Puhkuse algus

Kristjan: Tere! Praegu on 1.detsember ja me oleme mingis Minilya vmt Roadhouses telkimas :). Kell saab 10 p.m varsti ja aeg tuttu minna. Fitzroyst lahkusime 2 paeva tagasi vist. Ja selle ajaga oleme juba paris kaugele seigelnud. Oleme soitnud tuhandeid kilomeetreid louna poole. Fitzroyst oli mul kyll vaga hea meel lahkuda, kuigi viimasel ohtul paris paljud sobrad olid meid ara saatmas ja pisaraid valamas. Mulle meeldisid koige rohkem Martina, Chris, Ameya, Proinsias, Joel, Shay, Wooky, Dean. Canada, England, India, Ireland, New Zealand ja Australia. Ei meeldinud yldse Priscilla ja Alice- hiinlased. Nende kohta ma kirjutasin bossile pika kirja kah veel, seda ma siia lisama ei hakka. General manager ehk meie koige suurem boss tuli meid bussi peale ka saatma, kuigi ta pidi selleks endale aratuse panema, see naitas, et me olime ikka head tootajad! Ja pisikese reisipakikese pani kah kaasa! Ok, Fitzroyst ma ei viitsi rohkem raakida, see on ajalugu, ajasime omajagu pappi kokku ja see oligi ainus pohjus, miks me seal olime 3 kuud.
30.dets hommikul hakkasime Broomest haaletama ja 2 paevaga oleme toesti ligi 1500 km allapoole joudnud ja igasugu veidralt toredaid inimesi kohanud. Esimene kutt, kes meid peale vottis, oli toeline aussie mate, soitis ute-ga (selline kastiga 2 kohaline veok vmt), koer korvalistmel, palja ylakehaga, kerges pohmellis, yhesonaga tyypiline austraallasest maamees. Temaga soitsime ainult 30 km onneks, vaga sobralik oli muidu. Seejarel sattusime karbeste ja palavuse katte pooleks tunniks, kuni saime Lesi nimelise mehe kyyti. Ta tundus selline natukeme grumpy vanamees olevat, aga nagu lopuks selgus, oli ta vaga tore ja meil oli kovasti onne, et tema peale sattusime. Ta viis meid veel 80 miili randa, mis osutus toeliseks paradiisirannaks oma helesinise vee ja valge liivaga. Seal oli ainult 3 inimest kalastamas. Liiva sees oli yks pisikene hai ka surnud. Edasi saime Broomest umbes 600-700 km allapoole Port Hedlandi kanti. Onu oli yhe kullakaevanduse manager, aga kullakaevandus oli vist suletud ja nad olid sobra Mark'iga kahekesi piirkonnale silma peale hoidma jaanud. Eelmisel aastal oli seal veel 60 tootajat kulda kaevandamas. Alguses oli igatahes taielik Wolf Creeki (Austraalia oudusfilm, kus kohalik vanamees backpackereid piinas ja tappis, toeliste syndmuste ainetel, downloadige see film, siis saate teada, millest ma raagin) moment. Onu kutsus meid sinna kullakaevanduse office juurde ooseks! See tundus vagagi creepy koht olevat. Suurest maanteest umbes 10 km kaugusel mooda kruusateed. Onu kihutas ka paris korralikult. Kadil oli tagaistmel paris hirm naha vahel juba, teil oleks ka, kui te oleksite Wolf Creeki filmi nainud. Kohale joudes selgus, et meil oli vaga tore pisikene motellituba kylmkapi, voodi, vannitoa ja WC-ga. Onud korraldasid meile vaga maitsva ohtusoogi, scotch fillet, vorstikesed, seened, salat jne. Ja seda koike taiesti tasuta, onu ytles, et neil pappi jagub ja firma pidi soogid joogid kinni maksma kah pealekauba. Jargmisel hommikul viis ta meid maantee aarde autoga ja ytles, et tuleb paari tunni parast kontrollima, kas oleme auto peale saanud. Tegime enne koogis veel hommikusoogi voilevad kaasa. Vaga tore igatahes, et ta meid peale vottis. Ta andis meile oma visiitkaardi ka, et kirjutaksime talle meili peale, kas koik laks onnelikult, teeme seda kindlasti.
Nonii, igatahes saime poole tunniga auto peale jalle. Seekord 2 aborigeeni paritolu tadid ja pisike tydruk. Vaga toredad olid nad. Nendega saime 150 km edasi Karratha juurde. Seejarel olime mingis bensiinijaamas, tegime kerge varajase louna ja ostsime vett lisaks. Ma unustasin vist lisamata, et valjas on hetkel siin vaga palav, 40 kraadi ringis ja paike paistis lagipahe koguaeg, kui haaletasime. Bensuka parklas olid suured rekkad ja yks vagagi kurja olemisega mees kondis oma rekka poole, me ei julgenud ksyima minna, kuhupoole ta soidab, ainult heitsime arglikke pilke tema poole. Niisiis viskasime jalle poidlad pysti. Kuna tegemist oli sellise kaevanduse ja toostus piirkonnaga, siis enamus autodest, mis meist moodusid, olid kas suured rekkad voi siis vaiksemad tooliste autod. Vahepeal mingid purjus noored kutid jaid seisma, nende auto oli aga tais ja nad tahtsid lihtsalt Kadi kaasa votta, kuigi ruumi polnud, aga ma tagusin pooltel vendadel naod sisse, teised jooksid minema. See selleks. Natukese aja parast jai yks suur Road Train seisma. 53,5 meetri pikkune, 3 jarelhaagisega. Tegemist oli muidugi selle sama kurja pilguga mehega ennist bensukast. Ta oli Broomest tulnud oma rekkaga, kauba maha laadinud ja oli nyyd Perthi poole teel. Lubas meid kuskil siis maha panna. Ta ytles, et oli meid enne kyll bensukas jollitamas nainud ja imestanud, et miks me kysima ei tulnud. No see mees oli ikka taiesti omalaadne frukt. Ta raakis, et on 20-aastase rekkamehe karjaari jooksul nii monegi backpackeri ara ehmatanud (naide- kysis yhe tydruku kaest, et miks ta oma yleaisaloonud boyfriendi lihtsalt ara ei pussitanud, et tema oleks kyll nii teinud) jne, lugusid tal jatkus. Aegajalt kysis kurjal ilmel, et kas ta meid ara pole ehmatanud. Onneks meie, eestlased, huumorit moistame ja eriti musta huumorit, seega tal meid onge votta ei onnestunud. Kadi natuke taga voodi peal istudes vist siristas pyksi, aga ma olin cool. Vahepeal laks masin katki, mingi ohuvoolik andis otsad, aga ta parandas selle ara ja polnud hullu. Ta oli vagagi lobisemishimuline mees, arusaadav ka, kui on 20 aastat yksinda Road Trainiga soitnud. Ma ei saanud vahepeal midagi aru, mis ta raakis, pobises omaette, aga ta ei teinud sellest numbrit ka. Vahepeal soitis paremal pool maanteed ja kysis, et kas me Eestis soidame niimoodi, paris naljakas oli kui ta oma 53,5 meetrise masinaga seal manooverdas. Tegin rekkast paar pilti ka, siis naete, kui pikk see on. Eestis naljalt sellist ei nae. Igatahes ta toi meid siis siia roadhouse, kus me praegu ennast magama satime. Homme liigume veidi tagasi Coral Baysse snorgeldama. Olgu, head ood teile, ma lahen pesen hambad ara. Telgis pole juba yle 3 kuu maganud, paris tore on, aga ikka kuidagi palav, air conditioniga tubadega harjunud ju :))))). Ja esimest korda Austraalias olles sain grillvorsti, mis maitses nagu oige Eesti girllvorst, mitte Austraalia saast, if you beg my pardon.

