Krokodill Dundeed

Tere, kallid kaasmaalased! Paneme yles siia vaikese video, kuidas me kaisime Queenslandis krokodille jahtimas :))))))))) See oli enne, kui me siia Fitzroysse toole tulime, miskit uut uudist meil muidu polegi, aga olge ikka tublid, me ei ole teid unustanud!

Solway kruiis :)

Tere! See eelmine video oli lihtsalt katsetus, arge pabistage, ise olete pensionarid ja maunid :)) See praegune video on meie eelmisest puhkusest Whitsundays Islandi Solway Lassi laeva kruiisil. Osad on nainud, sest see on mu Facebookis ka. Vot nii. Bye-bye! Meil on veel igasuguseid toredaid videosid aja jooksul tehtud, mida saame siia yles panna, et Teil ikka midagi vaadata oleks, kuna kirjutada meil siin eriti midagi pole nagu mu eelmise postituse sisukusest jareldada voisite. Tore pikk lause? Hiietam oleks uhke? Yes, indeed.. Kommenteerige ikka siis videosid ka, et kas on motet neid siia yles laadida voi ei ole. Kui huvi on, siis paneme veel, kui ei ole, siis ei pane, lihtne. Me lahme Kadiga peale lounasooki linna peale jalutama, 2 km pikkune teekond 40 kraadises palavuses. Monus. Voiks muidugi auto ka laenata Chrisi ja Martina kaest, aga nii pole huvitav. Yleeile ohtul oli siin pisike aikesetorm ka, aga mitte midagi markimisvaarset. Olgu, kallikalli Teile!!!!

Tervitus!

Ettekanne

Hihii!
Kes tahavad meile head-paremat saata, siis meie postiaadress on jargmine:

Kristjan Einroos and Kadi Karron
P.O Box 102
Great Northern Highway
Fitzroy River Lodge
Fitzroy Crossing
6765 WA
AUSTRALIA

Haid-paremaid soove v6ib ka saata :)






Kristjan jutustab: No tere jalle siitmailt! Kuna vahepeal pole midagi erilist juhtunud, siis ei ole teid ka mingi suvalise blablablaaga tyydanud. Lihtsalt vaike update olukorrast Fitzroy Crossingu nimelisest suurlinnast. Toost ma seekord pikemalt raakima ei hakka. Pisike lyhikokkuvite ainult. Safari telgid, mida ma teenindasin, pole enam vaga busyd ja hakkasime neid vaikselt maha votma, kogume kogu kraami (airconditionerid, kylmkapid, toolid, lauad, voodid jne) kokku ja viime lattu. Selle kuu lopuks peavad koik Safari telgid maas olema. Tootunde tuleb 2 nadala kohta 90 ringis. Nii et vaga hullu veel pole, aga paari nadala parast voib see oluliselt vahemaks jaada, mis ei ole sugugi hea uudis rahalises mottes. Teine asi, mis ma siinkohal oelda tahtsin, et need honghonglased ja taiwanlased on osad ikka paris maunid. Ykskoik, mis neile oeldakse, ikka teevad risti vastupidi ja niivord aeglaselt, et syda laheb pahaks. Miskiparast on nad ikkagi otsese ylemuse Steve lemmikud. Niipalju siis sellest. Praegu telekast naitas kah yht taolist, mingi aasia naine Sydney lennujaama tollis, kott deklareerimata kaupa tais ja midagi aru ei saa, trahvi ei maksa ja ara ka ei lahe. Tyypiline asiaat ma ytleks. Ma pole mingi rassist, aga umber 97 protsenti siinkohatud asiaatidest tuleb lahterdada maunluse valdkonda. Asjalikud ja toredad voib kahe kae sormedel kokku lugeda, moned naited: Jovi, Karen, Lee, Jiny, Yeop, Harry, Rocky, Jade ja Sophie. Rohkem kyll meelde ei tule.

Kuna meil oin nyyd 2 nadala kohta 3 vaba paeva, siis kaisime vahepeal ka Broome nimelises vaikelinnas. Seal ikka elu kaib, mitte nagu siin. Rannal peesitamine oli vaga monus vaheldus. Vesi oli 28 kraadi, valjas 40 ligi, seega vesi nii soe ei tundunudki. Pooleteist tunniga onnestus ilusasti ara poleda loomulikult. Ja sain mingi stingeri voi jellyfishi kaest poletada kah pealekauba. Aga see oli pisikene ja polnud hullu midagi. Broome on ikka suurlinn vorreldes Fitzroyga, hehee, shoppasime ja ogisime MacDonaldsi eineid, kaisime maailma vanimas siiamaani tootavas valikinos Balibo nimelist filmi vaatamas, Wooky ja Romy ostsid taiesti syydimatult 8000 dollarilise auto (kuigi algselt tahtsid osta 2000 dollarilise), vaiksed eined restoranis ja moned olled ja 2 paevane Broome puhkus saigi labi. Aa, pohiasja unustasin ara. Nimelt Broome pohiline vaatamisvaarsus on nn Staircase to the Moon, ehk trepp kuule vmt. Seda saab naha 6 korda aastas ja meie sattusime just sel ajal sinna. Sadu inimesi oli kogunenud Town Beachile jalgime kuu mere tagant tousmist ja imeilusat valgusemangu, kus jai mulje nagu ookeanis tekiks valgusetrepp otse kuu peale. Ma olin ametis rohkem pildistamisega, aga taitsa tore oli see asi, paneme moned pildid ka siia. Aga sinna voime veel sattuda, kui siin lopetame. Jaab tee peale. Kadi soitis tagasi, mina magasin korvalistmel, igasugused lehmad ja hobused tsillisid tee peal, ma ei nainud midagi. Vaga populaarne asi siin Austraalias on Ice Coffe, ma ei tea, Eestis see minu meelest suur hitt ei ole, kuigi ma suur kohvisober kunagi olnud ei ole. Samal ohtul, kui me Broome'is olime, oli Fitzroys kova sahmakas vihma tulnud, shower nagu siin nimetatakse. Vihmahooaeg aga veel siiski alanud ei ole, idee jargi peaks see tulema detsembris. Eks paistab.

