Hanoi, Ha Long Bay, Sapa, Tam Coc

Kristjan: Koigepealt soovin paljupalju onne oma kallile vennaksele, pisikesele Partlile!

Kadi: Meil kadus suur osa blogist kogemata ara, niisiis teen siin selle yhe loigu hasti lyhidalt. Yhesonaga lendasime siis Louna-Vietnamist Hue nimelisse linnakesse. Sinna me kauaks pidama ei jaanud, ei leidnud sealt midagi eriti huvitavat eest, peale yhe suure ja uhke linnuse. Muidugi vois see oma hiilgeaegadel ikka vaga suur ja voimas olla, aga kahjuks on see nyydseks ysna kaest ara lastud. Suur on ta ikka veel, aga kuidagi jah, natuke “rohtunud”. Muidugi, kui oma head fantaasiavoimet kasutada, siis voib hasti ette kujutada, kuidas see valja vois naha ja kuidas seal kuningaid krooniti. Sellistest syndmustest olid seal onneks tutvustavad videoklipid ja pildimaterjal olemas. Niisiis laks ka see kaik igati asja ette. Hue linnas aitas meid yks vaga tore mees kes aitas meil plaani pidada, et kuhu edasi minna. Meie valikuks sai Hoi An'i nimeline linn. Soit sinna kestis ligi 4 tundi ja me soitsime sinna bussiga. Tegemist oli bussiga, kus olid nagu narid sisse ehitatud, ttegemist oli pikamaa bussiga ja poollamavas asendis sai seal monusasti pikutada. Kuigi, ega ta ikka vaga mugav ei olnud.
Hoi Ani linn oli vaga tore. Seal oli 200 ratsepatookoda, kus koik said soovi korral endale uhkeid roivaid lasta ommelda. Meie ei olnud seekord asjast huvitatud, olgugi, et koik pakutav oli vaga soodne (naiste villane talvemantel naiteks 400-700 krooni). Meil lihtsalt ei olnud aega, ega kotiruumi selle jaoks. Selle asemel kaisime kahel paeval rannas. Joostes laksime 2,5 km ja tegime rannas harjutusi. Yhel ainsal paeval saime ka rannas paikest votta, ylejaanud kahel paeval oli ilm pilvine. Aga no hea seegi. Vahemalt oleme nyyd yhe paeva saanud rannas olla :) Rand iseenesest oli vaga ilus, inimesi tunduvalt vahem kui ma ootasin (vaiksemas rannas). Rannas olid ka kookospahklikoore moodi paadid, millega kalamehed kalal kaisid. Kristjan muide aitas yhelpaeval neil mereveest vett maest yles poodide juurde viia. Ei tea mis nad selle soolase veega peale hakkavad.
Kolmandal paeval arkasime selle peale, et valjas oli suur torm ja tuul ja todesime, et ongi paras aeg jalle edasi liikuda. Ostsime piletid suurde linna, Hanoisse.
Nyyd siis tuleb ylejaanud pikk blogi:

Kristjan, 30. oktoobril:

