Kadi:
Tere sygis!
Nii, meile siia Tasmaania saarele on nyyd vist ametlikult joudnud sygis.
kuidas ma tean? sest ma sain kylmetuse osaliseks. kujutate ette. jah. Austraalia on nimelt nii suur et nyyd on nii, et lounaosas on sygis ja pohjapoolel on suvi kohekohe algamas. nii et meil on sygis. aga et siis minu kylmetusest...onneks langes see nadalavahetusele, nii et midagi hullu ei olnud, nyyd on juba parem ja tervem olemine :) nina on kyll vesine ja kohatan aegajalt aga ei ole midagi hullu...lubasin endale 2 paeva et haige olla.. too otsimine endiselt taies hoos.. ja kui me nyyd midagi ei leia, siis ilmselt lahme ja otsime suve yles, voi piilume mis Sydneys toimub.. hoidke meie tegemistel silma peal ja soovige meile edu, meil laheb siin seda vaga vaja...
Kixu sa nyyd oled vist KODUs jah? :) vaga tore, kirjutage mulle ikka, eks? ja muidugi koik voivad mulle kirjutada.. ma loen oma meile KOGUAEG ja tore oleks seal kirju naha :)
tervitused-kallistused!
taiendus: selgus, et austraallased seda pohjapoole soojust siiski kevadeks ei nimeta, missest et seal vihmahooaeg labi sai ja ilmad soojad on, nad ytlevad ikkagi et sygis on ja peagi tuleb talv. no mis seal ikka :) igatahes tundub Queensland natuke soojem kui siinne Tasmaania.. homme (meie aja jargi) lendame me Queenslandi onne otsima... kellel huvi see voib vaadata monelt kaardilt kus see suur osariik asub...
Sunday, March 29, 2009
Tuesday, March 24, 2009
Hobart- Coles Bay-Launceston!
Kadi: nonii, ma vaatan, et mitte keegi pole meie viimaseid kolme blogi yldse kommenteerinud.. kas keegi yldse loeb seda? kindlasti loeb.. voi siis me kirjutame endale :)
yhesonaga... mis me nyyd siis vahepeal teinud oleme... viimati vist sai kirja pandud et me olime Hobartis.. jah.. ja siis yhel paeval me leidsime yhe kuulutuse mis kutsus meid coles bay nimelisse vaike-linna. moeldud-tehtud, otsustasime jarele uurida mis ja kuidas. leidsime bussiliini ( need on siin nii haruldased) ja soit vois alata. nii ilusad vaated olid bussiaknast! nii palju ilusaid magesid ja nii roheline ja monus! Tasmaania on mu lemmik, ma olen nyyd igavesti Tasmaania f2nn, ja yldsegi mitte niivord Melbourne'i f2nn.. aga see selleks, osa minust on nyyd igavesti siin saarel... see selleks... :)... kui buss peatus, selgus et me peame bussi vahetama ja juba niigi kallile piletihinnale pidime lisaks veel 9 dollarit maksma, et kohale jouda! mida nalja! meie otsustasime bussist maha astuda ja see viimane 27 kilomeetrit hoopis haaletada. mis see siis ara ei ole eksole. moeldud-tehtud. bussijuht muidugi solvus selle peale et me ei tahtnud ekstra 9 dollarit maksta. aga mis seal ikka, me oleme siin ju ikkagi backpackerid, seljakotirandurid, kellel ei ole seda ekstra 9 dollarit :) ja oige otsuse tegime.. peagi peatus auto mis viis meid koigepealt Friendly Beaches nimelisse randa (see oli vaga ilus ja jalle sinise veega rand) ja edasis siis juba Coles Bay! pean mainima, et see paar, kes meid peale vottis, oli tapselt nagu sealt filmist INTO THE WILD, see hipipaar. :) nad olid nii toredad ja vahvad. ja toesti vaga sarnased oma olekult sellele paarile kes seal filmiski on.
igatahes Coles bay siis. bussijuht ytles varasemalt, et see on Tasmaania koige ilusam koht. ja parast noustusid ka teised kohalijkud. meile pakutud tookoht sisaldas aga ainult 1 kohta, aga meid on 2. seega langes see bakery mangust valja. aga muidugi laksime me Coles Bayga tutvuma. peale pikka kondimist ranna-aares joudsime lopuks magedesse. Hazardi nimelised maed, mille taga oli wineglass bay- mis kuulub 10 maailma koige ilusama ranna hulka. kolas ahvatlevalt.. ja niisiis seadsimegi sammud sinna magede poole, mille taga pidi oleme maailma yks koige ilusamatest randadest...
