Mis Saigon?

Kristjan, 23.oktoobri parastlounal: Koigepealt sydamlikud onnesoovid ja pikka iga minu kallile oekesele tanase hallipaeva puhul!!!!!! Jakartas elab ca 70 miljonit inimest. Rongiga agulitest moodudes oli kyll kuidagi kurb vaadata, kuidas nad seal elavad. Nagu hiiglaslikul prygimael. Tanavad igasugust saasta tais ja inimesed vaga kohnad ja rapased. Ka kesklinn polnud vaga puhas, aga inimesed on sobralikud ja onnelikud, naeratavad ning tahavad juttu raakida. Kaisime kohaliku Vabadussamba juures ja tipus, kust avanes hea vaade sellele tohutusuurele linnale. Proovisime ara ka uue transpordivahendi, kuhu lisaks juhile mahub 3 reisijat. Tegemist oli sellise naljaka pisikese poriseva mootoriga masinaga, lisan siia pildi ka, ei oskagi lahemalt kirjeldada. Kuna me Jakrtas eriti rohkem aega veeta ei soovinud, siis lendasime jargmisel paeval Vietnami. Ho Chi Minh ehk Saigon jattis meile esmapilgul kyll vaga hea mulje: ilusad omaparased majad, puhtad tanavad, hoopis erinev Indoneesiast. Hotell oli ka vaga meeldiv ning yle tee leidsime kohe ka toreda restorani, kus me oleme nyydseks soonud nii hommikul, lounal kui ka ohtul. Super. Ja hinnad on veelgi odavamad, kui Indoneesias. Proovime erinevaid Vietnami sooke, mulle maitses eriti yks Vietnami riisipannkook, mereandidega. Tellisin teise ka, kelner oli yllatunud ja saatsin parast 'compliments to the chef'. Selle roa nimi oli Banh Xeo. Kuna Vietnami nimega seondub peaaegu igayhele Vietnami soda, siis kaisime isegi uudistamas soja ajal Cu Chi nimelises kohakeses sodruite poolt ehitatud, kaevatud tunneleid ja kaevikuid. Nimelt olid nad kurja vaeva nainud ja uuristanud maa sisse kokku ca 220 km pikkuse mitmetasandilise tunnelivorgustiku. Praeguseks on osad neist ka turistidele avatud ja saime ise seal kagarkonnis ja kohati ka kapukil 90 meetrise loigu labitud. Tunnel oli suht kitsas ja madal, esimene tasand 3-4 meetri ja viimane, kolmas tasand ligi 10 meetri sygavusel maa all. Klaustrofoobiast tollased vietnamlased vist kuulnud ei olnud. Ma voiksin nendest tunnelitest veel pikalt raakida, aga see ei paku vist teile eriti huvi nagu ma naen. Meile tutvustati veel igasuguseid lokse, mis olid ameeriklaste jaoks maa sisse kaevatud ja naidati vaga propagandlistlikku (?) lyhifilmli pisikesest tydrukust, kes lasi sojas maha 18 ameeriklast, lohkas 2 tanki jne jne. Sai endale hiljem aunimetuse American Killer Hero. Vot sellised lood siis siinpool sood. Siin sai lasketiirus ise ka igasugu Kalasnikove ja muid relvasid tulistada, aga minusugusele patsifistile see loomulikult huvi ei pakkunud ning Kadi ytles ka, et tema tulistamised on tulistatud ja see toob talle ainult halbu malestusi. Seejarel kaisime Louna-Vietnamis maailma suuruselt 7-nda joe Mekongi deltas ja selle ymbruses. Nagime, kuidas kohalikud inimesed elavad, pesevad, soovad, kokkavad, pissivad, kaubitsevad, tootavad, magavad jne. Kahe paeva jooksul tegime nii monegi paadsoidu nii suurema mootorpaadi kui ka pisikese aerupaadiga. Taitsa tore oli. Kylastasime yht vagagi omalaadset turgu, mis asus keset joge. Igal hommikul kella 3-4 ajal saabuvad sinna kohalikud farmerid ja asuvad myyma puu- ja juurvilju. Suuremates