Bali, Indoneesia (06.10-12.10.2010)

7. oktoober, Kuta, Bali

Nii. Nyydseks olemegi Austraalia pinnalt lahkunud ja selle maaga hyvasti jatnud. See ei olnud kerge ja loomulikult me igatseme palju Austraaliaga seonduvat (Rockyt!!!). Olgu veel mainitud, et nagu millegi kiuste, ei lainud meie lahkumine koige sujuvamalt. Naiteks pidime oosel kell 3 oma maja ees ootama bussi mis meid lennujaama viiks, aga seda bussi ei tulnudki. Pidime mitmeid telefonikonesid tegema, veel yhte teist bussi ootama, enne kui meile lopuks tasuta takso saadeti. Niisiis oosel kolmveerand 4 saime lopuks ometi liikuma hakata. Lend laks meil kell 6 hommikul. Peale veel moningaid sekeldusi ja ylikiiiiiiret paeva Brisbane'is joudsime lopuks ometi taiesti uuele avastamata maale- Aasiamaale! :)
Meie esimeseks peatuspaigaks on Bali saar, Indoneesias. Siin me nyyd olemegi, esimene paev on seljataga. Oh milline kultuurielamus! Koik, absoluutselt koik asjad on siin teistmoodi kui Austraalias. Ja loomulikult see liiklus! Minujaoks taiesti esmakordne elamus naha sellist korraparatust. Siin peavad silmad igalpool olema, et mitte liiklusonnetusse sattuda. Ja koik see kaubandus ja kauplemine! Ma alguses olin taitsa hirmul, mulle selline suur kauplemine hinna osas ei meeldi. Lihtsalt ei tundu eriti loomulik minu jaoks. Niisiis hoidsin Kristjani varju, et tema sellega tegeleks. Haahaa. Kolasime Kuta rannas ringi, seal olid palju suuremad lained kui me Austraalias nagime! (voi siis enam nii hasti ei maleta). Siin on nii palju rollereid! Koik soidavad nendega, ja neil pole mingeid limiite peale palju inimesi nad voivad kanda vms. Nagime rollereid kus oli ema kahe lapsega, voi siis selliseid kus vanad tadid istusid jalg yle polve tagaistmel! Haa! Ei see on ikka hullumeelsus kuidas nad siin soidavad. Ma ei ole paris kindel, kas ma ise tahaks sellise rahutu ja narvilise liikluse keskel liigelda :) ja see pidev piip-piiiip-piippiip, mis sind koikjal saadab! Signaalitamisega siin ei koonerdata.
ja iga nurga peal, tegelikult isegi igal sammul astub su juurde keegi, kes tahab sulle midagi myya. Ma paeva alguses ikka taitsa kartsin neid inimesi, kuna nad nii agressiivselt myygitooga tegelevad. Aga nyyd, paeva lopuks, tundus see koik nii naljakas, palju lihtsam on nyyd neile EI oelda ja isegi hinna osas kauplemine tundub huvitav. Kui nemad ei karda mulle ulmeliselt korget hinda pakkuda, siis miks ei voiks mina neile ulmeliselt madalat hinda pakkuda? Haahaa! Eks jargmine kord kui linnapeale laheme, hakkan proovima. Eks nais kuidas laheb.
Bali ise on vaga huvitav. Muidugi ma alguses kujutasin seda hoopis teistmoodi ette, arvasin, et see on kuidagi rohkem... laanelikum voi nii, kuna see on austraallaste jaoks number 1 puhkekoht. Aga tegelikult on see ikka vaga Aasia- siin on turismil kyll vaga vaga suur osatahtsus, aga ikkagi on see koik kuidagi sellist vaesust tais. Samas, kui nyyd jarele moelda, siis tunduvad inimesed siin koik oma eluga rahul olevat. Vahemalt esmapilgul tundub nii :)
Ilm on siin vaga vaga palav ja niiske! Palju hullem kui meie endises Port Douglases. Eks see votab natuke aega, et sellega harjuda. Tana kui yhe kohaliku naisega jutustasin, siis ta ytles, et sellega pariselt ei harjugi, et talle see vaga ei meeldi, ikka liiga palav ja niiske on. No aga ma ikka proovin harjuda, eks nais.
Bali inimesed ise on nii sobralikud. Mitte voltsilt sobralikud, vaid toesti vaga lahked, abivalmid, alati naeratavad ja ... sobralikud! See on koige oigem sona.
Meie hotell on ilus! Tee, mida mooda siia saab, on muidugi omaette teema, see on osaliselt kruusatee, kus aares on kodutud inimesed ja prygi ja lehmad jne aga see hotell ise- vaga PUHAS ja elegantne! Hotellitootajate sobralikkus on taiesti uskumatu! Ja hommikusook on ka palju parem kui ma arvasin olevat :) ja meie tuba- kena, ylipuhas, minimalistlik, modernne ja avar! Vannituba ka, samasugune, nii et tuba on meil kyll vaga monus. Oleme end siin juba monusasti sisse sattinud, jaame siia veel 5ks ooks. Nyyd on juba ohtune aeg, tuleb aknad-uksed kinni hoida, et saased sisse ei saaks. Ahjaa, tana proovisime siin kohalikku toitu ka, yhes vaikses soogikohas ja ma olin vaga positiivselt yllatunud- see oli vaga maitsev! Ei joua ara oodata millal jalle midagi uut proovida saab! Ponev.
Eks nyyd on meil siin Kuta linnast kerge ylevaade olemas, teab kust mida enamvahem saab ja eks millalgi hakkame vaatama, kas ja kuhu me veel Bali saarel laheme. Aga meie siinseks peamiseks eesmargiks on puhata. Selleks me siia tulimegi, et puhata end korralikult valja :)