niisiis... magedess! tee sinna oli pikk.. ja muide, see oli eemalt vaadates tapselt nagu Muumiorg! paratamatult tuli mulle mu emps meelde :) tervitused! niisiis.. seal olid matkarajad.. yldse on siin palju igasuguseid matkaradu ja nii ka siin, sa saad valida pikkuse ja raskusastme jargi. mina muidugi noudsin seda koige lyhemat ja kergemat. tee sinna oli ysna kerge ja kui me lopuks kohale joudsime, siis avanes meile see ilus vaade! sini-sinine vesi ja palju rohelist metsa! me paneme selle pildi ka siia. selle koha nimi on Wineglass bay ja see oli toesti nii ilus! tegime palju pilte. Kristjan muidugi tahtis ikka veel edasi matkata, sinna alla valja, et rannas natuke aega veeta, ikkagi yks maailma ilusamatest randadest pidi ju olema. soime yleval platvormil apelsini ja siis ma votsin end tublisti kokku ja algas teekond allam2ge... mis tegelikkuses polnudki nii kerge.. see oli nii kivine tee, pidi pidevalt enda ette vaatama, et ei koperdaks.. seal nagime ka wallabit. see on jalle yks huvitav loom, keda me oleme nyyd ainult siin Tasmaania saarel nainud. ta on kanguru moodi, aga ikka natuke teistmoodi. wannabe kangaroo- wallabi! naljatlesime omavahel. aga rannast siis... ilm oli natuke ara pooranud, taevas ei olnud enam sinine kui me sinna alla joudsime.. muidugi on see sinine vesi veel sinisem kui paike peale paistab aga ikkagi,see oli nii ilus rand! ja liiv oli nii valge ja peen! vaga ilus koht! jooksime seal ringi, ronisime kividel, pikutasime liival, naersime ja naljatlesime yhe poiga, mis oli randa uhutud, eks te piltidelt naete... igatahes hakkas mingi kell h2marduma ja me votsime jalle teekonna yles makke. ma ei ole ikka eriti hea magironija :) vaevaline oli see tee.. aga ma nagin et yks paarike ronis makke suurte seljakottidega, nii et jah, votsin end kokku ja vedasin end yles, muidugi kergete vahepeatustega.. hiljem haaletasime end oma hostelisse tagasi. seal oli yks kanada tydruk kes muudkui lobises, ta tahtis nii vaga raakida aga meie olime nii vasinud.. hehee.. igatahes jaab Coles Bay nyyd pikaks ajaks meile silme ette.. nii ilus koht!
hommikul otsustasime haaletades Launcestoni minna.. meil oli yks vahejuhtum yhe brasiilia kutiga, kes pidi meid hommikul oma autopeale votma kell 8.30 aga kui me kokkulepitud kohta joudsime siis polnud ei kutti ega autot. no mis seal ikka. peale tunniajast ootamist vottis yks tore kohalik tydruk meid autopeale ja saime tykimaad edasi. teeaartes oli niipalju surnud loomi, peamiselt wallabid, neid on siin hasti palju! kahju.. vaga kurb vaatepilt.. ja jargmises kohas kus me haaletasime, oli 3 surnud wallabit.. pahapaha.. ja meid vottis peale jalle yks kohalik paarike oma campervan'i. saime jalle edasi. ja siis yhed tokyo kutid votsid meid oma pisikesse autosse ja siis yks vanapaar, kes soitis otse Launcestoni kesklinna. nendega oli koige pikem soit ja terve tee me jutustasime Eestist, nad olid nii huvitatud meie elust ja nad raakisid palju toredat ja huvitavat Tasmaaniast. igati tore soit! nad aitasid meil parast backpackersi hosteli leida, vaga vaga sobralik vanapaar. niisiis olime peale haaletamist Launcestonis. Kadri, meie haaletamiselamus oli vaga tore siin, kiiresti saime autodepeale, voi noh, ysnagi kiiresti :) toretore. kindlasti kasutame seda veel, sellega hoiab kovasti raha kokku :) ja kahekesi on siin turvaline ka.. ja ma yldse ei kujuta ettegi et siin mingid pahad inimesed oleksid. tundub et koik on niiiii sobralikud! :)
ja nyyd me siis olemegi jalle linnas.. Launcestonis. see hostel kus me oleme, see on koige ilusam backpackersite hostel mida ma yldse kusagil nainud olen! see tundub ysna uus, renoveeritud, kook on vaga ilus, koik potid-pannid on siin uued ja puhtad ja toredad. koik on olemas!