Hoi Anist laksime sujuvalt yle Hanoisse. Danangi lennujaamas kohtusime yhe toreda Canada abielupaari, Shane' ja Colleeniga. Kuna neil ka kindlat hotelli veel reserveeritud polnud, siis votsime nendega punti ja leidsime koos yhe odava hotelli. Ohtul kaisime soomas yhes tanava-aarses hmm... restoranis? Selliseid tanavarestorane on siin vaga palju, need on enamasti kohalikke tais, kuna turistid reeglina seal syya ei julge, kuna hygieeninouded seal au sees ei ole. Paeval on samas kohas garaazh, kus remonditakse mootorrattaid. Ohtul aga rullitakse kohale pliidid, pannid-potid ja laheb kokkamiseks. Soime seal nuudli-kanasuppi, vaga maitsev oli kusjuures. Joime Hanoi olut kah, meie arve oli alla 3 dollari.
Tanaseks oleme juba nii monigi kord sarnastes kohtades soonud ja oleme veel taie elu ja tervise juures. Yhel hommikul siirdusime Hanoist 4 tunni bussisoidutee kaugusele Ha Long Citysse, istusime paati ja purjetasime uudistama imeilusat Ha Long Bayd. Paat oli kyll moeldud ca 18 inimesele, aga meid oli seal onneks kokku 6. Meie, Shane, Colleen, yks mees Singapurist koos oma pruudi, Vietnami naisega. Meie giid oli 25-aastane poiss (yldine arvamus oli, et homoseksuaalsete kalduvustega, aga mine tea, paljud kohalikud noored mehed on siin vagagi viksid ja viisakad noormehed), kelle nimi vois olla Hoai? Ta pani mulle juba bussis uue hyydnime “ Big Cannon” ja pooras pidevalt mulle ja Shane'ile rohkem tahelepanu kui tydrukutele. Colleen ja Kadi tundsid ennast vaga puudutatuna. Kutt laulis inglise keeles lembelaule ja hiljem paadis tantsis koos teise meeskonnaliikmega liibuvates riietes tantsu, yritas laulda karaoket, aga onneks laks karaokemasin katki :). Halongi lahes on tuhandeid pisikesi saarekesi ning on eriti ilusad just paikeseloojangu ja- tousu ajal. Kylastasime yhel saarel ka koobast, mis oli vagagi muljetavaldav. Meie 2-aastase reisi ajal nahtud koobastest kindlasti koige vingem! Samuti kaisime uurimas kohalikke vee peal hulpivatest majadest koosnevaid kalurikylasid, soitsime vahepeal vaiksema paadiga labi kaljutunnelite ja nagime pisikesi kauneid lahtesid. Ohtul parkisime oma suure paadi ara yhe kalurikyla korval ja siis saime hypata paadi pealt vette ja niisama ujuda seal ymber. Ylemine aar, kust hyppasime, vois olla ca 5 meetri korgune, paris lahe oli. Tydrukud sealt ei julenud hypata igatahes. Parast ujumist paikseloojangu ajal votsime Kadiga kajaki?kanuu?systa?ja kihutasime sellega pool tunnikest ringi, monus. Meie giidi sober elas sealsamas kalurikylas ja seega tekkis meil voimalus minna Vietnami stiilis kalastamist proovima. See kalur oli 21-aastane, tal oli naine ja 2 last, 2 ja 4 aastased, aga lapsed elavad Ha Longi linnas. Loomulikult pakuti meile ka kohalikku riisiveini, ehk maakeeli puskarit ja ilma pealejoogita oli see ikka paris kibe. Kalaonne meil kahjuks ei olnud. Ahjaa, unustasin mainida, et Shane'l oli samal paeval 35. synnipaev. Nii et votsime klaasitaie viina ka laeva peal. See kaluri kylastamine oli vaga meeldiv kogemus, nagime, kuidas kohalikud elavad, tootavad jne. Neil oli ka 2 koera, yhe nimi oli Ben. Meil vedas, et sinna kalurikylla saime, kuna muidu sinna turiste ei viida ohtuti, aga giid oli kaluri parim sober. Igatahes, koik jaid selle tripiga vaga rahule, Ha Long Bay on imeilus ja tutvumine kohalikega samuti lahe. Selleparast tasubki reisida. Kalur uuris meie kaest ka Eesti elu ning meie endi tegemiste kohta. Inglise keelt ta kyll ei osanud, aga giid tolkis talle. Ta pakkus meile ka proovida kohalikku sishat?voi sellist pikka piibu moodi asja, proovisin yhe mahvi tommata, aga pidi peaaaegu silme eest mustaks minema. Shane ja Colleen pole elu sees suitsu teinud, aga proovisid selle piibu nemadki ja kohisid veel tykk aega parast seda. Naljakas kogemus jallegi. Seal kaluri kodus olime mitu tundi. Seejarel viis ta meid oma pisikese paadiga jallegi laeva tagasi, jatsime hyvasti ja laksime magama :)
Hommikul arkasin ma 6 ajal yles, laksin yles dekile?voi tekile, votke kuidas tahate. Paikesetous oli vaga ilus, laksin alla tagasi, peksin Kadi ka yles ja nautisime miljonivaadet magistele saartele.
Hanoisse tagasi joudes kutsus hotelli omanik Jacky meid koos oma perega ohtusoogile ja votsime hea meelega kutse vastu. Soime kala, riisi, rohelist kraami, marineeritud kapsast, joime Jackyga ka moned pitsid Hanoi viina. Jallegi vaga meeldiv ohtupoolik. Tanane paev moodus meil Hanoi linna peal jalutades ja linnaga tutvudes, soime jallegi yhes tanava-aarses soogikohas koos 3kanadalasega, Shane ja kahe tema sobraga. Colleen laks hommikul vara Thailandi 10paevasele mediteerimislaagrisse. See on toeline katsumus, kuna ta armastab vaga lobiseda, uskuge mind. Colleeni ja Shane'i reisilood on vaga huvitavad, nad myysid Kanadas oma maise vara maha selle aasta jaanuaris, kirjutasid too juurest lahkumisavaldused ning siirdusid maailma avastama. Nende seiklustest ma pikemalt kirjutama ei hakka, aga lyhikirjedus oleks selline: Aafrikas ostetud kallis Jeep lagunes ara keset safarit (ymberringi elevandid, joehobud, ninasarvikud, lovid, leopardid, krokodillid jnejne), Indoneesias ahvardati Shane'i yhes kaupluses myyja poolt noaga (kylavanem kysis hiljem Shane ja Colleeni arvamust, kas visata see myyja saare pealt alatiseks valja), lisaks kuskil aasiamaa riigis pidid nad peaaegu kattpidi kokku minema kohalike kaupmeestega. See list laheks siin vaga pikaks, aga uskuge mind, reisijutte neil jagub! Selle 10paevase mediteerimislaagri ajal ei tohi Colleen aga sonagi raakida, lisaks on keelatud koik elektroonilised vahendid nagu ipod, laptop jne. Katsumus missugune. Kadi tahaks ka sinna minna, aga meil pole selleks praegu aega. Meie laheme homme hoopis avastama Sa Pa magikylasid. Kuulmiseni!

