Friday, September 10, 2010

my very first diving experience!


Kadi:
Ma olen alati arvanud, et mul millegiparast ei ole antud oskust olla oigel ajal oiges kohas. Aga nyyd tegi saatus sellise vingerpussi, et ma sattusin olema tapselt oigel ajal oiges kohas ja sain endale tasuta paasme riifile! Suure Vallrahu tuurile! Olgugi et teised 3 inimest olid koik hotellide vastuvotulauast, olin mina siis ainuke toateenindaja (no natuke ikka juhataja ka:)) haa! Igatahes vedas mul, sellel paeval keegi meie hotelli vastuvotulauast huvitatud sellest tuurist ei olnud (rumalad) ja nii ma siis saingi eneselegi ootamatult tasuta tuuri.

Panen selle paeva nyyd siia koik kirja, enne kui ara hakkan unustama detaile:

Paev algas siis kogunemisega Marina Mirage's. Meid oli kokku 5 (mina ja 3 tuurilist pluss meie nn giid). Seltskond oli tore, koik vaga meeldivad inimesed. Quiksilver on siinne koige suurem firma kes viib inimesi riifile ja inimesi toepoolest ikka oli! Rohkem kui 100, voibolla et isegi 150 sellel laeval. Ilm oli juba hommikul paikeseline (milline vedamine!) ja nii me siis asusimegi teele.
Poolteist tundi kruiisi, siis parkisime oma laeva riifil oleva platvormi aarde, ujumisriided selga ja rutturuttu laksime otsisime endale koik vajalikud asjad- lycra materjalist sukeldumiskostyymi (kalipso?), maski, lestad ja sooja hoidva kostyymi.
Meil onnestus endid ka sukeldumise nimekirjadesse panna ja nii ma siis olingi kahekesi yhe kanada tydrukuga sukeldumise tutvustamise kursusel. Opetati teoreetiliselt koik ara, et mida me nyyd tegema hakkame, kuidas survest korvadele vabaneda ja mida yldse vee all olles teadma peaks. Niisiis kerge ylevaade asjast olemas, pandigi meile kogu varustus selga. Alexa, see tore kanada tydruk oli juba 6 korda varem sukeldunud, nii et tema ei pabistanudki, mina aga olin narvis kyll ja ponevil ka muidugi. Ma maletan, et ykskord kui me sukeldumist yhes basseinis proovisime siis mul hakkasid korvad nii valutama ja ma kartsin, et akki ma ei saagi sukelduda. Alexa lubas mu korval olla ja katt hoida ja nii tapselt oligi. Riifil olid koikvoimalikud platvormid juba olemas, istu ainult peale ja seal kohe spetsiaalses vaikeses basseinis seletatakse sulle koik veelkord ara. Nii et pole see nii keeruline midagi. Vee all on muidugi koikvoimalikud kaemargid vaga tahtsad, sest raakida seal ju ei saa. Nii ma siis pidevalt kasutasingi poidlad ylespoole marki, unustades, et see ei tahenda mitte seda, et koik on korras, vaid et ma tahan tagasi pinnale minna. Haahaa. Aga ma parandasin oma vead kiiresti ara ja sain oige margi ka selgeks :) ma voin teile kunagi eestis neid marke naidata ja seletada. Sukeldumine oli lihtne, vees olid sellised koied juba olemas midamooda end lihtsalt allapoole tombad, ei olnud midagi sellist nagu dokumentaalfilmidest nahtud, et pead end kogu selle raskusega paati vedama ja siis selg ees vette targurpidi kukerpalli tegema. Jumal tanatud , et turistidele see sukeldumine ikka oige lihtsaks on tehtud :) igatahes olid seal samas meid juba tervitamas suuremad ja vaiksemad kalad. Meil oli 30 minutit aega vee all, et seda elu seal avastada. See oli imeline! Me nagime suurt karpi, mis kergelt puudutades kiiresti end kokku tombas, ja muidugi Nemod! Umbes 4-5 omas peses nagu selles multikas. Neid vois katsuda ja loomulikult tegin ma neile pai :) nii et Nemod ka nahtud ja puha :) siis leidsime yhe suure kala, kes oli toenaoliselt minust ainult natukene lyhem, ehk siis ikkagi yle meetri pikk ja nagi valja nagu oleks ta kivist tehtud. Camouflage (kuidas see eesti keeles kirjutatakse?). Tuli mele taitsa lahedale, vaga kift kala oli! Ja ei, see ei olnud see maori wrasse (see suur kala keda me Whitsunday Islanditel nagime). Ponev igatahes. Uurisime koralle ja neid hiiglaslikke koralliseinu. Uhke igatahes kyll. Ponev avastada. Ja siis juba oligi markamatult 30 minutit tais, meie ohuvarud loppemas ja pidime taas pinnale tousma. Jallegi ohurohust tulenev valu korvades, aga sellest sai ysna kergesti lahti (kogenud sukelduja nagu ma olen eksole, juba tean kuidas asjad kaivad). Olgu veel ara oeldud, et sukeldusime umbes 10-12 m sugavusele :)
Edssi laksime avastasime veepohja poolallveelaevaga, millel olid klaasist seinad nii et me nagime koike, jaades ise kuivaks. Ja siis ma nagingi kilpkonna! Just sellist nagu alati filmides on nahtud, voibolla ehk natuke vaiksemat, aga ikkagi kilpkonna! Nii et jallegi yks eesmark taidetud! :)
Sellele jargnes korralik lounasook. Rootsilaua stiilis, kus saime valida koike mida syda ihkas- see oli vaga rikkalik!
Kohud tais soodud, energiavarud tais laetud, laksime peale vaikest beesitamist pakesekaes taaskord vette- seekord lihtsalt snorgeldama. Alexaga koos panime kaugele avarustesse minema, yhel hetkel kui pead valja tostsime, avastasime, et oioi, paat on kuidagi vaga kaugele jaanud ja hakkasime vaikselt tagasi minema. Alexa teadis nendest vee-elukatest natuke rohkem kui mina, naiteks sukeldus ta korraks pohja ja toi suure eresinise meritahe mulle hoida. Oi kui ilus see oli! Oma kahe kaega pidin seda hoidma, paris suur oli see ja nii ilus! Ja parast teadis Alexa veel yhte merielukat, otsetolkes merikurki, mida ka voib inimene kaes hoida. Sukeldusime koos selle jarele. Hehee, paris naljakas loomakene eine. Polegi sellist varem nainud. Nyyd siis olen targem ja naitan teistele ka jargmine kord. Kilpkonna meil snorgeldades ei onnestunud leida, kyll aga jallegi palju palju varvilisi kalakesi ja siis oligi aeg tagasi laevale minna. Joime sooja teed, ja pikutasime paikesekaes. Parast kui liiga palav hakkas, saime tasuta endale baarist kylmi jooke tuua. Ja nii siis seilasimegi tagasi ranniku poole.

