Thursday, November 25, 2010

Viimane sissekanne meie reisipaevikusse!









16.11.2010

Kadi: Cambodia piiri yletasime mooda maad. See laks yllatavalt hasti ja taitsa kiiresti kui valja arvata see, et inimesed yritavad sind igalpool petta ja ka piiril, ametnikud kysivad sinult raha millegi eest mida ei eksisteeri. Nii et ma peaaegu, et laksin taitsa endast valja, aga ei ole hullu midagi. Saime omad viisad katte ja mingeid suuremaid probleeme meil ette ei tulnud. Muidugi neile, kes tulevikus peaksid Kambodzasse minema Taimaalt (maismaa kaudu) siis neile teadmiseks, et piiril ei pea sa mitte mingit muud summat maksma peale 20 USD. See on ainuke tasu mis PEAB maksma. Nii et kui keegi kysib millegi muu eest raha, siis keeldu ja konni edasi piiripunkti poole :) meie seda teadsime, ei maksnud midagi, aga osad turistid maksid seal mingite paberite eest. Nii et ettevaatust.
Takso leidsime ka taitsa moistliku hinnaga (45 dollarit 4 inimest), mis viis meid kenasti Siem Reapi nimelisse linnakesse. Taksot jagasime yhe teise paariga (kutt Sveitsist, naine Hispaaniast).
2 tundi vottis see aega, tee sinna on nyyd onneks asfalteeritud ja koik laks kenasti. Ilus paikeseloojang oli ja joudsimegi ohtuks Siem Reapi. Ei old see piiriyletus midagi hullu (eelnevalt olime kuulnud igasuguseid kahtlaseid lugusid).
Teiseks paevaks organiseerisime endale tuk-tuk juhi, kes viiks meid paikesetousuajaks Angkor Wati. See on selline suur suur templitekompleks, mille kylastamiseks void valida, kas 2 paeva pileti voi 3 paeva voi veel pikemaajalise pileti. Meie otsustasime, et votame ainult yhepaevase pileti, et lahme juba varakult paikesetousuks kohale ja paev labi siis uurime neid templeid seal. Ja ma pean ytlema, et oigesti tegime ka. Selle aja jooksul joudsime ara naha koige suuremad, uhkemad ja voimsamad ehitised, kolada ka dzungliradadel ja avastada vaiksemaid ja meile sellest taitsa piisas. Need olid toesti VAGA voimsad ja ilusad! Ma usun, et see on siiani koige uhkem kompleks kus me kainud oleme (vahemalt praegu tundub nii). Tegemist oli oma hiilgeaegadel suure linnusemoodi kohaga, kus piiratud ala sisse ehitati linn koos koige vajaminevaga. Khmeeride esivanemad ehitasid need ja graveerisid seintele sadu tuhandeid pilte Buddha elust ja tegemistest. Kes kainud, need teavad. Pildid annavad ka natuke aimu millega tegu, aga selle koha tegelikust voimsusest saab alles siis aru, kui seal ise ringi jalutad ja neid lugusid uurid. Soovi korral saab seal endale giidi ka votta, kes sulle pikemalt koigest raagib. Meie piirdusime oma Angkori raamatuga. Muidugi need, kes on suuremad ajaloohuvilised, neil soovitan ikkagi osta natuke kallim 3 paeva pilet ja vaadata seal ringi kas siis 2 voi 3 paeva, aga yldiselt me Kristjaniga vist joudsime otsusele, et ka 1 paev on taitsa piisav. Igasuguseid myyjaid on seal ka nii palju, koik yritavad millegagi aritseda. Aga jaa, paikesetous Angkor Wati juures oli kyll imeilus, mulle vaga meeldis, eks paneme siia pilte ka. Ilmaga onneks ka vedas, ei olnud suuri pilvi, ega sadanud vihma.
Angkor meenutas mulle jallegi Mowgli Dzungliraamatu kadunud linnakesi ja kohati oligi tunne nagu konniks kusagil filmis. Kui ma oigesti aru sain siis siin filmiti kunagi Angelina Joliega Tomb Raideri filmi (me ei ole seda ise nainud, ei oska tapsemalt raakida). Paeva lopuks olime igatahes vaga vasinud ja onnelikud- jalle yks maailma suurtest uhketest ehitistest nahtud!

