sihtpunkt- Darwin!

Kadi: Niisiis, Alice Springsis veetsime paar paeva ja oligi aeg hakata pohjapoole liikuma. Teekond sinna oli pikk. Aga onneks jaid teepeale veel moned vaatamisvaarsused, kus tegime vahepeatusi. Nende hulgas naiteks Devils Marbles, ehk siis suured kivikamakad, Daly waters oma vaga omanaolise roadhouse'iga, kus paljud inimesed olid endast midagi maha jatnud. Mone riideeseme voi oma riigi raha. Nagime muideks seal ka eesti rahatahti. Ytlen veelkord, eestlasi tundub siin maal ikka paris palju olevat.Jatsime ka meie yhe eesti 25 kroonise yhte sellisesse bensiinijaama, peale on kirjutatud ilusasti Kadi ja Kristjan :) Kylastasime ka yhte vaikest ufo kyla. Vaidetavalt nahakse seal paris tihti ufosid. Meile kahjuks midagi silma ei hakanud, aga ajakirjadest valja loigatud jutud-pildid raakisid enda eest.
Seejarel, ikka veel keset tyhermaad, leidsime yhe toelise oaasi, ja seda sona otseses mottes- see oli vihmametsa moodi maa-ala, kus oli looduslikud soojavee allikad. Thermal pools on see siis inglise keeles. Palmide all on ilus, rohekas-sinine looduslikult soe vesi. Soojust on seal kontantselt koguaeg 34 kraadi. Ja juba aastasadu on see inimestele seal loogastusvoimalust pakkunud. Nii ka meile. Muidugi laksime ka meie sinna ligunema. Tore, hea soe vesi ju. Kuigi mis siin salata, kuumal talvepaeval on kylmem vesi ikka vist parem. Hoopis teine asi oli aga siis, kui sai snorgeldamismaski pahe panna ja vee alla vaadata- oiiii kui tore maailm sealt avanes. Ei mingeid koralle, ega midagi, aga vesi oli nii selge, ja seal oli nagu haldjamaailm! See on koige oigem sona vist. Moned kalakesed ujumas, pikad puurondid kallaste aares, rohekas sammal peal. Nii nii ilus oli see! Ja vesi oli niinii selge, nagi vaga kaugele! Mulle igatahes tundus kyll, et ma olen haldjariigis. Aga nii kui pea veest valja pistsid, siis nagid jalle inimesi ja muide ka yhte huvitavat pika peenikese kaelaga lindu ka, kes seisis meist meetri kaugusel ja pyydis kala. Ta ei kartnud inimesi ikka kohe yldse mitte. Ometi taiesti vaba looduse lind ju. Korra, kui ta vette soostis, et kala ara tuua, riivas ta oma tiivaga mu pead, ma ehmatasin taitsa ara, motlesin,et ta rundab mind. Hehee. Ei runnanud midagi, kala toi ainult veest ara :) Kristjan laks ujus nats edasi mooda seda kraavi, voi siis joge ja nagi kaldal yht umbes meetripikkust goannat pikutamas paikese kaes.(goanna on yks suur sisalik). Ma jooksin kaldalt talle vastu ja sai paris toreda pildi, Kristjan vees ujumas ja sisalik nagu muuseas umbes meetri kaugusel temast :))) Kirsikale kindlasti oleks ka seal meeldinud ujuda :) ja olgu veel oeldud, et parast see sisalik laks vette ujuma, nii et nad oskavad ka ujuda ilusasti inimeste seas :)
edasi oli meil jalle pikk maa soita. Kordamooda soitsime, mina ja Remmo, see hollandi kutt.