Vot selline tore tuur siis.

Mul muidugi syda nii valutas, oleks ikka hirmsasti tahtnud Kristjani ka kaasa votta, aga ma polnud ainuke, ka teised olid ju koik yksinda tulnud ja nemadki oleks tahtnud kaaslase kaasa votta, aga nii ei saanud. See oli ainult vahestele inimestele. Sellist asja juhtub ju harva, et sa tasuta tuuri saad ja ma usun, et Kristjanil on hea meel, et ma rohkem kui 3000 kroonise paketi taiesti tasuta sain :)

Monikord lihtsalt peab oskama olla oigel ajal oiges kohas, see oli ainult yks suur suur vedamine :)

eks nyyd lahipaevil laheme Kristjaniga ka koos riifile, aga siis juba mingi symboolse summa eest.

ps! pilt on illustreeriv, see ei ole tegelikult mina :)

5 comments:

Marite ja Rein said...

Sul tõesti vedas, et sellise laheda tasuta tuuri osaliseks said. Tubli oled, et ära tegid. :) Ma usun, et see veealune maailm on imeline aga kuna kardan hirmsasti sügavat vett siis kahjuks ma ise ei suudaks sukelduda.

Anonymous said...

Marite, ma ise kardan ka monikord sygavat vett, aga usu mind, see sukeldumise asi sellistes turistikates kohtades on turistidele nii lihtsaks tehtud... iseasi kui sul muidugi klaustrofoobia on, siis ma sukeldumist ei soovitaks. aga sygavaveekartuse puhul void endale sobivates tingimustes seda ikkagi kunagi proovida, peaasi et endal mugav muidugi oleks. aga nagu naha, siis moned kes sgavust kardavad, saavad ikkagi sukelduda ka! seal vee all on nii ponev, tead :) julget pealehakkamist! :)

Kadi

Laura E. said...

Sa, Kadi, ajad ikka oma jutuga hirmsa sukeldumise isu peale. Loodetavast jõuab Kristjan ka sinna :)

Marite ja Rein said...

Klaustrofoobiat ei ole.Lihtsalt hirm, et ma võin ära uppuda, ei saa hingata, rõhk ja kui tahaks kohe välja, siis ei saa, sest võtab ju aega millal pinnale tagasi jõuab jne.

Anonymous said...

Marite, skydivingu kohta on ju ka sada juhtumit, umbes aga MIS SIIS SAAKS, kui langevari ei avaneks jne jne jne. ei ole see asi midagi nii hull. ma olen taiesti kindel, et sa naudiksid seda kogemust ;)

Laura- tore on. sukeldumine on monus elamus :) ja kindlasti pean ma Kristjani ka vee alla vedama. ehk Aasias :)

Kadi