Kristjan, 17. novembril:

Angkor Thom oli mu lemmik tempel seal, suured puud kasvasid yle ja labi myyride.
Praeguseks oleme maabunud jallegi pisikeses rannalinnakeses- Sihanoukvilles (vmt). Ilmad on ilusad ja vesi soe, toidud vaga maitsvad ja odavad, 3-4 paeva veedame siin, siis vaatab edasi.
Cambodias on vaga palju venelasi, siingi arendavad mingit rannapiirkonda, on endale hotelle ja asju kokku ostnud, igal pool kuuleb vene keelt. Eile keegi mainis, et yhel hotellil siin meie tanavas on 3 eestlastest omanikku, voib-olla astume sealt parast labi. Angkor Watis oli ka yks eestlaste seltskond, kes ehmatasid ara, kui ma neile tere ytlesin. Hea meelega veedaksime veel aega siin Cambodias, aga kahjuks on meil juba lennupilet Kuala Lumpurisse ostetud ja uue pileti ostmine laheks paris kalliks. Kunagi peaks siia tagasi tulema, et rohkem naha. Ja Laosesse tahaks ka siis minna. Laost on paljud kiitnud, kellega oma reisidel siin kohanud oleme. Cambodia on igatahes turiste paksult tais, Laos pidi vaiksem ja monusam olema. Yks asi, mis siin Kagu-Aasias silma on hakanud, on see, et vanad valgenahalised mehed on pisikeste asiaatide peale vaga maiad. Tanaval kondides kohtab igal pool selliseid paarikesi, mis koosnevad 60-aastasest valgest mehest ja 20-aastasest aasia naisest. Tundub, et need mehed endale oma maalt noort naist ei leia, kuna nad ei ole eriti rikkad. Seega voetakse ette teekond Thailandi voi Vietnami, kus ollakse 10 korda rikkamad ning siit pole neil raske endale leida noort aasia tibi, kes on vaga onnelik, kui Euroopa voi Ameerika onu talle restoranis nuudleid ostab ja pepu peale laksu loob. Koik Kagu-Aasia inimesed arvavad nimelt, et inimesed, kes on tulnud nende maale reisima, peavad olema vaga rikkad. Ise neil eriti voimalusi reisima minna ei ole, seega ongi neil tekkinud arvamus, et koik, kes saavad endale reisimist lubada, on rikkad ka omal maal. Igatahes me kohtusime yhe Shveitsis elava paariga, mees on arst ja naine tootab pangas ning nemad kurdavad tapselt samamoodi nagu eestlasedki, et elu on raske ja kallis, raha korvale panna ei saa jnejne. Vot nii.

Kadi: jah, siin kohati on taitsa raske kellelegi seletada, et me ei ole nii rikkad midagi ja ei saa osta koiki asju mida nad pakuvad. Nende arvates on KOIK valged turistid siin rikkad, nii et nendega pole motet yldse hakata seletama, et me oleme vaesed backpackerid.
Venelasi on siin jah ikka vaga palju. Tundub, et nad on Kambodza endale sihikule votnud. Mulle see vaga ei meeldi, see tuletab mulle jalle meelde, et Eestis peab ka teenindussektoris vene keelt oskama (ja mina seda ei oska) ning vaevalt, et ma selle keele kunagi selgeks saan. Eks Kristjan peab mulle opetama hakkama, haahaa, ta oskab ikka 10 korda paremini vene keelt kui mina. Aga jaa, Sihanoukville on tore koht. Meie hotell on taiesti ranna-aares, siit on hea paevitama minna kui ilma oleks :) Kambodza toidud on ka vaga maitsvad. Ma ei tea, millegiparast kiidavad koik tai toitu, aga minul ,esialgu veel vahese kogemuse pohjal, on jaanud kambodza toitudest parem mulje. Maitse asi muidugi eksole.