Ja mis seal ikka, lopuks joudsimegi kohale. Darwin! Koige pohjapoolsem pealinn siis! Osariigi pealinn. Koige soojem ja niiskem. Kilomeetreid sai maha soidetud umbestapselt 6000. :) (Cairns-Alice Springs- Uluru-Alice Springs- Darwin)

pikk sissekanne, jalle :)

Kadi:
koigile rahustuseks voime oelda, et meie jargmiseks katsumuseks ei saanud midagi ekstreemset teie moistes. Kyll aga sai meie uueks katumuseks Austraalia outback, ehk siis sisemaa, tyhermaa, kus ei ole mitte midagi. Nii ma vahemalt arvasin. Kui te vaatate Austraalia kaarti, siis te vast taheldate ise ka, et koik suuremad linnad asuvad ookeani aares ja et ega seal sisemaal midagi suurt ei ole. Valja arvata muidugi see kuulus suur punane kivi, Uluru. Kuna me olime Kristjaniga juba 8 ja pool kuud ookeani aart mooda reisinud, siis otsustasime, et aitab kyll, lahme parem vaatame seda paris oiget Austraalia sisemaad ja teeme lahemalt tutvust aborigeenide kultuuriga. Nemad on loppude lopuks ikkagi austraalia originaalomanikud. Moeldud-tehtud. Cairnsi linnas panime kuulutused yles, et otsime endale reisikaaslasi ja peagi votsid meiega yhendust yks hollandi kutt Remmo ja belgia tydruk Kudrun. Kui me kohtusime, selgus, et Kudrun on see sama tydruk, keda me juba Cooktownis olime bussipeatuses nainud. Nii et jallegi peab ytlema- Austraalia on vaga vaike! :)
Niisiis asusimegi teele sisemaale. Meie sihtmargiks oli jouda Alice Springsi, sealt edasi Uluru juurde. See teekond on kokku umbes 2600 km. Nii et paris pikk soit. Ja ma voin teile garanteerida, et 90% sellest teekonnast oli meie ymber ainult tyhermaa. Kahjuks oli monelpool vaga palju surnud kanguruid (me soitsime ka vaikseid teid mooda). Ja ei saa mainimata jatta ka koikvoimalikke linde, kes korjuseid soid. Kullid ja kotkad, harakad, varesed ja kes iganes veel. Muide ka surnud lehmi oli tee aares. Temperatuur oli ilmselt midagi 30 kanti paikese kaes. Ei tea, autos oli meil onneks kliimaseadeldis. Aga igalpool oli vaga kuiv. Me nagime ainult joepohjasid. Hetkel on siin talv, st et kuiv hooaeg, jogesid pole. Aga vihmahooajal on siin lood hoopis teised. No yhesonaga soit oli pikk. Remmo ja mina olime ainukesed kellel load on, niisiis pidin ka mina monel korral rooli istuma. Me soitsime ikka paris pikki otsi. Remmo ytles, et ma sain taitsa ilusasti hakkama. Ahjaa, arvestades muidugi ka seda, et ma olin sellest karestikusoidust ilmselt mingi kylmetuse endale ikkagi kylge saanud ja enesetunne ei olnud nii hea, nohu ja koha tulid ning hiljem ka kerge palavik. 3Ndal paeval olimegi Alice Springsis. 26000 inimest elab seal. Keset Austraaliat. Alice Springs on Austraalia keskpunkt. Seal oli palju aborigeene, aga peamiselt siiski valged inimesed. Veetsime yhe oo hostelis ja jargmine paev algaki soit Uluru poole. Minul oli palavik ja Remmo pidi selle 450 km ise soitma. Pole hullu, 450 on siin maal vaike distants.Iga maenurga tagant piilusin, et noooh, et kas nyyd juba paistab see suur punane magi voi ei. Aga ei paistnud. Kylastasime yht meteoriidi kraatrit ka. Seal oli kiri, et kaamelid on liikvel, et hoidke varav kinni. Meie otsivad silmad igatahes yhtegi kaamlit ei taheldanud. Kyll aga leidsime jallegi igasuguseid kulle ja kotkaid. Igas suuruses. Aga muidu nagu ikka- tyhjus igalpool!
