Kristjan jallegi siinpool ja tana on 15.jaanuar, Passa Tomi synna. Palju onne! Oleme Uus-Meremaa pohjasaarel olnud juba natukene yle nadala ja peab ytlema, et see on vaga vinge saar! Lounasaarest erinev, aga samuti vaga ilus. Alustasime Wellingtonist, pealinnast. Mulle see linn taitsa meeldis, vaga tore muuseum Te Papa oli seal, kus sai igast nalja, vinged simulaatorid ja hiigel kaheksajalad ja mis seal koik olid :). Minu lemmik elamuseks Wellingtonis kujunes muidugi Weta Cave's kaimine. Weta Workshop on firma, mis tegi LOTRi ja King Kongi filmide eriefektid, kostyymid ja igasugused muud atribuutid. Koik on muidugi rahva jaoks tasuta ja seal oli paris palju uudistajaid. Oli Uruk Hai taissuuruses kuju, pisike Smeagol, naidati dokumentaalfilmi telgitagustest, samuti nagime igasuguseid mookasid, kostyyme ja muid asju, mida filmis kasutati (naiteks Sting, hehee ja Hellboy revolver oli ka, hahaaa). Kaisime veel botaanikaaias, mis asus mae otsas ja kuhu sai yhe naljaka trammiga. Nii et need 2-3 paeva Wellingtonis olid vaga toredad! Oobisime yhes hostelis omaette toas ja kaisime mullivannis kah.
Edasi liikumise Hutti nimelise joe aarest laanekaldale. Kaisime mones Sormuste Isanda filmimispaigas, naiteks Rivendellis ja Isengaardis, muidugi olid need rahvuspargid jalle taastatud nii nagu nad enne filmimist olid, aga ikkagi oli koik vaga ilus ja sarnane filmis nahtule. Oobisime tavaliselt telgis mingites caravan parkides. Yhel ohtul teel Uus-Meremaa suurima jarve, Taupo, aarde leidsime pisikese joe aarse ja magedevahelise telkimiskoha, kus tegime lokkekartuleid ja joime moned kohalikud olled kah. Yks LOTRi vottepaikadest, kus Smeagol kala pyydis joest, hehee, asus paris magises kohas ning meie vapper hobune oli suht hadas, et sinna ronida ja hiljem alla pidurdada, aga pidas siiski ilusti vastu ja saime nii monegi ilusa pildi ja malestuse tanutaheks :). Lumised maed, voimsad kosed, rohelised yrgmetsad jne. Siin on koike. Yks Wahonga nimeline kosk oli vagagi ilus, kuigi matk sinna kestis ligi tund aega ja tagasi ka sama palju. Natuke makkeronimist kah. Aga kohale joudes leidsime taiesti imeilusa muinasjutumaailma 39 meetri korguse kose ja mitmete vaiksemate koskedega ka. Kusjuures teel sinna labisime ka vaga Eesti rabade moodi koha, kus oli isegi laudtee. Ainult, et see raba asus jallegi mae otsas ja ymberringi olid veel korgemad maed ja ka lumised maetipud :).
Jargmisena aga siirdusime Mordorisse. Jep. Mordor asus yhes taiesti korvalises kohas, mis suvel on valjasurnud, aga talvel on seal suur maesuusabaas. Praegu on aga suvi, et te teaksite. Igatahes oli tegemist vagagi synge kohaga, tapselt nagu filmis nahtud. Kui ylejaanud Uus-Meremaa on vagagi roheline, siis see koht on taiesti vastupidine: kaljud ja kivised teed, midagi seal ei kasvanud, linde ja loomi isegi polnud, inimestest raakimata, kylm, tuuline ja k6le. Ja taustaks oli must ja hirmus Mount Doom, suur vulkaan. Ainult tuld ei pursanud sealt hetkel :) One ring to rule them all, indeed. Mordor mulle igatahes vaga meeldis!!