Sihanoukville'is saime natuke paikest ja oligi aeg edasi liikuda. Votsime 6 dollarilise bussipileti pealinna Phnom Penh'i poole. Kolas soodsalt ja hasti, arvestades seda, et see maa sinna vois olla mingi 200 km. Olime juba peaaegu linnas, kui jarsku buss jai seisma ja ytles, et nii, rohkem buss edasi ei soida, et seoses veefestivaliga busse linna ei lasta. Et minge koik valja. Loomulikult laksime koik endast valja, et umbes misasja, me ostsime pileti ju linna. Oues oli juba pime ka. Nagime, et ka koik teised bussid olid seisma jaanud ja kogu see piirkord oli tuk-tuki juhte tais. Nii kui bussiuksed lahti tehti, voolas sisse palju toute (tuk-tuki juhte), kes koik nyyd endale kliente otsisid. Peale umbes 20 minutilist vaidlemist ja karjumist, et me ei liigu kusagile, tuli siiski bussist valja minna ja hinna osas kauplema hakata. Juhid kysisid alguses 15 dollarit, mis oli muidugi naeruvaarne, arvestades fakti, et me olime juba 200 km soitnud 6 dollariga labi. Ja nii me siis kauplesimegi hinna 2 dollari peale. Votsime uhed kanada tydrukud ka endaga kampa ja soitsime mingi 40 minutit Phnom Penhi pisikeses tuk-tukis (4 inimest + koikide suured kotid-kohvrid). Terve linn oli rahvast tais ja peale moningast kauplemist ja oomaja otsimist leidsimegi koha, kuhu oobima jaada. Veefestivalist niipalju, et see on festival, kus inimesed tahistavad vihmahooaja loppu ja kalastamishooaja algust. Tegemist on 3 paevase yritusega, milles on ka mingid suured kiirlaeva voistlused mooda joge. Meie ei saanud seda vaatama minna ainult sellel pohjusel, et meil laks jargmisel paeval lend Malaisiasse. Nyyd kuulsime, et seal oli mingi suur tragoodia ja ligi 349 inimest said surma, nii et jallegi paasesime onnetuse eest ysna napilt.

Kristjan: Sihanoukville'is laenutasime yhel paeval motika ka, kihutasime sellega terve paeva ringi. Yhes kohas mingi metsa vahel leidsime naiteks mingid ahvipardikud, kes tsillisid niisama tee aares. Teises kohas soitsime labi mingist kohalikust pisikesest kylakesest, kus kanad, lehmad ja muud tegelased tee ara blokkisid. Mooda mingit vaga kehva kruusateed joudsime yhte ilusasse randa, kus peesitasime monda aega ja soime lounat. Tagasi soites hakkas paduvihma sadama, nii et teed eriti ei nainud.
Praegu on juba 24. novembri ohtu ja 3 paeva parast oleme Tallinna lennujaamas, uskumatu. Praegu oleme ilusas hotellis Penangi saarel, Malaisias. Kuala Lumpuris olime 1 paeva, eredaim elamus oli Harry Potteri film. Muidu oli nagu linn ikka, korged pilvelohkujad, piraatkaubast lokkavad turud jne. Sook tundus vaga kallis, aga kui motlema hakata, siis oli see kallim kui Vietnamis ja Cambodias, aga ikkagi palju odavam kui Austaalias.
Penangis on igatahes toredam aega veeta. Meil on hotellis vaga ilus jaheda veega bassein, jousaal, massazhid ja restoranid, taiesti mere rannas kah veel pealekauba. Merevesi on liiga soe, basseinis on palju monusam pikutada. Ilmad on vaga palavad, paev otsa paistab paike, aga ohtul ja oosel sajab padukat, myristab ja loob valku.
Tana kaisime yhes liblikapargis, kus oli sadu erinevaid liblikaid, skorpione, putukaid ja muid elukaid. Kadi voib sellest pikemalt raakida, ma lahen hambaid pesema, tsau.