2.November

Kadi: Sa Pa ymbruse avastamiseks lubasime endale 3 paeva ja 4 ood. Esimene oo moodus rongis, taitsa mugav oli ja hea soe tekk. Bussisoit Sapa linna oli vaga ilus. Hea tunne oli suurest Hanoi linnast valja saada ja looduse keskele soita. Peagi hakkas ka loodus muutuma ja olimegi magedes. Sapa kylakese naol ongi tegemist magikylaga ja selle ymbruses olevate teiste pisikeste magikyladega. Tahtsime meiegi osa saada sellest, kuidas inimesed seal elavad, mida soovad, millega tegelevad ja millised nende elamud on. Loomulikult saime me seda koike teada ja rohkemgi veel. Ilm oli Sapa ymbruses tunduvalt kylmem kui Hanois, magikyla ikkagi eksole. Ohtuti oli ikka kohe vaga kylm.
Kohe kui sinna joudsime olid meil kohalikud tadid vastas, vaatamas yle uusi nagusid. Ja nii kui siis oma esimesele matkamisele hakkasime minema, olid tadikesed meie juures. Seljas suured korvid kaubaga ja monel ka pisikesed lapsed seljas. Muidugi tulid nad meiega kohe raakima, et kust me parit oleme, mis meie nimed on jnejne. Kaubast ei olnud juttugi. Ja nii kaisid nad meiega kaasa umbes 3-4 kilomeetrit, enne kui jargmisesse kylakesse joudsime. Siis tadid lahkelt tutvustasid oma kaupa. Ikka selle eesmargiga, et me midagi just neilt ostaksime. Ma olin pikemalt teekonnal jutustanud 2 tadiga, niisiis otsustasin just nende kaest kaupa osta, kuna mis siin salata, koik asjad mida nad pakkusid, olid superilusad. Ma oleks hea meelega endale igasuguseid kotte ja riideid, vorusid ja padjapyyre sealt ostnud, aga eks see oleks kindlasti paris kalliks lainud. Niisiis saime seekord kaubale ainult yhe salli ja kotikesega. Molemad olid vaga ilusad ja eredate varvidega. Jargmisest kylast tulid juba uued inimesed meiega kaasa jalutama, et siis omakorda parast kusagil jargmises kylas meile oma kaupa myya. Vot selline taktika on neil siin. Kavalad, eksole. Aga samas ega me siin mingid rahamasinad ka ei ole, koigilt ju ei saa ometigi osta ja kogu oma raha ei kavatse me siin ara raisata. Niisiis ostsime 3 paeva jooksul ainult moistlikus koguses asju :)
Yhel ohtul oli meil ka peremajutus, oobisime taitsa keset magesid yhes vaikeses kylakeses koos kohalike inimestega, yleval pooningukorrusel. Meid oli kokku 4- mina, Kristjan, meie uus kanada sober Shane ja saksa tydruk Maria. Nendega koos muide siin matkasimegi ringi. Kodumajutus oli kyll vaga vinge ja syya saime ka hea suure kohutaie kohalikku toitu (riis ja nuudlid, liha, juurviljad, muna).
Loodus ise on muidugi juba 1 pohjustest miks siia soita ja miks see on kindlasti yks mu lemmikutest kohtadest siin Aasias. Maed ju ikkagi! Ja suuremad kui ma ette kujutasin! Ja koik on riisivaljasid tais! Nii et vaatamist siin jagub. Maenolvadel ongi siis need mitmed pisikesed kylakesed. Kohalikud kannavad rahvariideid siin igapaevaselt. Ei teagi nyyd, kas ainult turistide roomuks, voi siis taitsa pariselt. Ise nagime kyll eemalt, kuidas yks tadi ka pollu peal rahvariietes oli, nii et ju nad ikka igapaevaselt ka neid kannavad. Mitte koik muidugi, aga ikka pooled kindlasti. Inimesed on siin vaga sobralikud ja oskavad vaga hasti inglise keelt. Eks nyyd vist hakkab see rajoon siin suuremat kuulsust koguma ja nemadki opivad huviga inglise keelt. Sapa linn on siin see keskus, siin on koige rohkem neid myygitadisid ja siin on nad ka koige julgemad ja hakkajamad. Aga me kaisime 3 paeva jooksul siin ymbruskonnas matkamas, seal pisikestes kylakestes asi nii hull ei ole. Kylastasime koolimajasid ja uudistasime kuidas pisikesed lapsed matemaatikat naiteks opivad :) Ohtuti laheb ilm siin vaga kylmaks, pidime mitu kihti riideid ooseks selga panema, ikka paris kylm oli. Sapa linnas oli onneks nii monigi kohvik selline, kus oli tulease keset saali, niisiis oli tore elava tule ymber istuda ja jutustada. Ma ei kujuta ettegi, mis siis saab kui me nyyd varsti koju tuleme ja seal ilmad nii kylmad on. Brr.rr.. vot selline oli siis Sapa.

4.november

Tana kaisime ka yhepaevasel tuuril. Kolasime Hanoist 100 km kaugusel Tam Coc'i ymbruses (Ninh Binhi ymbruses ka). Kylastasime yhte templit, siis votsime rattad ja kihutasime 12 km seal ringi magede vahel. Vaga meeldiv. Peale lounat istusime paatidesse ja algas soit suurte kaljude poole, mille alt sai labi soita. Tegemist oli siis 3 sellise koopamoodi tunneliga, millest sai kenasti alt labi aerutada. Loodus jallegi imeline. Magikitsed olid ka nende magede peal ja kuulujutu jargi ka ahvipoisid. Yhte sellist nagime ka ise, aga ta oli vangistuses ja ysna onnetu olemisega. Magikitsed aga turnisid taiesti vabalt korgetel kaljunukkidel.
Tore paev oli, ainult, et need pikad bussisoidud on ysna tyytud, arvestades veel seda, et siinne liiklus on hullumeelne.100 km soitsime naiteks 3 tundi.
Ohtusooki soime siin oma hotellis, selle omanik Jackie kutsus meid lahkesti seltsi. Poisid votsid muidugi natuke riisi”veini” ja nii saigi meie paev labi.

