Uus-Meremaa seikluse jatk :)

Kristjan: Nii, Akaroa oli toesti vaga ilus, telkisime seal yhe oo ja hommikul labisime pisikese Woodill tracki nimelise matka. Kuna me veel eriti kogenud matkamehed pole, siis valisime soojenduseks sellise lyhema, 2 tunnise keskmises vormis olevatele inimestele moeldud raja. Paris magironimisega tegemist polnud, aga kohati oli ikka paris jarsk ylesmage minek. Puhkasime mones kohas ja astusime edasi. Vaated, mis mae otsast avanesid, olid aga imelised. Vahepeal istusime voi pikutasime niisama paarkymmend minutit ja vahtisime alla Akaroa lahele avanevat vaadet voi ymberringi asuvaid maenolvasid, kus oli palju lambaid, kellel on yhel pool lyhemad jalad, et paremini tasakaalu hoida jarsul maenolvakul. Koik on nii ilus roheline, Austraalia tyhermaaga vorrelda seda ikka ei anna kuidagi! Mitte et Austraalias ka ilusaid kohtasid ei oleks, aga jah...
Akaroast siirdusime louna poole, kus peatusime vaikelinnas nimega Ashburton, kus lasime oma hobuse piduriklotsid ara vahetada. Praegu oleme yhes vaga vinge vaatega Penguin Place Lodges, kus me oleme ainsad kylalised, kogu maja on meie paralt, hehee, siin on joulupuu ka. Valjas on suur torm praegu, aga me peame veel albatrossi, pingviini ja fur seal'i (eeee, karvahyljes?) jahile minema. St mitte paris jahile, vaid lihtsalt naha tahaks neid, albatross pidavat olema maailma suurim lind praegu. Tiibade siruulatus 3,4 meetrit vist. Eks paistab, kas saame valja siit soojast majast. Voime homme ka minna. Enne siiasaabumist kaisime veel Peel'i nimelised metsas, matkasime yhe pisikese koseni, mis oli vaga ilus, telkisime metsas, tegime lokke peal vorstikesi ja joime olut kah, vaga tore oli. Saime ka oma telgi vihmas testitud lopuks ja voib todeda, et ta on ikka ilusti vihmakindel. Hommikul kaisin jooksmas, mooda sama matkarada koseni, aga tuleb todeda, et maest yles ma ikka kaisin enamus ajast, kuna tous oli paris jarsk. Seejarel soitsime edasi lounapoole Dunedini linnani valja. Ooseks jaime mingisse hostelisse. Ohtul kaisime kinos Avatari vaatamas (soovitan!), enne seda soin aga oma elu suurima burgeri ja koige maitsvama ka. Jargmisel hommikul kaisime maailma koige jarsemal tanaval Baldwin street'il, vantsisime yles ja alla ja mis seal salata, toesti oli jarsk! Oma vana hobusega me sinna yles igatahes soitma ei hakanud. Seejarel soitsime Dunedinist minema, Otago poolsaarde, kus kylastasime Uus-Meremaa ainsat lossi, mille nimi oli Larchan??? Seal oli vaga ilus aed ja vaade merelahele, kuna see loss oli paris korgel. Ja siis saabusimegi oma tanasesse oobimispaika. Vot nii. Ja nyyd lahemegi albatrosse otsima! Tsau. Muuseas, tana on 20 detsember. Palju onne synnipaevaks, Laura (klassiode, mitte paris ode). Ja kuna magasin maha teise klassioe, Katlini synna, siis palju onne tagantjargi ka temale. Ja homme on Kristi synna, seega palju onne ette ara juba!!!!!!

Kadi, 22. detsembril:
nonii, joulud ongi peaaegu et kaes juba! Aga mitte siin, mitte meie jaoks. Vahemalt mitte nii nagu nad peaksid olema. Seekord tulevad meile jalle hoopis teistmoodi joulud. See aga ei tahenda, et ma jouludest ei motleks. Vastupidi. Aga ma siis parem kirjutan mis meie teeme ja kus me oleme ja mis me naeme.
Ma siis jatkan sealt, kus Kristjan oma jutuga pooleli jai.
