pohjasaare pohjaosas!

No terekest jallegi suvest! Kristjan:
Nyyd on 29.jaanuari ohtu ja meie elame siin suves. Kirjeldan mone sonaga meie tavalisi paevaseid tegemisi: arkame telgis varakult, kuna paike kytab selle vaga kuumaks, tavaliselt umbes kella 9 ajal rullin ennast telgist valja auto varju ja pikutan seal edasi. Seejarel jookseme monusalt jahedatesse ookeanilainetesse ja seal supeldes kaob viimanegi uni kiirelt silmist. Pikutame monda aega paikese kaes ja naudime rannamonusid, otsime midagi hamba alla ja lahemegi jalle maad avastama. Muidugi on see juba monda aega tagasi igasuguste kapten Cookide ja selliste poolt avastatud, aga siiski on ponev ise ka veidi ringi seigelda, eksole? Vot nii, seega soidame monda aega edasi, kuni mingi silt naitab, et tee aares 5 minuti kaugusel on kosk voi jogi vmt. Jalutame sinna, supleme veidi kose all ja loputame suurema soolakihi maha, hyppame 5 meetriste kaljude pealt vette ning pikutame jallegi paikese kaes. Seejarel uurime veidi kaarti, et kuhupoole minna, loeme Lonely Planetist, mis nad seal soovitavad, et midagi vaga imelist maha ei magaks ja kylastame kohalikke vaatamisvaarsusi, mis enamasti on looduslikud. Siis ongi aeg markamatult ohtusse joudnud ja otsime endale oobimiskoha. Meil on selline pisikene raamat, kus on koik DOC- telkimiskohad. Kui laheduses yhtegi doci kohta pole, siis otsime mingi caravan pargi, kus saab ka telkida, aga peab rohkem pappi maksma lihtsalt ning seal on ka soojad dushid, TV lounged, kook jne. Enamasti on oobimiskohad vaga looduskaunites kohtades, kas ookeanirannas voi kuskil jarve v joe kaldal, taustaks maed, metsad jne. Telk yles, kerge ohtusook, vahel ka pisikene 6lle ja ongi tuduaeg. Enne magamaminekut vaatame paar osa Officet voi Flight of the Concordsi vmt voi loeme raamatuid voi teeme loket. Ja jargmisel hommikul arkamegi jalle kas lindude lougamise voi siis kuuma paikese peale yles. Vot nii.
Siin on kauri nimeliste puudega metsad. Tana, 30.jaanuaril kylastasime Uus-Meremaa koige suuremat kaurit, korgus oli 51 meetrit, aga ymbermoot yle 13 meetri. See puu oli ligi 2000 aasta vanune, impressive. Ja peale seda nagime ka koige paksemat puud, hyydnimega Daddy, selle ymbermoot oli 16,4 meetrit, hehee. See mets on vaga voimas igatahes, need puud on toesti muljetavaldavad.
Yhel paeval me leidsime vaga ilusa loodusliku basseini, see oli kaljude vahele peitunud ja seal ei olnud yhtegi inimest, kuna pidime ronima ligi 20 minutit, et sinna jouda. Hea, et vastu kaljusid puruks ei kukkunud siis. Igatahes ronimine oli seda vaart! Vesi oli labipaistev ja ilus sinine. Me ujusime ja pikutasime seal monda aega ja klopsisime pilte ka usinasti. Vahepeal toid suured lained vett juurde sinna basseini. Eile kaisime NZ yhes koige pohjapoolsemas tipus, nimelt Cape Reingal. See oli vaga ilus koht, kus saavad kokku Tasmani meri ja Pacific Ocean. Porkuvad kokku, nii et lained kerkivad ligi 10 meetri korgusele! Ja nii ilusad rannad ja liivadyynid on ymberringi. See on maoorirahvale pyha paik, surnute hinged kogunevad seal yhe hasti vana puu juures, sinna ligi ei tohtinud minna. Parast ronisime tagasiteel suurte liivamagede otsa, osad soitsid sealt kelguga alla ka, me ei viitsinud, suht vasitav oli sinna ronida :)
Nojah, nii see elukene siinpool maakera veereb, varsti saab meie NZ seiklus labi, olemegi juba teel Aucklandi poole, et seal auto maha myya ja ilusast rohelisest ja magisest maalt kollasesse ja palavasse Austraaliasse naasta. Kurb. Tegelikult on 2 nadalat veel ees, eks jouab Aucklandi kandis ka ringi vaadata veel. Tsau.