ja siin leidsime 3 paevase mustikakorjamise too ka. aga ainult 3ks paevaks. ja te ei usu, kui ma ytlen et need mustikapoosad olid korgemad ja suuremad kui mina! vau! aga meil on pildimaterjal ka, uurige, need on toesti mustikad! ja nende kasvatamisel ei kasutata mitte mingit keemiat, see on orgaaniline farm. see vist on oige sona eesti keeles :) igatahes oli neid tore korjata.. saime ise nii palju neid syya kui ise tahtsime! ja marjad on siin ka muidugi suuremad kui eesti mustikad. Kristjan ytles, et tema ema oleks siin kindlasti vaga onnelik, kuna talle mustikad meeldivad :) ja mina tean et minu pere samuti, vanaisale-vanaemale kindlasti meeldiks neid siin korjata, hea ja mugav, ei pea kyyrutama ega midagi ja marju on paljupalju! :)
raha selle korjamise eest kyll eriti ei saa, aga no midagi ikka..parem kui mitte midagi...
ja nyyd siis oleme linnas ja otsime tood.. matkajaid on siin sadu ja sadu, aga tood on vahe.. hetkel on koik farmid juba toolisi tais aga kull on ka meie jaoks midagi, me peame lihtsalt natuke ootama ja hoolega tood otsima ja helistama igalepoole :)
tervitused kodumaale!
Sunday, March 15, 2009
infoks
Kadi: jaaa, meie too oli nii tore! kujutate ette, ma sain nendel atraktsioonidel ise ka soita! ja need olid nii hullud! ja ma tean et yks neist, see kera kuhu istud sisse ja siis lennutatakse sind 70 meetri korgusele ohku, see on eestis kallis, aga mina sain siin tasuta lennata. kolm korda. ja yhe teie aparaadiga ka, seda eestis ma polegi yldse nainud, ikka eriti korge ja hull asi! aga mulle nii meeldis! Melbourne'i linn oli nii ilus sealt korgelt! imeline! ja tooks oli meil siis jah, turvavoode peale panemine inimestele... muidugi ka nende rahustamine ja konsulteerimine, nii age oli narvis inimesi naha.. osad ikka kartsid nii vaga! hehee.. aga tore too oli... lobustuspargis on alati ju lobus :)
aga hetkel siis jah, Hobartis, too-otsingutel.
tana teeme endale resumeed.
ja muide, koigile veel teadmiseks, et minu telefoni number on +61449196471
jah. sellelt numbrilt saab mind katte ja sinna saab igast sonumeid saata kui keegi mind igatseb. voi Kristjanit :) ta ju kaotas oma telefoni ara, nii et ka tema saab sellelt numbrilt ilusasti katte :)
Thursday, March 12, 2009
Hobart, Tasmania!
ja nyyd sain s6najarje jalle mina, Kadi, endale.
nagu teist moned juba teavad, siis olemegi nyyd otsapidi Tasmaania saarel. Iseenesest, et te teaksite siis see on ikkagi osa Austraaliast. aga.. mis ma pean ytlema, on see, et see on nii erinev! see on nii ilus oma looduse poolest ja siin on vaga sobralikud inimesed, palju toredamad kui mandri Austraalias.