Chrisi ja Frankyga mangin siin vahetevahel tennist. Tavaliselt voidan. Franky raakis, et oli kunagi vaiksena mingis tenniseakadeemias isegi kainud, aga peale seda pole manginud. Esimene kord kaotasin talle, teine kord olin aga Chrisiga harjutanud ja panime 50 dollarit vahele. Mangisime 5 setti ja mina voitsin. Alustasime kell 8 hommikul ja lopetasime 10.30 paiku, vaga palav oli juba siis, uskuge mind. See selleks. Ise arvasin, et olen juba ilgelt hea mangija. Senikaua, kuni paar paeva tagasi Kadi filmis 5 minutit minu ja Chrisi mangu. Parast arvutist vaatamist oli selge, et tennisest on asi vaga kaugel... vagavagavaga kaugel. Ise valjakul olles tekib kyll tunne, et pall lendab 200 km tunnis ja liigutused on vaga kiired ja sujuvad. Illusioon. Aga tore mang on ikkagi.

Teine uus hobi on ka tekkinud siin (uskuge mind, muidu manduks paris ara siin 40 kraadises paraporgus), nimelt pokkerit saab veidi mangitud. Esimene mang vaga hasti ei lainud, uus asi vajab harjumist. Igayks paneb 20 dollarit mangu ja voitja saab kogu poti endale. Teisel korral oli 5 mangijat, pot 100 doltsi ja onnestus see koju tuua ilusasti. Nii et gamblinguga olen siiamaani 110 dollarit plussis. Tegelt 20 dollarit tuleb veel maha votta, kuna Derbys ja Broomes kaies ostsime Kadiga neid kraabitavaid loteriipileteid. Moned piletid olid ka voidukad, aga votsime voitude eest uus pileteid niikaua kuni sai, aga suurt voitu ei tulnud. See selleks. Jousaalis kaime aegajalt ikka ka, aga mitte nii tihti kui alguses. Peaaegu pooleteist kuud oleme siin olnud juba, aeg on kiiresti lainud, kui tood jatkub, siis oleks hea meelega poolteist kuud veel ja siis vaataks edasi kuskile. Kuna meie viisa lopeb novembris ara, siis pikendasime viisat aasta vorra. Aga paris lopuni seda ei kasuta, jargmise aasta suve alguses tahaks Eestise tagasi tulla, Kadi peab libedasoidu tegema ja ta pisikene ode lopetab Kose Lasteaed-Algkooli. Noh, mina siinkohal lopetan, eks paistab, kas Kadi viitsib ka sona sekka oelda.
Kadi: mina ei tea, ma ei oska praegu midagi oelda, kirjutan teinekord pikemalt.

SYNNIPAEV

Tere! Seekordne postitus tuleb lyhikene, kuid vaga tahtis!

PALJU PALJU PALJU 6NNE SYNNIPAEVAKS, KALLIS PAPS!! KALLID JA MUSID KAH!!!!!!

Kuna meil siin mingit telefonilevi ega muud pole, siis tuleb blogi kaudu 6nnitleda! Mis teha!

Igatahes, loodan, et need 6nnitlused kohale ikka j6uavad siitmailt!!!!

Kristjan ja Kadi,
Fitzroy Crossing

Fitzroy Crossing River Lodge

Kadi: tere jalle siit tyhermaalt! Kui nyyd hasti jarele moelda, siis me oleme toesti ikka taiesti inthemiddleofnowhere, ehk siis kohas kus pole mitte midagi. Jah siin on yks supermarket, aga me saame sinna heal juhul korra nadalas. Nii et ega siin raha suurt kulutada ei saa. Aga meil siin on ka baar ja restoran, kus on vaga maitsvad soogid, koik kiidavad.Peaksin Kristjani sinna ykpaev sooma vedama, natuke voib ju raha raisata ka. Samas interneti peale laheb paris palju raha ja mis siin salata, kui me “linnapeale” saame, siis laheb ka ikka paris palju raha alati.aga saab hakkama. Ma olen ka nyyd kovaks trennitibiks hakanud, katsun ikka 3-4 korda nadalas jousaalis kaia, soidan rattaga kusagil 20 minutit iga kord, eile soitsin 40 minutit jutti, see on mu uus rekord jousaalis :) aga see aeg laks kiiresti, sest ma panin South Parki multika endal mangima ette, vaatasin tapselt 2 episoodi ara ja hops, oligi 40 minutit tais. Aeg laheb niimoodi palju kiiremini. Igatahes teen siis natuke joudu ka, aga ikka omas rutmis, niipalju kui mu keha lubab. Kuigi, olgu veel oeldud, et housekeeping, ehk siis majapidamine iseenesest on yks suur trenn! Ma olen fyysiliselt vaga vasinud iga paev, selg marg jooksen tubade vahel ringi, higi leemendab otsa ees. Esiteks kuumusest ja teiseks lihtsalt sellest pidevast toimetamisest. Nagu meil siin yks boss ytles, siis alati on midagi koristada. Voi riisuda, voi pesta. Nii et alati on tegemist. Ja ysna kiiresti peavad toad korda saama. Kiksu sa void minu yle vaga uhke olla, ma olen ka tasapisi juba koristamisfanatiks hakanud :) ma olen yks kiirematest koristajatest siin ja ma ei tee mingeid shortcut'e, ei viili siin midagi. Aasia tydrukud osad on ikka vaga aeglased, aga samas neil on vist mingi taktika ka, et lihtsalt venitada tunde juurde. Ei tea, mulle selline uimerdamine ei meeldi. Me Kristjaniga vahepeal ikka imestame, et kuidas nad viitsivad niimoodi aegluubis liikuda, et saada paar minutit juurde. Naiteid oleks palju tuua, aga ma ei hakka teid kurnama meie igavast toorutiinist. Meie jaoks tegelikult see polegi nii igav. Iga paev saab nalja ja kui hakkab igav, siis tuleb rahanumbritele moelda ja tuju laheb paremaks. Mul on siin mingi jama praegu maksuametiga ka, aga ma ei viitsi sellest raakida, eks nais, ma katsun koik korda ajada. Arge muretege, me saame alati hakkama :)
aga kauaks me siia jaame? Niikauaks, kuni on jalle raha olemas, et edasi liikuda. Ikka edasi ja edasi, mitte sammukestki tagasi! Plaanid on olemas, eks nais palju neist realiseerida jouame :) Koigile teadmiseks, meil on siin IGA PAEV sooja kusagil 35-40 kraadi, aga pole hullu, me hakkame sellega harjuma. ja eile ohtul nagime esimest korda kerget tormimoodi tuuletommet :) hehee.. wet season (vihmahooaeg) on tulemas peaegi!