10.10.10
Kadi: milline imeline kuupaev!
Meie puhkamine edeneb taie hooga. Kaisime nyyd ykspaev massaazis. Siin on spa teenuste pakkujaid nii palju, saime ise valida, kus voi mida me tahame ja hinnad on ka igalpool paris soodsad. Me leidsime yhe salongi kus taispikk tunnine ylekeha massaaz maksis ainult umbes 70 eesti krooni. See on siin ikka vaga odav. Ma polnud muidugi varem massaazis kainud ja ei tea palju naiteks Eestis massaaz maksab. Aga see elamus oli kordades rohkem kui ma ootasin! Kogu keha musklid said kenasti labi muditud, nii hea oli seal loogastuda ja lihtsalt nautida. Parast lasin endale pedikyyri ka teha, haahaa. Lihtne ja monus elu meil siin. Hiljem oli tapselt selline tunne, et ma saan spagaate teha ja hundirattaid visata, nii monus, “lahtine”, loogastunud tunne! Natuke hiljem muutus see muidugi uniseks tundeks. Oleks hea meelega magama jaanud, nii monus oli olla :) yhesonaga ma olin taitsa labi :) hehee..
Nyydseks oleme ka ise kohalikus liikluses rollerite tagaistmetel soitnud. Naerulsui soitsime yhel ohtul tagasi oma hotelli poole selles hullumeelses liikluses endale palgatud juhtidega. Ise me sellises liikluses soita esialgu veel ei taha. Jallegi, kes kainud,see teab mis olukord siin valitseb :)
Homme laheme Bali-tuurile, eks siis kirjutab pikemalt kuidas see laks.

11.oktoober
Niisiis tellisime endale juhi, et minna Bali saart avastama. Meie juht oli Jero, kohalik 39 aastane mees, vaga sobralik ja tore. Votsime suuna pohjapoole, et kylastada tee peale jaavaid kohti.
Naiteks kylastasime Bali saare koige vanemat templit, mis on juba yle 1000nde aasta vana. Pidime molemad endale sarongid selga panema, et seda vaikese summa eest avastama minna. Hehee. Tore oli, uhke tunne oli kyll lopuks ometi esimest templit uudistada :) Ponev.

Edasi kylastasime veel naiteks yhte omblustookohta, kus valmistati kohalikke t-sarke, mille nimi oli batik. Ma ei teagi kas sellele yldse mingi tolge on. Igatahes nagime ara kuidas mingi spetsiaalse vahaga pluusidele pilte ja mustreid peale trykiti. Midagi ennenagematut jallegi.

Kylastasime ka yhte kohvivalmistamise kohta, kus saime maitsa luwak-kohvi. See on siis iseenesest kohv, millel on vaga teistmoodi valmistamise viis. Luwak on nimelt yks loom, kellest labi kainud kohviubadest tehaksegi luwak-kohvi. Ma loodan, et saite nyyd aru, kuidas :) igatahes on see vaga kallis kohv ja yle maailma tunnustatud kohv. Proovisime ka meie selle kohvi jargi. Joudsime molemad Kristjaniga jareldusele, et see maitseb ikkagi nagu tavaline kohv, ainult, et natukene kangem. Aga no vat, jalle midagi uut siin ilmas eksole :) need luwaki loomad on sellised kassi-opossumi moodi loomakesed, vaga armsad.

Kaisime ka yhel ilusal kunstinaitusel, kus nagime bali kunstnike tehtud toid. Vaga ilusad. Oleks meie seljakotid ainult ometi kordades suuremad ja kergemad, siis ehk oleks nii monegi suurematest maalidest koju toonud. Pidime leppima yhe pisikese maaliga seekord ainult. Aga hea seegi, seljakotirandurid nagu me oleme eksole.

