Friday, November 13, 2009

Kadi kirjutab







Kadi: ahoi sealsed! Tana on reede ja 13nes.

Me polegi siia ammu midagi kirjutanud. Tegemist on olnud. Teate ju kyll, toad tahavad koristamist. Ja ega suuri hullumeelseid uudiseid ei olegi. Oleme endiselt siin Fitzroys ja seda kuni novembri lopuni koigi eelduste kohaselt. Ahjaa, yks uudis meil siiski on. Meil sai aasta tais juba sellest paevast kui me Eestist lahkusime. Nii et kallid pered ja sobrad, me oleme juba aasta aega siinpool maakera olnud. Taiesti uskumatu. Minu jaoks on see aasta kyll vaga kiiresti lainud, kuna koik on teistmoodi siin ja pidevalt juhtub midagi toredat. Midagi sellist mida ei oskagi oodata. Naiteks ykspaev nagime siin METSSIGA. Jah te lugesite oigesti, ka meil on siin metssead. Siin kus ei ole metsa. Ja nad on natukene teistsugused ka, eesti metssead on ikka ilusamad :) aga jaa, suuured loomad on. Neid naeb siin vahepeal kui 5ks toole laheme voi ohtul hilja. Lisaks on meil siin ka suuuuur lehmakari, neid on siin yhtekokku umbes paarkolmsada. Keegi pakkus et on 500. ei tea kas just niipalju, aga igatahes on neid siin paris palju. Mina kardan neid pimedas. Ohtul kui pean yksi baarist koju tulema siis on paris oudne nende vahelt labi tulla, nad passivad otsa tapselt sellise naoga et tulevad rundavad mind iga minut. Ja samas kui kristjan nende poole laheneb siis nad jooksevad ara. Aga mind nad ei karda. Mina hoopis kardan neid. Ainult pimedas. Paevaajal mulle nad vaga meeldivad. Mis veel meie siinse aastapaeva puhul kaisime restoranis soomas. Oi kui hea. Raha laks kyll nii monigi sada eesti krooni, aga monus kohutais oli. Mis veel siis uudist. Tootunde esialgu meil ikka jagub, pole hullu midagi.
Ukspaev kaisime yhel tadil kylas kes tohterdab loomi ja tal oli kodus 12 kangurut. Pisikesed ja suured. Nii toredad. Ei kartnud inimesi yldse, lasid end julgesti kohu alt kodistada. Nii armsakesed. Mulle nad vaga meeldivad. Tegime video ka. Ja miks me talle yldse kylla laksime? Sest ykspaev kui me Kristjaniga toolt tulime siis teepeal oli yks roosa papagoi kes yldse ei kartnud meid. Midagi oli valesti. Tavaliselt nad nii lahedale ei lase. Uurisime ja selguski et vaesekesel on nokk valesti kasvanud, ta ei saanud ilmselt syya otsida ise ja oli liiga nork selleks et ara lennata. Niisiis ma jain tema juurde ja samal ohtul viisimegi ta selle tadi juurde kes loomi-linde aitab. Tadi ytles et jatab linnukese vist endale, aitab teda. Vot selline lugu siis. Paastsime yhe ilusa linnu elu :)
Mis veel. Monikord kui meil veab siis parastlounal tibutab natuke vihma. Aga see kestab tavaliselt ainult 15 minutit ja siis on koik. Vahepeal on aikest, aga vihma ikka ei ole. Jama. Me siin koik nii ootame vihma ja suurt tormi. Aga mida ei ole seda ei ole. Ykspaev kui siin tibutas siis ma olin kyll vaga onnelik. Kristjan tegi mu suurest roomustamisest video ka, peaks selle siia yles panema, teil kindlasti naljakas vaadata :D vahepeal tombab siin suure tuule yles kyll aga see on koik. Olgu veelkord ara toodud, et sooja on endiselt 40 kraadi ringis IGA PAEV.
Ahjaa, yks ohtu tegime siin joogat. Meil on siin 1 india poiss kes kutsus koiki joogatundi. Mina olin ka muidugi platsis. Mis siin salata, ma olin paris tubli. Ma kyll ei paindunud nii hasti nagu moned teised, aga see-eest tasakaaluharjutused ja kohulihasteharjutused olid minu eriala :) nendes olin tublim kui teised, haahaa. Muidugi mis siin salata, ma olen ka ainuke tudruk siin vist kes jousaalis kaib, eks see ka kindlasti aitab kaasa. Aga tore ohtu oli. Ja jooga mulle vaga meeldis. Kui ma millalgi Eestisse tulen siis ma tahaks nii monedki joogatunnid votta kusagil.ehk hakkan siis kunagi painduma ka.
Tahaks veel nii palju raakida, aga suuri uudiseid meil siin pole. Igas hallis argipaevas on omaette sundmused ja meil on siin kirev seltskond, monikord on igasugused intriigid ja asjad, aga ei midagi sellist mis teid ilmselt huvitaks. Mina igatahes olen meie eluga siin rahul. Ahjaa, kusagil siin nahti mingit madu jalle. Meie Kristjaniga pole veel yhtegi nainud, ei oska kommenteerida. Kangurud on siin igalpool, nendega oleme juba ara harjunud. Nemad meiega kahjuks aga mitte, kardavad endiselt :)
Kristjan pani yhe toreda video kokku, katsume nyyd lahipaevil koik oma loomad-linnud ka siis siia video kujul yles laadida :)
seniks aga kuulmiseni! Ja me ootame endiselt koigilt kirju voi pilte voi postkaarte voi pakke, aadressi te ju teate eks :) see on siin kusagil allpool kirjas :)

2 comments:

Liisu said...

Tõesti on see aastake kiiresti läinud. Mäletan nii hästi, kui Kristjan rääkis, et teil plaan Aussi minna. Ja nüüd olete seal juba nii kaua olnud:) Vahvad olete ikka!:)

Kairit said...

aasta juba? njaa, pole paha...vaadake, et te sinna vapsee elama ei jää :D

Tore!