Muide, teadmiseks koigile, ma nii tahaksin korraks, voi paar paeva Tartus veeta. Suursuur Tartu igatsus tuli peale ykspaev :)

Fitzroy River Lodge

Kristjan 2 septembril: no mis ma oskan kosta? Eile, 1. septembril algas siinmail kevad. Nii ilus roheline on koik ja lumi sulab imeilusasti, vuliseb ojadena, linnukesed laulavad jne, yeah right. 35 kraadi on sooja siin ja jarjest palavamaks laheb. Siinkohal soovin koigile Eesti koolilastele head koolialgust, eriti vennakesele Partlile! Oleme otsaga Laane-Austraalias tagasi. Seekord aga mitte all Perthis, vaid yleval Kimberleys. Siin, kus meie oleme, erilist asustust ei ole, mingi pisike kyla Fitzroy Crossing on paari km kaugusel. Siin on ainult Fitzroy River Lodge. Rohkem mitte midagi. Lodge (mina ei tea, mis selle sona vasteks Eesti keeles olla voiks..yritan veidi kirjeldada siis) asub kyllaltki suurel maa-alal. Siin on motellitoad, nn safaritoad, natuke taskukohasemad budget-toad, caravan park, restoran, baar.. tootajaid on umbes 50 ringis. See on ideaalne koht rahateenimiseks. Kulutamisvoimalused on nullilahedased ja palka makstakse ka rohkem kui tavaliselt. Kui siin 2-3 kuud vastu peame, siis peaks idee jargi pappi olema nagu ratsahobuse s...a, if you beg my pardon. Tooks on mul housekeeping. Hehee, maakeeli koige lihtlabasem koristamine. Ma ytlen siinkohal kohe ara, et Eestis seda kindlasti ei teeks, ptyi ptyi ptyi, arge muretsege, aga kuna siin makstakse nii hasti, siis miks mtte? Raha kulub alati ara ju, eriti kui me loime peaaegu kahe kuuga paljupalju pappi laiaks. Aga seda ma ka ei kahetse. 14000 jala korguselt langevarjuhype imeilusa vaatega Mission Beachile, Whitewater rafting karestikulisel Tully joel, 3- oopaevane kruiis piraadilaevaga Whitsundays' saarte vahel, Cairns, Cooktown, Cape Tribulation, Port Douglas, Alice Springs, Uluru, Kings Canyon, Katatjuta, Darwin, Kakadu ja Litchfieldi rahvuspargid jne. Hihii, nii et sellest rahast hetkel kahju pole, eriti kui uus too olemas. Mina koristan praegu safaritubasid, pole hullu midagi. Neid ei pea nii korralikult tegema kui motelli omasid. Kadi tootab ohtuti ka baaridaamina. Tana on kolmas ohtu, esimene oli koige raskem vist, sest siin niipalju erinevaid ollesorte ja koigile neil on veel mingid erinevad hyydnimed ja neid saab tellida mitmes eri suuruses ja inimesed raagivad vaga kiiresti ja mokaotsast nii et lihtne seal pole, mina baarileti taha vist ei hakka tikkuma, kuigi lisatunde oleks vaja. Idee jargi ma peaks aitama veel motelliinimeste kohvreid ja kotte tubadesse tassima, aga seda ainult siis, kui suured bussid sisse tulevad, nii et moned lisatunnid nadalas peaks sealt tulema kyll. Kui tunde vaheks jaab, siis voib kooki nousid pesema ka minna, hehee. Eks paistab, sel nadalal tootame iga paev, mul peaks 40-50 tundi tulema Kadil isegi 60-70 vist. Hullumaja, ei tea, kas ta peab vastu, mis teie arvate? Mina arvan, et ta on vaga tubli, keegi peab ju perekonda raha teenima. Muuseas, siin laheb vaga kiiresti pimedaks, kell 6 pm on juba kottpime. Aga palav on ikka. Nii, mis veel, kirjeldan meie elamist kah. Meil on vaike motellitoake, siin on telekas 3 kanaliga, kirjutuslaud, 2inimese voodi, riietekapp, veekeetja tasuta kohvi ja teega, oma dushiruum ja WC, konditsioneer. Super. Vagagi viisakas elamine vorreldes backpackerite hostelitega, kus me tavaliselt oobime. Ja elamise eest maksame vaga vahe ning lisaks on veel 3 tasuta soogikorda paevas. Vot nii. Ja allkorrusel on veel jousaal, mida olen 2 korda kylastanud juba. Kuna siin midagi muud suurt teha pole, siis on paras aeg ennast vormi ajada. Jousaal on taiesti korralik, kangid ja jalgratas ja hantlid ja muud trenazoorid kah veel, parem kui Lutsu kuur voimla korval :D.. no offence muidugi. Hmm just praegu naitas teleka uudistest, et siin Austraalias Kalgoorlies sadas lund, lapsed mangisid lumesoda jne, imelik. See peaks olema ka laane-Austraalias minu teada. Meie boss Steve on naljakas mees, ta on vist eluaeg housekeepingut teinud ja toeline fanatt. Aga tore mees on, kahjuks ta lahkub paari nadala parast siit, ei tea, mis siis saama hakkab. Esimesel paeval tegi paaritunnise loengu meile kemikaalidest ja koristustehnikatest. Tosine ekspert on. Ilma naljata, ma pole kunagi nainud kedagi, kes niipalju koristamisest teaks :D
Soogid on vaga korralikud, hommikul tavaline Austraalia breakfast cornflakes piimaga, rostsai moosiga, tee ja kohv. Lounaks ja ohtuks on igasugused erinevad lihad, singid jne, salatid ja asjad, juustud, ananassi ja kooke jne, ise saab valida nagu rootsi laud pohimotteliselt. Mis te veel teada tahate? Mina ei tea ju, kysige midagi, yritame vastata voimaluste piires. Telefonilevi meil siin ei ole, nii et arge yldse proovigegi meile helistada voi sonumeid saata. Netti saab kyll pisikese dollari eest muidugi. Ma praeguseks lopetan, akki Kadi tahab ka midagi kosta. Aaa, tahtsin lisada veel, et siin on tennisevaljak ja bassein ka, mida voib tasuta kasutada. Aga kuna nii palav on, siis pole veel tennisevaljakule kippunud. Basseini jaoks pole ka aega olnud. Tsau, kallid sobrad.