5.november

Minu poolt ka Partlile suuured onnesoovid synnipaeva puhul! :) kallistused pealekauba!

Kristjan: omalt poolt lisaksin veel, et Vietnam jattis mulle palju parema mulje kui Indoneesia. Kuigi meie aeg oli suhteliselt piiratud ja 2 nadalat on selle kauni riigi kylastamiseks kahtlemata liiga lyhike, jaime oma valitud sihtpunktidega vaga rahule! Nagime nii linna- kui maaelu, kohtusime kohalikega, votsime nendega koos paar pitsi kodukootud riisiviina, soime ohtust, matkasime magedes ja magikylades, aerutasime jogedel ja jarvedel, pyydsime isegi kala, kuigi erilise eduta jnejne. Nii et kui kunagi tulevikus peaks tekkima voimalus minna kas Vietnami voi Balile, valiksin silma pilgutamata Vietnami. Indoneesiast nagime ara muidugi suht vaikese osa, Sumatra ja Borneo saartele laheks kyll uudistama, aga siis peaks rohkem aega varuma :).
Kohtumiseni, Vietnam!

Mis Saigon?

Kristjan, 23.oktoobri parastlounal: Koigepealt sydamlikud onnesoovid ja pikka iga minu kallile oekesele tanase hallipaeva puhul!!!!!! Jakartas elab ca 70 miljonit inimest. Rongiga agulitest moodudes oli kyll kuidagi kurb vaadata, kuidas nad seal elavad. Nagu hiiglaslikul prygimael. Tanavad igasugust saasta tais ja inimesed vaga kohnad ja rapased. Ka kesklinn polnud vaga puhas, aga inimesed on sobralikud ja onnelikud, naeratavad ning tahavad juttu raakida. Kaisime kohaliku Vabadussamba juures ja tipus, kust avanes hea vaade sellele tohutusuurele linnale. Proovisime ara ka uue transpordivahendi, kuhu lisaks juhile mahub 3 reisijat. Tegemist oli sellise naljaka pisikese poriseva mootoriga masinaga, lisan siia pildi ka, ei oskagi lahemalt kirjeldada. Kuna me Jakrtas eriti rohkem aega veeta ei soovinud, siis lendasime jargmisel paeval Vietnami. Ho Chi Minh ehk Saigon jattis meile esmapilgul kyll vaga hea mulje: ilusad omaparased majad, puhtad tanavad, hoopis erinev Indoneesiast. Hotell oli ka vaga meeldiv ning yle tee leidsime kohe ka toreda restorani, kus me oleme nyydseks soonud nii hommikul, lounal kui ka ohtul. Super. Ja hinnad on veelgi odavamad, kui Indoneesias. Proovime erinevaid Vietnami sooke, mulle maitses eriti yks Vietnami riisipannkook, mereandidega. Tellisin teise ka, kelner oli yllatunud ja saatsin parast 'compliments to the chef'. Selle roa nimi oli Banh Xeo. Kuna Vietnami nimega seondub peaaegu igayhele Vietnami soda, siis kaisime isegi uudistamas soja ajal Cu Chi nimelises kohakeses sodruite poolt ehitatud, kaevatud tunneleid ja kaevikuid. Nimelt olid nad kurja vaeva nainud ja uuristanud maa sisse kokku ca 220 km pikkuse mitmetasandilise tunnelivorgustiku. Praeguseks on osad neist ka turistidele avatud ja saime ise seal kagarkonnis ja kohati ka kapukil 90 meetrise loigu labitud. Tunnel oli suht kitsas ja madal, esimene tasand 3-4 meetri ja viimane, kolmas tasand ligi 10 meetri sygavusel maa all. Klaustrofoobiast tollased vietnamlased vist kuulnud ei olnud. Ma voiksin nendest tunnelitest veel pikalt raakida, aga see ei paku vist teile eriti huvi nagu ma naen. Meile tutvustati veel igasuguseid lokse, mis olid ameeriklaste jaoks maa sisse kaevatud ja naidati vaga propagandlistlikku (?) lyhifilmli pisikesest tydrukust, kes lasi sojas maha 18 ameeriklast, lohkas 2 tanki jne jne. Sai endale hiljem aunimetuse American Killer Hero. Vot sellised lood siis siinpool sood. Siin sai lasketiirus ise ka igasugu Kalasnikove ja muid relvasid tulistada, aga minusugusele patsifistile see loomulikult huvi ei pakkunud ning Kadi ytles ka, et tema tulistamised on tulistatud ja see toob talle ainult halbu malestusi. Seejarel kaisime Louna-Vietnamis maailma suuruselt 7-nda