Kadi: vot nii ta on jah. Elu on siin hea. Mitu korda oleme Kristjaniga teineteisele otsa vaadanud ja oelnud, et vot see on alles puhkus! Hea on, kui saab endale lubada monusat puhkust ja ei pea kordki elus motlema niipalju raha peale. Monus. Minust on saanud siin veel suurem loodusearmastaja kui ma varem olin. Mulle niinii meeldivad need metsad ja puud ja kosed ja looduslikud basseinid (Merineitsi bassein oli see mida Kristjan kirjeldas, ilus nimi). Hea on olla. Ja see Cape Reinga oli ikka taiesti super koht! Nii ilus oli vaadata kuidas helesinine ja tumesinine meri saavad kokku! Ja see salaparane puu, mille kaudu hinged merre minnes vabaks saavad. Oi nii ponev! Mulle sellised salaparased legendid ja jutud meeldivad. Ei tea, voibolla on neil toepohi all, sest naiteks see puu mis seal oli, kasvas vaga halbades tingimustes, liiva sees ja soolases meretuules ja oli mingi 800 aastane! Nii et ei tea midagi, ehk ongi hingedepuu! Igatahes Uus-Meremaa on ka minule aarmiselt hea mulje jatnud! Siin on midagi sellist, mida ma kusagil mujal nainud ei ole! Siin on nii hea olla ja hingata! Nii monus looduslapse tunne tuleb peale, et ma juba tosiselt motlen oma elu pyhendada mingitmoodi looduse kaitsmisele. Looduse ilu on siin taiesti uue tahenduse saanud minu jaoks ja mulle meeldib see. Ja mulle meeldib just see vabadus minna ookeanisse ujuma, mangida ja naerda seal ja siis hiljem minna kuhugi kosealla ujuma! Mis voiks olla veel parem? Siin ei saagi olla muudmoodi kui et onnelik! :))))
ja nyyd on siis veel paar paeva aega jaanud, et Uus-Meremaa loodust avastada. Sest juba varsti laheme Aucklandi suurlinnaellu! Katsume oma, mulle juba armsaks saanud K.I.T.T.'i(auto) maha myya ja elame natuke linnaelu. Aga seniks koike ilusat teile! Palju pakaseid ja lumetorme, hehee! Me niikaua naudime veel siin loodust kuni saame :)

SUVI!!

Tere ohtust, Kristjan olen ja praegu on 22. jaanuari monus suveohtu! Aga ma raagin, mis me siin vahepeal teinud oleme. Rotoroa oli taitsa tore, kaisime kuskil kohvikus soomas, kui yks vanem naisterahvas meiega lobisema tuli. Selgus, et on muuseumis giid ja ta raakis meile, mis Rotoroa ymbuskonnas huvitavat on. Ja ta kutsus meid ka muusemit kylastama. Tegi meile tasuta tuuri seal, muidu oli muuseumisse sissepaas paris kallis. Igatahes jarelduseks voib oelda, et see Rotoroa piirkond on vagagi ohtlik, kuna seal toesti pulbitseb ymberringi, haiseb vaavli jarele ja igalt poolt tuleb tossu jne. Moned sajad aastad tagasi oli seal kandis suur vulkaanipurse ja yle saja inimesi sai surma ja kylad havisid. Selle kohta oli muuseumis palju infot, pilte ja ka film. Muuseumi vaateplatvormilt oli paris huvitav 360 kraadi ringi vaadata ja naha igal pool magesid, suitsemist ja valget jarvevett. Rotoroa pidavatki vulkaanikraatri sees asuma. Karm.
Edasi kaisime vaatamas niinimetatud termaalkyla (ma ei tea, kas seda tegelikult nii nimetatakse, hehee), aga seal elavad ainult maoorid ja on seal elanud juba kaua aega. Nad on kyla ehitanud ymber soojaveeallikate, paljudes aukudes on keev vesi. seal mulisevad ka keevad mudaaugud, suur geiser, mis purskab 20 korda paevas yle 20 meetri korgusele. Seal oli ka pisikesi geisreid, mis purskasid keevat vett, peaaegu oleks isegi sellega pihta saanud. Maooris on ehitanud sinna ka nn soojaveevannid, kus kaiakse pesemas. Samuti kasutatakse osasid keevaveeauke toiduvalmistamiseks. Nagime isegi ara, mismoodi sinna toit pannakse. Ja ma sain ise maitsta selles keeva vee augus valmistatud sweetcorni, ehk magusat maisi vmt. Ja toesti vaga maitsev oli ning mingit madamuna maitset juures polnud, kuigi need jarved haisevad ikka monusasti. Kohalikud maoorid esinesid ka meile, tegid oma sojatantsu “hakat”, laulsid laule ja muid tantse ka. Vaga tore oli, maoorid mulle vaga meeldivad, nad ei ole yldse sellised heidikud nagu aborigeenid enamasti Austraalias on. Valged uusmeremaalased ehk kiwid suhtuvad nendesse samamoodi nagu valgetesse, nii nagu peabki! Maoorid on vaga sobralikud ja toredad. Parast seda me lasime Rotoruast jalga ning soitsime avastama Matamatat, kus filmiti Sormuste Isanda Hobbitoni ehk kaabikute kyla. Varsti hakatakse seal filmima ka Hobbiti filmi! Meil vedas vaga oma tuuriga, kuna olime Kadiga ainsad, kes kella 17.00 tuuri valisid ja soitsime koos giidiga seda kyla siis avastama. Giid oli paris vana mees, aga teadis nii mondagi raakida, kus mida filmiti ja kes mida ytles jne. Meie tuur algas tegelikult sellega, et kaisime vaatamas, kuidas lambaid pygatakse ja saime ise pisikesi lambatallesid lutipudelist toita, hehee, naljakas. Aga siis olimegi juba Middle-Earthis ja Hobbitonis. Tegemist oli vaga ilusa kohaga. Osad hobbitite majad olid veel alles, kaasa arvatud Bilbo ja Frodo maja ning saime palju ilusaid pilte ja videosid. Kuna tegemist oli lambafarmiga, siis olid igal pool lambad (kokku 12000 kogu farmi peale). Maastik oli toesti maaliline, rohelised maed, ilus jarvekene ja filmist tuntud Party Tree. Kaisime Bilbo majas ja tegime pilte Party Tree juures ja mujal. Nyyd tahaks muidugi uuesti filmi naha, kuna oleme ise nii paljudes kohtades kainud. Giid raakis palju huvitavaid jutte, naiteks kuidas yhele surnud puule teibiti kylge 120000 plastikust rohelist lehte ja kuidas kaugelt toodi kohale filmi jaoks lambaid, hoolimata sellest, et tegemist oli lambafarmiga (lihtsalt varv oli vale). Jaa, filmitegemisel oli ikka detailidele kovasti rohku pandud, et mitte Tolkieni fanne solvata. Vot nii, meile see LOTRi tuur igatahes vaga meeldis ja ma ootan juba 2011. aastal linastuvat Hobbiti filmi! Praeguseks ma lopetan, kell on palju ja Kadi jatkab millalgi siitsamast! Tsau.