Kadi:oojaa, elamine on meil siin tore. See pisike oma tuba on vaga lihtne ja armas.
Mina tootan motellis. See on see koht, kus tuleb koik asjad vaga korralikult teha. Steve, see suur puhastusfanatt hoolitseb selle eest, et mitte ykski asi ei jaaks hooleta. Nii et motellitoad teeme me suure hoolega korda. Vahepeal on ikka vaga vaga vasitav ja raske. Ja nii nii palav on ju siin koguaeg! Onneks on motellitubades ohukonditsioneerid, nii et saab hakkama :) inimene vist toesti harjub koigega :)
Nii et siis paeval olen motellitubades, siis on kusagil tund-poolteist vaba ja siis ohtuks baari toole. Aga oleneb muidugi graafikust. Oiiiiiii kyll esimene paev oli alles raske! Vahe sellest, et nad ju koike inglise keeles kysivad, tuli mul selgeks oppida mis asi on middy ja schooner ja shandy ja ted ja red can jne jne jne. Meeletult palju erinevaid asju! Ja siis veel nende koikide hinnad, pluss kassamasinal need koik yles otsida. Lisaks pean tapselt teadma mis olu on keskmise tugevusega ja mis kange olu. Ja siis veel toidutellimused. Koik need inglise keelsed uued sonad. Eestis on hea lihtne, koik olled on sama suurusega, aga siin on jah lood natuke keerulisemad. Hehee.. aga nyyd, kolme paeva jarel on ollekallamine enamvahem selge ja tean juba paris palju erinevatest olledest. Oskan Jack Danielsit ka valada ja toidutellimused kirja panna :) heehee.. aga oppimist on veel kovasti. Eks ma annan endast ikka parima :) Kui ma Eestis nii tootaks, siis saaks hakkama ilusasti. Aga esialgu on veel raskusi, et erinevatest inimestest aru saada. Seda just keeleliselt, inimesed kasutavad lyhendeid ja hyydnimesid ju ollede puhul. Aga ma katsun tubli olla. Ja meeskond on meil baaris ka super, koik aitavad ja opetavad mind. Kyll ma saan hakkama!
Nii et jah. Siin me siis elame. Paneme enamus rahast korvale ja naudime jallegi uut tood. :) toidu yle ei saa ka viriseda, 3 korda paevas on ju toit lauas. Ja vaga maitsev. Koogid ja asjad ka muidugi. Vaga monus :) Peale vasitavat toopaeva on monus basseini hypata ja lisaks on meil siin tennisevaljak. Ma pole tennist kunagi manginud, nii et siin ehk proovin seda esimest korda. Aga kahjuks on paeval nii palav, et eriti oues ei tahagi olla.Vot nii on lood siinpool sood.

Kristjan, 6 septembril, pyhapaeva 6htul: esimene toonadal sai siis otsa. Kuna meil esimesed paevad olid niioelda treeningpaevad, siis tootasime iga paev. Mul tuli kokku 54,2 tundi, Kadil vist 65 ligi, ma tapselt ei tea. Nii et ta teenis ca 200 doltsi rohkem. Ei meeldi. Hihii. 54 tundi on vaga hea, too pole eriti raske minu jaoks, voiksin ka yle 60 teha, kui oleks midagi teha, aga siin on 50 tootajat, kes koik tahavad paljupalju tunde teha. Homme on meil vaba paev. Toonadalad hakkavadki olema 6 paevased. Nii et peab tood juurde kysima, et ikka rohkem pappi teenida. Kadi on 3 ohtul baaris ka.
Kuna mul toopaevad suht lyhikesed, siis on aega ka trenni teha, nii et varsti olen j6hker p6kk, te ei tunne aragi, Kadi olen ka gymi vedanud ja kui tal baarist vaba paev oli, siis mangisime tennist kah tunnikese. Jargmisel nadalal saab rohkem mangida. Paris tore oli. Ta polnud varem manginud, ma moned korrad olen, aga kui Eestisse tagasi j6uan kunagi, siis teen Kaserale valjakutse. Jajah, kindlasti. Homme lahme “linna” peale. Asju vaja osta. Ja basseini aarde lebotama ka hiljem. Siin on vaga palav praegu, umbes 38 kraadi paeval. Piljardi laud on siin all, aga sinna pole veel joudnud. Nii et paris igav siin pole veel hakanud. Seda vist ka pole oelnud veel, et iga paeva lopus voivad tootajad baarist yhe 6lle votta, mul on juba 6 pudelit kylmkappi kogunenud. 1 join ara, mul on koik Pure Blonde 6lled. Ei viitsi rohkem kirjutada.