Aga yhel hetkel see siis juhtuski, nagime eemalt- suur Uluru! Olgu oeldud, et kaugelt ei tundunudki ta nii suur. Otseteed ei ole, see maa kuulub Anangu aborigeenidele ja turistid peavad ymber selle soitma, et kohale jouda. Tapselt ohtupoolikuks olimegi kohal. Laksime kultuurikeskusesse, uurisime-lugesime palju infot kohalike aborigeenide ja nende kultuuri kohta..
Paikeseloojang Uluru juures oli aga toeliselt ilus. Kord oli Uluru taiesti punases varvuses, hetk hiljem juba hallikas toonis. Kui paike oli loojunud, siis tuli kerge punakas toon jalle tagasi. Igatahes ilus vaatemang. Ohtul, kui pime juba oli, laksime karavanparki. Kuuvalguses pakkisime lahti oma telgi ja oiiiiiiii kui kylm oli! See ohtu oli ikka kohe eriliselt kylm! Ma arvan, et saime magada koigest moned tunnid. Jargmisel paeval laksime Uluru juurde paikesetousu vaatama. Nii kylm oli argata ja veel kylmem oli seista seal Uluru juures. Tantsisin kaera-jaani vahepeal, aga mis siin salata- vaatemang Uluru juures oli jallegi vaga ilus. Varvid vaheldusid tumedast aina heledamaks. Peale meie oli ka palju teisi turiste,kes seda vaatama olid tulnud. Umbes 9-10 ajal alustasime oma jalutuskaiku umber Uluru. See oli 9,4 km tee. Mingeid makketouse, ega midagi ei olnud. Aga Uluru on hoopis teine, kui eemalt paistab! Seal on nii palju koopaid ja syvendeid, mida eemalt ei nae. Kahjuks olid paljud ponevad kohad suletud turitidele, kuna need on pyhapaigad. Neid ei tohtinud ei pildistada, ega filmida. Meie olime igati eeskujulikud turistid, ega pildistanud midagi, mida ei tohtinud. Mina austan vaga aborigeenide kultuuri. Edasi tuli koht, kus sai Uluru otsa ronida. Ymberringi olid kirjad mis seletasid lahti, et aborigeenid ei taha, et sa roniksid. Ja pealekauba on see tous vaga jarsk, nii et see on ka vaga ohtlik. Igatahes otsustasime meie, et me keegi ei roni. Austusest nende kultuuri vastu. Kahjuks nagime aga siiski mondasid turiste, kes ronisid sinna otsa. Minu suureks yllatuseks avastasin, et paljud neist on austraallased. Vaga nome. Ma olin nii pettunud. Eriti kui 1 neist ytles, et why shouldnt I climb? (miks ma ei voiks ronida?) vaga vaga nome... tundub, et austraallased ise ei austa yldse aborigeenide kultuuri. Olgu veel oeldud, et aborigeenid on Uluru ymbruses elanud vahemalt 22000 aastat, nii et see iseenesest on minu jaoks juba piisav fakt, mis tahendab, et ma ei hakka ronima. Kui see on nende reegel ja nad ei kiida seda heaks. Teine asi on Uluru juurest kaasa voetud kivid. Ma tahtsin oma vanaemale ka mone kivi votta, aga kultuuri keskuses oli yks eraldi kaust, kus olid saabunud kirjad koikvoimalikelt inimestelt yle maailma. Ja koik nad vabandasid, et olid kivi kaasa votnud. Ja enamustele oli see palju halba onne toonud ja nad saatsid need kivid koik tagasi. Nii et ma ei hakanud ka igaksjuhuks sealt midagi kaasa votma. Ma ei taha kellelegi mitte mingit halba onne.