et koik ara raakida siis pean alustama vist ikkagi sellest kuidas me siia saabusime. Lennukiga! nii monus oli jalle olla lennujaamas, pakkida oma kott kollase kile embusesse ja siis sinna lindile panna. meil oli palju aega, meie lend oli ohtune lend, 21.30 lendas valja. ja siis 22.30 olime kohal. Ma ostsin endale uue jaki Tasmaania jaoks, sest me olime kuulnud et seal on vaga kylm ja tuuline ja vihmane hetkel. Lennusoit laks hasti. peale vaikseid sekeldusi saime endale sellised kohad kus sai vabalt jalgu sirutada.. onneks oli meil ka SUDOKU raamat nii et see tunnike moodus vaga kiiresti. ees ootas Hobart, osariigi pealinn. Pilet kesklinna oli 15 dollarit aga me leidsime lennujaamast endale kaks hollandi sopra ja neljapeale votsime takso ja kihutasime soodsamalt kesklinna. oobimiskohta meil polnud, kuna kella 11 ajal ohtul olid koik vastuvotud suletud ja telefoni numbrid ei vastanud. meil vedas, leidsime siiki ysna moistliku hinna eest endale toreda ja sobraliku hosteli.
niisiis on nyyd paevad moodunud Hobartiga tutvudes. teiseks ja kolmandaks ooks oli meil couchsurfing broneeritud :) meid vottis vastu Jo, kes elas magedes! nii monus! Jo oli vaga sobralik ja eluroomus inimene, temaga saime kokku kell 5 ja soitsime ta koju. mul laksid korvad lukku kui me esimest korda sinna soitsime. meil oli omaette tuba ja oioi mis vaade meie aknast avanes! miljoni vaade suurele maele! ja Jo'l oli 2 toredat koera- Bruno ja Nina, molemad ysna suured koerad, aga niiiiiiii sobralikud. mulle hakkasid nad kohe meeldima kui neid nagin.. hasti toredad kutsud.. tegime suure ohtusoogi ja joime veini valjas verandal... nautisime ilusat vaadet ja jutustasime kauakaua... teisel paeval laksid Kristjan ja Jonathan (yks belgia couchsurfer) Mount Wellingtoni vallutama! ma alguses ikka proovisin ka, aga see oli liiga raske, seega laksin hoopis linna toiduasju ostma... Hiljem joudsid koik koju tagasi ja me tegime Kristjaniga yhe maitsva eestiparase HAKKLIHA KASTME kartulitega.. oiiii nii monus kodune tuli see! me polnud nii ammu midagi eestiparast soonud, ja tore, ka Jo'le ja Jonathanile maitses see vaga. Jo kysis meilt isegi retsepti, panime koik ilusasti kirja :) sama paeva ohtul vaatasime INTO THE WILD filmi (me olime seda nainud) ja Jo nuttis.. ilus film, hea t6deda, et me oleme r2ndamas.. ja et me naudime oma vabadust ja me voime koike teha mis me tahame! see film on toeliselt hea film. niisiis.. nyyd oleme Hobartis.. laksime sinna samasse hostelisse tagasi ja me saime isegi sama toa, toa nr 9. see on hea number. nyyd vaatame, kas leiame mone farmitoo voi ei.. kui ei siis voibolla soidame lennukiga Adelaide jalle lobustusparki.. sest seal on meil 4ks paevaks too :)
oi aga ma ei kirjutanudki ju sellest, las see jaab jargmiseks korraks :)
Kristjan: Tere! Ma lisaksin veel seda, et see too-ots, mis meil Melbournes oli, kestis 4 paeva ja me olime Tivoli tuuri laadsel yritusel, aga need aparaadid olid palju suuremad ja korgemad, see oli mingi suur festival. Me panime inimestele turvavoosid peale jne. Kadi soitis nende atraktsioonide peal ka, aga mulle need ei meeldi. Hihii. Mitte, et ma kardaks vmt, kaugel sellest :)
Ja Wellingtoni mae otsa ronimine oli paris vinge yritus, see oli 1,2 km korgune ja enamus inimesi soitsin sinna autodega. Ronisin sinna 2,5 tundi. Vaga ilus vaade ja ilus mets jne.
Into the Wild filmi kohta ma tahaksin lisada seda, et minu meelest oli siiski filmi pohiline sonum (mille noormees enne surma avastas, samuti vana mees, kes mae otsa ronis ja poisi vanemad ning ka hipipaar) see, et "happiness is real when shared".. seega, kuigi poiss toesti teostas oma unistuse ja jattis kogu oma elu seljataha ja reisis Alaskale ja elas seal yksi, samal ajal korilust viljeledes; siiski enne oma surma ta moistis, et toeliselt onnelik oleks ta olnud siis, kui tal oleks seda koike kellegagi jagada olnud :) vot nii. see selleks :D Vaga ilus ja kurb film, yks lemmikuid siiamaani :)
Ja Tasmaania on toesti vaga ilus saar, nyyd oleks vaja ainult tood ka leida siin, siis saaks rohkem ringi siin reisida ja kogu seda kaunidust nautida.