Elevandikoobast kylastasime ka. See oli yks koobas, millesse oli graveeritud elevandikujutis. Seest oli see ysna vaike, aga see koht jai mulle meelde eelkoige aga hoopis selleparast, et me saime seal hindu-onnistuse. Yks vana tadike onnistas meid pisikeses budha-templis. Vaga armas ja tagasihoidlik tseremoonia meile :)

Meie tee viis yles makke. Tee sinna oli vaga tore, palju rohkem saime naha toelisi kylaelanikke ja nende igapaevast elu. Mulle tundub, et bali inimesed on kuidagi rahulikud ja onnelikud. Nad on kyll vaga vaesed, aga mulle tundub, et ikkagi oma eluga rahul. Ei ole sellist narveldamist nagu Eestis ja Euroopas. Ka selles kaose-sarnases liikluses ei ole me kordagi nainud kurjasid nagusid voi et keegi kellegi peale karjuks. Oh ei. Bali inimesed on rahulolevad ja sobralikud inimesed, kes on onnelikud tapselt sellega mis neil on. Meil koigil on selles suhtes neilt palju palju oppida.

Mae yleval nagime peale moningaid riisipoldusid ka yht vulkaani, mis kahjuks kerge vihma tottu oli pilvede sees ja me ei saanud sellest tait ylevaadet, aga no ettekujutus on olemas. Sealt avanes ka vaade Lake Batur'ile ja seal samas korgel mae otsas laksime ka yhte tagasihoidlikku restorani sooma. Sook maitses hasti ja taas oli aeg edasi liikuda.

Meie marsruudile jai ka Ubudi linn. Tegemist on Bali saare kunstilinnakesega, koik kohad on igasugust nodi tais, mis koik on myygiks. See on selline rohkem boheemlaslikum linn, magede vahel, rohkem rohelisem ja varskem. Minule see vaga meeldis, oleks seal tahtnud kauem olla. Ubudis oli ka Monkey Forest. Tegemist on kohaga, kuhu vaikese summa eest void jalutama minna ja ahvipoistega mangida. Neile sai seal banaane pakkuda ja loomulikult ronivad nad sulle olale, et see banaan sinult ara votta :) Nalja kui palju. Ahvikesed olid vaga toredad ja yldse mitte agressiivsed nagu ma alguses kartsin. Mets ise oli kohati taitsa dzungel-vihmamets. Roheline ja vaga kena.

Toelist rohelust nagime aga alles siis, kui auto peatus suurte riisiplatvormide ees. Need olid toesti imeilusad! Seal oli ka yks tore vana onuke oma riisiga, kelle me lahkesti oma pildile votsime ja talle tundus see taitsa meeldivat. Muidugi andsime me talle selle eest ka vaikest tippi, ja koik me jaime rahule :) Riisipollud on kindlasti yhed selle reisi heledamatest malestustest!

Mis veel? Bali saarel on kuidagi nii valja kujunenud, et monelpool on erinevate kasitoo-oskustega kylad. Naiteks tehakse yhes kivi-graveeringuid, mis tahendab tanavapildis seda, et koik tanava-aared on kivikujukesi tais. Ja neid ei ole mitte vahe! Neid on seal tuhandeid ja niimoodi piiiikalt-pikalt mooda tanavaid. Voi on naiteks kulla ja hobeda kylad. Seal sulatatakse ja valmistatakse koikvoimalikke ehteid kullast ja hobedast. Bali kuld pidi naiteks umbes 80-90%line olema. Voi siis on naiteks puidutootlejate kyla. Seal on koik tanava-aared tais igasuguseid puidunikerdusi, toole ja puidust suveniire tais. Voi siis maalikunsti-kyla, seal on koik kohad tais maale. Taitsa huvitav oli niimoodi autoga mooda neid linnakuid ringi soita, meie autojuht ei pidanud meile isegi ytlema mis linnakuga on tegu, kuna sellest saab vaga hasti aru millega just selles voi selles linnakus tegeletakse.

Meie autojuht raakis meile palju Bali saarest, oma elust ja Indoneesiast yldse. Ta tundus koike oma kodumaa kohta teadvat. Olgu veel yhe yllatava faktina oeldud, et turiste soidutavad autod tohivad olla maksimum 5 aastat vanad. Meil oli kyll igatahes vaga kena uus auto :) ja ta raakis meile ka seda, et Bali saarel on peamiseks usuks hinduism, kus usutakse karmasse, mis tahendab seda, et inimesed ei varasta yksteise tagant. Seega voivad koik oma valmistatud nikerdused mureta ooseks valja jatta, kartmata, et neid ehk hommikuks enam ei ole. Bali saarel valitseb karmaseadus :) Katsusime ka meie olla igalpool sobralikud ja toredad. Mis siin salata, vastu saime ka ainult siirust, headust ja sobralikkust ;)