Kristjan, 13 septembril: nii, nyyd kirjutan natukene veel, nadal jalle moodas. Kuhu ma jaingi? Aa, 6llesid on kylmkappi rohkem juba kogunenud, kuigi vahepeal saab ikka maitstud kah :). Tana joudsin uuele levelile, nimelt siin Lodge territooriumil jooksevad mingid lehmad ringi igal ohtul, neid voib olla mingi saja ringis, niisama vabalt maletsevad siin ja nagu lehmadele ikka, meeldib neile vaga sittuda. Minu, Chrisi, Jovi ja Sami ylesandeks oligi siis rahulikult need koogid kokku lapata ja prygimaele soidutada. Ei, nalja sai kyll, tegime moned pildid kah teile uudistamiseks. Ja samas tegin Kadi baaridaami toost ka paar klopsu, et saaksite vorrelda meie toid, eksole. Muidu on elu rahulikult lainud, sel nadalal sain 52,5 tundi kirja, mis tahendab vaga head pappi jallegi! Ja maksutagastuse raha sain ka tagasi, Kadi pole veel saanud miskiparast, aga sellega voiski kuni kuu aega minna. Kadi on praegu baaris tool. Ma tootasin yhel ohtul koogis noudepesijana ka, easy money jalle. Jargmisel nadalal olen 2 ohtul koogis ja yks ohtu portrage's. Lihtne, Kadi on 4 ohtut baaris ja seega teenib jallegi rohkem raha kui mina. Ei meeldi. Sel nadalal tegime trenni ka kovasti, esmaspaeval kaisin jalkat mangimas, siis mangisime Kadiga tennist ja Chrisiga ka yhel ohtul ja jousaalis ka muidugi peaaegu igal ohtul. Tana teen vaikse puhkeohtu siis, homme pikk paev. Vot nii ongi. Saime filme ka Martina ja Chrisi kaest, et ohtul midagi vaadata oleks, telekast eriti huvitavaid asju ei naidata siinmail ja reklaame ka liiga palju. Nii et 2 nadalat oleme siin olnud ja pappi kokku kyhveldanud sona otseses mottes :D Monda aega oleme veel, kui tood jatkub, siis voibolla isegi detsembrini. Kuigi varsti saabub wet season ja siis hakatakse vist rahvast vaikselt lahti laskma, kuna tood jaab vaheseks. Muuseas need eestlased, kellega eelmisel aastal detsembris Manjimupis (me olime seal poolteist kuud) koos tootasime, Marite ja Rein, tootasid siiamaani seal Manjmupis, kerge arvutus naitab, et see teeb ligi 10 kuud, uskumatu! Kui te seda blogi lugema juhtute, siis tervitan!! Ja nyyd nad laksid Sidneysse toole, kui ma oigesti aru sain. Nii et neil peaks juba mitukymmend tuhat dollarit kummalgi olema, selle eest saavad teisel aastal siis kovasti mooda maailma reisida. Aga johker kannatus peab ikka olema, et niikauaks sinna jaada! Seal ei olnud isegi kino, McDonaldsit voi ujulat voi mida iganes, yks sitane baar ainult oli vist.. Me pidime peaaegu ara manduma 3 kuuga Bundabergis, aga seal olid kinod, baarid, klubid, Macid, Hungry Jackid, poed, raamatukogu (vagagi viisakas, ma olin liige seal 3 kuud). Vot nii, lihtsalt vordluseks kirjutasin, mis teised teevad. Praegune koht muidugi on isegi hullem kui Manjimup, aga tuleb sisendada endale, et see on parim variant rahateenimiseks. Ainult sissetulekud ja minimaalsed valjaminekud.
Nii, nyyd ma lopetangi ja panen selle blogi yles kohe koos paari pildiga! C' ya soon, babies!

Darwinis ja selle ymbruses

Kadi: see peatykk tuleb siis seekord Darwinist

Darwin- Northern Territory (pohjaosariigi) pealinn. Kuna ymbruskonnas yhtegi suuremat linna peale Darwini ei ole, siis saab see linn endale lubada ka veidi kallimaid hindu. Meie olime igalpool harjunud, et yhe oo eest hostelis saab maksta ka ainult 17 dollarit. Voi siis kuni 20, see on siis yhikamoodi toa eest. Aga siin linnas on ka koige suurema yhikatoa eest hind 25 voi isegi 30 dollarit. Mones kohas isegi veel kallim. Niisiis oli see meile alguses taitsa ehmatus. Aga inimene harjub koigega. Niisiis leidsime meiegi toreda hosteli kus maksime iga oo eest 25 dollarit.Selgus, et selles hostelis oli veel 9 eestlast. Nii et me polnudki ainukesed :) Darwinis oli ka McDonalds, aga ilma tasuta internetita. Nii et jallegi, Darwin on yks igati eriline linn, koik on teistmoodi. Aga tegelikult mulle see linna taitsa meeldis. Kaisime yhel eestlasel, Sirlil, ka siin kylas. Ta elab oma korteris.

Darwin festival
13-30. august toimub Darwinis suur festival. Onneks langes ka meie Darwini kylastus aeg sellesse aega, nii et saime ka meie sellest osa. See holmas siis koike, alates muusikast ja kunstist, lopetades kinoohtutega. Me kylastasime yhte graffiti naitust, mis leidis aset KIRIKUS, ja kahjuks, minule , kui vanale graffiti teadlasele, ei tundunud see yldse huvitav. Peab ausalt ytlema, et need mis on ikkagi ebaseaduslikult tanavatele joonistatud, need on ikka palju ilusamad, varvilisemad ja uhkemad. Veel kaisin mina yhes huvitavas kunstitoas, kus olid valjas igasugused eksemplarid ja kus sai ka ise oma kunsti seinale joonistada. Vaga ponev. Tahtsin vaga yhele fotonaitusele minna, aga kahjuks asus see kesklinnas liiga kaugel ja paevasel ajal on liiga palav, et sinna kuidagi ennast toimetada. Niisiis jai ara. Kyll aga sain ma kahel ohtul jarjest minna tantsuohtutele. Yhel ohtul oli meie moistes siis selline seltskonnatantsu ohtu. Opetati tantse, kaasati publikut. Ja mis koige toredam, see toimus liiva peal (aga mitte mere aares). Muidugi olin ka mina selles suures ringis ja loin koikides tantsudes kaasa. Mis siin salata, ma igatsen vaga rahvatantsu. Oli yks vaga tore ohtu, nalja sai palju. Aga inimesed olid vaga toredad ja higisena kondisingi ohtul pimedas tagasi hostelisse. Kristjan tol ohtul kaasa ei loonud, ta ei olnud huvitatud. Teisel ohtul opetati rahvale aafrika ja india tantsu. OIIIIIIII kui ponev! Muidugi olin ma jalle osavotjate seas! Kristjan vaatas rahva seas niisama :) aga ei, igati lobus yritus! Mulle vaga meeldis. Ja yhel ohtul naiteks kaisime valikinos. Seal naidati yhte filmi aborigeeni lastest. See oli Cannes'i festivalil ka palju auhindu saanud. Mulle vaga meeldis. Samson and Delilah oli selle nimi, kui kedagi huvitab.