joe Mekongi deltas ja selle ymbruses. Nagime, kuidas kohalikud inimesed elavad, pesevad, soovad, kokkavad, pissivad, kaubitsevad, tootavad, magavad jne. Kahe paeva jooksul tegime nii monegi paadsoidu nii suurema mootorpaadi kui ka pisikese aerupaadiga. Taitsa tore oli. Kylastasime yht vagagi omalaadset turgu, mis asus keset joge. Igal hommikul kella 3-4 ajal saabuvad sinna kohalikud farmerid ja asuvad myyma puu- ja juurvilju. Suuremates paatides tegeletakse hulgimyygiga, pisikestest aerupaatides aga jaomyygiga. Mulle meeldis asja juures just see, et tegemist on toelise kohalike jaoks moeldud turuga, kus ei pyyta turistidele igasugu saasta suveniiride naol kaela maarida. Kuigi pisikese nyansina peab ara mainima, et toole olid pandud ka pisikesed lapsed, kes siis oma syytute nagudega myysid turistidele jaomyygist puuvilju, karastusjooke ja vett. Tore oli vaadata, kuidas asi seal deltas toimis. Ymberringi tegeletakse korilusega, pyytakse kala, pollumajandus on heal jarjel, joes pestakse nii pesu kui ka iseendid, paljud elavad oma paatides, millest on ehitatud toredad ujuvad majakesed. Jogi on hetkel igasugu sodi ja puuoksi tais, kuid vihmahooaeg on loppemas ja siis laheb pilt ilusamaks. Ma unustasin ara, et vahepeal kaisime ka kommivabrikus, kus tehti kookospiimast maitsvaid komme, ostsime ise ka nii monegi kotitaie, akki onnestub Eestisse ka tuua kunagi, ise oleme juba 2 pakki kyll ara soonud :). Samuti kylastasime pisikest riisinuudli tehast. Kadi votab ka kohe sona, ma unustasin vist mone asja ara. Tsau. Kadi: nii. Koigepealt minu poolt ka Laurale suured kallid synnipaeva puhul! Kristjanil jai mainimata ka meie tore kohtumine yhe suure pyytoniga. Ei, mitte looduses, vaid meie tuuril yhes kodukeses oli neil seal suur, 15 kilone madu :) loomulikult sai teda endale olgadele votta ja loomulikult me seda ka tegime. Eks pildid raagivad enda eest. Mulle ta meeldis :) ilus loom, uhke mustriga. Aga loomulikult meeldis mulle ka see kookose kommitehas. Need kommid mis nad seal teevad on imemaitsvad ja soltuvust tekitavad ;) kui meil moned alles jaavad, siis me toome teile ka :) Minumeelest laksid molemad meie tuurid igati asja ette. Infot Vietnami kohta saime kovasti ja mingi ylevaade on nyyd siinsest eluolust. Mulle meeldisid paadisoidud Mekongi joel. Tore on naha ikka euroopast VAGA ERINEVAT elustiili. Jogi on neile eluks nii vajalik ja nagu Kristjan juba mainis, on osad inimesed vee peale elama kolinud. Muidugi ega puhas see jogi ei ole, aga tundub, et neid see ei morjenda. Kylastasime ka erinevaid puuviljafarme, nagime kuidas kasvavad sellised viljad nagu durian ja dragon fruit (draakoni puuvili?). Osad olid veel, aga ma hetkel ei suuda meenutada nende nimesid. Veel nagime ara ka 2 suurt Budha kuju. Huvilistele infoks, et Vietnamis on 9 erinevat religiooni, millest peamine on budism. Meie hotellid kus peatusime (Kim Hotel ja Chau Long) olid molemad vaga ilusad, korralikud ja puhtad. Ja ohukonditsioneeriga. Ilmad on siin palavad, nii et see on ysna hadavajalik siin. Saigonis viibides kaisime koguaeg soomas yhes restoranis, Beautiful Saigon hotel 2 restoranis. Neil oli nii suur valik erinevaid toite ja meeskond ka vaga tore. Nii et tulime ikka ja jalle tagasi. Enamvahem kogu nende meeskond lopuks teadis meid. Hehee. Vaga tore. Ja meil oli alati sama laud ka :) Louna-Vietnamiga on seekord nyyd siis yhelpool, meil ei ole paraku rohkem aega siin veeta, avastamata on veel kesk- ja pohjaosa. Ei hakka veel Vietnami kohta yldistusi tegema, eks me koigepealt lahme vaatame ylespoole ka ja alles siis vordleme Indoneesiaga ja avaldame oma arvamusi :)