Seejarel joudsime Lake Taupo aarde, et nagu Fitzroys uusmeremaalasest sober kirjeldas: big fucken lake. Ma joudsime sinna suht pimedas ja leidsime pisikese lobustuspargi, kuhu Kadi muidugi kohe aga minna kibeles. Astusimegi sisse, sattusin kohe onne- ja tapsusmangude korraldajate loksu ja kuna need nii lihtsad tundusid, siis proovisin peaaegu koiki. Tapsuslaskmises ma ei voitnud, aga mingi klouni suhu viskasin 3st pallist 2 ja voitsin Kadile pisikese valge koerakese, kelle nimi on nyydseks Kutsu. Kadi proovis veel mingit atraktsiooni, mis talle erilist muljet ei avaldanud ja siis avastasimegi, et on pime juba ja meil pole veel oobimiskohtagi. Leidsime mingi caravan pargi, aga reception (mis see eesti keeles on?) oli juba suletud. Otsustasime hommikul maksta, panime kuskile nurka telgi yles, laadisime oma kaamerad, arvutid ja telefonid koogis tais jne ja magasimegi seal oo ara. Hommikul varakult laksime maksma, aga reception oli ikka suletud ja niisiis saimegi taiesti tasuta oo veedetud. Polnud meie syy, andke andeks. Edasi soitsime Napieri suunas. Teekond sinna oli jallegi vagagi scenic. Napieris leidsime Uus-Meremaa National Aquariumi, kuhu minna otsustasime. Seal oli voimalus koos haidega ujuda ja kuna see oli vagagi odav vorreldes sarnaste pakkumiste naiteks Austraalias, siis sinna ma laksingi. Kadi jai valja filmima ja pildistama. Panin siis sukeldumiskostyymi selga, snorglimaski pahe, lestad jalga ja laksingi suurde akvaariumisse hulpima. Koige suurem hai oli 3 meetrine, aga seal oli kokku yldse 26 haid. Vahepeal moodusid nad must vaid paarikymne sentimeetri kauguselt, aga naksima ei tulnud, minu onneks. Ujusin seal 30 minutit kuna ma praegu siin kirjutan, siis jarelikult paasesin suuremate vigastusteta. Vaga lahe elamus oli tegelikult. Hirmu nagu naha vahel polnudki. Pariselt ka. Seal ujusid veel igavesti suured stingrayd kah. Selle snorgli maskiga oli neid vaga hea vaadata seal, haid olid veel suuremad, kui klaasi tagant vaadates. Haid on mulle alati meeldinud. Ja see korraldaja, kes meid juhendas, oli suur LOTRi fann, hahaa, ta oli tapselt dwarfi moodi ja ta ytles, et saab Hobbiti filmi extrana toole toenaoliselt. Pidavat tundma mingit asjapulka.
Parast akvaariumikylastust soitsime pildistama maailma koike pikema nimega kohta- TAUMATAWHAKATANGIHANGAKOAUAUOTAMATEATURIPUKAKAPIKIMAUNGAHORO-NUKUPOKAIWHENUAKITANATAHU!!!!! Vot sellise uhke nimega koht ongi olemas siin :).
