Hobart- Coles Bay-Launceston!

Kadi: nonii, ma vaatan, et mitte keegi pole meie viimaseid kolme blogi yldse kommenteerinud.. kas keegi yldse loeb seda? kindlasti loeb.. voi siis me kirjutame endale :)
yhesonaga... mis me nyyd siis vahepeal teinud oleme... viimati vist sai kirja pandud et me olime Hobartis.. jah.. ja siis yhel paeval me leidsime yhe kuulutuse mis kutsus meid coles bay nimelisse vaike-linna. moeldud-tehtud, otsustasime jarele uurida mis ja kuidas. leidsime bussiliini ( need on siin nii haruldased) ja soit vois alata. nii ilusad vaated olid bussiaknast! nii palju ilusaid magesid ja nii roheline ja monus! Tasmaania on mu lemmik, ma olen nyyd igavesti Tasmaania f2nn, ja yldsegi mitte niivord Melbourne'i f2nn.. aga see selleks, osa minust on nyyd igavesti siin saarel... see selleks... :)... kui buss peatus, selgus et me peame bussi vahetama ja juba niigi kallile piletihinnale pidime lisaks veel 9 dollarit maksma, et kohale jouda! mida nalja! meie otsustasime bussist maha astuda ja see viimane 27 kilomeetrit hoopis haaletada. mis see siis ara ei ole eksole. moeldud-tehtud. bussijuht muidugi solvus selle peale et me ei tahtnud ekstra 9 dollarit maksta. aga mis seal ikka, me oleme siin ju ikkagi backpackerid, seljakotirandurid, kellel ei ole seda ekstra 9 dollarit :) ja oige otsuse tegime.. peagi peatus auto mis viis meid koigepealt Friendly Beaches nimelisse randa (see oli vaga ilus ja jalle sinise veega rand) ja edasis siis juba Coles Bay! pean mainima, et see paar, kes meid peale vottis, oli tapselt nagu sealt filmist INTO THE WILD, see hipipaar. :) nad olid nii toredad ja vahvad. ja toesti vaga sarnased oma olekult sellele paarile kes seal filmiski on.
igatahes Coles bay siis. bussijuht ytles varasemalt, et see on Tasmaania koige ilusam koht. ja parast noustusid ka teised kohalijkud. meile pakutud tookoht sisaldas aga ainult 1 kohta, aga meid on 2. seega langes see bakery mangust valja. aga muidugi laksime me Coles Bayga tutvuma. peale pikka kondimist ranna-aares joudsime lopuks magedesse. Hazardi nimelised maed, mille taga oli wineglass bay- mis kuulub 10 maailma koige ilusama ranna hulka. kolas ahvatlevalt.. ja niisiis seadsimegi sammud sinna magede poole, mille taga pidi oleme maailma yks koige ilusamatest randadest...
niisiis... magedess! tee sinna oli pikk.. ja muide, see oli eemalt vaadates tapselt nagu Muumiorg! paratamatult tuli mulle mu emps meelde :) tervitused! niisiis.. seal olid matkarajad.. yldse on siin palju igasuguseid matkaradu ja nii ka siin, sa saad valida pikkuse ja raskusastme jargi. mina muidugi noudsin seda koige lyhemat ja kergemat. tee sinna oli ysna kerge ja kui me lopuks kohale joudsime, siis avanes meile see ilus vaade! sini-sinine vesi ja palju rohelist metsa! me paneme selle pildi ka siia. selle koha nimi on Wineglass bay ja see oli toesti nii ilus! tegime palju pilte. Kristjan muidugi tahtis ikka veel edasi matkata, sinna alla valja, et rannas natuke aega veeta, ikkagi yks maailma ilusamatest randadest pidi ju olema. soime yleval platvormil apelsini ja siis ma votsin end tublisti kokku ja algas teekond allam2ge... mis tegelikkuses polnudki nii kerge.. see oli nii kivine tee, pidi pidevalt enda ette vaatama, et ei koperdaks.. seal nagime ka wallabit. see on jalle yks huvitav loom, keda me oleme nyyd ainult siin Tasmaania saarel nainud. ta on kanguru moodi, aga ikka natuke teistmoodi. wannabe kangaroo- wallabi! naljatlesime omavahel. aga rannast siis... ilm oli natuke ara pooranud, taevas ei olnud enam sinine kui me sinna alla joudsime.. muidugi