P.S. Ma tahaks tanada muidugi empsi synnipaevakingi puhul :) Rukkipala leib ei olnud hallitanud ja kova, vaga maitsev oli ja Eesti juust ja suitsuvorst ka super! Lati paritolu kokk Ingridile andsime ka rukkipala maitsta, talle meeldis kah :). Must leib oli kyll veidi kivikova, aga ma soin selle siiski juustuga ara ja vaga hea oli :) Ja Kadile maitsesid kommid-sokolaadid vaga! Ja tanud sarkide eest ka, juba kanname neid hoolega :)

Kadi: oojaa... niisiis tulimegi Fitzroyst tulema. Me otsustasime haaletamise kasuks kuna tundus et oleks uusi seiklusi vaja...ja oi seiklusi on toesti saanud! Lugesite ju ise Kristjani kirjutatud juttu. Tegelikult on seda koike siia kirja panna vaga raske. Koiki neid hetki kus me pidime 40 kraadises kuumuses tee aares ootama ja kus karbseid oli niiiiii palju, neid hetkeid ei oskagi kirjeldada. Aga siin me oleme, tanaseks oleme joudnud Coral Bay nimelisse linnakesse. Kes tahab, vaadake kaardilt jarele, see asub juba paris kaugel Fitzroy Crossingust. Ja tanu sellele, et me otsustasime haaletada, oleme me raha kokku hoidnud umbes 5000 eesti krooni. Voibolla isegi rohkem. Nii et jah. Meil on muidugi kovasti vedanud ka. 3Nda paeva hommikuks juba olime siin. See on kyll vaga kiiresti saadud. Aga see viimane rekkajuht oli ikka omamoodi kyll. Vahepeal oli muidugi hirmus, aga tegelikult polnudki mitte mingit pohjust olla hirmul. No see selleks, tana hommikul igatahes siis viskasime jalle poidlad pysti ja meid vottis peale yks prantslastest seljakotiranduri paar, kes toi meid oma van'iga siia (vaikese kaubikuga). Ja siin me siis oleme- paradiisis! Siin on helehelehelesinine vesi, tyrkiissinine, kui tapsem olla. Ja soe monus tuuleiil, nii et ei mingit hullu palavust nagu Fitzroys. Mis siin salata, mulle tundus see isegi kylm, kuigi toenaoliselt on soojakraade ikka 30 ringis, lihtsalt see erinevus annab tunda kyll. Ja nii me siis olemegi siin. Elame yhes vahvas vaikeses elamus, kus meil on pisike kook, elutuba ja magamistuba. 2Ks ooks broneerisime endale selle. Ja juba tana laksime merele ka, votsime klaaspohjaga paadituuri ja snorgeldada saime ka. Oiiiiiiii see oli monus! Niipalju koralle, nii suuri kui vaikeseid ja siis muidugi see uus ja huvitav kontakt kaladega! Kui laks toitmiseks siis kadus kaladel igasugune hirm inimese vastu ara ja nad olid koikjal sinu ymber! Neid sai katsuda ja sona otseses mottes kallistada, nad ujusid koikjal minu ymber ja olid taiesti vastu mind! Mulle nii meeldis see hetk! Midagi nii erilist! Nii tore on ikka avastada veemaailma ja seda elu mis vee all on. Kahjuks olid ka vaga suured lained, need natuke segasid snorgeldamist, vett tuli pidevalt suhu (soolane!). Aga muidu oli vaga tore. Lestad olid meil ka, sai kiiremini edasi ujuda. Aga mulle jattiski koige parema elamuse just see kontakt suurte kaladega. Kristjan tegi paadist pilti ka, aga see on ikkagi ainult pealtpoolt tehtud pilt, hoopis teine asi on ikka ise neid vee alt naha taies suuruses ja neid seal kallistada! :)
Ohtul kaisime rannas ka jalutamas, vaga ilus oli, taiskuu ja suuuur pime ookean :) vaga kena, aga natukene jahe ohtu minu jaoks, hehee, voibolla on asi selles, et saime tana paikest.