Kadi: nii, nyyd on kyll natuke aega edasi lainud, aga ma kirjutan meie seiklustest edasi.
Jargmisena saime kokku oma vana sobra, Malcolmiga. Me tutvusime temaga kunagi ammu Austraalias, Manjimupis. Ta on uus-meremaalane. Ja nyyd siis tulime talle kylla. Peale toredat Hobbitoni kylastust soitsimegi Te Awamutu'sse, kus Malcolm meid juba ootas. Terve ohtu jutustasime Malcolmi ja tema perekonnaga nende majas. Tal on vaga tore pere. Joime moned olled, soime ohtust ja tuttu! Jargmisel paeval pakkisime ujumisriided selga ja soitsime kolmekesi Waimoto koobaste juurde. Nimelt tahtsime ara proovida mis asi on black water rafting (musta vee karestikusoit). Panime ujumiskostyymid selga ja koobastesse! Eelnevalt pidime oppima ka seda, kuidas kummirongaga vette hypata, nii et maandud kummironga peale! :) ja siis algas matk pimedates koobastes. Meil olid muidugi igalyhel lambid ka kaasas. Leidsime yles koik helendavad ussikesed ja holjusime igayks oma rongastes labi koobastes oleva labyrindi (nagu nad ise seda kutsuvad) toepoolest, ilma giidita oleks seal kindlasti ara eksinud. Vaga vesine ettevotmine oli see meil ja nalja sai ka, iga nurga peal. Mitu korda pidimegi praktiseerima oma tagurpidi vettehyppamisoskust, ja ikka nii, et maandud plartsatades kummironga peale istuli. Taitsa naljakas, aga me keegi ei kainud ymbergi. Koik olid tublid! Osad muidugi maandusid suurema plartsuga kui teised, aga see selleks :) igatahes kokkuvotteks voiboelda, et tegu on vagagi omamoodi ja lobusa ettevotmisega, aga paris raftinguks seda siiski nimetada ei saa. Aga tore paev oli. Samal paeval otsustasime ka Raglanisse soita, Malcolmi perel on ka seal maja. Kylastasime veel yht ilusat, 50 m koske ja Raglanis soime ylimaitsvat kala friikatega (sidrunikala). Ohtul oli meil suur pidu. Polnudki ammu pidu teinud. Ja vaga tore oli Malcolmit jalle, peale aastat, naha. Tore oli todeda, et ta oli endine, just nii nagu kunagi Manjimupiski- vaga sobralik, abivalmis ja siiras.
Malcolmi vend ja ta ise aitasid meil valja moelda meie edasise plaani. Nad soovitasid minna Coromandeli poolsaarele ja just nii me tegimegi. Peale moningast autosoitu ootas meid ees hiiglaslikult suur karavanpark, kus ka meie oma sopikese telgi jaoks leidsime. Kaisime rannas, vesi oli kyll kylm, aga natuke ikka sai ujuda ka. Isegi paikest paistis natuke :) ohtul 7 ajal laksime aga Hot Water Beachi, ehk siis randa, kus pidavat olema kuum vesi. Suhteliselt skeptikud nagu me olime, avastasime peagi, et vesi seal yhes kohas, suure kivi juures on toeliselt kuum! Jalgupidi seal seista ei saanud! Ja oh neid miljoneid turiste, kes koik endale labidatega on basseinid kaevanud, et siis seal sees monusasti aega veeta! Me jaime liiga hiljaks, koik paremad kohad olid ara voetud (ehk siis need alad sooja vee juures) aga jalgupidi seal seistes oli ka vaga monus. Hiljem kui tous hakkas jalle sisse tulema, siis yhed inimesed hylgasid oma basseini, laine toi sinna kylma vett sisse, ja niisiis ehitasime koos yhtede aucklandlastega endale neljakesi uue basseini. Oiiiiiiii kui monus soe-kuum vesi seal sees oli! Istusime ja jutustasime ja nautisime imeilusat paikeseloojangut ning suuri laineid. Mida aeg edasi, seda lahemale tulid lained ja lopuks pidimegi oma armsa kuuma basseini merele tagasi andma. Ja nii saab teha iga paev, 2 korda paevas! Hommikul kell 7 ja ohtul 7 ajal. Paariks tunniks vaga monus olemine garanteeritud! Ole ainult hakkaja ja kaeva endale vann! :)
jargmisel paeval laksime avastama Cathedral Cove'i nimelist kohta. Tegemist oli yhe vaga suure koopamoodi kiviga, mille alt sai labi kaia. Sinisinine vesi, jalutasime seal ringi. Pilte sai jallegi tehtud rohkem kui vaja vist oleks, aga seal oli toesti vaga tore. Kaisime ujumas stingray lahes ja kylastasime yhte kohta, mis pidavat olema hea snorgeldamiseks. Ei tea, me juba tegime omad snorgeldamised ara stingray lahes, seal oli palju ilusam liivarand. Ja seal oli meil lausa omaenda salarand. Mitte kedagi seal peale meie polnud. Hiljem tuli muidugi ka rahvas, meil lihtsalt vedas, olime varajased. Ehitasime liivalossi ja votsime paikest. Parast kui autoparklasse tagasi kondisime oli ka see paksult rahvast tais! Hea oli, et me varem olime tulnud ja autole koha saanud. Yks vaike pisiasi ka, venelased olid seal autoparkla juures. Ei olnud vaga meeldiv jalle vene keelt kuulda. Aga see selleks. Lihtsalt kummaline, polnud ammu kuulnud seda keelt.
