SUVI!!

Tere ohtust, Kristjan olen ja praegu on 22. jaanuari monus suveohtu! Aga ma raagin, mis me siin vahepeal teinud oleme. Rotoroa oli taitsa tore, kaisime kuskil kohvikus soomas, kui yks vanem naisterahvas meiega lobisema tuli. Selgus, et on muuseumis giid ja ta raakis meile, mis Rotoroa ymbuskonnas huvitavat on. Ja ta kutsus meid ka muusemit kylastama. Tegi meile tasuta tuuri seal, muidu oli muuseumisse sissepaas paris kallis. Igatahes jarelduseks voib oelda, et see Rotoroa piirkond on vagagi ohtlik, kuna seal toesti pulbitseb ymberringi, haiseb vaavli jarele ja igalt poolt tuleb tossu jne. Moned sajad aastad tagasi oli seal kandis suur vulkaanipurse ja yle saja inimesi sai surma ja kylad havisid. Selle kohta oli muuseumis palju infot, pilte ja ka film. Muuseumi vaateplatvormilt oli paris huvitav 360 kraadi ringi vaadata ja naha igal pool magesid, suitsemist ja valget jarvevett. Rotoroa pidavatki vulkaanikraatri sees asuma. Karm.
Edasi kaisime vaatamas niinimetatud termaalkyla (ma ei tea, kas seda tegelikult nii nimetatakse, hehee), aga seal elavad ainult maoorid ja on seal elanud juba kaua aega. Nad on kyla ehitanud ymber soojaveeallikate, paljudes aukudes on keev vesi. seal mulisevad ka keevad mudaaugud, suur geiser, mis purskab 20 korda paevas yle 20 meetri korgusele. Seal oli ka pisikesi geisreid, mis purskasid keevat vett, peaaegu oleks isegi sellega pihta saanud. Maooris on ehitanud sinna ka nn soojaveevannid, kus kaiakse pesemas. Samuti kasutatakse osasid keevaveeauke toiduvalmistamiseks. Nagime isegi ara, mismoodi sinna toit pannakse. Ja ma sain ise maitsta selles keeva vee augus valmistatud sweetcorni, ehk magusat maisi vmt. Ja toesti vaga maitsev oli ning mingit madamuna maitset juures polnud, kuigi need jarved haisevad ikka monusasti. Kohalikud maoorid esinesid ka meile, tegid oma sojatantsu “hakat”, laulsid laule ja muid tantse ka. Vaga tore oli, maoorid mulle vaga meeldivad, nad ei ole yldse sellised heidikud nagu aborigeenid enamasti Austraalias on. Valged uusmeremaalased ehk kiwid suhtuvad nendesse samamoodi nagu valgetesse, nii nagu peabki! Maoorid on vaga sobralikud ja toredad. Parast seda me lasime Rotoruast jalga ning soitsime avastama Matamatat, kus filmiti Sormuste Isanda Hobbitoni ehk kaabikute kyla. Varsti hakatakse seal filmima ka Hobbiti filmi! Meil vedas vaga oma tuuriga, kuna olime Kadiga ainsad, kes kella 17.00 tuuri valisid ja soitsime koos giidiga seda kyla siis avastama. Giid oli paris vana mees, aga teadis nii mondagi raakida, kus mida filmiti ja kes mida ytles jne. Meie tuur algas tegelikult sellega, et kaisime vaatamas, kuidas lambaid pygatakse ja saime ise pisikesi lambatallesid lutipudelist toita, hehee, naljakas. Aga siis olimegi juba Middle-Earthis ja Hobbitonis. Tegemist oli vaga ilusa kohaga. Osad hobbitite majad olid veel alles, kaasa arvatud Bilbo ja Frodo maja ning saime palju ilusaid pilte ja videosid. Kuna tegemist oli lambafarmiga, siis olid igal pool lambad (kokku 12000 kogu farmi peale). Maastik oli toesti maaliline, rohelised maed, ilus jarvekene ja filmist tuntud Party Tree. Kaisime Bilbo majas ja tegime pilte Party Tree juures ja mujal. Nyyd tahaks muidugi uuesti filmi naha, kuna oleme ise nii paljudes kohtades kainud. Giid raakis palju huvitavaid jutte, naiteks kuidas yhele surnud puule teibiti kylge 120000 plastikust rohelist lehte ja kuidas kaugelt toodi kohale filmi jaoks lambaid, hoolimata sellest, et tegemist oli lambafarmiga (lihtsalt varv oli vale). Jaa, filmitegemisel oli ikka detailidele kovasti rohku pandud, et mitte Tolkieni fanne solvata. Vot nii, meile see LOTRi tuur igatahes vaga meeldis ja ma ootan juba 2011. aastal linastuvat Hobbiti filmi! Praeguseks ma lopetan, kell on palju ja Kadi jatkab millalgi siitsamast! Tsau.

Kadi: nii, nyyd on kyll natuke aega edasi lainud, aga ma kirjutan meie seiklustest edasi.