Ps! siin on ka yks pysielanik- rohkem kui meetri pikkune lizzard, nimega Nelson. Nagime oma silmaga teda, paris suur pirakas on, ilmselt yks suurematest mida siiani nainud oleme.

To be continued...

Loomad-linnud

Tere! Lisame siia vaikese video oma sopradest, keda oleme aastase Austraalia teekonna jooksul kohanud ja pildi peale saanud :))))) alati muidugi kaamerat kaeparast pole olnud, aga igasuguseid armsaid elukaid on ikka silma hakanud :) Nautige! P.S. arge enam meile kirju ja pakke saatke siia Fitzroysse, me ei plaani eriti kauaks siia enam jaada!! Kristjan ja Kadi kallikalli

Kadi kirjutab

Kadi: ahoi sealsed! Tana on reede ja 13nes.

Me polegi siia ammu midagi kirjutanud. Tegemist on olnud. Teate ju kyll, toad tahavad koristamist. Ja ega suuri hullumeelseid uudiseid ei olegi. Oleme endiselt siin Fitzroys ja seda kuni novembri lopuni koigi eelduste kohaselt. Ahjaa, yks uudis meil siiski on. Meil sai aasta tais juba sellest paevast kui me Eestist lahkusime. Nii et kallid pered ja sobrad, me oleme juba aasta aega siinpool maakera olnud. Taiesti uskumatu. Minu jaoks on see aasta kyll vaga kiiresti lainud, kuna koik on teistmoodi siin ja pidevalt juhtub midagi toredat. Midagi sellist mida ei oskagi oodata. Naiteks ykspaev nagime siin METSSIGA. Jah te lugesite oigesti, ka meil on siin metssead. Siin kus ei ole metsa. Ja nad on natukene teistsugused ka, eesti metssead on ikka ilusamad :) aga jaa, suuured loomad on. Neid naeb siin vahepeal kui 5ks toole laheme voi ohtul hilja. Lisaks on meil siin ka suuuuur lehmakari, neid on siin yhtekokku umbes paarkolmsada. Keegi pakkus et on 500. ei tea kas just niipalju, aga igatahes on neid siin paris palju. Mina kardan neid pimedas. Ohtul kui pean yksi baarist koju tulema siis on paris oudne nende vahelt labi tulla, nad passivad otsa tapselt sellise naoga et tulevad rundavad mind iga minut. Ja samas kui kristjan nende poole laheneb siis nad jooksevad ara. Aga mind nad ei karda. Mina hoopis kardan neid. Ainult pimedas. Paevaajal mulle nad vaga meeldivad. Mis veel meie siinse aastapaeva puhul kaisime restoranis soomas. Oi kui hea. Raha laks kyll nii monigi sada eesti krooni, aga monus kohutais oli. Mis veel siis uudist. Tootunde esialgu meil ikka jagub, pole hullu midagi.
Ukspaev kaisime yhel tadil kylas kes tohterdab loomi ja tal oli kodus 12 kangurut. Pisikesed ja suured. Nii toredad. Ei kartnud inimesi yldse, lasid end julgesti kohu alt kodistada. Nii armsakesed. Mulle nad vaga meeldivad. Tegime video ka. Ja miks me talle yldse kylla laksime? Sest ykspaev kui me Kristjaniga toolt tulime siis teepeal oli yks roosa papagoi kes yldse ei kartnud meid. Midagi oli valesti. Tavaliselt nad nii lahedale ei lase. Uurisime ja selguski et vaesekesel on nokk valesti kasvanud, ta ei saanud ilmselt syya otsida ise ja oli liiga nork selleks et ara lennata. Niisiis ma jain tema juurde ja samal ohtul viisimegi ta selle tadi juurde kes loomi-linde aitab. Tadi ytles et jatab linnukese vist endale, aitab teda. Vot selline lugu siis. Paastsime yhe ilusa linnu elu :)
Mis veel. Monikord kui meil veab siis parastlounal tibutab natuke vihma. Aga see kestab tavaliselt ainult 15 minutit ja siis on koik. Vahepeal on aikest, aga vihma ikka ei ole. Jama. Me siin koik nii ootame vihma ja suurt tormi. Aga mida ei ole seda ei ole. Ykspaev kui siin tibutas siis ma olin kyll vaga onnelik. Kristjan tegi mu suurest roomustamisest video ka, peaks selle siia yles panema, teil kindlasti naljakas vaadata :D vahepeal tombab siin suure tuule yles kyll aga see on koik. Olgu veelkord ara toodud, et sooja on endiselt 40 kraadi ringis IGA PAEV.
Ahjaa, yks ohtu tegime siin joogat. Meil on siin 1 india poiss kes kutsus koiki joogatundi. Mina olin ka muidugi platsis. Mis siin salata, ma olin paris tubli. Ma kyll ei paindunud nii hasti nagu moned teised, aga see-eest tasakaaluharjutused ja kohulihasteharjutused olid minu eriala :) nendes olin tublim kui teised, haahaa. Muidugi mis siin salata, ma olen ka ainuke tudruk siin vist kes jousaalis kaib, eks see ka kindlasti aitab kaasa. Aga tore ohtu oli. Ja jooga mulle vaga meeldis. Kui ma millalgi Eestisse tulen siis ma tahaks nii monedki joogatunnid votta kusagil.ehk hakkan siis kunagi painduma ka.
Tahaks veel nii palju raakida, aga suuri uudiseid meil siin pole. Igas hallis argipaevas on omaette sundmused ja meil on siin kirev seltskond, monikord on igasugused intriigid ja asjad, aga ei midagi sellist mis teid ilmselt huvitaks. Mina igatahes olen meie eluga siin rahul. Ahjaa, kusagil siin nahti mingit madu jalle. Meie Kristjaniga pole veel yhtegi nainud, ei oska kommenteerida. Kangurud on siin igalpool, nendega oleme juba ara harjunud. Nemad meiega kahjuks aga mitte, kardavad endiselt :)
Kristjan pani yhe toreda video kokku, katsume nyyd lahipaevil koik oma loomad-linnud ka siis siia video kujul yles laadida :)
seniks aga kuulmiseni! Ja me ootame endiselt koigilt kirju voi pilte voi postkaarte voi pakke, aadressi te ju teate eks :) see on siin kusagil allpool kirjas :)