Seejarel hakkasime soitma oma jargmise sihtkoha, Gisborne poole, aga vaga pimedaks laks jarsku. Motlesime siis, et lahme otsime kuskilt tee aarest mingi motelli voi oobimiskoha, aga vota napust, jarsku olid ainult metsad ja maed ymberringi ja me olime kuskil kruusateel isegi vahepeal pool tundi. Aga see oli jallegi omaette elamus, kuna oosel arkavad ju koikvoimalikud enesetapuloomad yles. Mingi nirgi voi naaritsa moodi tegelased hakkasid koigepealt yle tee silkama( nad on siin tuntud STOUT nimega, vaadake sonaraamatust jarele, mul ei ole praegu kaeparast ja andke siis meilegi teada, kellega tegu on, sellised pisikesed karvased ja piklikud loomad on). Seejarel mingi eriti aeglane muti moodi kutt uimerdas yle tee. Ja siis hakkas pihta janeste amokk. Lugesime kokku, et tee peal silkas neid vahemalt 10. Lopuks otsustasime jaada tee aarde metsatukka oobima. Siin on sellised pisikesed puhke- ja piknikukohad autojuhtide jaoks, kui nad ara vasivad ja neid kohti on pea iga 10-20 km jarel. Monikord ka tihemini. Tegelikult seal oobida ei tohi ja voib trahvi ka saada, aga meil ei jaanud lihtsalt muud yle. Telki me yles ei pannud ja oigesti tegime, kuna oo labi sadas korralikku padukat. Padukas jatkus ka hommikul, kui ma silmad lahti sain. Kadi oli juba varakult yleval ja oli oma 50 km edasi soitnud, kuni ma alles magamiskotist valja ronisin. Vihm jatkus ja me ei saanudki Gisborne ilusaid rannamonusid nautida, vaid alustasime soitu Whakatane poole. Vihma jai pikapeale yle ja me leidsime monuse joeaarse koha, kus laksime ujuma. Vesi oli yllatavalt soe. Monus oli. Nyyd olemegi otsaga Whakatanes yhes hotellis ja homme ootavad meid ees juba uued seiklused.

Muhv,
noudmiseni.

Kadi: ma millegiparast arkan siinmaal ysna varakult ja nii toepoolest ykskord juhtus, et ma arkasin vaga vara, polnud midagi teha, niisiis hakkasin soitma edasi. Hehee.aga okei, ma jatkan sealt kus meie seiklused pooleli jaid.
Paeva tippsyndmuseks jai muidugi McDonaldsis soomine, aga ma kirjutan ka teistest asetleidnud syndmustest.Yhesonaga hommikul siis pakkisime omale kaasa koti, kuhu panime ujumisriided, ratikud ja kaamerad, ning laksime mere aarde. Meid ootas seal Blue Sky nimeline paat. Meid ja veel teisigi inimesi. Hommikune taevas ja meri olid nii ilusad. Ja nii me soitsimegi, ma arvan, et yks tund aega, enne kui midagi muutus. Nimelt nagime me esimest delfiini. Ja siis veel teist ja kolmandat ja neljandat jne jne jne. Me laksime laevaninasse istuma, viskasime jalad yle aare ja oiiiiiii kui palju delfiine meie paadiga kaasa ujusid. Vesi oli ka nii selge, et neid nagi nii hasti! Ja kui palju neid paadi korval veel ujus! Hyppasid veest valja, nina ees, ja vahepeal ka selg ees, hehee. Oi ma hakkasin roomust kilkama, niinii tore oli neid naha. Kahjuks seal esiosas olles, meil kummalgi kaamerat kaeparast ei olnud, aga see vaatepilt jaab kauakskauaks silme ette!
Ja siis, kui me olime delfiiniparvest ette joudnud, ytles meie maori giid, et nii, esimesed 5, kostyymid selga! Muidugi olin mina ka nende esimeste seas, hopsti, sai kostyym valgukiirusel selga tommatud ja paadiaarde rutatud. Mask pahe, lestad jalga, jain ootama. Ja kui siis kolas kapteni ergutav Go! Go! Siis libistasime end koik vette! Edasine oli koik juba nagu muinasjutus, ausalt. Meie all ja ymber ujusid delfiinid! Minu mask oli esimesel korral vaga paha, lasi vett labi, pidin pidevalt pinnale minema, et ohku ahmida, aga teisel korral oli koik teisiti. Ma sukeldusin isegi moneks ajaks ja oi, nad olid nii lahedal! Ja nii ilusad! Yks ema vaikse beebiga ja siis see yks delfiin, kes kaugusest