aasta viimane päev

Aasta viimane päev, Kristjan:

Tervitused siis kõigile Manjimupist :) Uue aasta võtame vastu Margaret Riveris, ookeani ääres. Homme sõidame sinna uue eestlase Tõnise ja tema jaapanlasest pruudiga, kelle nimi mul praegu meelde ei tulegi. Marite, Rein ja veel kaks eestlast tulevad hiljem järele. Ega siin vahepeal miskit erilist toimunud polegi. Ma sain lõpuks oma pangakaardi kätte täna, aga Kadi ei ole siiamaani saanud. Panka ka minna ei saa, sest see on lahti ainult kella 16-ni, aga meie oleme siis tööl alati. Päris hea süsteem, eksole. Siin, Austraalias, on kõik asjaajamine üldse kuidagi aeglasevõitu võrreldes Eestiga. Veider igatahes. Vahepeal töötasime ühe päeva teises kohas. Hommikul pakkisime brokkoleid ja peale lõunat korjasime põllult lillkapsaid. Päris tore vaheldus oli see. Hästi lahedad inimesed olid seal. Boss oli Makedoonia juurtega ja tema kaks venna(või õe) poega olid ka meiega koos tööl. Hommikune paus oli pool tundi (tavaliselt 10 min), istusime koos perega nende majas söögilauas, bossi naine tegi teed ja pakkus küpsiseid. Lõunapaus oli tund aega (muidu 30 min), lisaks meie oma söögile pakuti veel liha ka juurde. Peale lõunapausi otsiti siis välja golfikepid ja mingi 10 minutit tagusime palle mingi buldooseri suunas. Igatahes see tööpäev läks kõige kiiremini. Ma lõikasin muidugi endale jõhkralt terava noaga sõrme ka, aga see selleks. Jalaga on ka mingi jama, paistes veidi ja valus, aga hakkab juba paremaks minema. Äkki keegi hammustas või siis astusin mingi jura peale, ei tea isegi. Ja kui see Kadi eelmine maojutt kedagi ära hirmutas, siis ärge muretsega, siin enamus eluaeg Austraalias elanud inimesi pole ühtegi madu kunagi näinudki, rääkimata siis hammustada saamisest. Kuna meil veel piisavalt raha pole, siis otsustasime, et töötame veel siin mõned nädalad, enne kui kuskile liikuma hakkame. Oleme selle kohaga ära harjunud juba. 2 brasiillast, kes alles tulid, lähevad juba pühapäeval minema, kuna töö on liiga raske nende jaoks. Kusjuures nad korjavad kirsse, mis on üks lihtsamaid töid. Aga see poiss on suht gei ka, nii et arusaadav. Ja tüdruk on selline tibi moodi, kõikidele kuttidele siin meeldib hirmsasti, minu meelest suurem asi pole. Kadi on ikka kõvasti ilusam. Aa, telefoniga mul jah nüüd niimoodi, et mul teda ei olegi. Austraalia numbrit enam siis pole alles, kunagi kui vajadust on, siis ostan uue kaardi endale. Telefon läks kõigepealt lolliks ja siis kadus ära ka. Töö juures. Mina ei tea kuhu, muidu ta ju ei oleks kadunud, kui ma teaksin, kuhu. Aga Kadi numbritele saab smse ikka saata. Ta siis kirjutab siia oma numbrid ka, kes ei tea. Viimased tööpäevad on möödunud 30-kraadises kuumuses ja päike paistab otse lagipähe. Aga nüüd tuli uni peale, hommikul sõidame ookeani äärde ja siis kunagi hiljem võtame jälle ühendust. Head vana aasta kõikidele, mu kallid sugulased, sõbrad, Kadi sõbrad ja sugulased ja kontvõõrad kah!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Kadi: Hommik. Aasta viimane päev. Sõin oma krõbinad piimaga ära, nüüd istun võrkkiiges ja kirjutan siia. Eile oli Heidi sünnipäev, ma nii tahtsin talle midagi ilusat soovida, aga avastasin siis, et mul ei olegi ju Heidi numbrit oma uues, garantiist tulnud telefonis. Igatahes Heidi kui sa seda loed, siis tea, et keegi kaugel maailma teises otsas mõtles su peale sinu sünnipäeval :) Palju õnne tagantjärgi!
Aga täna siis on aasta kõige viimasem päev, me hakkame umbes 45 minuti pärast liikuma Margaret Riveri poole. See pidi olema kõige parem koht uue aasta vastu võtmiseks. Eks näis eksole. Asukoht on tal igatahes hea- täiesti ookeani ääres. Ja seal pidid olema suuuuuuuured lained, seal korraldatakse suuri surfivõistlusi nii et see ei saa teps mitte vilets koht olla. Näed siis, eesti keelsed väljendid tulevad nagu muiste. Ei tegelt on ikkagi natuke imelik eesti keeles kirjutada. Jah, ma räägin siin Kristjaniga koguaeg eesti keeles,aga ikkagi, see kultuur ja õhkkond on siin ümber kõik inglise keelne, seega sorry, kui meie eesti kirjakeel kuidagi imelikuks läheb. Ärge muretsege, see on kindlasti ajutine. Täna on tuuline ilm. Aga nagu ka eelmistel päevadel, ei ole ka täna mite ühtegi pilve taevas, näha on ainult sinist taevast. Ja nagu Krissu juba mainis, siis lähme aastavahetust vastu võtma eestlastega! Jehuu! Eks siis pärast muljetame. Me võtsime endale tööjuurest kohe heaga 2 päeva vabaks, et oleks kergem reedel jälle tööle minna. Aga mis siin ikka. Iseenesest on kõik OK, töörutiin on mõnusalt sees juba, ei oskagi nagu enam mõelda, et peaks puhkama ka vahel. Tavaliselt lõppevad kõik minu tööpäevad niimoodi, et jõuame koju, puhkan natuke rõdul, siis kui löögile saan, lippan dušši alla (seal on pikad järjekorrad), siis sööme midagi, siis istun teleka ruumi (hästi pehmete diivanitega) ja siis tuleb uni, siis ma transpordin ennast magamistuppa, panen magamiskoti ette, et keegi mind ei näeks ja vajungi unne. Mingi kell tuleb Kristjan (ilmselt 12 ajal) ja jääb ka magama. Aga ei, täna nii ei olnud. Täna sai mõnusalt kaua magada- ärkasime alles kell 8! see on hilja! :) ja siis sai veel mõnusalt tukkuda ja pikutada, alles kell 9 saime voodist välja. Ja nüüd siis varsti hakkamegi liikuma. Oi see tuleb põnev. Kujutad sa ette- aastavahetus sooja päikese all, ookeani ääres, suurte lainete keskel!!!!!! head vana aasta lõppu ka minu poolt kõigile! Uued uudised juba järgmisel aastal !!!!!

minu telefoni numbrid:
Eesti oma: +372 56 654 708
Austraalia: 0449196471