Sama paeva ohtul laksimegi siis albatrosse otsima. Teate ju kyll neid linde, suured, kajakamoodi. Meil onnestus ka 3 naha ohus lendamas, aga nad olid ikka paris kaugel. Ja 30 dollarilist piletit me ei raatsinud ka osta, et neid natuke lahemalt naha. Valjas oli nii tugev tuul ja vihma sadas ka, nii et ei tahtnudki eriti valjas olla (albatrossidele on kuuldavasti selline ilm just meeltmooda). Sealsamas oli ka yks jarsk kaljusein, kust nagi igasuguseid linde pesitsemas ja fur seal'e nagime ka (karvased hylged). Kuna ilm oli ikka suht tormine, siis laksime peagi oma majja tagasi. Mulle see hostel nii meeldis, ma voiks seal elada, seal oleks nii monus istuda ja teed juua, kitarri mangida ja laulda. Voi siis monda romaani kirjutada. Vaga monus oli seal.
Jargmisel hommikul viis see sama kaanuline tee meid Otago poolsaarelt minema, tagasi mandrile :) meie soit jatkus lounapoole, ees ootas kuuldavasti vaga kaunis Catlin'i piirkond, kus pidi olema palju koskesi ja loomi ja matkaradasid. Mina kui autojuht pidin muidugi terve tee soitma, Kristjan sai vist korra isegi magada. Ja siis me olimegi kohal. Esimeseks kohaks oli kummalise, Kaka Point, nimega vaike asula. Ega seal suurt midagi ei olnud, soitsime lihtsalt labi. Ees nagime silti Nuggets Point ja motlesime et lahme soidame sisse ja vaatame mis seal on. Lonely Planet on yks tore raamat kyll, aga me eriti tihti sinna ikka ei vaata, palju toredam on ise otsida ja avastada toredaid kohti. Nii ka seekord. Tegemist oli vaga ilusa, lausa maalilise teekonnaga tuletornini. Teel sinna nagime nii palju neid karvaseid hylgeid! Nad kas ujusid, magasid voi mangisid paikese kaes! Ja meil oli neid nii tore jalgida! Tegin neist oiiiiii kui palju videoid ka, nii et kunagi hea vaadata ja meenutada! Nad on nii toredad. Meie kutsume neid vesikarudeks. Kuna nad on natuke karu moodi ja ujuvad ju vees ka. Nii et vesikarud siis.meil endal on selle nimega niipalju nalja saanud, aga see selleks. Teepeale jai veel 1 koht kus oli hea onne korral voimalik naha “ujumisprillidega” pingviine, kes merest tulevad poegi toitma. Tegu on ametlikult yellow eyed penguin'iga ja nad pidid vaga haruldased olema, tegutsevad ainult Uus-Meremaal. Ja siis kui me juba monda aega olime klaasistunud pilkudega mere aart jalginud, markaski Kristjan yhte neist kivil seismas! Ruttu ruttu filmisin teda. Ta vaatas natuke ringi kahtlustavalt ja laks siis vette tagasi, ei tulnud veel kaldale. Ja ilmselt olime me seal liiga vara ka. Aga endal on syda rahul, haruldane pingviin ka nahtud ja video peale saadud.
Oobima otsustasime jaada Purekaunui kanti, sest seal oli esimene suurem kosk mida me naha tahtsime. Kaardi jargi leidsime yhe telkimiskoha, aga tee sinna oli vaga kaanuline ja kruusane. Siis tuli aed ette ja me tykk aega motlesime, et kas oleme yldse oigel teel ja kas tohib edasi minna. Kristjan laks tegi varava lahti ja soitsime edasi. Moned km edasi oligi telkimisplats, vaga soodne, maksis 3 dollarit inimese kohta. Ilus koht, taitsa mere aares jallegi. Ja 3 vesikaru oli ka ranna-aares, mangisid seal lobusasti. Suured lained olid ka. Kristjan avastas yhe ilusa joe-aarse haldjamaa ka. Mina muidugi panin selle nime sellele kohale. Nii ilus muinasjutumaa oli see, tegime pilte ka. Ja lambad! Ma ikka ei saa yle, neid oli seal nii palju ja loomulikult pidin ma neid filmima :) nii toredad on nad.