Jawa

Kristjan, 13.oktoobril:
Balilt lahkusime bussiga Denpasari linnast Ubungi jaamast. See oli ka omaette ooper. Hotellist tellisime takso Ubungi, kohe kui bussi pealt maha astusime, oli kymmekond kahtlast tegelast ymber. Tegelikult me polnud veel taksost valjagi lainud, kui nad pagasniku avasid ja meie kotte nappima hakkasid. Seejarel hakkasid nad meid oma bussifirmade poole tirima, pakkusid soodsaid pileteid ja naitasid pildi pealt ka oma uhkeid busse. Otsustasime siiski veidi enne seal bussijaamas ringi vaadata. Osad kaisid meil veel 15 minutit sabas ja raakisid midagi, ma eriti teemasse ei syvenenud. Muide, seal vois olla umbes 1000 inimest ja me olime ainukesed valged. Nii et jollitamist oli neil seal kyllaga. Lopuks leidsime koha, kus veidi ametlikuma valimusega tyybid busside ees pileteid myysid. Bussid nagid vaga viisakad valja ja piletimyyjatel olid yhte varvi (sinised) sargid seljas, mille peal oli bussifirma logo ja nimetus Restu Mulya. Hind oli soodne ja ostsimegi piletid ara. Bussi valjumiseni oli kyll veel paar tundi aega. Kahtlust aratas asjaolu, et need kutid, kelle kaest me piletid ostsime, kadusid peale seda nagu vits vette ja hiljem myysid pileteid hoopis lillade sarkidega mehed. Kui bussipiletid niioelda realiseerima hakkasime, siis lilla sargiga onu vaatas kyll veidi imelikult neid pileteid ja uuris, kust me need ostsime ja kelle kaest, tegi isegi vaikse telefonikone, aga onneks tundus asi siiski korras olevat ja bussi peale me saime. Bussiteenus iseenesest on siin igatahes vaga korralik. Vorreldes Austraaliaga naiteks. Esiteks hind on ligi 10 korda soodsam. Teiseks olid meil soojad tekid, padjad. Kolmandaks saime kohe soidualguseks kerged snakid: saiakese, vahvli, mahla ning hiljem oosel oli veel soomine yhes restoranis. Koik hinna sees. Bussisoit kestis yle 10 tunni ja Malangi joudsime kell 4 hommikul, valjas oli kottpime, mingit oobimist meil loomulikult polnud ja Malangist suurt midagi ei teadnud kah. Bussijaamas oli aga juba palju igasuguseid mehi, kes pakkusid taksoteenust hotelli. Yhe sellise me siis votsime ka ning praeguseks olemegi yhes monevorra tagasihoidlikumas hotellis Splendid Inn. Hommikul uurime siis linna peal Gunung Bromo kohta, sest seda meil ongi siin plaanis uudistama minna.

Ohtul: nii, kell on 7pm ja me satime ennast nyyd magama, kuna hommikul kell 1.30! lahme uudistama Gunung Bromo vulkaani :). Tanane paev oli paris tore, kaisime Malangi linna peal. Erinevus Bali, eriti Kuta turismilinnaosaga oli vaga suur. Kogu paeva jooksul nagime umbes 5 valget inimest. Keegi ei yritanud meile siin midagi myya ega oma poodi sikutada, pisikesed taksobussid muidugi tuututasid kyll koguaeg, aga sellega harjus ara. Mulle see linnake igatahes meeldib. Siin soidavad igal pool ringi suht vanad taadikesed (on ka nooremaid mehi) oma jalgratastest ehitatud riksadega (ma ei tea, akki neid kutsutakse tuktuk vmt, ma pole kindel, kodutoo on jarjekordselt tegemata, eks keegi saab siis siin kommentaarides jalle targutada nagu batik' puhul). Seal on selline korv ees, kuhu klient (voi 2) istub ja siis vana vantab sellega mooda linna ringi. Alguses oli nagu suht habi seda teenust kasutada, aga motlesime, et kyllap neil pole midagi selle vastu, kui keskmisest veidi suuremat taskuraha teenida ja paari turisti veidi soidutada. Valisimegi yhe eriti vana ja hambutu naeratusega mehe ja istusime sinna istmele ja panimegi ajama, onneks oli enamus meie teekonnast allamage, nii et vana muudkui naeratas. Tegime paar pilti ja video kah. Mingil hetkel ma istusin ise sadulasse, taat istus Kadi korvale, pani jala yle polve ja muheles ja lasin ise mooda Malangi ringi nagu mishka. Kohalikud koik irvitasid ja lehvitasid ja tundus, et neile see vahetus meeldis.
Kaisime ka kohalikus restoranis Java toitudega tutvumas, taitsa maitsev oli, soime kala, kana ja riisi. Yks onu, kes meid teenindas, opetas meile Indoneesia keeles aitah ja palun ytlema ning kutsus meid jargmisel ohtul ka sinna restorani, seal pidavat mingi kontsert voi performance olema kell 7 pm. Nii et eks paistab, mis homme peale Bromot saab. Praeguseks jalle kuulmiseni!