otse minupoole ujus! Mitu korda jarjest! Ja kuidas neile meeldis, kui ma labi toru igasuguseid haali tegin! Nad tulid minu juurde, tiirutasid mu ymber! Ja muidugi kuulsin ka mina ise nende haali! Labi vee kolas nende haal ja siis tuli lihtsalt otsida, et kus suunas jargmine delfiin on. Ja siis nad tavaliselt ilmusidki lahedusse. Oi nad on nii toredad! Meie giid oli ka vees, ta sukeldus alati hasti sygavale ja ma nagin, et tema ymber seal sygaval oli nii palju delfiine. Oi see oli nii ilus vaatepilt naha kuidas delfiinid inimesega mangivad! Ma olin toeliselt onnelik, mul onnestus 5 korda vee alla minna nendega tutvuma, Kristjan 4 korda, aga osad isegi ainult 3. viimasel korral, kui ma vette laksin, oli nii palju delfiine, ma nagin vee alt kuidas nad ohku hyppasid ja jalle vette maandusid. Ja muidugi tulid nad mind uudistama, kui ma nendega raakisin. Ma katsusin nendega koos ujuda, aga nad olid ikka “natuke” kiiremad. Iga kord kui ma jalle pinnale laksin, oli mu nagu nii naerul! See tutvumine metsikute delfiinidega oli nii ilus syndmus! Me kyll yritasime videoid ja pilte teha, aga tegelikult toimus koik see ju vee all, nii et piltidele me suurt midagi ei saanud, kyll aga moned veest valja hyppavad delfiinid! Kapten arvas, et selles parves vois neid kokku olla umbes 50. aga ei tea kah, mulle tundus, et tegelikult veel rohkem. Ja ega keegi tapselt ei teagi.
Hiljem laksime veel Whale Islandi juurde, Kristjan laks snorgeldama sinna, meie jaime paati kakaod jooma. Seal olid meie vahvad vesikarud ( karvased hylged) kivil pikutamas. Yks vagavaga pisike vesikaru oli ka, ta oli nii armas!
Ja siis oligi aeg taas maale minna. Oi me olime Kristjaniga molemad nii onnelikud, see koik oli nii tore elamus. Seda enam, et iga kord on erinev ja tegu on eheda loodusega, keegi neid delfiine ei sunni, keegi neid ei kasi. Koik see, mis nad teevad, on nende enda vaba tahe. Ja mulle just meeldis, et nad ise tulid ja mangisid meiega :) vee all, sinisinises ookeanis. Mainin veel ara, et tegemist oli common dolphiniga (tavaline delfiin).
Nii kui kaldale joudsime, hakkas vihma sadama ja me otsustasime, et suundume Rotorua poole. Tee sinna oli jallegi magine ja kaanuline. Nagu ikka igalpool magedes. Teepeale jai yks huvitav koht nimega Hell's Gate. Koigepealt tundsime madamuna lohna, sulphur'i lohna, eesti keeles vist vaavel? Ja siis laksimegi avastama looduslikke, auravaid kuumaveeallikaid. Oli see alles omamoodi koht! Rada lookles nende auravate allikate vahelt labi. Vihma tibutas, aga ma arvan, et see pani nad veel rohkem aurama ja tegi terve selle maastiku seal vaga salaparaseks ja mystiliseks. Osad olid ikka vaga kuumad, keemistemperatuuril, aga enamus “ainult” 50-60 kraadi. Nii et igasugune ujumine jai seal ara. Mulksusid ja podisesid seal. Ikka taiesti looduslik koht. Osad olid taiesti musta varvi. Maori rahvas tegi vanal ajal nende peal syya, tanapaeval imiteeritakse seda ka, aga rohkem ikka turistide meeleheaks ilmselt. Toidul pidi olema mingi kindel maitse, mida mujalt ei saa. Ja seal oli kohe ara oeldud, et halb lohn toidule kylge ei jaa. Me ei saanud seda jarele uurida, joudsime sinna suht hilja, toiduvalmistamist seal selleks ajaks enam ei toimunud. Aga nagime ara ka suure termaal-kose, kus maori sodalased kaisid omalajal end peale lahinguid pesemas.Igatahes jallegi taiesti omamoodi koht. Moned pildid tegime ka. Kristjan arvas, et see koht oleks ka sobinud Mordoriks vaga hasti (Sormuste Isanda filmi).
Edasi ootaski meid Rotorua, mis lohnas tapselt samamoodi. Votsime endale hostelitoa, kuna ilm on telkimiseks liiga vihmane.