Kadi: selline liblikamajandus on rohkem nagu minu teema jah. Ma tundsin end seal liblikapargis vaga hasti, terve ohk oli liblikaid tais, koik nad olid toredad ja omamoodi. Nagu vaike laps, jooksin seal ringi. Osad liblikad isegi maandusid meie peale ja loomulikult tegime sadu pilte ja mitmeid-setmeid videoklippe seal. Yks igati kordalainud yritus.
Malaisia on minujaoks kuidagi ikkagi vaga erinev naiteks Kambodzast ja Vietnamist. Minumeelest on see pigem Taimaa moodi. Toidud on siin jah natuke kallimad ja inimesed ei ole ka nii siirad ja ehtsad. Linnad on ka kuidagi rohkem laane-maailma moodi, ei ole selliseid ehtsaid linnaelamusi nagu naiteks Kambodzast, kylateedest raakimata. Muidugi oleme me alles vaga vahe Malaisiast nainud, et siin mingeid kokkuvotteid teha, aga arvestades seda, kus me kainud oleme ja mis me nainud oleme, on Vietnam ja Kambodza ikkagi mu lemmikud :)

Ega muud meil siin uudiseid eriti ei olegi, puhkame siin veel niipalju kui saame. Katsume koike siinset veel nautida niipalju kui saame. Loodetavasti ootab meid Eestis ees lumi, jalle midagi uut meie jaoks eksole. Pole ju 2 aastat lund nainud. Uskumatu, et jouame taas, peale 2 aastaseid rannakuid taaskord pikemaks ajaks kodumaale. Eks nais kauaks me seekord yhe kohapeale peatuma jaame, aga seda ma ytlen kyll, et Austraalias ma enam joule veeta ei taha. Joulud peavad ikka kodus ja perekeskel olema :) Nii et ootan joule vaga!
Aga seniks me siis veel katsume Aasiast maksimumi votta. Onneks koik vihmasajud on siiani ainult ohtuti olnud, paevasel ajal saame ikka kenasti paikest nautida :)

Kristjan: Tegelikult on see vist meie viimane blogi siin, kuna seiklused ongi selleks korraks labi. Juba homme lendame Kuala Lumpuri ja Londoni kaudu Tallinnasse. Suured tanud koigile, kes meie tegemisi jalgisid ning loodan, et saite kas indu reisimiseks voi lihtsalt huvitavat lugemist teiselt poolt maakera.
Riigid, mida joudsime rohkemal voi vahemal maaral kylastada: Austraalia, Uus-Meremaa, Indoneesia, Vietnam, Thailand, Cambodia, Malaisia. Austraalialiat ja Uus-Meremaad joudsime rohkem uudistada, kindlasti tahaks kunagi Uus-Meremaale tagasi minna! Vietnamis olime kyll ainult 2 nadalat, aga selle ajaga saime paris hea ettekujutuse ning Vietnamit soovitaksin kyll koigil kylastada, kellel voimalus tekib. Cambodias puhul piirdusime Angkor Wati, Siem Reapi ja Sihanoukvillega, aga need olid koik vagagi meeldivad elamused, soovitan. Kindlasti tahaks kunagi naha ja tutvuda ylejaanud Cambodia ja kindlasti Laosega. Indoneesias tahaksin reisida kindlasti Borneo saarel, mida meil seekord voimalik naha ei olnud. Thailand ja Malaisia on ka suuresti avastamata, aga mingi ettekujutus on olemas. Kagu-Aasias saab reisida vagagi odavalt, kui loobuda luksustest loomulikult. Luksuste all pean silmas restorane, kallimaid hotelle, shoppamisi jne. Enamus kohtades leiab odava oobimise 4-10 dollariga oo eest. Ja tanava aares on sadu odavaid soogikohti, kus saab korraliku riisi voi nuudliroa 1-2 dollari eest (ise muidugi vastutad, kui mingi kohuhada kylge saad). Loomulikult. kui tahad sooja vett, puhast hotellituba wifi ja telekaga, pead veidi rohkem valja kaima, aga naiteks Vietnamis, Hanoi linnas maksime 10 dollarit oo eest (kahe peale), meil oli soe vesi, tasuta wifi, ilus puhas tuba suure voodiga, LCD teler filmikanalitega jne. Samuti soime kahel ohtul koos hotelli omaniku Jackie ja tema perega ning Jackie kaudu saime endale organiseeritud monusad tripid Sapa magedesse ja HaLong Baysse kah. Vordluseks niipalju, et naiteks Melbournes maksime backpackerite hostelis voodikoha eest kumbki 25 dollarit ja pidime tuba jagame veel teistegi reisijatega. Raakimata sellest, et pidime maksma interneti eest ja WC ning dushiruum olid yhiskasutatavad. Ma usun, et kui me Austraalias peatuksime sellise tasemega hotellis nagu praegu siin, Penangis, siis peaksime maksma ligi 170 dollarit oo eest.
Nii et kui pole pappi, et minna reisima Austraaliasse, siis leiab alati voimalusi minna reisima Kagu-Aasiasse. Airasia kaudu saab odavaid lennupileteid ka, tuleb ainult jalgida kampaaniaid ja igasuguseid sooduspakkumisi.