Krokodill Dundeed

Tere, kallid kaasmaalased! Paneme yles siia vaikese video, kuidas me kaisime Queenslandis krokodille jahtimas :))))))))) See oli enne, kui me siia Fitzroysse toole tulime, miskit uut uudist meil muidu polegi, aga olge ikka tublid, me ei ole teid unustanud!

Solway kruiis :)

Tere! See eelmine video oli lihtsalt katsetus, arge pabistage, ise olete pensionarid ja maunid :)) See praegune video on meie eelmisest puhkusest Whitsundays Islandi Solway Lassi laeva kruiisil. Osad on nainud, sest see on mu Facebookis ka. Vot nii. Bye-bye! Meil on veel igasuguseid toredaid videosid aja jooksul tehtud, mida saame siia yles panna, et Teil ikka midagi vaadata oleks, kuna kirjutada meil siin eriti midagi pole nagu mu eelmise postituse sisukusest jareldada voisite. Tore pikk lause? Hiietam oleks uhke? Yes, indeed.. Kommenteerige ikka siis videosid ka, et kas on motet neid siia yles laadida voi ei ole. Kui huvi on, siis paneme veel, kui ei ole, siis ei pane, lihtne. Me lahme Kadiga peale lounasooki linna peale jalutama, 2 km pikkune teekond 40 kraadises palavuses. Monus. Voiks muidugi auto ka laenata Chrisi ja Martina kaest, aga nii pole huvitav. Yleeile ohtul oli siin pisike aikesetorm ka, aga mitte midagi markimisvaarset. Olgu, kallikalli Teile!!!!

Tervitus!

Ettekanne

Hihii!
Kes tahavad meile head-paremat saata, siis meie postiaadress on jargmine:

Kristjan Einroos and Kadi Karron
P.O Box 102
Great Northern Highway
Fitzroy River Lodge
Fitzroy Crossing
6765 WA
AUSTRALIA

Haid-paremaid soove v6ib ka saata :)






Kristjan jutustab: No tere jalle siitmailt! Kuna vahepeal pole midagi erilist juhtunud, siis ei ole teid ka mingi suvalise blablablaaga tyydanud. Lihtsalt vaike update olukorrast Fitzroy Crossingu nimelisest suurlinnast. Toost ma seekord pikemalt raakima ei hakka. Pisike lyhikokkuvite ainult. Safari telgid, mida ma teenindasin, pole enam vaga busyd ja hakkasime neid vaikselt maha votma, kogume kogu kraami (airconditionerid, kylmkapid, toolid, lauad, voodid jne) kokku ja viime lattu. Selle kuu lopuks peavad koik Safari telgid maas olema. Tootunde tuleb 2 nadala kohta 90 ringis. Nii et vaga hullu veel pole, aga paari nadala parast voib see oluliselt vahemaks jaada, mis ei ole sugugi hea uudis rahalises mottes. Teine asi, mis ma siinkohal oelda tahtsin, et need honghonglased ja taiwanlased on osad ikka paris maunid. Ykskoik, mis neile oeldakse, ikka teevad risti vastupidi ja niivord aeglaselt, et syda laheb pahaks. Miskiparast on nad ikkagi otsese ylemuse Steve lemmikud. Niipalju siis sellest. Praegu telekast naitas kah yht taolist, mingi aasia naine Sydney lennujaama tollis, kott deklareerimata kaupa tais ja midagi aru ei saa, trahvi ei maksa ja ara ka ei lahe. Tyypiline asiaat ma ytleks. Ma pole mingi rassist, aga umber 97 protsenti siinkohatud asiaatidest tuleb lahterdada maunluse valdkonda. Asjalikud ja toredad voib kahe kae sormedel kokku lugeda, moned naited: Jovi, Karen, Lee, Jiny, Yeop, Harry, Rocky, Jade ja Sophie. Rohkem kyll meelde ei tule.