Teisel paeval kylastasime Kata Tjuta magesid (The Olgas). Sellest ei ole turistid nii vaga teadlikud, aga see oli ometi taiesti erinev Ulurust. Palav oli, jaime jalle omadega hilja peale. Aga vaga ilus, eks piltidelt-videotelt paistab. Teise oosel oli umbes 4-5 kraadi vist sooja. Juba natuke parem, aga siiski kylm.Kolmandal paeval oli ette nahtud Kings Canyon. Ka sellest polnud me varem midagi kuulnud, aga inimesed Uluru ymbruses raakisid sellest, et vaga hea koht on, niisiis otsustasime ka minna ja jarele uurida. Hommikul siis alustasimegi 6 km jalutuskaiku. Oi see kanjon oli ikka toesti vaga ilus!Kui kahju, et sellest eriti polnud midagi kuulnud. See jalutuskaik oli toesti ilus. Alguses ikka vaga raske, aga nii nii ilus! Ma loodan, et inimesed tulevikus kindlasti laheksid sinna, see on vaga kena koht.
Peale seda hakkasimegi jalle tagasi Alice Springsi poole soitma.
Kirsiks tordi peal sai meile Stewart Welli nimeline koht, kus sai kaamelisoitu proovida. Ma olin ikka paris hirmunud, kartsin vaga neile selga ronida. Aga ma pean ytlema, et vaga tore oli, hea meelega laheks pikemale matkale nendega :)
Niisiis joudsimegi tagasi Alice Springsi. Peale 3 ood keset tyhermaad oli vaga tore jalle hostelisse jouda, kus koik mugavused olemas. Nende seas koige tahtam muidugi SOE, pehme voodi :)

Northern Queensland

Kristjan, 24 juulil:

Hei! No nyyd oleme omadega juba rohkem pohja pool, Port Douglases. Siin elavad meie eelmise roadtripi sobrad Michael, Cedric ja Charlotte. Pisikene linnake, kus muidu eriti palju inimesi ei ela, aga praegusel k6ledal talvisel ajal on siin tavaliselt kordi enam asukaid. Enamasti rikkamat sorti rahvas, kuna siin on niipalju ilusaid hotelle ja villasid. Rand on siin vaga ilus, 4 miili pikkune pidavat olema ja temperatuur ka hulga soojem kui allpool oli, 28 kraadi on paeval ja selline troopiline ohkkond. Vesi ookeanis on 23 kraadi. Ma ei maleta, kuhu meie blogi eelmisel korral pooleli jai tapselt? Olime moned paevad Cairnsis, mis oli toeline peolinn 24/7. Isegi sai nii monedki 6lled sisse libistatud, if you know what I mean. Kohtasime paljusid Whitsunday kruiisikaaslasi kah, votsime paikest, hyppasime vahelduseks lennukist alla ja suundusimegi Port Douglasesse. Siin oleme olnud juba umbes 5 paeva kui mu malu mind ei peta.
Moned paevad tagasi kaisime krokodillivaatlustuuril. Need on sellised tunniajalised tuurid mooda j6ge. 22 dollarit. Kassatadi soovitas yht tuuri, kus saab 3-s erinevas kohas 3-e paeva jooksul niipalju mooda joge tuuritada, kui ise tahad. Teised tuurid sisaldasid aga ainult tunniajalist paadisoitu. Ok, esimene tuur oli toeliselt igav, giid oli natuke uimps ja nagime ainult krokodillisaba ja 2 puuoksamoodi lindu. Kahtlustasime, et tegemist oli topistega. Rahvas plaksutas parast giidile. Veidrikud. Teise paadi giid oli hoopis teine tera noor mees, kukkus kohe nalja viskama ja uuris eestlaste kohta, kellest tal aimugi polnud. Igatahes nagime hunnikuteviisi krokodille, suuri ja vaikeseid! Yks oli vaga suur, nimeks pidavat olema Scarface. Ta tundus olevat 4meetri pikkune. Koige pisem oli beebikrokodill, umbes 