Edasi viis meie rada labi Coromandeli poolsaare Coromandeli linnakesse. Teepeal oli muidugi jalle meeletult palju ilusaid scenic kohti ja pilte sai oi kui palju tehtud! Nimelt kaisime ka yhes vaikeses korvalises kohas, kuhu viis kruusatee. Magisoit! Jalle! Aga see oli seda vaart. Vaated olid imelised!
Ja siin me siis nyyd oleme, Coromandeli linnas, pikutame oma vaikeses toas. Pesime pesu, soime kiirkartuliputru konserviga, sest midagi muud ei viitsinud tana teha soogiks :) hehee.. homme jalle uued matkad!

Kristjan jallegi siinpool ja tana on 15.jaanuar, Passa Tomi synna. Palju onne! Oleme Uus-Meremaa pohjasaarel olnud juba natukene yle nadala ja peab ytlema, et see on vaga vinge saar! Lounasaarest erinev, aga samuti vaga ilus. Alustasime Wellingtonist, pealinnast. Mulle see linn taitsa meeldis, vaga tore muuseum Te Papa oli seal, kus sai igast nalja, vinged simulaatorid ja hiigel kaheksajalad ja mis seal koik olid :). Minu lemmik elamuseks Wellingtonis kujunes muidugi Weta Cave's kaimine. Weta Workshop on firma, mis tegi LOTRi ja King Kongi filmide eriefektid, kostyymid ja igasugused muud atribuutid. Koik on muidugi rahva jaoks tasuta ja seal oli paris palju uudistajaid. Oli Uruk Hai taissuuruses kuju, pisike Smeagol, naidati dokumentaalfilmi telgitagustest, samuti nagime igasuguseid mookasid, kostyyme ja muid asju, mida filmis kasutati (naiteks Sting, hehee ja Hellboy revolver oli ka, hahaaa). Kaisime veel botaanikaaias, mis asus mae otsas ja kuhu sai yhe naljaka trammiga. Nii et need 2-3 paeva Wellingtonis olid vaga toredad! Oobisime yhes hostelis omaette toas ja kaisime mullivannis kah.
Edasi liikumise Hutti nimelise joe aarest laanekaldale. Kaisime mones Sormuste Isanda filmimispaigas, naiteks Rivendellis ja Isengaardis, muidugi olid need rahvuspargid jalle taastatud nii nagu nad enne filmimist olid, aga ikkagi oli koik vaga ilus ja sarnane filmis nahtule. Oobisime tavaliselt telgis mingites caravan parkides. Yhel ohtul teel Uus-Meremaa suurima jarve, Taupo, aarde leidsime pisikese joe aarse ja magedevahelise telkimiskoha, kus tegime lokkekartuleid ja joime moned kohalikud olled kah. Yks LOTRi vottepaikadest, kus Smeagol kala pyydis joest, hehee, asus paris magises kohas ning meie vapper hobune oli suht hadas, et sinna ronida ja hiljem alla pidurdada, aga pidas siiski ilusti vastu ja saime nii monegi ilusa pildi ja malestuse tanutaheks :). Lumised maed, voimsad kosed, rohelised yrgmetsad jne. Siin on koike. Yks Wahonga nimeline kosk oli vagagi ilus, kuigi matk sinna kestis ligi tund aega ja tagasi ka sama palju. Natuke makkeronimist kah. Aga kohale joudes leidsime taiesti imeilusa muinasjutumaailma 39 meetri korguse kose ja mitmete vaiksemate koskedega ka. Kusjuures teel sinna labisime ka vaga Eesti rabade moodi koha, kus oli isegi laudtee. Ainult, et see raba asus jallegi mae otsas ja ymberringi olid veel korgemad maed ja ka lumised maetipud :).