Kuna meil oin nyyd 2 nadala kohta 3 vaba paeva, siis kaisime vahepeal ka Broome nimelises vaikelinnas. Seal ikka elu kaib, mitte nagu siin. Rannal peesitamine oli vaga monus vaheldus. Vesi oli 28 kraadi, valjas 40 ligi, seega vesi nii soe ei tundunudki. Pooleteist tunniga onnestus ilusasti ara poleda loomulikult. Ja sain mingi stingeri voi jellyfishi kaest poletada kah pealekauba. Aga see oli pisikene ja polnud hullu midagi. Broome on ikka suurlinn vorreldes Fitzroyga, hehee, shoppasime ja ogisime MacDonaldsi eineid, kaisime maailma vanimas siiamaani tootavas valikinos Balibo nimelist filmi vaatamas, Wooky ja Romy ostsid taiesti syydimatult 8000 dollarilise auto (kuigi algselt tahtsid osta 2000 dollarilise), vaiksed eined restoranis ja moned olled ja 2 paevane Broome puhkus saigi labi. Aa, pohiasja unustasin ara. Nimelt Broome pohiline vaatamisvaarsus on nn Staircase to the Moon, ehk trepp kuule vmt. Seda saab naha 6 korda aastas ja meie sattusime just sel ajal sinna. Sadu inimesi oli kogunenud Town Beachile jalgime kuu mere tagant tousmist ja imeilusat valgusemangu, kus jai mulje nagu ookeanis tekiks valgusetrepp otse kuu peale. Ma olin ametis rohkem pildistamisega, aga taitsa tore oli see asi, paneme moned pildid ka siia. Aga sinna voime veel sattuda, kui siin lopetame. Jaab tee peale. Kadi soitis tagasi, mina magasin korvalistmel, igasugused lehmad ja hobused tsillisid tee peal, ma ei nainud midagi. Vaga populaarne asi siin Austraalias on Ice Coffe, ma ei tea, Eestis see minu meelest suur hitt ei ole, kuigi ma suur kohvisober kunagi olnud ei ole. Samal ohtul, kui me Broome'is olime, oli Fitzroys kova sahmakas vihma tulnud, shower nagu siin nimetatakse. Vihmahooaeg aga veel siiski alanud ei ole, idee jargi peaks see tulema detsembris. Eks paistab.

Chrisi ja Frankyga mangin siin vahetevahel tennist. Tavaliselt voidan. Franky raakis, et oli kunagi vaiksena mingis tenniseakadeemias isegi kainud, aga peale seda pole manginud. Esimene kord kaotasin talle, teine kord olin aga Chrisiga harjutanud ja panime 50 dollarit vahele. Mangisime 5 setti ja mina voitsin. Alustasime kell 8 hommikul ja lopetasime 10.30 paiku, vaga palav oli juba siis, uskuge mind. See selleks. Ise arvasin, et olen juba ilgelt hea mangija. Senikaua, kuni paar paeva tagasi Kadi filmis 5 minutit minu ja Chrisi mangu. Parast arvutist vaatamist oli selge, et tennisest on asi vaga kaugel... vagavagavaga kaugel. Ise valjakul olles tekib kyll tunne, et pall lendab 200 km tunnis ja liigutused on vaga kiired ja sujuvad. Illusioon. Aga tore mang on ikkagi.

Teine uus hobi on ka tekkinud siin (uskuge mind, muidu manduks paris ara siin 40 kraadises paraporgus), nimelt pokkerit saab veidi mangitud. Esimene mang vaga hasti ei lainud, uus asi vajab harjumist. Igayks paneb 20 dollarit mangu ja voitja saab kogu poti endale. Teisel korral oli 5 mangijat, pot 100 doltsi ja onnestus see koju tuua ilusasti. Nii et gamblinguga olen siiamaani 110 dollarit plussis. Tegelt 20 dollarit tuleb veel maha votta, kuna Derbys ja Broomes kaies ostsime Kadiga neid kraabitavaid loteriipileteid. Moned piletid olid ka voidukad, aga votsime voitude eest uus pileteid niikaua kuni sai, aga suurt voitu ei tulnud. See selleks. Jousaalis kaime aegajalt ikka ka, aga mitte nii tihti kui alguses. Peaaegu pooleteist kuud oleme siin olnud juba, aeg on kiiresti lainud, kui tood jatkub, siis oleks hea meelega poolteist kuud veel ja siis vaataks edasi kuskile. Kuna meie viisa lopeb novembris ara, siis pikendasime viisat aasta vorra. Aga paris lopuni seda ei kasuta, jargmise aasta suve alguses tahaks Eestise tagasi tulla, Kadi peab libedasoidu tegema ja ta pisikene ode lopetab Kose Lasteaed-Algkooli. Noh, mina siinkohal lopetan, eks paistab, kas Kadi viitsib ka sona sekka oelda.
Kadi: mina ei tea, ma ei oska praegu midagi oelda, kirjutan teinekord pikemalt.

SYNNIPAEV

Tere! Seekordne postitus tuleb lyhikene, kuid vaga tahtis!

PALJU PALJU PALJU 6NNE SYNNIPAEVAKS, KALLIS PAPS!! KALLID JA MUSID KAH!!!!!!

Kuna meil siin mingit telefonilevi ega muud pole, siis tuleb blogi kaudu 6nnitleda! Mis teha!

Igatahes, loodan, et need 6nnitlused kohale ikka j6uavad siitmailt!!!!