30 cm. Mina ei tea, kuidas nad neid sealt kaldapealt yles leiavad! Olime tuuriga igatahes vaga rahul, klopsisime pilte ja videosid. Jargmisel paeval kaisime baaris karnkonna voidujooksu vaatamas, aga see oli vaike pettumus, nad pidid lihtsalt laua pealt inimese katte hyppama. Aga nimed olid neil vinged, Gay Freddo, Fat Bastard, Jerry Springer jne. See selleks. Jargmisel paeval laenutasime koos Davidi ja Irmaga (inglise-hollandi paar laevakruiisilt) ning Jacobi ja tema emaga ( samuti laevakruiisilt, kohtasime neid siin P Douglases uuesti, nii vaike on Austraalia) yhe pisikese paadikese ja laksime kalale. Alustasime siitsamast sadamast kesklinnas, suurte yhkete rikkurite jahtide vahelt oma pisikese paadikesega, naljakas oli. Kala me muidugi eriti ei saanud. Ma sain mingi 20 cm, Jacob sai 2 kala ja David ka yhe pisikese. Tagasiteel nagime aga joe aares suurt krokodilli pikutamas! Soitsime lahedale ja viskasime talle kalasoota (minu idee), hahaa. Krokodill laks paris poordesse, kukkus kalasid ogima, pidi peaaegu ara lambuma, heheeee. Saime video peale ka selle, midagi laadisin Facebooki, kui kedagi huvitab. Krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast valja. Parast soomist tuli ta vette ujuma ka, siis lasime oma paadikesega ilusti jalga. Ega ta vihane meie peale polnud, sai ju syya natuke, aga mine tea neid elukaid. Ahjaa, yhel paeval kaisime joes ujumas kah, mina kaisin see tahendab, Mossman Gorges, vaga ilus koht oli!!!! (Kadi kommentaar: mina nagin igatahes krokodille samal oosel unes ka :D) Ja nyyd on juba uus paev ja siirdume kohe Davidi autoga Cape Tribulationi poole. Vot nii. Head aega.
Hmm, yhe vaheseiga unustasin ara :D nimelt kaisime mingil ohtul valikinos. Yhes hotelli6ues naidati Golden Compassi filmi. See hotell asus kesklinnas, seal oli suur ekraan seinal ja baar oli kah. Inimesi oli paris palju. Pisikesed lapsed jooksid ringi paljajalu. Joime coca-colat ja nautisime filmi, kui korraga mingid naised hakkasid kisama ja vehkisid katega. Suunasime ka pilgud sinnapoole ja nagime, et mingi mees istus oma lauas ja vaatas maha ja tema jalgade juures oli suur MADU! Mees kargas muidugi pysti ja pani punuma. Hehee. Meist oli umbes 5-6 meetri kaugusel, Kadi tostis ka jalad yles. Madu vonkles rahulikult ringi veidi ja siis kadus kuskile vahesse ara ja filmivaatamine sai rahulikult edasi minna :) kuigi aegajalt muidugi vaatasime sinnapoole, kuhu madu kadunud oli. Vot selline vahejuhtum siis.



27.07.2009
Kadi: Cape Tribulationisse jaime 2ks ooks. Tegemist oli vihmametsa kylaga. Teekond sinna oli pikk ja kaanuline. Tousud olid paris jarsud. Aga niisiis olime omadega vihmametsas. Loodus oli nii roheline igalpool. Mere aares oli silt valjas, et achtung, krokodillid on vees! Niisiis ei julenud kohe pea ees vette hypata. Meie oobimiskohaks oli yks backpackers PK's, mida koik olid kiitnud. Tegelikult oligi taitsa tore koht. Selline vihmametsa kylakene. Eemal oli Mount Sorrow, nii ilus nimi :) Ahjaa muide Cape Tribulationisse joudmiseks tuleb praamiga yks suur krokodillijogi yletada. Pilet oli kusagil 100 eesti krooni kandis.