Kadi: jah, nii ta on, Aasiasse saab soodsalt! Aga nyyd pean ka mina votma kokku meie koik reisimised 2 aasta jooksul. Loomulikult on see pikk aeg ja kes meie blogi on lugenud, neil peaks vahem voi rohkem aimu olema sellest, mida koike me labi oleme elanud, mida nainud ja mida teinud :) Tahaksin tanada koiki neid inimesi, kes hingest meile kaasa elanud ja poialt hoidnud. Meie blogi naitab, et meid on vaadatud 17400 korda. Aitah teile selle eest! :)
Aeg on lainud kiiresti ja siin me nyyd siis oleme, jaanud ainult 2 paeva ja olemegi tagasi Eestis. Kylmas ja lumes.
So long, Australia, and all the other countries!

Reisipisikut teile koigile!

Kohtumiseni juba Eestis ja uute reisimisteni!

Monday, November 22, 2010

Nonii. nyyd siis on aeg teatavaks teha meie kojutuleku aeg:

27ndal novembril kell 17.50 oleme Tallinna Lennujaamas koikide eelduste kohaselt :)

aga meie blogi on veel elus, siia tuleb varsti sissekanne Kambodza ja Malaisia kohta, nii et jaage palun liinile :)

Kohtumiseni!

Tervitustega paikeselisest Penangist, Malaisiast,

Kadi ja Kristjan

Sunday, November 14, 2010

Krabi, Bangkok.












Kristjan, 7.novembril:

Thailand on suur ja lai, otsustasime puhata nadalakese kusagil vaikses rannabungalos ja siis shopata Bangkoki turgudel, kuna 2 aastat oleme veetnud 30+ kraadises kliimas ja 3 nadala parast saabub toeline talveshokk ja on vaja soetada endale talveriided, hehee. Kusjuures isegi Vietnami Sa Pa magedes sain kergelt kylma, ohtud olid seal paris jahedad. Yhel ohtul istusime isegi pubis, kus oli lahtine tuli, kus sai kasi soojendada :) Siinkohal suured tanud Assarile, kes soovitas kindlasti Sa Pas ja Ha Long Bays ringi vaadata, need kohad olid seda vaart!
Igatahes Thailandis maabusime pisikeses rannakeses (Krabi piirkonnas- siin on randadel miljoneid pisikesi krabisid, sellest siis ka nimi, eksole), kolisime 6 oopaevaks oma ookeanivaatega hytikesse ja asusime taiel rinnal puhkama. Kusjuures lennujaama buss pani meid vale hotelli ees maha ja soitis minema, aga vaga sobralikud Thai inimesed helistasid meie oobimispaika ja saime nondaviisi endale auto vastu. Soitsime autokastis mooda metsavaheteid ligi pool tundi, ookeanist voi randadest polnud lohnagi. Siiski, siiski, ennae imet!lopuks joudsime imeilusasse randa ning meid juhatatigi oma majakesse. Esimese paeva hommikul tegime ka kerge treeningu ning votsime nii monegi tunni paikesevanne. Meil on taiesti privaatrand, vahemalt eile siin kyll kedagi teist naha polnud. Monus. Peale lounat kaisime ka turismipiirkonnas Ao Nangis, kus on sadu restorane ja poode, massoore ja ratsepaid, soime lounat ja ohtust seal, Thailandi soogid on vaga maitsvad, me palusime mitte vaga vyrtsikaid variante nendest, kuna need rohelised ja punased piprad, mida siin Aasias iga toidu sisse pannakse, on ikka vagavaga 'kuumad', votavad nina vesiseks ja pisara silma kah. Moned inimesed siin rannabungalotes peale meie ikka on, 3 prantslast naiteks, veidi vanemad inimesed. Thai inimesed on esmapilgul kyll vaga sobralikud ja abivalmis, tore.
Tana hommikul soitsime kiirpaadiga aga yhte paradiisi randa, nimega Maya. Seal oli ikka toeliselt helesinine vesi, ymberringi maed ning imeilus valge liivaga rand. Kunagi on siin isegi Leonardo DiCaprio ujumas kainud, et te teaksite (siin filmiti Titanicut ja Leo kylmus jaisesse vette ara filmivotetel- true story) Suplesime ja paevitasime seal monda aega, tegime kovasti pilte ka loomulikult ning seejarel soitsime paadiga paari snorgeldamiskohta, teine neist oli eriti ilus, tuhandeid varvilisi kalu, koralle (need seekord nii varvilised polnud, moned lillad ja sinised ja roosad ja kollased olid), leidsime Kadiga moned kalapoeg Nemo pesad ka ja pisikesed Nemod kaisid meid tervitamas. Sukeldusime neile lahedale ja uurisime ikka pohjalikult nende tegemisi. Haisid kahjuks voi onneks ei nainud. Kylastasime veel monda tyrkiissinise veega randa, naiteks Bamboo saarel ja Pardiku saarel, kus elasid pika sabaga rannapardikud, kes kaisid turistide kaest syya nurumas. Lounat soime Phi Phi Doni saarel, kus vesi oli samuti imeilusat varvi ja kristalselge kah. Ytleksin nii, et kui liita kokku Uus-Meremaa Abel Tasmani rahvuspargi rannad ja Laane-Austraalia Esperance rand, siis saaks Maya Beachiga sarnase ranna :). Austraalias muidugi sai nahtud veel imeilusat Wineglass Bay randa Tasmaanias ning Queenslandis Whitsundayse saartel Whitehaveni randa, mis olid samuti silmipimestavalt kaunid. Raske on neid vorrelda, aga top 5 hulgas on nad mul koik! Praegu igatahes oleme tagasi oma rannamajakeses, taiesti ara polenud nagu grillkanad ning omadega rahul ning hoiame poialt, et homme oleks rohkem pilvi! Muhv, noudmiseni.

11.november

Kadi: Oi jaa, Phi Phi saared ja nende ymbrus oli nii ilus! Kristjan tegi siin mone faktiga natuke nalja, Titanicu votted seal tegelikult ei toimunud, vaid hoopis filmi The Beach votted (Leonardo mangis seal aga kyll). Eestikeeles on see film vist Paradiisirand, kui ma ei eksi. Igatahes, kes seda filmi nainud on, uskuge, tegemist on tapselt nii ilusa kohaga nagu sealt filmist naha- vesi on toesti imeilusat varvi ja see saarestik ise lihtsalt vorratu. Toeline paradiis! Nii et kes kunagi Krabi kanti satub ja kui ilmad vahegi paikeselised on, siis soovitan koigil sinna kindlasti minna. Laheks isegi hea meelega uuesti :) Turistimasside kohalolekule voib ka kindel olla, haaha. Muide, parim aeg Krabit kylastada on ilmselt novembri keskpaigast martsi lopuni. Siis peaks ilmad ilusad ja paikesepaistelised olema. Aprillist alates algavad aga jalle vihmahood ja juunist oktoobrini on siin vihmahooaeg (mussoonivihmad).