Jargmisena aga siirdusime Mordorisse. Jep. Mordor asus yhes taiesti korvalises kohas, mis suvel on valjasurnud, aga talvel on seal suur maesuusabaas. Praegu on aga suvi, et te teaksite. Igatahes oli tegemist vagagi synge kohaga, tapselt nagu filmis nahtud. Kui ylejaanud Uus-Meremaa on vagagi roheline, siis see koht on taiesti vastupidine: kaljud ja kivised teed, midagi seal ei kasvanud, linde ja loomi isegi polnud, inimestest raakimata, kylm, tuuline ja k6le. Ja taustaks oli must ja hirmus Mount Doom, suur vulkaan. Ainult tuld ei pursanud sealt hetkel :) One ring to rule them all, indeed. Mordor mulle igatahes vaga meeldis!!
Seejarel joudsime Lake Taupo aarde, et nagu Fitzroys uusmeremaalasest sober kirjeldas: big fucken lake. Ma joudsime sinna suht pimedas ja leidsime pisikese lobustuspargi, kuhu Kadi muidugi kohe aga minna kibeles. Astusimegi sisse, sattusin kohe onne- ja tapsusmangude korraldajate loksu ja kuna need nii lihtsad tundusid, siis proovisin peaaegu koiki. Tapsuslaskmises ma ei voitnud, aga mingi klouni suhu viskasin 3st pallist 2 ja voitsin Kadile pisikese valge koerakese, kelle nimi on nyydseks Kutsu. Kadi proovis veel mingit atraktsiooni, mis talle erilist muljet ei avaldanud ja siis avastasimegi, et on pime juba ja meil pole veel oobimiskohtagi. Leidsime mingi caravan pargi, aga reception (mis see eesti keeles on?) oli juba suletud. Otsustasime hommikul maksta, panime kuskile nurka telgi yles, laadisime oma kaamerad, arvutid ja telefonid koogis tais jne ja magasimegi seal oo ara. Hommikul varakult laksime maksma, aga reception oli ikka suletud ja niisiis saimegi taiesti tasuta oo veedetud. Polnud meie syy, andke andeks. Edasi soitsime Napieri suunas. Teekond sinna oli jallegi vagagi scenic. Napieris leidsime Uus-Meremaa National Aquariumi, kuhu minna otsustasime. Seal oli voimalus koos haidega ujuda ja kuna see oli vagagi odav vorreldes sarnaste pakkumiste naiteks Austraalias, siis sinna ma laksingi. Kadi jai valja filmima ja pildistama. Panin siis sukeldumiskostyymi selga, snorglimaski pahe, lestad jalga ja laksingi suurde akvaariumisse hulpima. Koige suurem hai oli 3 meetrine, aga seal oli kokku yldse 26 haid. Vahepeal moodusid nad must vaid paarikymne sentimeetri kauguselt, aga naksima ei tulnud, minu onneks. Ujusin seal 30 minutit kuna ma praegu siin kirjutan, siis jarelikult paasesin suuremate vigastusteta. Vaga lahe elamus oli tegelikult. Hirmu nagu naha vahel polnudki. Pariselt ka. Seal ujusid veel igavesti suured stingrayd kah. Selle snorgli maskiga oli neid vaga hea vaadata seal, haid olid veel suuremad, kui klaasi tagant vaadates. Haid on mulle alati meeldinud. Ja see korraldaja, kes meid juhendas, oli suur LOTRi fann, hahaa, ta oli tapselt dwarfi moodi ja ta ytles, et saab Hobbiti filmi extrana toole toenaoliselt. Pidavat tundma mingit asjapulka.
Parast akvaariumikylastust soitsime pildistama maailma koike pikema nimega kohta- TAUMATAWHAKATANGIHANGAKOAUAUOTAMATEATURIPUKAKAPIKIMAUNGAHORO-NUKUPOKAIWHENUAKITANATAHU!!!!! Vot sellise uhke nimega koht ongi olemas siin :).
Seejarel hakkasime soitma oma jargmise sihtkoha, Gisborne poole, aga vaga pimedaks laks jarsku. Motlesime siis, et lahme otsime kuskilt tee aarest mingi motelli voi oobimiskoha, aga vota napust, jarsku olid ainult metsad ja maed ymberringi ja me olime kuskil kruusateel isegi vahepeal pool tundi. Aga see oli jallegi omaette elamus, kuna oosel arkavad ju koikvoimalikud enesetapuloomad yles. Mingi nirgi voi naaritsa moodi tegelased hakkasid koigepealt yle tee silkama( nad on siin tuntud STOUT nimega, vaadake sonaraamatust jarele, mul ei ole praegu kaeparast ja andke siis meilegi teada, kellega tegu on, sellised pisikesed karvased ja piklikud loomad on). Seejarel mingi eriti aeglane muti moodi kutt uimerdas yle tee. Ja siis hakkas pihta janeste amokk. Lugesime kokku, et tee peal silkas neid vahemalt 10. Lopuks otsustasime jaada tee aarde metsatukka oobima. Siin on sellised pisikesed puhke- ja piknikukohad autojuhtide jaoks, kui nad ara vasivad ja neid kohti on pea iga 10-20 km jarel. Monikord ka tihemini. Tegelikult seal oobida ei tohi ja voib trahvi ka saada, aga meil ei jaanud lihtsalt muud yle. Telki me yles ei pannud ja oigesti tegime, kuna oo labi sadas korralikku padukat. Padukas jatkus ka hommikul, kui ma silmad lahti sain. Kadi oli juba varakult yleval ja oli oma 50 km edasi soitnud, kuni ma alles magamiskotist valja ronisin. Vihm jatkus ja me ei saanudki Gisborne ilusaid rannamonusid nautida, vaid alustasime soitu Whakatane poole. Vihma jai pikapeale yle ja me leidsime monuse joeaarse koha, kus laksime ujuma. Vesi oli yllatavalt soe. Monus oli. Nyyd olemegi otsaga Whakatanes yhes hotellis ja homme ootavad meid ees juba uued seiklused.