paatides tegeletakse hulgimyygiga, pisikestest aerupaatides aga jaomyygiga. Mulle meeldis asja juures just see, et tegemist on toelise kohalike jaoks moeldud turuga, kus ei pyyta turistidele igasugu saasta suveniiride naol kaela maarida. Kuigi pisikese nyansina peab ara mainima, et toole olid pandud ka pisikesed lapsed, kes siis oma syytute nagudega myysid turistidele jaomyygist puuvilju, karastusjooke ja vett. Tore oli vaadata, kuidas asi seal deltas toimis. Ymberringi tegeletakse korilusega, pyytakse kala, pollumajandus on heal jarjel, joes pestakse nii pesu kui ka iseendid, paljud elavad oma paatides, millest on ehitatud toredad ujuvad majakesed. Jogi on hetkel igasugu sodi ja puuoksi tais, kuid vihmahooaeg on loppemas ja siis laheb pilt ilusamaks. Ma unustasin ara, et vahepeal kaisime ka kommivabrikus, kus tehti kookospiimast maitsvaid komme, ostsime ise ka nii monegi kotitaie, akki onnestub Eestisse ka tuua kunagi, ise oleme juba 2 pakki kyll ara soonud :). Samuti kylastasime pisikest riisinuudli tehast. Kadi votab ka kohe sona, ma unustasin vist mone asja ara. Tsau. Kadi: nii. Koigepealt minu poolt ka Laurale suured kallid synnipaeva puhul! Kristjanil jai mainimata ka meie tore kohtumine yhe suure pyytoniga. Ei, mitte looduses, vaid meie tuuril yhes kodukeses oli neil seal suur, 15 kilone madu :) loomulikult sai teda endale olgadele votta ja loomulikult me seda ka tegime. Eks pildid raagivad enda eest. Mulle ta meeldis :) ilus loom, uhke mustriga. Aga loomulikult meeldis mulle ka see kookose kommitehas. Need kommid mis nad seal teevad on imemaitsvad ja soltuvust tekitavad ;) kui meil moned alles jaavad, siis me toome teile ka :) Minumeelest laksid molemad meie tuurid igati asja ette. Infot Vietnami kohta saime kovasti ja mingi ylevaade on nyyd siinsest eluolust. Mulle meeldisid paadisoidud Mekongi joel. Tore on naha ikka euroopast VAGA ERINEVAT elustiili. Jogi on neile eluks nii vajalik ja nagu Kristjan juba mainis, on osad inimesed vee peale elama kolinud. Muidugi ega puhas see jogi ei ole, aga tundub, et neid see ei morjenda. Kylastasime ka erinevaid puuviljafarme, nagime kuidas kasvavad sellised viljad nagu durian ja dragon fruit (draakoni puuvili?). Osad olid veel, aga ma hetkel ei suuda meenutada nende nimesid. Veel nagime ara ka 2 suurt Budha kuju. Huvilistele infoks, et Vietnamis on 9 erinevat religiooni, millest peamine on budism. Meie hotellid kus peatusime (Kim Hotel ja Chau Long) olid molemad vaga ilusad, korralikud ja puhtad. Ja ohukonditsioneeriga. Ilmad on siin palavad, nii et see on ysna hadavajalik siin. Saigonis viibides kaisime koguaeg soomas yhes restoranis, Beautiful Saigon hotel 2 restoranis. Neil oli nii suur valik erinevaid toite ja meeskond ka vaga tore. Nii et tulime ikka ja jalle tagasi. Enamvahem kogu nende meeskond lopuks teadis meid. Hehee. Vaga tore. Ja meil oli alati sama laud ka :) Louna-Vietnamiga on seekord nyyd siis yhelpool, meil ei ole paraku rohkem aega siin veeta, avastamata on veel kesk- ja pohjaosa. Ei hakka veel Vietnami kohta yldistusi tegema, eks me koigepealt lahme vaatame ylespoole ka ja alles siis vordleme Indoneesiaga ja avaldame oma arvamusi :)