Olks, eks kuuleb- naeb :))
nagu teist moned juba teavad, siis olemegi nyyd otsapidi Tasmaania saarel. Iseenesest, et te teaksite siis see on ikkagi osa Austraaliast. aga.. mis ma pean ytlema, on see, et see on nii erinev! see on nii ilus oma looduse poolest ja siin on vaga sobralikud inimesed, palju toredamad kui mandri Austraalias.
et koik ara raakida siis pean alustama vist ikkagi sellest kuidas me siia saabusime. Lennukiga! nii monus oli jalle olla lennujaamas, pakkida oma kott kollase kile embusesse ja siis sinna lindile panna. meil oli palju aega, meie lend oli ohtune lend, 21.30 lendas valja. ja siis 22.30 olime kohal. Ma ostsin endale uue jaki Tasmaania jaoks, sest me olime kuulnud et seal on vaga kylm ja tuuline ja vihmane hetkel. Lennusoit laks hasti. peale vaikseid sekeldusi saime endale sellised kohad kus sai vabalt jalgu sirutada.. onneks oli meil ka SUDOKU raamat nii et see tunnike moodus vaga kiiresti. ees ootas Hobart, osariigi pealinn. Pilet kesklinna oli 15 dollarit aga me leidsime lennujaamast endale kaks hollandi sopra ja neljapeale votsime takso ja kihutasime soodsamalt kesklinna. oobimiskohta meil polnud, kuna kella 11 ajal ohtul olid koik vastuvotud suletud ja telefoni numbrid ei vastanud. meil vedas, leidsime siiki ysna moistliku hinna eest endale toreda ja sobraliku hosteli.
niisiis on nyyd paevad moodunud Hobartiga tutvudes. teiseks ja kolmandaks ooks oli meil couchsurfing broneeritud :) meid vottis vastu Jo, kes elas magedes! nii monus! Jo oli vaga sobralik ja eluroomus inimene, temaga saime kokku kell 5 ja soitsime ta koju. mul laksid korvad lukku kui me esimest korda sinna soitsime. meil oli omaette tuba ja oioi mis vaade meie aknast avanes! miljoni vaade suurele maele! ja Jo'l oli 2 toredat koera- Bruno ja Nina, molemad ysna suured koerad, aga niiiiiiii sobralikud. mulle hakkasid nad kohe meeldima kui neid nagin.. hasti toredad kutsud.. tegime suure ohtusoogi ja joime veini valjas verandal... nautisime ilusat vaadet ja jutustasime kauakaua... teisel paeval laksid Kristjan ja Jonathan (yks belgia couchsurfer) Mount Wellingtoni vallutama! ma alguses ikka proovisin ka, aga see oli liiga raske, seega laksin hoopis linna toiduasju ostma... Hiljem joudsid koik koju tagasi ja me tegime Kristjaniga yhe maitsva eestiparase HAKKLIHA KASTME kartulitega.. oiiii nii monus kodune tuli see! me polnud nii ammu midagi eestiparast soonud, ja tore, ka Jo'le ja Jonathanile maitses see vaga. Jo kysis meilt isegi retsepti, panime koik ilusasti kirja :) sama paeva ohtul vaatasime INTO THE WILD filmi (me olime seda nainud) ja Jo nuttis.. ilus film, hea t6deda, et me oleme r2ndamas.. ja et me naudime oma vabadust ja me voime koike teha mis me tahame! see film on toeliselt hea film. niisiis.. nyyd oleme Hobartis.. laksime sinna samasse hostelisse tagasi ja me saime isegi sama toa, toa nr 9. see on hea number. nyyd vaatame, kas leiame mone farmitoo voi ei.. kui ei siis voibolla soidame lennukiga Adelaide jalle lobustusparki.. sest seal on meil 4ks paevaks too :)
oi aga ma ei kirjutanudki ju sellest, las see jaab jargmiseks korraks :)
Kristjan: Tere! Ma lisaksin veel seda, et see too-ots, mis meil Melbournes oli, kestis 4 paeva ja me olime Tivoli tuuri laadsel yritusel, aga need aparaadid olid palju suuremad ja korgemad, see oli mingi suur festival. Me panime inimestele turvavoosid peale jne. Kadi soitis nende atraktsioonide peal ka, aga mulle need ei meeldi. Hihii. Mitte, et ma kardaks vmt, kaugel sellest :)
Ja Wellingtoni mae otsa ronimine oli paris vinge yritus, see oli 1,2 km korgune ja enamus inimesi soitsin sinna autodega. Ronisin sinna 2,5 tundi. Vaga ilus vaade ja ilus mets jne.