Kristjan ja Kadi,
Fitzroy Crossing

Fitzroy Crossing River Lodge

Kadi: tere jalle siit tyhermaalt! Kui nyyd hasti jarele moelda, siis me oleme toesti ikka taiesti inthemiddleofnowhere, ehk siis kohas kus pole mitte midagi. Jah siin on yks supermarket, aga me saame sinna heal juhul korra nadalas. Nii et ega siin raha suurt kulutada ei saa. Aga meil siin on ka baar ja restoran, kus on vaga maitsvad soogid, koik kiidavad.Peaksin Kristjani sinna ykpaev sooma vedama, natuke voib ju raha raisata ka. Samas interneti peale laheb paris palju raha ja mis siin salata, kui me “linnapeale” saame, siis laheb ka ikka paris palju raha alati.aga saab hakkama. Ma olen ka nyyd kovaks trennitibiks hakanud, katsun ikka 3-4 korda nadalas jousaalis kaia, soidan rattaga kusagil 20 minutit iga kord, eile soitsin 40 minutit jutti, see on mu uus rekord jousaalis :) aga see aeg laks kiiresti, sest ma panin South Parki multika endal mangima ette, vaatasin tapselt 2 episoodi ara ja hops, oligi 40 minutit tais. Aeg laheb niimoodi palju kiiremini. Igatahes teen siis natuke joudu ka, aga ikka omas rutmis, niipalju kui mu keha lubab. Kuigi, olgu veel oeldud, et housekeeping, ehk siis majapidamine iseenesest on yks suur trenn! Ma olen fyysiliselt vaga vasinud iga paev, selg marg jooksen tubade vahel ringi, higi leemendab otsa ees. Esiteks kuumusest ja teiseks lihtsalt sellest pidevast toimetamisest. Nagu meil siin yks boss ytles, siis alati on midagi koristada. Voi riisuda, voi pesta. Nii et alati on tegemist. Ja ysna kiiresti peavad toad korda saama. Kiksu sa void minu yle vaga uhke olla, ma olen ka tasapisi juba koristamisfanatiks hakanud :) ma olen yks kiirematest koristajatest siin ja ma ei tee mingeid shortcut'e, ei viili siin midagi. Aasia tydrukud osad on ikka vaga aeglased, aga samas neil on vist mingi taktika ka, et lihtsalt venitada tunde juurde. Ei tea, mulle selline uimerdamine ei meeldi. Me Kristjaniga vahepeal ikka imestame, et kuidas nad viitsivad niimoodi aegluubis liikuda, et saada paar minutit juurde. Naiteid oleks palju tuua, aga ma ei hakka teid kurnama meie igavast toorutiinist. Meie jaoks tegelikult see polegi nii igav. Iga paev saab nalja ja kui hakkab igav, siis tuleb rahanumbritele moelda ja tuju laheb paremaks. Mul on siin mingi jama praegu maksuametiga ka, aga ma ei viitsi sellest raakida, eks nais, ma katsun koik korda ajada. Arge muretege, me saame alati hakkama :)
aga kauaks me siia jaame? Niikauaks, kuni on jalle raha olemas, et edasi liikuda. Ikka edasi ja edasi, mitte sammukestki tagasi! Plaanid on olemas, eks nais palju neist realiseerida jouame :) Koigile teadmiseks, meil on siin IGA PAEV sooja kusagil 35-40 kraadi, aga pole hullu, me hakkame sellega harjuma. ja eile ohtul nagime esimest korda kerget tormimoodi tuuletommet :) hehee.. wet season (vihmahooaeg) on tulemas peaegi!

Muide, teadmiseks koigile, ma nii tahaksin korraks, voi paar paeva Tartus veeta. Suursuur Tartu igatsus tuli peale ykspaev :)

Fitzroy River Lodge

Kristjan 2 septembril: no mis ma oskan kosta? Eile, 1. septembril algas siinmail kevad. Nii ilus roheline on koik ja lumi sulab imeilusasti, vuliseb ojadena, linnukesed laulavad jne, yeah right. 35 kraadi on sooja siin ja jarjest palavamaks laheb. Siinkohal soovin koigile Eesti koolilastele head koolialgust, eriti vennakesele Partlile! Oleme otsaga Laane-Austraalias tagasi. Seekord aga mitte all Perthis, vaid yleval Kimberleys. Siin, kus meie oleme, erilist asustust ei ole, mingi pisike kyla Fitzroy Crossing on paari km kaugusel. Siin on ainult Fitzroy River Lodge. Rohkem mitte midagi. Lodge (mina ei tea, mis selle sona vasteks Eesti keeles olla voiks..yritan veidi kirjeldada siis) asub kyllaltki suurel maa-alal. Siin on motellitoad, nn safaritoad, natuke taskukohasemad budget-toad, caravan park, restoran, baar.. tootajaid on umbes 50 ringis. See on ideaalne koht rahateenimiseks. Kulutamisvoimalused on nullilahedased ja palka makstakse ka rohkem kui tavaliselt. Kui siin 2-3 kuud vastu peame, siis peaks idee jargi pappi olema nagu ratsahobuse s...a, if you beg my pardon. Tooks on mul housekeeping. Hehee, maakeeli koige lihtlabasem koristamine. Ma ytlen siinkohal kohe ara, et Eestis seda kindlasti ei teeks, ptyi ptyi ptyi, arge muretsege, aga kuna siin makstakse nii hasti, siis miks mtte? Raha kulub alati ara ju, eriti kui me loime peaaegu kahe kuuga paljupalju pappi laiaks. Aga seda ma ka ei kahetse. 14000 jala korguselt langevarjuhype imeilusa vaatega Mission Beachile, Whitewater rafting karestikulisel Tully joel, 3- oopaevane kruiis piraadilaevaga Whitsundays' saarte vahel, Cairns, Cooktown, Cape Tribulation, Port Douglas, Alice Springs, Uluru, Kings Canyon, Katatjuta, Darwin, Kakadu ja Litchfieldi rahvuspargid jne. Hihii, nii et sellest rahast hetkel kahju pole, eriti kui uus too olemas. Mina koristan praegu safaritubasid, pole hullu midagi. Neid ei pea nii korralikult tegema kui motelli omasid. Kadi tootab ohtuti ka baaridaamina. Tana on kolmas ohtu, esimene oli koige raskem vist, sest siin niipalju erinevaid ollesorte ja koigile neil on veel mingid erinevad hyydnimed ja neid saab tellida mitmes eri suuruses ja inimesed raagivad vaga kiiresti ja mokaotsast nii et lihtne seal pole, mina baarileti taha vist ei hakka tikkuma, kuigi lisatunde oleks vaja. Idee jargi ma peaks aitama veel motelliinimeste kohvreid ja kotte tubadesse tassima, aga seda ainult siis, kui suured bussid sisse tulevad, nii et moned lisatunnid nadalas peaks sealt tulema kyll. Kui tunde vaheks jaab, siis voib kooki nousid pesema ka minna, hehee. Eks paistab, sel nadalal tootame iga paev, mul peaks 40-50 tundi tulema Kadil isegi 60-70 vist. Hullumaja, ei tea, kas ta peab vastu, mis teie arvate? Mina arvan, et ta on vaga tubli, keegi peab ju perekonda raha teenima. Muuseas, siin laheb vaga kiiresti pimedaks, kell 6 pm on juba kottpime. Aga palav on ikka. Nii, mis veel, kirjeldan meie elamist kah. Meil on vaike motellitoake, siin on telekas 3 kanaliga, kirjutuslaud, 2inimese voodi, riietekapp, veekeetja tasuta kohvi ja teega, oma dushiruum ja WC, konditsioneer. Super. Vagagi viisakas elamine vorreldes backpackerite hostelitega, kus me tavaliselt oobime. Ja elamise eest maksame vaga vahe ning lisaks on veel 3 tasuta soogikorda paevas. Vot nii. Ja allkorrusel on veel jousaal, mida olen 2 korda kylastanud juba. Kuna siin midagi muud suurt teha pole, siis on paras aeg ennast vormi ajada. Jousaal on taiesti korralik, kangid ja jalgratas ja hantlid ja muud trenazoorid kah veel, parem kui Lutsu kuur voimla korval :D.. no offence muidugi. Hmm just praegu naitas teleka uudistest, et siin Austraalias Kalgoorlies sadas lund, lapsed mangisid lumesoda jne, imelik. See peaks olema ka laane-Austraalias minu teada. Meie boss Steve on naljakas mees, ta on vist eluaeg housekeepingut teinud ja toeline fanatt. Aga tore mees on, kahjuks ta lahkub paari nadala parast siit, ei tea, mis siis saama hakkab. Esimesel paeval tegi paaritunnise loengu meile kemikaalidest ja koristustehnikatest. Tosine ekspert on. Ilma naljata, ma pole kunagi nainud kedagi, kes niipalju koristamisest teaks :D
Soogid on vaga korralikud, hommikul tavaline Austraalia breakfast cornflakes piimaga, rostsai moosiga, tee ja kohv. Lounaks ja ohtuks on igasugused erinevad lihad, singid jne, salatid ja asjad, juustud, ananassi ja kooke jne, ise saab valida nagu rootsi laud pohimotteliselt. Mis te veel teada tahate? Mina ei tea ju, kysige midagi, yritame vastata voimaluste piires. Telefonilevi meil siin ei ole, nii et arge yldse proovigegi meile helistada voi sonumeid saata. Netti saab kyll pisikese dollari eest muidugi. Ma praeguseks lopetan, akki Kadi tahab ka midagi kosta. Aaa, tahtsin lisada veel, et siin on tennisevaljak ja bassein ka, mida voib tasuta kasutada. Aga kuna nii palav on, siis pole veel tennisevaljakule kippunud. Basseini jaoks pole ka aega olnud. Tsau, kallid sobrad.