on see sinine vesi veel sinisem kui paike peale paistab aga ikkagi,see oli nii ilus rand! ja liiv oli nii valge ja peen! vaga ilus koht! jooksime seal ringi, ronisime kividel, pikutasime liival, naersime ja naljatlesime yhe poiga, mis oli randa uhutud, eks te piltidelt naete... igatahes hakkas mingi kell h2marduma ja me votsime jalle teekonna yles makke. ma ei ole ikka eriti hea magironija :) vaevaline oli see tee.. aga ma nagin et yks paarike ronis makke suurte seljakottidega, nii et jah, votsin end kokku ja vedasin end yles, muidugi kergete vahepeatustega.. hiljem haaletasime end oma hostelisse tagasi. seal oli yks kanada tydruk kes muudkui lobises, ta tahtis nii vaga raakida aga meie olime nii vasinud.. hehee.. igatahes jaab Coles Bay nyyd pikaks ajaks meile silme ette.. nii ilus koht!
hommikul otsustasime haaletades Launcestoni minna.. meil oli yks vahejuhtum yhe brasiilia kutiga, kes pidi meid hommikul oma autopeale votma kell 8.30 aga kui me kokkulepitud kohta joudsime siis polnud ei kutti ega autot. no mis seal ikka. peale tunniajast ootamist vottis yks tore kohalik tydruk meid autopeale ja saime tykimaad edasi. teeaartes oli niipalju surnud loomi, peamiselt wallabid, neid on siin hasti palju! kahju.. vaga kurb vaatepilt.. ja jargmises kohas kus me haaletasime, oli 3 surnud wallabit.. pahapaha.. ja meid vottis peale jalle yks kohalik paarike oma campervan'i. saime jalle edasi. ja siis yhed tokyo kutid votsid meid oma pisikesse autosse ja siis yks vanapaar, kes soitis otse Launcestoni kesklinna. nendega oli koige pikem soit ja terve tee me jutustasime Eestist, nad olid nii huvitatud meie elust ja nad raakisid palju toredat ja huvitavat Tasmaaniast. igati tore soit! nad aitasid meil parast backpackersi hosteli leida, vaga vaga sobralik vanapaar. niisiis olime peale haaletamist Launcestonis. Kadri, meie haaletamiselamus oli vaga tore siin, kiiresti saime autodepeale, voi noh, ysnagi kiiresti :) toretore. kindlasti kasutame seda veel, sellega hoiab kovasti raha kokku :) ja kahekesi on siin turvaline ka.. ja ma yldse ei kujuta ettegi et siin mingid pahad inimesed oleksid. tundub et koik on niiiii sobralikud! :)
ja nyyd me siis olemegi jalle linnas.. Launcestonis. see hostel kus me oleme, see on koige ilusam backpackersite hostel mida ma yldse kusagil nainud olen! see tundub ysna uus, renoveeritud, kook on vaga ilus, koik potid-pannid on siin uued ja puhtad ja toredad. koik on olemas!
ja siin leidsime 3 paevase mustikakorjamise too ka. aga ainult 3ks paevaks. ja te ei usu, kui ma ytlen et need mustikapoosad olid korgemad ja suuremad kui mina! vau! aga meil on pildimaterjal ka, uurige, need on toesti mustikad! ja nende kasvatamisel ei kasutata mitte mingit keemiat, see on orgaaniline farm. see vist on oige sona eesti keeles :) igatahes oli neid tore korjata.. saime ise nii palju neid syya kui ise tahtsime! ja marjad on siin ka muidugi suuremad kui eesti mustikad. Kristjan ytles, et tema ema oleks siin kindlasti vaga onnelik, kuna talle mustikad meeldivad :) ja mina tean et minu pere samuti, vanaisale-vanaemale kindlasti meeldiks neid siin korjata, hea ja mugav, ei pea kyyrutama ega midagi ja marju on paljupalju! :)
raha selle korjamise eest kyll eriti ei saa, aga no midagi ikka..parem kui mitte midagi...

ja nyyd siis oleme linnas ja otsime tood.. matkajaid on siin sadu ja sadu, aga tood on vahe.. hetkel on koik farmid juba toolisi tais aga kull on ka meie jaoks midagi, me peame lihtsalt natuke ootama ja hoolega tood otsima ja helistama igalepoole :)

tervitused kodumaale!