Muhv,
noudmiseni.

Kadi: ma millegiparast arkan siinmaal ysna varakult ja nii toepoolest ykskord juhtus, et ma arkasin vaga vara, polnud midagi teha, niisiis hakkasin soitma edasi. Hehee.aga okei, ma jatkan sealt kus meie seiklused pooleli jaid.
Paeva tippsyndmuseks jai muidugi McDonaldsis soomine, aga ma kirjutan ka teistest asetleidnud syndmustest.Yhesonaga hommikul siis pakkisime omale kaasa koti, kuhu panime ujumisriided, ratikud ja kaamerad, ning laksime mere aarde. Meid ootas seal Blue Sky nimeline paat. Meid ja veel teisigi inimesi. Hommikune taevas ja meri olid nii ilusad. Ja nii me soitsimegi, ma arvan, et yks tund aega, enne kui midagi muutus. Nimelt nagime me esimest delfiini. Ja siis veel teist ja kolmandat ja neljandat jne jne jne. Me laksime laevaninasse istuma, viskasime jalad yle aare ja oiiiiiii kui palju delfiine meie paadiga kaasa ujusid. Vesi oli ka nii selge, et neid nagi nii hasti! Ja kui palju neid paadi korval veel ujus! Hyppasid veest valja, nina ees, ja vahepeal ka selg ees, hehee. Oi ma hakkasin roomust kilkama, niinii tore oli neid naha. Kahjuks seal esiosas olles, meil kummalgi kaamerat kaeparast ei olnud, aga see vaatepilt jaab kauakskauaks silme ette!
Ja siis, kui me olime delfiiniparvest ette joudnud, ytles meie maori giid, et nii, esimesed 5, kostyymid selga! Muidugi olin mina ka nende esimeste seas, hopsti, sai kostyym valgukiirusel selga tommatud ja paadiaarde rutatud. Mask pahe, lestad jalga, jain ootama. Ja kui siis kolas kapteni ergutav Go! Go! Siis libistasime end koik vette! Edasine oli koik juba nagu muinasjutus, ausalt. Meie all ja ymber ujusid delfiinid! Minu mask oli esimesel korral vaga paha, lasi vett labi, pidin pidevalt pinnale minema, et ohku ahmida, aga teisel korral oli koik teisiti. Ma sukeldusin isegi moneks ajaks ja oi, nad olid nii lahedal! Ja nii ilusad! Yks ema vaikse beebiga ja siis see yks delfiin, kes kaugusest otse minupoole ujus! Mitu korda jarjest! Ja kuidas neile meeldis, kui ma labi toru igasuguseid haali tegin! Nad tulid minu juurde, tiirutasid mu ymber! Ja muidugi kuulsin ka mina ise nende haali! Labi vee kolas nende haal ja siis tuli lihtsalt otsida, et kus suunas jargmine delfiin on. Ja siis nad tavaliselt ilmusidki lahedusse. Oi nad on nii toredad! Meie giid oli ka vees, ta sukeldus alati hasti sygavale ja ma nagin, et tema ymber seal sygaval oli nii palju delfiine. Oi see oli nii ilus vaatepilt naha kuidas delfiinid inimesega mangivad! Ma olin toeliselt onnelik, mul onnestus 5 korda vee alla minna nendega tutvuma, Kristjan 4 korda, aga osad isegi ainult 3. viimasel korral, kui ma vette laksin, oli nii palju delfiine, ma nagin vee alt kuidas nad ohku hyppasid ja jalle vette maandusid. Ja muidugi tulid nad mind uudistama, kui ma nendega raakisin. Ma katsusin nendega koos ujuda, aga nad olid ikka “natuke” kiiremad. Iga kord kui ma jalle pinnale laksin, oli mu nagu nii naerul! See tutvumine metsikute delfiinidega oli nii ilus syndmus! Me kyll yritasime videoid ja pilte teha, aga tegelikult toimus koik see ju vee all, nii et piltidele me suurt midagi ei saanud, kyll aga moned veest valja hyppavad delfiinid! Kapten arvas, et selles parves vois neid kokku olla umbes 50. aga ei tea kah, mulle tundus, et tegelikult veel rohkem. Ja ega keegi tapselt ei teagi.
Hiljem laksime veel Whale Islandi juurde, Kristjan laks snorgeldama sinna, meie jaime paati kakaod jooma. Seal olid meie vahvad vesikarud ( karvased hylged) kivil pikutamas. Yks vagavaga pisike vesikaru oli ka, ta oli nii armas!
Ja siis oligi aeg taas maale minna. Oi me olime Kristjaniga molemad nii onnelikud, see koik oli nii tore elamus. Seda enam, et iga kord on erinev ja tegu on eheda loodusega, keegi neid delfiine ei sunni, keegi neid ei kasi. Koik see, mis nad teevad, on nende enda vaba tahe. Ja mulle just meeldis, et nad ise tulid ja mangisid meiega :) vee all, sinisinises ookeanis. Mainin veel ara, et tegemist oli common dolphiniga (tavaline delfiin).