Into the Wild filmi kohta ma tahaksin lisada seda, et minu meelest oli siiski filmi pohiline sonum (mille noormees enne surma avastas, samuti vana mees, kes mae otsa ronis ja poisi vanemad ning ka hipipaar) see, et "happiness is real when shared".. seega, kuigi poiss toesti teostas oma unistuse ja jattis kogu oma elu seljataha ja reisis Alaskale ja elas seal yksi, samal ajal korilust viljeledes; siiski enne oma surma ta moistis, et toeliselt onnelik oleks ta olnud siis, kui tal oleks seda koike kellegagi jagada olnud :) vot nii. see selleks :D Vaga ilus ja kurb film, yks lemmikuid siiamaani :)
Ja Tasmaania on toesti vaga ilus saar, nyyd oleks vaja ainult tood ka leida siin, siis saaks rohkem ringi siin reisida ja kogu seda kaunidust nautida.
Olks, eks kuuleb- naeb :))
Tuesday, March 3, 2009
uus kirje
Tere, ma olen seekord Kristjan siis. Kadi siin koguaeg lobiseb, motlesin, et ytlen ka sona sekka :)
Oleme siis toesti Melbournes hetkel. Roadtrip Perthist Melbourne oli vagagi huvitav, nagime palju ponevaid asju ja ilusaid paiku, loomi - nii elusaid kui ka surnuid kahjuks. Meie reisiseltskond oli ka omamoodi huvitav. Mu emps palus kirjeldada neid reisikaaslasi ja siinkohal teengi lyhikokkuvotte nendest:
1) Kadi - pisikene blond tytarlaps, kes tahab olla Fairy.
2) Kristjan - mina (koige vanem seltskonnas, et tea teaksite)
3) Michael - autojuht. Belgiast parit noormees, kes sai 21.veebruaril 28. aastaseks. Viimased 2 aastat on ta elanud ja tootanud Austraalias ja teinud peaaegu ringi peale Austraaliale, ainult idakallast mooda on veel Port Douglaseni soita. Lobus inimene, Kadi vahepeal kujutas ette, et tal on mingi vimm tema vastu, aga tegelikult mingeid erilisi probleeme polnud :) Aprillis plaanib minna Kanadasse reisima ja tootama. Ta tegi ka pisikesi videoklippe meie reisist, yhe ma panin facebooki yles ka. Mis ma ikka rohkem oskan oelda tema kohta, talle maitses 6lu ja MacDonalds.
4) Alice - pesamuna, 18-aastane. Samuti Belgiast. Natukene tujutses nagu teismelised ikka, aga yldkokkuvottes vaga ei hairinud. Tema tegi vaga palju pilte oma fotokaga (vordluseks meie Kadiga tegime roadtripi jooksul 1500 pilti, Michael 1000, Cedric 400 - aga Alice tegi yle 4000 pildi). Aaa, natukene hairis voibolla see, et ta tahtis koguaeg peatusi teha ja koike pildistada, isegi kui see midagi erilist polnud. Ja ta kogus igalt poolt liiva ja mulda ja mida iganes, mingeid teokarpe jne, oli vist koju ja juba midagi saatnud, veider, aga mis seal ikka.