Jargmisel paeval oli meil paevakavas nii monigi kosk mida vaatama minna. Meil vedas, me valisime koik sellised kosed, et iga jargmine oli suurem ja voimsam. Nii et see koige viimane, neljas kosk paeva jooksul, oli ikka paaaris ilus! Ja voimas! Turnisime seal, paris ohtlik oli, aga nagime vaga ilusaid vaateid ja saime ilusaid pilte. Kusjuures naljakas oli see, et osa inimesi tuli sinna, tegi oma 3 pilti ara ja laks minema. Aga meie Kristjaniga votsime ikka aega, nautisime koske ja tervet ymbruskonda. Ja tee koikide koskede juurde oli nagu vihmametsas! Niipalju ilusaid rohelisi taimi ja selline niiske ohk!
Ja siis leidsime veel yhe koha, mis kolas vaga ahvatlevalt- katedraali koopad! (otsetolkes). Jallegi kruusateedmooda tuli soita natuke, ja maksta 5 dollarit tasu ja siis hakkas matk alla mere aarde kus koopad pidid asuma. Meile oeldi kohe, et ainult moonaga saab koobastesse minna, et kui tous on, siis on vesi nii korge, et ei saa labi. Kella 12st 3ni lastakse inimesi sinna, meil vedas, olime esimeste seas kes sinna sattusid. Selleks, et koobastesse saada, tuli natukene turnimist ja magironimist harrastada, aga nagu te voibolla olete aru saanud, siis meile just sellised asjad meeldivadki, ja muidugi joudsime ilusasti kohale. Vaga suur koobas oli! Ja nii nii korge! Oligi selline tunne nagu oleks kusagil katedraalis! Vaga voimas! Kahjuks vaga palju pilte me sealt ei saanud, kuna kaamera jaoks oli liiga pime. Mulle meenutas see natuke Piusa liivakoopaid, muidugi seinad olid teisest materjalist, aga just see pimedus ja jahedus koopas sees! Ja liivane pind mida mooda me kaisime! Yldsegi, ma pean yhe vahemarkuse tegema- mulle on siin maal nii paljud kohad tundunud Eesti moodi olevat! See loodus on mones kohas ikka vaga Eesti looduse moodi! Ma ei oska seda seletada, muidugi ei ole ju Eestis neid suuri magesid nagu siin on, aga mones kohas on tapselt selline tunne nagu oleks koduses, suvises Louna-Eestis. See selleks. Igatahes, koopad nahtud, kihutasime edasi, kylastasime veel yhte lahte, kus voiks hea onne korral naha vaga haruldasi Hectori delfiine, aga meie silmad neid kahjuks ei nainud. Kyll aga oleme neist palju pilte nainud. Ja ehk mones teises kohas onnestub meil neid naha. Nad vist elutsevadki ainult siin Uus-Meremaa ymber. Aga ilus sinine vesi oli! Ja siis kaisime veel yhe majaka juures ka, mis oli ehitatud peale yhte suurt laevahukku, kus 151-st inimesest hukkus 131. jallegi vaga ilus looduskaunis koht, nii vaikne ja rahulik oli seal. Mulle ikka tuletornid-majakad vaga meeldivad!
Ja siis oli kell juba nii palju, et me pidime soitma Invercargill'i nimelisse linna. Ja siia me jaimegi oobima, yhte seljakotirandurite hostelisse. Saime endale koige kallima toa, aga vaga monus on siin ja vahepeal voib endale ju luksust ka lubada, haahaa. Ja luksus siinkohal tahendab seda, et vannituba on meil enda ruumis sees, mitte ei pea koridori teise otsa jooksma. Hehee. Ei tegelikult on meil ka vaga viisakas tuba, monus ja puhas. Kuna tana on teisipaev, siis see tahendab, et siin on pitsa tana soodsam! Niisiis oli meil tore pitsa-ohtu. Vaatasin telekast joulufilmi ja motlesin, et isver, ongi juba joulud ju kohe varsti!