Nii kui kaldale joudsime, hakkas vihma sadama ja me otsustasime, et suundume Rotorua poole. Tee sinna oli jallegi magine ja kaanuline. Nagu ikka igalpool magedes. Teepeale jai yks huvitav koht nimega Hell's Gate. Koigepealt tundsime madamuna lohna, sulphur'i lohna, eesti keeles vist vaavel? Ja siis laksimegi avastama looduslikke, auravaid kuumaveeallikaid. Oli see alles omamoodi koht! Rada lookles nende auravate allikate vahelt labi. Vihma tibutas, aga ma arvan, et see pani nad veel rohkem aurama ja tegi terve selle maastiku seal vaga salaparaseks ja mystiliseks. Osad olid ikka vaga kuumad, keemistemperatuuril, aga enamus “ainult” 50-60 kraadi. Nii et igasugune ujumine jai seal ara. Mulksusid ja podisesid seal. Ikka taiesti looduslik koht. Osad olid taiesti musta varvi. Maori rahvas tegi vanal ajal nende peal syya, tanapaeval imiteeritakse seda ka, aga rohkem ikka turistide meeleheaks ilmselt. Toidul pidi olema mingi kindel maitse, mida mujalt ei saa. Ja seal oli kohe ara oeldud, et halb lohn toidule kylge ei jaa. Me ei saanud seda jarele uurida, joudsime sinna suht hilja, toiduvalmistamist seal selleks ajaks enam ei toimunud. Aga nagime ara ka suure termaal-kose, kus maori sodalased kaisid omalajal end peale lahinguid pesemas.Igatahes jallegi taiesti omamoodi koht. Moned pildid tegime ka. Kristjan arvas, et see koht oleks ka sobinud Mordoriks vaga hasti (Sormuste Isanda filmi).
Edasi ootaski meid Rotorua, mis lohnas tapselt samamoodi. Votsime endale hostelitoa, kuna ilm on telkimiseks liiga vihmane.

Glaciers-Hanmer Springs-Kaikoura-Blenheim-Nelson-Abel Tasman rahvuspark

Kristjan, kolmekuningapaeva ohtul: No tere, sain lapparile uue juhtme ja saame jalle kirjutada.. Mis me siis vahepeal teinud ja nainud olemegi? Peale uue aasta vastuvotmist siirdusime liustikealadele Fox Glacieris ja Franz Joseph Glacieris. Kuna vihma oli paar paeva kallanud, siis me sinna paris lahedale uudistama minna ei saanud, aga kaugelt nagime nad ara, paris voimsad ikka, kuigi omal ajal olid nad muidugi kovasti suuremad. Teekond oli mingil hetkel aiaga suletud ja punasega peale kirjutatud, et siit mitte edasi minna, ohtlik jne! Aga turistid ikka ronisid aia alt labi, et oma klikid ara teha. Paari paeva parast uudistest nagin, et osad olid loksu jaanud sinna, kuna vihmadest tekitatud yleujutused panid tee kinni. Turistid on ikka suht maunikud, uskuge mind, hiinlased, sakslased ja prantslased on koige hullemad. Aga loodus vihmaga on ikka paris voimas siin magede vahel, kosed, joed, ojad myhavad nagu ennemuiste. Oobisime telkimiskohas, kus vanasti kulda kaevati. Yks vanapaar kais ka joes kaevamas ja soelumas ja neil onnestus ka kulda leida, pisikesi kullaliivaterakesi. Neil oli korralik varustus ka, igasugused ambrid, labidad, soelad jne. Vihma oli kovasti sadanud ja maapind vaga marg, taevas ka hall, seega me telki yles ei pannud ja otsustasime magada autos. Tegime aga lokke yles ja kypsetasime lokkes kartuleid ja lokke peal juustuviinereid, vaga maitsev ohtusook oli! Lokkekartuleid pole ma vist mingi 20-30 aastat maitsnud. Jajah. See selleks. Magasime telgis. Hommikul soitsime edasi Hanmer Springsi poole, leidsime yhest kohast mingi ageda mahajaetud kummituslinna, kus oli vanasti kaevandus olnud. Sajand tagasi oli seal suur onnetus juhtunud, kus peaaegu 70 meest ja poissi surma said. Seda linna oli veidi restaureeritud ja seda saab siis uudistamas kaia, ma ei maleta, mis selle koha nimi oli. Teekond Hanmer Springsi oli jallegi vaga magine ja kaanuline, vahepeal jahutasime pidureid jallegi, kuna need kipuvad karssama hakkama. Jargmisel hommikul kaisime Hanmeris yhes kuumaveeallikatel pohinevas veekeskuses, kus vesi basseinides oli 36-41 kraadi, lebotasime seal tunnikese ja kihutasime edasi Kaikoura suunas, kus saab delfiinidega ujuda ja vaalasid ja hylgeid ja teisi elajaid naha. Delfiinidega ujumine oli aga nadalaks ajaks ette bookitud, seega see jai ara, Kadi oli natuke kurb, aga kyllap tuleb veel voimalusi. Kaisime hylgerannas jalutamas ja seal oli vaga age. Meri oli tormine ja lained olid voimsad. Kivide peal lebotas palju hylgeid kah. Yks tegi rahvale shoud. Ohtul laks tuul