5) Charlotte - Prantsusmaalt, tore tydruk, ma ei maletagi vanust, vois olla 24? Tema raakis meist vist koige kehvemini inglise keelt ja sellega sai palju nalja ka, teda vist ei hairinud eriti, kui me ta inglise keele yle irvitasime :) Naiteks yhel hommikul, kui vihma tibutas, siis ta ytles: ou, it's running. Umbes sellised naljad, hihii. Ta oli seltskonna tydrukutest koige saledam ja Kadi oli kade natukene, aga arge muretsega, mulle meeldib siiski Kadi palju rohkem :D
6) Cedric (27), Prantsusmaa - tema ma jatsin koige viimaseks, sest temast on koige rohkem raakida. Loppkokkuvottes jaid temast vagagi vastakad muljed. Alguses ta oli nagu kergelt psycho, ta lemmikfilm oli Dark Knight ja ta yritas vaga olla selle Jokeri moodi, Michael ytles, et ta oli isegi enda nagu veidi loiganud kunagi, huuu, skeeri, eksole? Ta arritus iga asja peale ja ytles, et me jataksime ta rahule ja ta tahab omaette olla ja alguses ytles mitu korda, et ta jatab selle tripi pooleli ja laheb yksinda edasi. Aga seda ta siiski ei teinud. Aga paari nadalaga harjus ta meiega ara ja enam probleeme polnud, olime koik sobrad. Naljakas. Selline omamoodi sell. Kujutas ette, et tal on mingi eriti tume minevik ja et keegi ei moista teda jne. Mine tea. Michael oli temaga varem ka koos reisinud ja ytles, et ta ongi selline. Reisi teises pooles oli ta aga taiesti normaalne inimene, eks ta nagi, et pole motet eriti, kui koik on toredad inimesed. Vagagi omamoodi sell. Aga see selleks.
See oligi siis pisikene lyhikokkuvotte meie reisikaaslastest. Minu vaatevinklist. Mitte Kadi omast :)
Ja nyyd oleme Melbournes, yritame vaikselt ennast too-otsimise lainele sattida, aga siiamaani pole see eriti onnestunud. Kaisime yhel toointervjuul tana. Hahaaa, omaette ooper. Eile leidsime yhest hostelist seina pealt kuulutuse, et otsitakse 4 paevaks toolisi yhele karnevali yritusele. Kadi helistas ja seal kirjeldati tood; umbes nii, et pead myyma vaikses putkas loteriid (seda kalastamise moodi) ja midagi taolist. Leppisime intervjuu aja kokku ja tana kaisime siis ara seal. Tuli valja, et see reklaam oli pettekas, nad otsisid ukselt-uksele myygimehi hoopis. Tropid. Me motlesime, et teeme kuskil tarbijakaitse voi toojouametis vmt selle firma vastu kaebuse, aga me ei leidnud enam seda reklaami yles ja sinnapaika see jaigi. Kahjuks paljud lahevad sellise reklaami ohvriks siin.
Aaa, mulle tuli meelde yks erinevus siin Tallinnaga, nimelt trammidel soidavad molemad suunas, juhikabiin on molemas otsas ja uksed on ka molemal pool, naljakas, aga see selleks. Melbournes on niipalju asiaate, rohkem kui austraallasi minu meelest. Aga igal pool kuuleb hiina keelt.
No olgu, praeguseks aitab, kui midagi meelde tuleb veel, eks annan teada. Homme helistame monda tooagentuuri ja mingid numbrid on meil veel kogutud siin, eks siis paistab. Tsauki ja koike head!
Kristjan
Oleme siis toesti Melbournes hetkel. Roadtrip Perthist Melbourne oli vagagi huvitav, nagime palju ponevaid asju ja ilusaid paiku, loomi - nii elusaid kui ka surnuid kahjuks. Meie reisiseltskond oli ka omamoodi huvitav. Mu emps palus kirjeldada neid reisikaaslasi ja siinkohal teengi lyhikokkuvotte nendest:
1) Kadi - pisikene blond tytarlaps, kes tahab olla Fairy.
2) Kristjan - mina (koige vanem seltskonnas, et tea teaksite)
3) Michael - autojuht. Belgiast parit noormees, kes sai 21.veebruaril 28. aastaseks. Viimased 2 aastat on ta elanud ja tootanud Austraalias ja teinud peaaegu ringi peale Austraaliale, ainult idakallast mooda on veel Port Douglaseni soita. Lobus inimene, Kadi vahepeal kujutas ette, et tal on mingi vimm tema vastu, aga tegelikult mingeid erilisi probleeme polnud :) Aprillis plaanib minna Kanadasse reisima ja tootama. Ta tegi ka pisikesi videoklippe meie reisist, yhe ma panin facebooki yles ka. Mis ma ikka rohkem oskan oelda tema kohta, talle maitses 6lu ja MacDonalds.