14.oktoober

Sonajarg on jalle minul, Kadil.
Niisiis oli meil tana paevakavas Bromo vulkaan. Nagu Kristjan juba mainis, siis panime aratuskella helisema kella 1ks oosel (!!!). Muidugi arkasime yles ja hakkasimegi soitma magede poole. Tee sinna oli ikka vagavaga kaanuline ja looklev ning vaga jarsk. Umbes 2 ja pool tundi laks aega, enne kui mae otsa joudsime. Seal tuli meil votta kohalik dziip, sest tee vulkaanini ei olnud lihtne. Moodus jallegi yks tund, enne kui joudsime vaateplatvormi lahedusse, kust pidi avanema kaunis vaade vulkaanikraatrile ja yhele teisele vulkaanile. Paikesetousu ajal. See vaade pidi olema vaga kaunis. Terve tee yles makke oli ilm ilus, tahed taevas, aga nii kui sinna korgele yles joudsime, avastasime, et oleme ikkagi mingi pilve sees.Meile pakuti kuuma teed ja saime tuulevarjus alguses olla. Vaatepilt sarnases Kristjani sonul natuke Balti jaamaga hommikul kell 5. Sest koik inimesed olid nagu kylmavaresed, vahestes riietes, naljakad mytsid peas, kohalike poolt pakutud jopedes-sallides-tekkides. Hehee. Meil on pilt ka toestuseks. See oli paris naljakas.
Me kahjuks ei nainud mitte mingit paikesetousu ega kaunist vaadet vulkaanile. Meile tegi see tegelikult nalja, sest taoline olukord juhtus ykskord ka Uus-Meremaal, kuna magedetippudes paratamatult paris tihti on pilved, aga sellest ei hakka ma siin pikemalt raakima. Yhesonaga jai see vaade nagemata ja me juba hirmuga motlesime, et kas toesti laks see raha tuuldse ja ei naegi midagi. Aga ei. Meie dziibi-juht viis meid vulkaanikraatri juurde. Seal oli nii palju inimesi, kes pakkusid ratsutamisvoimalust vulkaanijalamile. Mulle ju hobused meeldivad, aga kui te vaid oleksite nainud millised need hobuse d olid- nii pisikesed (ent mitte ponid) ja armetud. Ei tea mis liiki hobused nad olid, aga igatahes, meie kui suured eurooplased, ei hakanud neid vaesekesi kurnama. Neid hobuseid vois seal olla ligi 100. ja koik nad olid vaiksemat sorti. Mingid magihobused voibolla :) Igatahes laksime taitsa omal jalul vulkaanikraatri tippu, et siis yle aare alla piiluda. Gunung Bromo on siiani aktiivne vulkaan, mille purskamist ei oska keegi ette ennustada, aga ma olen usna kindel, et kyll ta millalgi ikka purskab. Oleks te vaid kuulnud, kuidas ta myrises ja nainud kui palju suitsu sealt valja tuleb. Kus suitsu, seal tuld eksole. Voi laavat voi midagi. Igatahes saime jalle tunda kui voimas on loodus ja kui vaike osa meil selles looduseprotsessis kaasa on mangida. Sulfurilohnast raakimata. Enamus turiste kes seal olid, kohisid nagu oleksid nad koik haiged. Mis seal salata, ei olnud see lohn toesti koige parem. Onneks oleme meie juba Uus-Meremaal Rotorua linnas kainud ja sulfurilohna tunda saanud kyll ja veel, nii et ei old meil hullu midagi. Ostsime kohalikult myygitadilt yhe kimbu lilli. Siin on selline traditsioon, et lillekimp visatakse sinna vulkaanikraatri sisse, siis elad sa kaua vaga ondsat ja onnelikku elu. No eks nais, me igatahes panime oma panuse. Gunung Bromo jaab meile igatahes kauaks meelde. Vaga ilus vulkaan ja see elamus seal aarepeal jalutada on midagi, mida ka aastate parast meenutada.
Teine huvitav vaatepilt avanes meile siis, kui me nyyd siis juba paevavalges sealt vulkaani juurest tagasi Malangi linna poole hakkasime soitma. Nagu ma juba mainisin, olime korgel mae otsas. Tahaksin siia blogisse kirja panna kui tore magikyla seal yleval oli. See on kyll vist mu lemmik kyla maailmas kogu oma olemuselt. Koik need inimesed, kes seal tee aares istusid ja mulle naeratasid kui ma neid pildistasin, koik need erksavarvilised majad, kogu see magine loodus nende ymber, need usinad talunikud, kes umbes 65 kraadise kaldega pollul tootasid, motorollerid, mis kandsid monikord 3 suurt vanainimest korraga ja palju muud. Neid kylasi oli tegelikult mitu, mulle nende nimed meelde ei jaanud, aga ma tean, et seal Gunung Bromo lahedal on nii toredad pisikesed kylad. Panin selle kirja, et endale meelde jaaks. Aitah tahelepanu eest.
Kell 11 hommikul olime jalle tagasi Malangi linnas, soime hommikusooki ja jaime magama.Paev laks pohimotteliselt raisku ja unerytm on taiesti segi, aga see selleks. Gunung Bromo on nahtud, see oli peamine pohjus miks me siia linna tulime.
Ahjaa, mainin veel ara, et siinne McDonalds oli meie jaoks pettumus. Ei olnud friikad ega salat varsked ja coca sai otsa. Haahaa. Nii et me jaame ikka oma maitsva aasia toidu juurde :)

“See you later, alligator!”
“In a while, crocodile!”