vaga tugevaks ja me ei tihanud telki yles panna jallegi ning magasime ookeanivaatega kohas, aga autos. Nii, see oli siis 4. jaanuari lopp. Jargmisel hommikul panime postkontoris moned piltidega dvd-d Eesti poole teele, et kui arvuti otsad annab, koik pildid kaotsi ei laheks. Seejarel soitsime edasi pohja poole Blenheimi. See asub kuulsas veinipiirkonnas, Marlborough's. Igal pool tee aares on suured viinamarjapollud, mida kaunistavad teeaares roosipoosad jne, vaga ilusad silmale vaadata. Nendesse vinyardidesse saab minna maitsma ka, osades kohtades ka tasuta, aga ma pole eriline veinisober ja Kadi peab silma terava hoidma. Blenheimis kaisime ohtul kinos, vaatasime Sherlock Holmesi filmi. Meeldis. Queenstownis olime ka kinos kainud, selle vist jatsime mainimata, filmiks oli Lovely Bones, mille kohta ma ytleks lyhidalt, et Peter Jackson oskab sitast ka saia teha. Kuna oli teisipaev, siis kaisime ka pizza hutis, aga kuna pitsamyyja oli HIINLANE, siis saime 2 pitsa asemel yhe pisikese, aga ma ei viitsinud mauniga vaidlema ka hakata, jalutasime lihtsalt minema. Oobisime telgis, ilm oli super. Tana hommikul panime Blenheimist ajama ja nyyd oleme omadega Abel Tasmani Rahvuspargis. Tee siia oli jallegi vaga SCENIC, tegime ohtralt peatusi nii pildistamiseks kui ka pidurite mahajahutamiseks. Abel Tasmani rahvuspark on nagu toeline paradiis, ilusad rannad, maed, ookean, metsad.. homme siirdume seda koike uudistama, laheme nimelt 6-8 tunnisele matkale. Highly recommended. Vot nii, nyyd lahme telki magama, peab homseks valja puhkama! Head ood!.

Kadi: nonii. Ja joudiski katte hommik. See oligi see paev, kus meid ootas ees see pikk matkarada mooda Abel Tasmani rahvusparki. Kell 9 oli kogunemine, meid paigutati paati ja kujutate ette, traktor vedas rahvast tais paadi mere aarde, kus siis paat ilusasti vette libistati. Haahaa. Ja siis algas meresoit Bark Baysse. See on nimelt see koht, kus meid maha visati ja me pidime hakkama jala tagasi tulema. Muidugi oleks saanud ka lyhemaid matkasid ette votta, aga me tahtsime end seekord just proovile panna terveks paevaks. Nii et katsumus missugune. Tee oli onneks suhteliselt yhtlane, aga osaliselt ronisime siiski magedes ka, nii et oli ka raskemaid touse nii et ma paris ara vasisin. Kristjan onneks aitas mind maest yles tirida. Haahaa. Mis ma kyll ilma temata siin teeksin. Igatahes vallutasime koik teele jaavad maed ja oiiii kui ilusad lahed seal olid! Ja sona otseses mottes kuldsed rannad! Niinii ilusad kuldsed ja see tyrkiissinine vesi! Ausalt, just nagu Lonely Planet oli ytelnud, siis igast kyljest avanesid postkaardi vaated. Igatahes vorpisime me kovasti postkaarte siis endale! Meie pikk matk nagi ette ka tousu ja moona jalgimist. Me joudsime suht moona ajal kohta, kus pidigi valima, et kas minna otse (yletades joge) voi ringiga (see oleks kestnud tund aega kauem!). Seiklushimulised nagu me siin oleme, votsime me muidugi selle esimese voimaluse, ja onneks/kahjuks oligi mere olukord parajasti selline, et ysna mitmes kohas tuli joge yletada. Mones kohas oli vesi ainult polvini, teises kohas aga taitsa puusani (vaata pildilt!). Igatahes vaga ponev oli see joeyletusylesanne! Olime igatahes parast paris uhked enda yle! Tegime teel paris mitmeid peatusi (naiteks ujumiseks ja lounatamiseks) ja paris palju oli hetki kus mu jalad juba takerdusid igasuguste juurikate taha, ei tahtnud enam edasi minna, aga muidugi laksime me ikka roomsalt edasi. Teepeal leidsime palju siinsete looduspargi hooldajate poolt yles pandud kiskjatele moeldud loksud! Nad pyyavad siin pisikesi nirgitaolisi loomi! Ja oi need sonajalamoodi taimed! Nii nii suured! Just nagu suured vihmavarjud, vohasid meie peade kohal! Nii et jah, paaaaris maaliliste vaadete saatel saigi labitud meie pikk, kokku 7 tunnine matk. Muidugi parast kui matk labi sai, selgus tosiasi, et linnani on veel umbes km maad, siis olin ma juba niinii vasinud, et istusime lihtsalt yhte soogikohta maha ja soime fish and chipsi (kala ja friikad). Ja olgu veel oeldud, et see viimane km tundus ikka elu koige pikem kilomeeter! Aga tehtud saime! Ja oleme nyyd ametlikult ka kogu paevase matka labijad! :)