Kadi:oojaa, elamine on meil siin tore. See pisike oma tuba on vaga lihtne ja armas.
Mina tootan motellis. See on see koht, kus tuleb koik asjad vaga korralikult teha. Steve, see suur puhastusfanatt hoolitseb selle eest, et mitte ykski asi ei jaaks hooleta. Nii et motellitoad teeme me suure hoolega korda. Vahepeal on ikka vaga vaga vasitav ja raske. Ja nii nii palav on ju siin koguaeg! Onneks on motellitubades ohukonditsioneerid, nii et saab hakkama :) inimene vist toesti harjub koigega :)
Nii et siis paeval olen motellitubades, siis on kusagil tund-poolteist vaba ja siis ohtuks baari toole. Aga oleneb muidugi graafikust. Oiiiiiii kyll esimene paev oli alles raske! Vahe sellest, et nad ju koike inglise keeles kysivad, tuli mul selgeks oppida mis asi on middy ja schooner ja shandy ja ted ja red can jne jne jne. Meeletult palju erinevaid asju! Ja siis veel nende koikide hinnad, pluss kassamasinal need koik yles otsida. Lisaks pean tapselt teadma mis olu on keskmise tugevusega ja mis kange olu. Ja siis veel toidutellimused. Koik need inglise keelsed uued sonad. Eestis on hea lihtne, koik olled on sama suurusega, aga siin on jah lood natuke keerulisemad. Hehee.. aga nyyd, kolme paeva jarel on ollekallamine enamvahem selge ja tean juba paris palju erinevatest olledest. Oskan Jack Danielsit ka valada ja toidutellimused kirja panna :) heehee.. aga oppimist on veel kovasti. Eks ma annan endast ikka parima :) Kui ma Eestis nii tootaks, siis saaks hakkama ilusasti. Aga esialgu on veel raskusi, et erinevatest inimestest aru saada. Seda just keeleliselt, inimesed kasutavad lyhendeid ja hyydnimesid ju ollede puhul. Aga ma katsun tubli olla. Ja meeskond on meil baaris ka super, koik aitavad ja opetavad mind. Kyll ma saan hakkama!
Nii et jah. Siin me siis elame. Paneme enamus rahast korvale ja naudime jallegi uut tood. :) toidu yle ei saa ka viriseda, 3 korda paevas on ju toit lauas. Ja vaga maitsev. Koogid ja asjad ka muidugi. Vaga monus :) Peale vasitavat toopaeva on monus basseini hypata ja lisaks on meil siin tennisevaljak. Ma pole tennist kunagi manginud, nii et siin ehk proovin seda esimest korda. Aga kahjuks on paeval nii palav, et eriti oues ei tahagi olla.Vot nii on lood siinpool sood.