Me joudsime juba ilusa ilmaga ara harjuda, kui yhel hetkel hakkas ootamatult vihma sadama. Ikkagi vihmamets ju! Ja siis yhe paeva sadaski enamvahem terve paeva. Meie kylakese lahedalt laks laudtee labi vihmametsa ranna aarde ka. Taiesti tavaline rand, nagu oleks kusagil Karepal ujumas :) aga muidugi kui valjaarvata suured palmipuud ranna aares ja maed tagataustal. Laksime Kristjaniga ujuma ja samal ajal laksid vette ka 2 teist eestlast. Hehee. Nad kuulsid meid jutustamas. Nii et naete, maailm on ikka vaike. Ka nii pisikeses kylakeses jooksime teiste eestlastega kokku. Ja kusjuures samal ohtul baaris olles kohtusime ka yht eesti tydrukut, Hallikit. Ta oli parit Muhust, aga lahkus Eestist kui oli 10 aastane. Aga raakis ilusasti eesti keelt endiselt, vaikese aktsendiga muidugi, aga vaga tore tydruk. Ma laksin temaga koos karaoket laulma samal ohtul :D see sai video peale ka jaadvustatud ilusasti.tore ohtu oli. Mulle Cape Trib vaga meeldis, kuigi me tegime yhe suure vea- me ei lainud eelnevalt monda suurde supermarketisse ja ei ostnud palju toidukraami. Niisiis pidime koik kohapealt ostma ja sellises vaikeses kohas on koik kaubad vaga kallid, topelthinnaga, kui mitte rohkem. Ja et ellu jaada, pidime me nii voi naa neid asju ostma. Aga onneks ei ole me mitte koige vaesemad randurid :)
Kui meil vihmametsade vihmast isu tais sai, otsustasime minna veelgi rohkem pohjapoole, Cooktowni nimelisse linna. Meie sobrad pidid sinna niikuinii minema, nad lahevad sinna WWOOFINGUT tegema. See tahendab siis seda, et teevad 3-4 tundi paevas tood farmis ja saavad selle eest tasuta majutuse ja 3 korda paevas syya. Fair enough. Taiesti moistlik, aga palka ei saa. Niisiis lihtsalt elamiseks-kogemuste saamiseks. Meie autojuht David ei julgenud oma neljarattaveolise autoga vihmametsast labi viivat teed ette votta. Sest siinne maastik on karm ja peab joge yletama autoga. Niisiis otsustas ta et me lahme hoopis suure ringiga, mooda sisemaad. Moeldud-tehtud. Tee sinna oli pikk. Maantee peamiselt, aga toesti pikk tee. Vahepeatustega joudsime kohale- tegemist tundus olevat vaga vaikse linnakesega. Koerad jooksid igalpool ja kohalikud olid kuidagi rasitud olemisega. See oli meie esmamulje. Kui me oobimiskohta otsisime siis veendusime selles yha enam, et inimesed ei ole seal mitte koige siledamad ja sobralikumad. Lopuks leidsime yhe toreda caravan pargi kuhu siis panime telgi pysti. Ohtu tuli ysna lobus, mangisime lauamange ja ohtu lopetuseks jooksis yks meist alasti ymber basseini.
Jargmiel paeval laksime Cooktowniga lahemalt tutvuma. Tegemist on siis linnakesega, kuhu 18. juunil 1770 joudis James Cook oma laeva, Endeavouriga. Ja terve linn ongi selle teemaga vaga seotud. Seal on James Cooki muuseum ja monumendid ja skulptuur. Ja siis see suur magi, kuhu otsa meie autoga soitsime, oli kyll vaga ilusa vaatega. 360 kraadi vaga ilusat vaadet enda ymber. James Cook on ka selle mae otsa roninud.
Sellel paeval laksidki Irma ja David oma farmi. Meie jaime omapead. Votsime yhe vaikese hosteli yhe pubi peal. Ohtul laksime paikeseloojangut lahe aarde vaatama. Piknik oli meil seal ka. Muidugi me liiga lahedale ei julgenud minna, sest ka seal olid sildid valjas, mis hoiatasid krokodillide eest. Gandalf kadus ka ara. Hommikul kais Kristjan otsimas, aga ei leidnud. Ja hommikul soitsimegi juba bussiga Cairnsi poole tagasi. Seekord tulime mooda rannikut ja tee oli paris ekstreemne kohati. Paris Harjumaaliinid just ei olnud, if you know what I mean. 100 km soitsime oma 3-4 tundi. Kahjuks on praegu kuiv hooaeg ja labi suurte jogede me ei soitnud, aga vaikestest ojakestest “kihutasime” kyll labi. Ja tousud ning langused olid paris jarsud, mis seal salata. Pohi kais vastu maad ka paar korda. No aga lopuks joudsime siiski onnelikult kohale ja olemegi jalle Cairnsis. Mis edasi saab, ei tea veel.