Ekskursioonid
Darwini ymbruses on 2 suuremat rahvusparki. Maailmakuulus Kakadu rahvuspark ja Litchfieldi rahvuspark. Molemad votsime yhepaevased tuurid. Litchfieldi pileti voitsin mina tasuta yhes baaris mitte millegi eest. See oli vaga tore paev, kaisime tutvumas koskedega. Seal nende all sai ujuda ka, just nagu filmides! Vaga vaga huvitav elamus. Suurem kosk oli vist kusagil 20-25 m korgune. Ja kusjuures, hoolimata hoiatavatest siltidest, ronisid moned poisinolgid ikkagi sinna yles ja hyppasid sealt alla. Habi naile! Kakadu seevastu oli rohkem kultuursed, kui nii voib oelda. Me kylastasime yht suurt looduslikku aborigeeni koopamaalide galeriid. Kivide peale oli igasuguseid asju joonistatud nende dreamtime ajast. Ehk siis igasugused jutud ja lood, mida nad joonistades edasi proovisid anda. Seal oli pilte nii inimestest, kui ka kilpkonnadest, lindudest, madudest ja kaladest. Siin osariigis on yks vaga suur kalaliik nimega barramundi. Teda oli ikka paris palju joonistatud seintele. Veel oli meil yks joesoit, kus oli niiiiiiiii palju krokodille! Iga natukese aja tagant nagime monda kaldal paevitamas voi veest piilumas. Oudne, neid oli ikka igalpool! Ja esimest korda kuulsime, kuidas krokodill tegi haalt. See oli rohkem selline haal nagu ta oleks krooksunud. Nagime veel pisikesi vikerkaarevarvi linde (ei, mitte neid papagoisid). Siis pandi paat sinna samma joe aarde ja koik valja, marss! Hehee.. natuke kohe oli valja minna kyll, kui naed et krokodillid eemal paevitavad. aga yks vaga tore aborigeenionu Robi tegi meile elava demonstratsiooni kuidas erinevaid odasi kasutada. Lopuks ometi sain esimese pildi aborigeeniparitolu inimesest. Tal polnud midagi selle vastu. Muidu nad yldiselt ei taha, et neid pildistatakse.

Mindil Sunset Market
Igal pyhapaeval ja neljapaeval toimub mere aares suuremat sorti turg. Kella viiest hakkab see pihta, inimesed kogunevad liivarannale, et kaunist paikeseloojangut vaadata. Ja seejarel ongi turg juba taies hoos! Seal on koike! Alates muusikutest kuni kaarditrikkideni valja. Koike saab osta, koike saab vist proovida ka, voi vahemalt tasuta vaadata! :) muidu turg nagu turg ikka, myyakse igast nanni, nii riideid, kui ka ehteid, kotte, jalanousid, suveniire, sooki-jooki jne jne. Aga kuidagi vaga monus ohkkond on seal. Nii et ma kaisime ka seal 2 korda lausa.

Ma ei teagi kuidas, aga markamatult moodusid 2 nadalat selles linnakeses. Peab ytlema, et see on vist koige kuumem regioon kus me kainud oleme, nii et paevasel ajal inimesed eriti aktiivsed ei olnud, palju parem oli meie basseini aares harjutada. Seal Kristjan opetas mulle naiteks kuidas krooli ujuda. Ja peakat oskan nyyd ka paremini hypata :)Ka ohtutel ja oosel oli vaga palav. Kaisime pidudel ka muidugi vahepeal, nalja sai, nagu alati. Soime paris palju kordi soodsat ohtusooki hinnaga 3.50 ja joime monusat kylma olut. aga nii ta laks. Eks me ikka otsisime tood ka. Registreerisime mones agentuuris ja tegime maksutagastusi ja otsisime tood internetist. Aga ilma eduta. Vahepeal taheti meid krevetilaevale varvata, aga me loobusime ise sellest. Lopuks leidsime aga peagi toreda pakkumis- tootamine yhes majutusasutuses-karavanpargis mis asub in the middle of nowhere, ehk siis paraporgus, keset korbe. Tootingimused tundusid olevat ysna head, palka lubati ka ysna hasti, too iseenesest on siis housekeeping, ehk ilmselt koristustood. Lubati, et voib tood saada ka baaris ja et voibolla veel ka midagi muud. Meie rahakotid kannatasid kalli Darwini ilusasti ara, aga reisimiseks enam raha ei olnudki nii vaga. Niisiis votsime pakkumis vastu. Nii et broneerisime ligi 20 tunnise bussisoidupileti endale ja laupaeva hommikul istusime bussi. Teekond Kimberley suunas vois alata. Fitzroy River Lodge, siit me tuleme!

sihtpunkt- Darwin!