Jargmisena saime kokku oma vana sobra, Malcolmiga. Me tutvusime temaga kunagi ammu Austraalias, Manjimupis. Ta on uus-meremaalane. Ja nyyd siis tulime talle kylla. Peale toredat Hobbitoni kylastust soitsimegi Te Awamutu'sse, kus Malcolm meid juba ootas. Terve ohtu jutustasime Malcolmi ja tema perekonnaga nende majas. Tal on vaga tore pere. Joime moned olled, soime ohtust ja tuttu! Jargmisel paeval pakkisime ujumisriided selga ja soitsime kolmekesi Waimoto koobaste juurde. Nimelt tahtsime ara proovida mis asi on black water rafting (musta vee karestikusoit). Panime ujumiskostyymid selga ja koobastesse! Eelnevalt pidime oppima ka seda, kuidas kummirongaga vette hypata, nii et maandud kummironga peale! :) ja siis algas matk pimedates koobastes. Meil olid muidugi igalyhel lambid ka kaasas. Leidsime yles koik helendavad ussikesed ja holjusime igayks oma rongastes labi koobastes oleva labyrindi (nagu nad ise seda kutsuvad) toepoolest, ilma giidita oleks seal kindlasti ara eksinud. Vaga vesine ettevotmine oli see meil ja nalja sai ka, iga nurga peal. Mitu korda pidimegi praktiseerima oma tagurpidi vettehyppamisoskust, ja ikka nii, et maandud plartsatades kummironga peale istuli. Taitsa naljakas, aga me keegi ei kainud ymbergi. Koik olid tublid! Osad muidugi maandusid suurema plartsuga kui teised, aga see selleks :) igatahes kokkuvotteks voiboelda, et tegu on vagagi omamoodi ja lobusa ettevotmisega, aga paris raftinguks seda siiski nimetada ei saa. Aga tore paev oli. Samal paeval otsustasime ka Raglanisse soita, Malcolmi perel on ka seal maja. Kylastasime veel yht ilusat, 50 m koske ja Raglanis soime ylimaitsvat kala friikatega (sidrunikala). Ohtul oli meil suur pidu. Polnudki ammu pidu teinud. Ja vaga tore oli Malcolmit jalle, peale aastat, naha. Tore oli todeda, et ta oli endine, just nii nagu kunagi Manjimupiski- vaga sobralik, abivalmis ja siiras.
Malcolmi vend ja ta ise aitasid meil valja moelda meie edasise plaani. Nad soovitasid minna Coromandeli poolsaarele ja just nii me tegimegi. Peale moningast autosoitu ootas meid ees hiiglaslikult suur karavanpark, kus ka meie oma sopikese telgi jaoks leidsime. Kaisime rannas, vesi oli kyll kylm, aga natuke ikka sai ujuda ka. Isegi paikest paistis natuke :) ohtul 7 ajal laksime aga Hot Water Beachi, ehk siis randa, kus pidavat olema kuum vesi. Suhteliselt skeptikud nagu me olime, avastasime peagi, et vesi seal yhes kohas, suure kivi juures on toeliselt kuum! Jalgupidi seal seista ei saanud! Ja oh neid miljoneid turiste, kes koik endale labidatega on basseinid kaevanud, et siis seal sees monusasti aega veeta! Me jaime liiga hiljaks, koik paremad kohad olid ara voetud (ehk siis need alad sooja vee juures) aga jalgupidi seal seistes oli ka vaga monus. Hiljem kui tous hakkas jalle sisse tulema, siis yhed inimesed hylgasid oma basseini, laine toi sinna kylma vett sisse, ja niisiis ehitasime koos yhtede aucklandlastega endale neljakesi uue basseini. Oiiiiiiii kui monus soe-kuum vesi seal sees oli! Istusime ja jutustasime ja nautisime imeilusat paikeseloojangut ning suuri laineid. Mida aeg edasi, seda lahemale tulid lained ja lopuks pidimegi oma armsa kuuma basseini merele tagasi andma. Ja nii saab teha iga paev, 2 korda paevas! Hommikul kell 7 ja ohtul 7 ajal. Paariks tunniks vaga monus olemine garanteeritud! Ole ainult hakkaja ja kaeva endale vann! :)
jargmisel paeval laksime avastama Cathedral Cove'i nimelist kohta. Tegemist oli yhe vaga suure koopamoodi kiviga, mille alt sai labi kaia. Sinisinine vesi, jalutasime seal ringi. Pilte sai jallegi tehtud rohkem kui vaja vist oleks, aga seal oli toesti vaga tore. Kaisime ujumas stingray lahes ja kylastasime yhte kohta, mis pidavat olema hea snorgeldamiseks. Ei tea, me juba tegime omad snorgeldamised ara stingray lahes, seal oli palju ilusam liivarand. Ja seal oli meil lausa omaenda salarand. Mitte kedagi seal peale meie polnud. Hiljem tuli muidugi ka rahvas, meil lihtsalt vedas, olime varajased. Ehitasime liivalossi ja votsime paikest. Parast kui autoparklasse tagasi kondisime oli ka see paksult rahvast tais! Hea oli, et me varem olime tulnud ja autole koha saanud. Yks vaike pisiasi ka, venelased olid seal autoparkla juures. Ei olnud vaga meeldiv jalle vene keelt kuulda. Aga see selleks. Lihtsalt kummaline, polnud ammu kuulnud seda keelt.
Edasi viis meie rada labi Coromandeli poolsaare Coromandeli linnakesse. Teepeal oli muidugi jalle meeletult palju ilusaid scenic kohti ja pilte sai oi kui palju tehtud! Nimelt kaisime ka yhes vaikeses korvalises kohas, kuhu viis kruusatee. Magisoit! Jalle! Aga see oli seda vaart. Vaated olid imelised!
Ja siin me siis nyyd oleme, Coromandeli linnas, pikutame oma vaikeses toas. Pesime pesu, soime kiirkartuliputru konserviga, sest midagi muud ei viitsinud tana teha soogiks :) hehee.. homme jalle uued matkad!