4) Alice - pesamuna, 18-aastane. Samuti Belgiast. Natukene tujutses nagu teismelised ikka, aga yldkokkuvottes vaga ei hairinud. Tema tegi vaga palju pilte oma fotokaga (vordluseks meie Kadiga tegime roadtripi jooksul 1500 pilti, Michael 1000, Cedric 400 - aga Alice tegi yle 4000 pildi). Aaa, natukene hairis voibolla see, et ta tahtis koguaeg peatusi teha ja koike pildistada, isegi kui see midagi erilist polnud. Ja ta kogus igalt poolt liiva ja mulda ja mida iganes, mingeid teokarpe jne, oli vist koju ja juba midagi saatnud, veider, aga mis seal ikka.
5) Charlotte - Prantsusmaalt, tore tydruk, ma ei maletagi vanust, vois olla 24? Tema raakis meist vist koige kehvemini inglise keelt ja sellega sai palju nalja ka, teda vist ei hairinud eriti, kui me ta inglise keele yle irvitasime :) Naiteks yhel hommikul, kui vihma tibutas, siis ta ytles: ou, it's running. Umbes sellised naljad, hihii. Ta oli seltskonna tydrukutest koige saledam ja Kadi oli kade natukene, aga arge muretsega, mulle meeldib siiski Kadi palju rohkem :D
6) Cedric (27), Prantsusmaa - tema ma jatsin koige viimaseks, sest temast on koige rohkem raakida. Loppkokkuvottes jaid temast vagagi vastakad muljed. Alguses ta oli nagu kergelt psycho, ta lemmikfilm oli Dark Knight ja ta yritas vaga olla selle Jokeri moodi, Michael ytles, et ta oli isegi enda nagu veidi loiganud kunagi, huuu, skeeri, eksole? Ta arritus iga asja peale ja ytles, et me jataksime ta rahule ja ta tahab omaette olla ja alguses ytles mitu korda, et ta jatab selle tripi pooleli ja laheb yksinda edasi. Aga seda ta siiski ei teinud. Aga paari nadalaga harjus ta meiega ara ja enam probleeme polnud, olime koik sobrad. Naljakas. Selline omamoodi sell. Kujutas ette, et tal on mingi eriti tume minevik ja et keegi ei moista teda jne. Mine tea. Michael oli temaga varem ka koos reisinud ja ytles, et ta ongi selline. Reisi teises pooles oli ta aga taiesti normaalne inimene, eks ta nagi, et pole motet eriti, kui koik on toredad inimesed. Vagagi omamoodi sell. Aga see selleks.
See oligi siis pisikene lyhikokkuvotte meie reisikaaslastest. Minu vaatevinklist. Mitte Kadi omast :)
Ja nyyd oleme Melbournes, yritame vaikselt ennast too-otsimise lainele sattida, aga siiamaani pole see eriti onnestunud. Kaisime yhel toointervjuul tana. Hahaaa, omaette ooper. Eile leidsime yhest hostelist seina pealt kuulutuse, et otsitakse 4 paevaks toolisi yhele karnevali yritusele. Kadi helistas ja seal kirjeldati tood; umbes nii, et pead myyma vaikses putkas loteriid (seda kalastamise moodi) ja midagi taolist. Leppisime intervjuu aja kokku ja tana kaisime siis ara seal. Tuli valja, et see reklaam oli pettekas, nad otsisid ukselt-uksele myygimehi hoopis. Tropid. Me motlesime, et teeme kuskil tarbijakaitse voi toojouametis vmt selle firma vastu kaebuse, aga me ei leidnud enam seda reklaami yles ja sinnapaika see jaigi. Kahjuks paljud lahevad sellise reklaami ohvriks siin.
Aaa, mulle tuli meelde yks erinevus siin Tallinnaga, nimelt trammidel soidavad molemad suunas, juhikabiin on molemas otsas ja uksed on ka molemal pool, naljakas, aga see selleks. Melbournes on niipalju asiaate, rohkem kui austraallasi minu meelest. Aga igal pool kuuleb hiina keelt.
No olgu, praeguseks aitab, kui midagi meelde tuleb veel, eks annan teada. Homme helistame monda tooagentuuri ja mingid numbrid on meil veel kogutud siin, eks siis paistab. Tsauki ja koike head!
Kristjan
Subscribe to:
Posts (Atom)