja tootanud Austraalias ja teinud peaaegu ringi peale Austraaliale, ainult idakallast mooda on veel Port Douglaseni soita. Lobus inimene, Kadi vahepeal kujutas ette, et tal on mingi vimm tema vastu, aga tegelikult mingeid erilisi probleeme polnud :) Aprillis plaanib minna Kanadasse reisima ja tootama. Ta tegi ka pisikesi videoklippe meie reisist, yhe ma panin facebooki yles ka. Mis ma ikka rohkem oskan oelda tema kohta, talle maitses 6lu ja MacDonalds.
4) Alice - pesamuna, 18-aastane. Samuti Belgiast. Natukene tujutses nagu teismelised ikka, aga yldkokkuvottes vaga ei hairinud. Tema tegi vaga palju pilte oma fotokaga (vordluseks meie Kadiga tegime roadtripi jooksul 1500 pilti, Michael 1000, Cedric 400 - aga Alice tegi yle 4000 pildi). Aaa, natukene hairis voibolla see, et ta tahtis koguaeg peatusi teha ja koike pildistada, isegi kui see midagi erilist polnud. Ja ta kogus igalt poolt liiva ja mulda ja mida iganes, mingeid teokarpe jne, oli vist koju ja juba midagi saatnud, veider, aga mis seal ikka.
5) Charlotte - Prantsusmaalt, tore tydruk, ma ei maletagi vanust, vois olla 24? Tema raakis meist vist koige kehvemini inglise keelt ja sellega sai palju nalja ka, teda vist ei hairinud eriti, kui me ta inglise keele yle irvitasime :) Naiteks yhel hommikul, kui vihma tibutas, siis ta ytles: ou, it's running. Umbes sellised naljad, hihii. Ta oli seltskonna tydrukutest koige saledam ja Kadi oli kade natukene, aga arge muretsega, mulle meeldib siiski Kadi palju rohkem :D
6) Cedric (27), Prantsusmaa - tema ma jatsin koige viimaseks, sest temast on koige rohkem raakida. Loppkokkuvottes jaid temast vagagi vastakad muljed. Alguses ta oli nagu kergelt psycho, ta lemmikfilm oli Dark Knight ja ta yritas vaga olla selle Jokeri moodi, Michael ytles, et ta oli isegi enda nagu veidi loiganud kunagi, huuu, skeeri, eksole? Ta arritus iga asja peale ja ytles, et me jataksime ta rahule ja ta tahab omaette olla ja alguses ytles mitu korda, et ta jatab selle tripi pooleli ja laheb yksinda edasi. Aga seda ta siiski ei teinud. Aga paari nadalaga harjus ta meiega ara ja enam probleeme polnud, olime koik sobrad. Naljakas. Selline omamoodi sell. Kujutas ette, et tal on mingi eriti tume minevik ja et keegi ei moista teda jne. Mine tea. Michael oli temaga varem ka koos reisinud ja ytles, et ta ongi selline. Reisi teises pooles oli ta aga taiesti normaalne inimene, eks ta nagi, et pole motet eriti, kui koik on toredad inimesed. Vagagi omamoodi sell. Aga see selleks.

See oligi siis pisikene lyhikokkuvotte meie reisikaaslastest. Minu vaatevinklist. Mitte Kadi omast :)

Ja nyyd oleme Melbournes, yritame vaikselt ennast too-otsimise lainele sattida, aga siiamaani pole see eriti onnestunud. Kaisime yhel toointervjuul tana. Hahaaa, omaette ooper. Eile leidsime yhest hostelist seina pealt kuulutuse, et otsitakse 4 paevaks toolisi yhele karnevali yritusele. Kadi helistas ja seal kirjeldati tood; umbes nii, et pead myyma vaikses putkas loteriid (seda kalastamise moodi) ja midagi taolist. Leppisime intervjuu aja kokku ja tana kaisime siis ara seal. Tuli valja, et see reklaam oli pettekas, nad otsisid ukselt-uksele myygimehi hoopis. Tropid. Me motlesime, et teeme kuskil tarbijakaitse voi toojouametis vmt selle firma vastu kaebuse, aga me ei leidnud enam seda reklaami yles ja sinnapaika see jaigi. Kahjuks paljud lahevad sellise reklaami ohvriks siin.
Aaa, mulle tuli meelde yks erinevus siin Tallinnaga, nimelt trammidel soidavad molemad suunas, juhikabiin on molemas otsas ja uksed on ka molemal pool, naljakas, aga see selleks. Melbournes on niipalju asiaate, rohkem kui austraallasi minu meelest. Aga igal pool kuuleb hiina keelt.
No olgu, praeguseks aitab, kui midagi meelde tuleb veel, eks annan teada. Homme helistame monda tooagentuuri ja mingid numbrid on meil veel kogutud siin, eks siis paistab. Tsauki ja koike head!

Kristjan