Thursday, April 8, 2010

Port Douglas




Troopiline kliima. Vihma sajab, tuul on, aga soe on koguaeg. Paike paistab iga paevaga aina rohkem. Varsti algab siin ka suur turismihooaeg kus koik kohad on askeldavaid turiste tais.

Ja siis oleme meie. Kristjan vurab kuuel paeval nadalas rattaga 15 minutilise teekonna kaugusele 5 tarni hotelli toole. Mina kain umbes 4-5'l paeval nadalas yhes hotellis ka tool. Molemad kaime ja uurime, et kas tasub siia pikemaks jaada. Ilmselt tasub.

Mina lahen juunis koju. 15. juuni kuni 1. juuli olen kodus. voi noh, oigemini 1'se juuli ohtul laheb juba lennuk Helsingist. Nii et saangi siis 2 nadalat kodus olla. Ei joua ara oodata. Nii tahaks koiki jalle naha!

Elame siin vaikselt. Teeme tood niipalju kui pakkumisel on. Tahaks rohkem. Aga elu on hea, meil on ilus koht elamiseks, oma tuba, monus kook, elutuba ja suur telekas. Alan on siin ka. Tema on omanik. Ja praegu, pyhadeajal on ka tema tytred siin. Soolavee bassein on meil ka, vaata pilti yleval. Ahjaa, ja siis on meil veel uus sober- koer Rocky! Vaike Jack Russelli tougu koer, umbes 2 aastane ja nii energiat tais! Ajab siin vaikeseid sisalikke taga. Ja mangib tennisepalliga.

Vot selline elu on meil siin siis. Mul jalad valutavad. Paev labi toimetasin tana hotellis, koristasin ja jooksin ringi. Ei ole kerge. Eks iga paevaga laheb ehk paremaks ja kindlasti lahen ise ka kiiremaks. Pean vist mingi ohtutoo endale ka juurde otsima mones baaris-restoranis. Tahaks ikka 38 tundi nadalas tais saada. Kristjanil seda muret pole.

See oli siis meie elu kirjeldus praegu.

Kuulmiseni,

tervitused Port Douglase nimeliselt rannakylakesest.