Niisiis oli meil vaike puhkus oma isiklikus majakeses mere aares. Ilmaga oli nagu ta oli, ainult kahel paeval paistis paike, aga nagu ikka, meid see ei morjendanud ja me leidsime endale muud tegevust. Naiteks rentisime endale ykspaev mootorrattad (rollerid) ja kihutasime Ao Nangi poole. Vihma tibutas ja ilm oli hall, aga meil oli tuju hea ja ma usun, et see oli yks toredamaid paevi meie puhkuse ajal, ehee.. tore oli lopuks ometi rollerid jarele proovida, sest neid on siin aasias ju miljoneid! Ei olnud midagi hullu, siinne Ao Nang on ysna vaike linnakene ja liiklust ei olnudki nii palju. Esimesel paeval votsime kumbki eraldi rollerid, et oleks monusam harjutada. Alguses olin ysna koba, aga umbes tund aega hiljem oli asi juba taitsa kapas :) kihutasime ringi ja olime juba taitsa profid ;) tuul korvus vihisemas ja hea olla. Teinepaev votsime ainult yhe rolleri ja kihutasime kahekesi koos sellel ringi.
Loppkokkuvotteks voib oelda, et meil oli vaga tore puhkus. Kaisime tuuril, lugesime raamatut, tegime trenni, mangisime 3 kutsuga ja pikutasime rannas. Hea lihtne elu meil siin. Need rannamajakesed siin olid tapselt see, mida me otsisime- midagi vaga lihtsat ja ehtsat. Ei olnud meil kyll sooja vett, ega ohukonditsioneeri, aga meil oli paris oma majakene verandaga taiesti mere aares. Ohtul laulsid meile poosastes koikvoimalikud ritsikad, ohus lendasid helendavad fireflyd'd ringi, ookean kohises akna all. Viimasel paeval tegime loket ka ja nii saigi meie puhkus Krabi lahistes labi. Ma millegiparast usun, et me satume siia taimaale veel kunagi ja siis meil on alati voimalus siia, taiesti oma eraranda, tagasi tulla. See asub siin ysna salajases kohas mida on raske leida, aga hea onne korral voima teilegi selle asukoha avaldada ;) Muidugi, kes tahab rohkem turistidekeskel olla, sellel soovitan midagi Ao Nangi linnakesse leida, aga arvestage seda, et sealne rand ei ole nii ilus kui selles pisikeses rannas kus meie olime.

Siis aga lendasimegi jallegi (kui tyytu!) lennukiga Bangkoki. Jallegi yks suuuuuuuur suurlinn, tais seda sama tomu mis ka Jakarta linna kattis. Palju korghooneid ja nii palju autosid. Siia linna jaame ainult paariks paevaks, rohkemaks me Bangkokile ja Taimaale ei jatnud. Ei oskagi oelda miks. Taimaa on Eestile kuidagi nii lahedal (Rootsist tuleb Krabisse otseliin), kuidagi nii tavaline sihtkoht kuhu tulla puhkama, nii et me ei hakka siin maal vaga kaua aega raiskama, kyllap siia jouab veel tagasi tulla kui tahtmist peaks tulema. Paariks paevaks jaame siia ainult sel pohjusel, et otsida endale moningaid uusi riideid, meie riidevarud on ju ainult 1 kotitaie suurused. Eks nais kas leiame midagi soodsat. Need on siis esimesed muljed Bangkokist.

Ka teised ja kolmandad muljed on samad- Bangkok on endiselt suurlinn. Linn nagu koik linnad ikka on. Muidugi shoping on siin vist soodsam, nii et kes tahab uusi asju, tulge aga! Kes otsib, see leiab. Kaisime ka siinsel kuulsal nadalalopu turul, kus on sadu tuhandeid lette ja kus myyakse ilmselt koike, mida vaid soovid. Kolasime meiegi seal ligi 4-5 tundi ringi ja leidsime ka moned uued riided :)
ahjaa, ykspaev kaisime ka Wat pho nimelises templikompleksis, see on Bangkoki koige suurem kompleks ja seal on yle 40 meetri pikk pikutava buddha kuju sees. See oli ikka toesti VAGA suur ja voimas, yleni kuldne. Soovitan. Terve see kompleks jattis ausaltoeldes vaga hea mulje. Aga templeid oleme siin aasias juba hulgim nainud, nii et ei hakanud ajapuuduse tottu mujale minema.

Ja nii me siis istusimegi bussi ja soitsime Kambodza poole...