Kristjan, 6 septembril, pyhapaeva 6htul: esimene toonadal sai siis otsa. Kuna meil esimesed paevad olid niioelda treeningpaevad, siis tootasime iga paev. Mul tuli kokku 54,2 tundi, Kadil vist 65 ligi, ma tapselt ei tea. Nii et ta teenis ca 200 doltsi rohkem. Ei meeldi. Hihii. 54 tundi on vaga hea, too pole eriti raske minu jaoks, voiksin ka yle 60 teha, kui oleks midagi teha, aga siin on 50 tootajat, kes koik tahavad paljupalju tunde teha. Homme on meil vaba paev. Toonadalad hakkavadki olema 6 paevased. Nii et peab tood juurde kysima, et ikka rohkem pappi teenida. Kadi on 3 ohtul baaris ka.
Kuna mul toopaevad suht lyhikesed, siis on aega ka trenni teha, nii et varsti olen j6hker p6kk, te ei tunne aragi, Kadi olen ka gymi vedanud ja kui tal baarist vaba paev oli, siis mangisime tennist kah tunnikese. Jargmisel nadalal saab rohkem mangida. Paris tore oli. Ta polnud varem manginud, ma moned korrad olen, aga kui Eestisse tagasi j6uan kunagi, siis teen Kaserale valjakutse. Jajah, kindlasti. Homme lahme “linna” peale. Asju vaja osta. Ja basseini aarde lebotama ka hiljem. Siin on vaga palav praegu, umbes 38 kraadi paeval. Piljardi laud on siin all, aga sinna pole veel joudnud. Nii et paris igav siin pole veel hakanud. Seda vist ka pole oelnud veel, et iga paeva lopus voivad tootajad baarist yhe 6lle votta, mul on juba 6 pudelit kylmkappi kogunenud. 1 join ara, mul on koik Pure Blonde 6lled. Ei viitsi rohkem kirjutada.

Kristjan, 13 septembril: nii, nyyd kirjutan natukene veel, nadal jalle moodas. Kuhu ma jaingi? Aa, 6llesid on kylmkappi rohkem juba kogunenud, kuigi vahepeal saab ikka maitstud kah :). Tana joudsin uuele levelile, nimelt siin Lodge territooriumil jooksevad mingid lehmad ringi igal ohtul, neid voib olla mingi saja ringis, niisama vabalt maletsevad siin ja nagu lehmadele ikka, meeldib neile vaga sittuda. Minu, Chrisi, Jovi ja Sami ylesandeks oligi siis rahulikult need koogid kokku lapata ja prygimaele soidutada. Ei, nalja sai kyll, tegime moned pildid kah teile uudistamiseks. Ja samas tegin Kadi baaridaami toost ka paar klopsu, et saaksite vorrelda meie toid, eksole. Muidu on elu rahulikult lainud, sel nadalal sain 52,5 tundi kirja, mis tahendab vaga head pappi jallegi! Ja maksutagastuse raha sain ka tagasi, Kadi pole veel saanud miskiparast, aga sellega voiski kuni kuu aega minna. Kadi on praegu baaris tool. Ma tootasin yhel ohtul koogis noudepesijana ka, easy money jalle. Jargmisel nadalal olen 2 ohtul koogis ja yks ohtu portrage's. Lihtne, Kadi on 4 ohtut baaris ja seega teenib jallegi rohkem raha kui mina. Ei meeldi. Sel nadalal tegime trenni ka kovasti, esmaspaeval kaisin jalkat mangimas, siis mangisime Kadiga tennist ja Chrisiga ka yhel ohtul ja jousaalis ka muidugi peaaegu igal ohtul. Tana teen vaikse puhkeohtu siis, homme pikk paev. Vot nii ongi. Saime filme ka Martina ja Chrisi kaest, et ohtul midagi vaadata oleks, telekast eriti huvitavaid asju ei naidata siinmail ja reklaame ka liiga palju. Nii et 2 nadalat oleme siin olnud ja pappi kokku kyhveldanud sona otseses mottes :D Monda aega oleme veel, kui tood jatkub, siis voibolla isegi detsembrini. Kuigi varsti saabub wet season ja siis hakatakse vist rahvast vaikselt lahti laskma, kuna tood jaab vaheseks. Muuseas need eestlased, kellega eelmisel aastal detsembris Manjimupis (me olime seal poolteist kuud) koos tootasime, Marite ja Rein, tootasid siiamaani seal Manjmupis, kerge arvutus naitab, et see teeb ligi 10 kuud, uskumatu! Kui te seda blogi lugema juhtute, siis tervitan!! Ja nyyd nad laksid Sidneysse toole, kui ma oigesti aru sain. Nii et neil peaks juba mitukymmend tuhat dollarit kummalgi olema, selle eest saavad teisel aastal siis kovasti mooda maailma reisida. Aga johker kannatus peab ikka olema, et niikauaks sinna jaada! Seal ei olnud isegi kino, McDonaldsit voi ujulat voi mida iganes, yks sitane baar ainult oli vist.. Me pidime peaaegu ara manduma 3 kuuga Bundabergis, aga seal olid kinod, baarid, klubid, Macid, Hungry Jackid, poed, raamatukogu (vagagi viisakas, ma olin liige seal 3 kuud). Vot nii, lihtsalt vordluseks kirjutasin, mis teised teevad. Praegune koht muidugi on isegi hullem kui Manjimup, aga tuleb sisendada endale, et see on parim variant rahateenimiseks. Ainult sissetulekud ja minimaalsed valjaminekud.
Nii, nyyd ma lopetangi ja panen selle blogi yles kohe koos paari pildiga! C' ya soon, babies!