Kadi: Niisiis, Alice Springsis veetsime paar paeva ja oligi aeg hakata pohjapoole liikuma. Teekond sinna oli pikk. Aga onneks jaid teepeale veel moned vaatamisvaarsused, kus tegime vahepeatusi. Nende hulgas naiteks Devils Marbles, ehk siis suured kivikamakad, Daly waters oma vaga omanaolise roadhouse'iga, kus paljud inimesed olid endast midagi maha jatnud. Mone riideeseme voi oma riigi raha. Nagime muideks seal ka eesti rahatahti. Ytlen veelkord, eestlasi tundub siin maal ikka paris palju olevat.Jatsime ka meie yhe eesti 25 kroonise yhte sellisesse bensiinijaama, peale on kirjutatud ilusasti Kadi ja Kristjan :) Kylastasime ka yhte vaikest ufo kyla. Vaidetavalt nahakse seal paris tihti ufosid. Meile kahjuks midagi silma ei hakanud, aga ajakirjadest valja loigatud jutud-pildid raakisid enda eest.
Seejarel, ikka veel keset tyhermaad, leidsime yhe toelise oaasi, ja seda sona otseses mottes- see oli vihmametsa moodi maa-ala, kus oli looduslikud soojavee allikad. Thermal pools on see siis inglise keeles. Palmide all on ilus, rohekas-sinine looduslikult soe vesi. Soojust on seal kontantselt koguaeg 34 kraadi. Ja juba aastasadu on see inimestele seal loogastusvoimalust pakkunud. Nii ka meile. Muidugi laksime ka meie sinna ligunema. Tore, hea soe vesi ju. Kuigi mis siin salata, kuumal talvepaeval on kylmem vesi ikka vist parem. Hoopis teine asi oli aga siis, kui sai snorgeldamismaski pahe panna ja vee alla vaadata- oiiii kui tore maailm sealt avanes. Ei mingeid koralle, ega midagi, aga vesi oli nii selge, ja seal oli nagu haldjamaailm! See on koige oigem sona vist. Moned kalakesed ujumas, pikad puurondid kallaste aares, rohekas sammal peal. Nii nii ilus oli see! Ja vesi oli niinii selge, nagi vaga kaugele! Mulle igatahes tundus kyll, et ma olen haldjariigis. Aga nii kui pea veest valja pistsid, siis nagid jalle inimesi ja muide ka yhte huvitavat pika peenikese kaelaga lindu ka, kes seisis meist meetri kaugusel ja pyydis kala. Ta ei kartnud inimesi ikka kohe yldse mitte. Ometi taiesti vaba looduse lind ju. Korra, kui ta vette soostis, et kala ara tuua, riivas ta oma tiivaga mu pead, ma ehmatasin taitsa ara, motlesin,et ta rundab mind. Hehee. Ei runnanud midagi, kala toi ainult veest ara :) Kristjan laks ujus nats edasi mooda seda kraavi, voi siis joge ja nagi kaldal yht umbes meetripikkust goannat pikutamas paikese kaes.(goanna on yks suur sisalik). Ma jooksin kaldalt talle vastu ja sai paris toreda pildi, Kristjan vees ujumas ja sisalik nagu muuseas umbes meetri kaugusel temast :))) Kirsikale kindlasti oleks ka seal meeldinud ujuda :) ja olgu veel oeldud, et parast see sisalik laks vette ujuma, nii et nad oskavad ka ujuda ilusasti inimeste seas :)
edasi oli meil jalle pikk maa soita. Kordamooda soitsime, mina ja Remmo, see hollandi kutt.
Ja mis seal ikka, lopuks joudsimegi kohale. Darwin! Koige pohjapoolsem pealinn siis! Osariigi pealinn. Koige soojem ja niiskem. Kilomeetreid sai maha soidetud umbestapselt 6000. :) (Cairns-Alice Springs- Uluru-Alice Springs- Darwin)

pikk sissekanne, jalle :)