Aga kokkuvotteks ma voin nyyd oelda, et mul on hea meel, et me ikkagi selle pika tee sinna yles pohjapoole ette votsime. Tore oli vaadata, kuidas loodus muutus vihmametsaks, siis kuivemateks korbemoodi aladeks ja siis jalle vihmametsaks. Ja nyyd siin Cairnsis ma ei teagi mis kliimaasi siin on. troopiline midagi. Aga Cooktown mulle meeldis, kuidagi erilise koha sai ta nyyd minu malestustesse. Mulle meeldisid need lihtsad inimesed, koik tervitasid meid igalpool. Ja tegelikult eks nad on ikka sobralikud kyll. Nad on nagu toelised austraallased, just nagu krokodillikytt Dundee. Elavad seal kaugel pohjas ja toenaoliselt ei hooli yldse mingist internetist voi e-mailidest :) ja levi seal ka ei olnud. Hehee. Kell kais kuidagi aeglasemalt selles linnas.

Ps! ilma Gandalfita ei ole meie reis enam paris see.. me igatseme teda ikka vaga...

Kristjan, 31. juulil:

Nii, oleme nyyd monda aega Cairnsis, vaja natuke asju ajada, siis saab edasi vaadata. Eile kaisime Tully j6el Whitewater Raftingul- ma ei tea, mis see eesti keeles on.. rafting? Valisime muidugi Extreme variandi, maksime natuke juurde, aga mis seal salata, saime elamuse jallegi taie raha eest! Startisime kell 10, ilm oli pilves ja vesi joes kylm, 16 kraadi pidavat olema. Jogi oli karestikuline ja tundus suht hirmuaratav. Igatahes paastavestid selga, kiivrid pahe ja hyppasime paati. Meie paadi boss oli Sam, ameeriklane. Lisaks olid paadis veel sakslased Uli (keda kohtasime ka Cooktownis, kuna Austraalia on vaga vaike) ja Tobias, kanadalased Karin ja Alex. Marjaks saime juba esimestel minutitel igatahes! Vaga palju suuri kive oli vees ja oli toeline ime, et ellu jaime. Kuna v6tsime ekstreemse variandi, siis tegime igasuguseid trikke ka vees. Nimelt, mingil hetkel ilma mingisuguse hoiatuseta keeras Sam paadi ylepeakaela ja lendasime koik kylma vette. Alguses ei saanud yldse sotti, mis toimub, aga siis selgus, et tagurpidi paadi all saab ilusasti hingata kah. Ei, vaga tore yllatus oli. Jargmisena parkisime paadi kaldale, ronisime mingi kalju otsa ja hyppasime sealt ilusasti vette kah. Huvitavaks tegi selle aga asjaolu, et see kivi oli 8 meetri korgune. Jooksma pidi ka, et hoogu votta. Ja seal oli voimalus ka libastuda ja koik luudkondid murda, aga kellelgi seda onneks ei juhtunud. Kadi ka hyppas, kuigi alguses kohkles, avaldan kiitust! Aerutasime aga edasi, kuni joudsime lounatamiskohta. Pakuti loomulikult barbeque toitu nagu alati Austraalias. Burgerid ja vorstikesed, salatid, puuviljad kah, kuuma kohvi ja teed ka loomulikult, kuna koik l6disesid ja varisesid kylmast, huuled lillad. Kuigi vaga tore paadisoit oli siiamaani, siis erilist vaimustust polnud kylma vette tagasi minna. Aga parast esimest minutit oli kere jalle soe, adrenaliini tais ja kylmast polnud enam haisugi. Vahepeal ujusime paarsada meetrit niisama paadi jarel, kivide vahel, mooda karestikulist joge, see oli vaga lahe. Paaris kohas hyppasime veel kivide pealt vette, 4 ja 5 