18.okt

Niisiis jargmisel paeval soitsime bussiga Yogyakarta linna. Tee sinna oli pikk, aga saime Java saart natuke bussiaknast naha, nii et ei old hullu midagi. Yhe paeva veetsimegi lihtsalt linnaga tutvudes, ringi kolades, tundmatuid tanavaid avastades. Leidsime tanavalt onu Hendro, kes oli lahkesti nous viima meid autoga Borobuduri ja Prambanani juurde. Seda muidugi moistliku summa eest, mille me loomulikult ikka natuke soodsamaks kauplesime. Nagu ikka siin maal kombeks eksole.
Borobudur on maailma suurim Budha tempel ja Prambanan on koht kus on mitumitu templitekompleksi. Kusagilt jai meelde nagu oleks neid kokku tuhande kanti. Prambanan on koht kus asuvad hindude ja budistide templitekompleksid (peamiselt aga siiski hindude).
Borobudur meenutas mulle natukene sellist maha jaetud templit, nagu kusagil filmides nahtud. Tegemist on suure mitmetasandilise templiga, mis ehitati ligi 1000 aastat tagasi ning leiti uuesti yles alles paarsada aastat tagasi (give or take a few years) keset vosa ja poosastikku. Templitasandikel soovitati kaia kellaosutite suunas, minnes sisse idavaravast. Loomulikult nii me ka tegime. Templi seinad olid graveeringuid tais, koik nad kujutasid Budha teekonda ja lugusid. Vaga uhke ja voimas. Templi tipust avanes vaga ilus vaade kaugusesse, yle dzunglite ja palmipuude, magedeni.
Prambananis kylastasime koige suuremat ja voimsamat templite kompleksi, kus vois yhtekokku olla ligi 6 templit. Voi oigemini templite varemeid. Seal juhtus 2006ndal aastal kurb lugu, nimelt maavarin havitas suure osa templitest. Loomulikult ei viidud neid kivisid minema, need on endiselt seal olemas. Neid lagunenuid templeid voib seal olla ka oma kymmekond. Ega ma paris tapselt ei teagi, aga paris kurb . See-eest need mis alles on, on vaga voimsad ja ilusad! No tapselt sellised nagu naiteks Mowgli Dzunglilugudest see tempel keset vihmametsa! Vaga ilus! Osades templites olid jumalakujud ka sees, naiteks Shivale, Ganeshale ja Brahmale (kui see nimi nyyd oigesti sai). Koige suuremasse, neljakojalisse templisse me sisse kahjuks ei saanud, millegiparast oli see kylastajatele suletud. Osades templites kaisid suured restaureerimistood, eks nad ikka proovivad taastada mis nad suudavad. Igatahes olime meie molemad very impressed (vaimustatud? :))

Kui nyyd moelda, et kumb mulle rohkem meeldis, siis ma ei oskagi oelda, molemad olid omamoodi ja erinevad. Kui keegi plaanib siiakanti tulla, siis soovitan molemad yle vaadata, vaga tore paev oli meil see :) Ja olge valmis nautima superstaaritunnet, sest molemas kohas leidub PALJU PALJU inimesi, kes tahavad valgete inimestega pilti koos teha. Haahaa. Ei tea miks, ehk arvavad, et oleme moned rikkad ameeriklased? Ei tea, igatahes oli alguses nii naljakas, kui pisikesed tydrukud kiljuma hakkasid, kui ma neile jah ytlesin, et voib kyll pilti teha. Ja siis muidugi said teised ka julgust ja tuli veel ja veel kymneid soovijaid. Perekondade viisi. Haahaa. Lopuks muutus see natuke tyytuks ja me juba natuke pogenesime nende eest. Heh.

Soitsime mooda ka Mount Merapist, mis on siiani vaga aktiivne vulkaan. Seal ymbruses pidi maapind lausa varisema ja see on kordi suurem vulkaan, kui see kus meie kaisime (Mount Bromo). Siin ka sama lugu, keegi ei tea millal see purskama hakkab, aga inimesed on juba vist natukene ettevaatlikud kyll. Kui ma nyyd meie giidi inglise keelest oigesti aru sain, siis reisifirmad sinna hetkel eriti tuure ei tahagi korraldada, vahemalt mitte neid matkasid, mis terve paeva seal nouavad. Ja inimesed on valmis ka kohekohe evakueeruma, kui lahimate aastate jooksul peaks vaja minema. Mine sa tea, ehk laheb sellega veel aega, seda ei tea keegi tapselt.

Yhel ohtul toimus siin Yogyakarta linnas ka suur karnevalirongkaik, tanavad olid puupysti rahvast tais, saime meiegi osa :) ja yhel teisel ohtul kaisime yhes suures kaubanduskeskuses suures mangusaalis, kus sai igasuguste manguautomaatidega mangida ja karaoket eraldi kabiinis laulda. Laulsime meiegi Kristjaniga koos duetti :) Hiljem muidugi ma laulsin natuke yksi ka. Kristjan sai korvpalli mangida ja tegi kohaliku uue rekordi seal mangusaalis ka, haahaa.

Veel yks laanemaailma kaubamark - kaisime samal ohtul Pizza Hutis soomas ja jallegi pettusime. Nendele pitsadele eelistame siiski siinset kohalikku mie gorengi voi nasi campurit. Haahaa.

Nyyd soidame rahulikult rongiga Jakarta poole. Esimeses klassis (eksekutif) ja naudime ilusat vihmast vaadet- kogu taevas on hall ja vihma kallab nagu oavarrest.

Siinkohal, argu keegi nyyd solvugu, kui moni fakt voi aastaarv on natuke nihus, meil siin aasiamaal lahevad monikord moned asjad tolkes kaduma voi ehk oleme me ise nii puhkusemeeleolus, et koik vaiksemad faktid ei tundugi nii tahtsad. Meie blogi ei kandideerigi yhelegi teadusauhinnale.