Kadi:
koigile rahustuseks voime oelda, et meie jargmiseks katsumuseks ei saanud midagi ekstreemset teie moistes. Kyll aga sai meie uueks katumuseks Austraalia outback, ehk siis sisemaa, tyhermaa, kus ei ole mitte midagi. Nii ma vahemalt arvasin. Kui te vaatate Austraalia kaarti, siis te vast taheldate ise ka, et koik suuremad linnad asuvad ookeani aares ja et ega seal sisemaal midagi suurt ei ole. Valja arvata muidugi see kuulus suur punane kivi, Uluru. Kuna me olime Kristjaniga juba 8 ja pool kuud ookeani aart mooda reisinud, siis otsustasime, et aitab kyll, lahme parem vaatame seda paris oiget Austraalia sisemaad ja teeme lahemalt tutvust aborigeenide kultuuriga. Nemad on loppude lopuks ikkagi austraalia originaalomanikud. Moeldud-tehtud. Cairnsi linnas panime kuulutused yles, et otsime endale reisikaaslasi ja peagi votsid meiega yhendust yks hollandi kutt Remmo ja belgia tydruk Kudrun. Kui me kohtusime, selgus, et Kudrun on see sama tydruk, keda me juba Cooktownis olime bussipeatuses nainud. Nii et jallegi peab ytlema- Austraalia on vaga vaike! :)
Niisiis asusimegi teele sisemaale. Meie sihtmargiks oli jouda Alice Springsi, sealt edasi Uluru juurde. See teekond on kokku umbes 2600 km. Nii et paris pikk soit. Ja ma voin teile garanteerida, et 90% sellest teekonnast oli meie ymber ainult tyhermaa. Kahjuks oli monelpool vaga palju surnud kanguruid (me soitsime ka vaikseid teid mooda). Ja ei saa mainimata jatta ka koikvoimalikke linde, kes korjuseid soid. Kullid ja kotkad, harakad, varesed ja kes iganes veel. Muide ka surnud lehmi oli tee aares. Temperatuur oli ilmselt midagi 30 kanti paikese kaes. Ei tea, autos oli meil onneks kliimaseadeldis. Aga igalpool oli vaga kuiv. Me nagime ainult joepohjasid. Hetkel on siin talv, st et kuiv hooaeg, jogesid pole. Aga vihmahooajal on siin lood hoopis teised. No yhesonaga soit oli pikk. Remmo ja mina olime ainukesed kellel load on, niisiis pidin ka mina monel korral rooli istuma. Me soitsime ikka paris pikki otsi. Remmo ytles, et ma sain taitsa ilusasti hakkama. Ahjaa, arvestades muidugi ka seda, et ma olin sellest karestikusoidust ilmselt mingi kylmetuse endale ikkagi kylge saanud ja enesetunne ei olnud nii hea, nohu ja koha tulid ning hiljem ka kerge palavik. 3Ndal paeval olimegi Alice Springsis. 26000 inimest elab seal. Keset Austraaliat. Alice Springs on Austraalia keskpunkt. Seal oli palju aborigeene, aga peamiselt siiski valged inimesed. Veetsime yhe oo hostelis ja jargmine paev algaki soit Uluru poole. Minul oli palavik ja Remmo pidi selle 450 km ise soitma. Pole hullu, 450 on siin maal vaike distants.Iga maenurga tagant piilusin, et noooh, et kas nyyd juba paistab see suur punane magi voi ei. Aga ei paistnud. Kylastasime yht meteoriidi kraatrit ka. Seal oli kiri, et kaamelid on liikvel, et hoidke varav kinni. Meie otsivad silmad igatahes yhtegi kaamlit ei taheldanud. Kyll aga leidsime jallegi igasuguseid kulle ja kotkaid. Igas suuruses. Aga muidu nagu ikka- tyhjus igalpool!
Aga yhel hetkel see siis juhtuski, nagime eemalt- suur Uluru! Olgu oeldud, et kaugelt ei tundunudki ta nii suur. Otseteed ei ole, see maa kuulub Anangu aborigeenidele ja turistid peavad ymber selle soitma, et kohale jouda. Tapselt ohtupoolikuks olimegi kohal. Laksime kultuurikeskusesse, uurisime-lugesime palju infot kohalike aborigeenide ja nende kultuuri kohta..
Paikeseloojang Uluru juures oli aga toeliselt ilus. Kord oli Uluru taiesti punases varvuses, hetk hiljem juba hallikas toonis. Kui paike oli loojunud, siis tuli kerge punakas toon jalle tagasi. Igatahes ilus vaatemang. Ohtul, kui pime juba oli, laksime karavanparki. Kuuvalguses pakkisime lahti oma telgi ja oiiiiiiii kui kylm oli! See ohtu oli ikka kohe eriliselt kylm! Ma arvan, et saime magada koigest moned tunnid. Jargmisel paeval laksime Uluru juurde paikesetousu vaatama. Nii kylm oli argata ja veel kylmem oli seista seal Uluru juures. Tantsisin kaera-jaani vahepeal, aga mis siin salata- vaatemang Uluru juures oli jallegi vaga ilus. Varvid vaheldusid tumedast aina heledamaks. Peale meie oli ka palju teisi turiste,kes seda vaatama olid tulnud. Umbes 9-10 ajal alustasime oma jalutuskaiku umber Uluru. See oli 9,4 km tee. Mingeid makketouse, ega midagi ei olnud. Aga Uluru on hoopis teine, kui eemalt paistab! Seal on nii palju koopaid ja syvendeid, mida eemalt ei nae. Kahjuks olid paljud ponevad kohad suletud turitidele, kuna need on pyhapaigad. Neid ei tohtinud ei pildistada, ega filmida. Meie olime igati eeskujulikud turistid, ega pildistanud midagi, mida ei tohtinud. Mina austan vaga aborigeenide kultuuri. Edasi tuli koht, kus sai Uluru otsa ronida. Ymberringi olid kirjad mis seletasid lahti, et aborigeenid ei taha, et sa roniksid. Ja pealekauba on see tous vaga jarsk, nii et see on ka vaga ohtlik. Igatahes otsustasime meie, et me keegi ei roni. Austusest nende kultuuri vastu. Kahjuks nagime aga siiski mondasid turiste, kes ronisid sinna otsa. Minu suureks yllatuseks avastasin, et paljud neist on austraallased. Vaga nome. Ma olin nii pettunud. Eriti kui 1 neist ytles, et why shouldnt I climb? (miks ma ei voiks ronida?) vaga vaga nome... tundub, et austraallased ise ei austa yldse aborigeenide kultuuri. Olgu veel oeldud, et aborigeenid on Uluru ymbruses elanud vahemalt 22000 aastat, nii et see iseenesest on minu jaoks juba piisav fakt, mis tahendab, et ma ei hakka ronima. Kui see on nende reegel ja nad ei kiida seda heaks. Teine asi on Uluru juurest kaasa voetud kivid. Ma tahtsin oma vanaemale ka mone kivi votta, aga kultuuri keskuses oli yks eraldi kaust, kus olid saabunud kirjad koikvoimalikelt inimestelt yle maailma. Ja koik nad vabandasid, et olid kivi kaasa votnud. Ja enamustele oli see palju halba onne toonud ja nad saatsid need kivid koik tagasi. Nii et ma ei hakanud ka igaksjuhuks sealt midagi kaasa votma. Ma ei taha kellelegi mitte mingit halba onne.
Teisel paeval kylastasime Kata Tjuta magesid (The Olgas). Sellest ei ole turistid nii vaga teadlikud, aga see oli ometi taiesti erinev Ulurust. Palav oli, jaime jalle omadega hilja peale. Aga vaga ilus, eks piltidelt-videotelt paistab. Teise oosel oli umbes 4-5 kraadi vist sooja. Juba natuke parem, aga siiski kylm.Kolmandal paeval oli ette nahtud Kings Canyon. Ka sellest polnud me varem midagi kuulnud, aga inimesed Uluru ymbruses raakisid sellest, et vaga hea koht on, niisiis otsustasime ka minna ja jarele uurida. Hommikul siis alustasimegi 6 km jalutuskaiku. Oi see kanjon oli ikka toesti vaga ilus!Kui kahju, et sellest eriti polnud midagi kuulnud. See jalutuskaik oli toesti ilus. Alguses ikka vaga raske, aga nii nii ilus! Ma loodan, et inimesed tulevikus kindlasti laheksid sinna, see on vaga kena koht.
Peale seda hakkasimegi jalle tagasi Alice Springsi poole soitma.
Kirsiks tordi peal sai meile Stewart Welli nimeline koht, kus sai kaamelisoitu proovida. Ma olin ikka paris hirmunud, kartsin vaga neile selga ronida. Aga ma pean ytlema, et vaga tore oli, hea meelega laheks pikemale matkale nendega :)
Niisiis joudsimegi tagasi Alice Springsi. Peale 3 ood keset tyhermaad oli vaga tore jalle hostelisse jouda, kus koik mugavused olemas. Nende seas koige tahtam muidugi SOE, pehme voodi :)