meetri korguselt. Osad kutid tegid saltosid ka, aga me jatsime selle nende hooleks, eksole. Aa, selle unustasin ytlemata, et meil oli kokku 3 paaditait inimesi ja vahepeal kais suur soda paatkondade vahel, koik yritasid koiki vette tommata ja lykata ja visata, hehee. Vinge. Kadi hakkas lopus keksima ja eputama, et teda ei suutnud keegi vette tommata, selle peale ma viskasin ta loomulikult vette. Yks vaga lahe elamus oli nn bodysurfing. Yhe kivi juures oli vaga suur vool ja seal oli mingisugune keeris tekkinud ja kui sinna sisse lahed ja lamad seal kohuli, siis saad yhe koha peal tsillida lihtsalt, samas kui korval on vaga suur vool ja voib su kohe minema uhada, paarikymne meetri kaugusele. See oli vinge asi. Kui pea rinnale surud, siis sai kukerpalli ka teha veel all, keeris lihtsalt tombab kaasa. Jargmine asi oli nn waterslide. Libistasime ennast yhest kosest alla nagu veepargis, aga vingem. Kui vette joudsin, siis veekeeris tiris mind 5 meetri sygavusele vee alla ja ei saanud aru, kuspool on pohi ja kuspool veepind. Aga umbes 5-7 sekundi parast olin ilusti vee peal tagasi ja sain kaldale ujuda, hehee. Sam ytles, et ta oli ykskord 22 sekundit vee all veekeerises, enne kui pinnale sai. Skeeeeeeri. Nonii, saime moned pildid ka kogu sellest seiklusest, et saaksite natuke osa visuaalsel vaatlusel. Ma nyyd lopetan, akki Kadi tahab ka midagi oelda. Tsau.

Kadi: jah justnimelt, piltide abil saate teiegi visuaalse elamuse. Aga hoopis teine asi on ikkagi ise seal karestikulisel joel olla paadi sees, aerutada nii kuidas jaksad. Ja vahepeal oli ikka paris tugev vool. Mitu korda porkasime suurte kivide otsa, aga paat ymber ei lainud. Minujaoks olid need hypped ikka eriti ekstreemsed. Minu senine rekord oli 7 m. ja nyyd siis sai ka see 8 m proovitud. Mul syda tagus vaga kiiresti. Aga kui 1 tydruk ka hyppas, siis ma ei saanud ju kehvem olla. Pidin ka hyppama. Seal oeldi kohe, et kui piisavalt kaugele ei touka, siis seal all on yhed kivid mis voivad kergesti su jalaluud murda. Nii et suht oudne. Kui ma juba toukasin siis kuulsin rahvas karjus, kivi oli suht lahedal motlesin et nii, nyyd kyll kukun end katki. Aga onneks oli mu hype piisavalt hea, et ellu jaada :) ja see bodysurfind, nagu Kristjan kirjutas. Mul tekkis seal ka paanika, pea ei seisnud vee peal, ahmisin kovasti vett kurku aga see on selline koht kust sa ei saa ise minema. Katsusin sealt valja minna, aga vool ei tahtnud mind kohe kuidagi minema viia. Just nagu oleks tsentrifuugis. Oudne. Aga onneks labi vahutava vee nagin, et mulle visati kois ja tommati valja. Lopp hea, koik hea. Jalle omamoodi kogemus :)
ja mul on ikka vaga hea meel, et sai lopuks selle raftingu ara proovida. Ma olin sellest koguaeg salaja unistanud, ja koik oligi tapselt nii nagu filmides nahtud :) oli yks tore vesine paev.

Esimene august:
Homme laseme siit Cairnsist jalga :)
Ja nyyd saate koik kommenteerida, Kadi oli mingi bloki kogemata peale jatnud lihtsalt! Tsau!