Kristjan: Koigepealt soovin paljupalju onne oma kallile vennaksele, pisikesele Partlile!
Kadi: Meil kadus suur osa blogist kogemata ara, niisiis teen siin selle yhe loigu hasti lyhidalt. Yhesonaga lendasime siis Louna-Vietnamist Hue nimelisse linnakesse. Sinna me kauaks pidama ei jaanud, ei leidnud sealt midagi eriti huvitavat eest, peale yhe suure ja uhke linnuse. Muidugi vois see oma hiilgeaegadel ikka vaga suur ja voimas olla, aga kahjuks on see nyydseks ysna kaest ara lastud. Suur on ta ikka veel, aga kuidagi jah, natuke “rohtunud”. Muidugi, kui oma head fantaasiavoimet kasutada, siis voib hasti ette kujutada, kuidas see valja vois naha ja kuidas seal kuningaid krooniti. Sellistest syndmustest olid seal onneks tutvustavad videoklipid ja pildimaterjal olemas. Niisiis laks ka see kaik igati asja ette. Hue linnas aitas meid yks vaga tore mees kes aitas meil plaani pidada, et kuhu edasi minna. Meie valikuks sai Hoi An'i nimeline linn. Soit sinna kestis ligi 4 tundi ja me soitsime sinna bussiga. Tegemist oli bussiga, kus olid nagu narid sisse ehitatud, ttegemist oli pikamaa bussiga ja poollamavas asendis sai seal monusasti pikutada. Kuigi, ega ta ikka vaga mugav ei olnud.
Hoi Ani linn oli vaga tore. Seal oli 200 ratsepatookoda, kus koik said soovi korral endale uhkeid roivaid lasta ommelda. Meie ei olnud seekord asjast huvitatud, olgugi, et koik pakutav oli vaga soodne (naiste villane talvemantel naiteks 400-700 krooni). Meil lihtsalt ei olnud aega, ega kotiruumi selle jaoks. Selle asemel kaisime kahel paeval rannas. Joostes laksime 2,5 km ja tegime rannas harjutusi. Yhel ainsal paeval saime ka rannas paikest votta, ylejaanud kahel paeval oli ilm pilvine. Aga no hea seegi. Vahemalt oleme nyyd yhe paeva saanud rannas olla :) Rand iseenesest oli vaga ilus, inimesi tunduvalt vahem kui ma ootasin (vaiksemas rannas). Rannas olid ka kookospahklikoore moodi paadid, millega kalamehed kalal kaisid. Kristjan muide aitas yhelpaeval neil mereveest vett maest yles poodide juurde viia. Ei tea mis nad selle soolase veega peale hakkavad.
Kolmandal paeval arkasime selle peale, et valjas oli suur torm ja tuul ja todesime, et ongi paras aeg jalle edasi liikuda. Ostsime piletid suurde linna, Hanoisse.
Nyyd siis tuleb ylejaanud pikk blogi:
Kristjan, 30. oktoobril:
Hoi Anist laksime sujuvalt yle Hanoisse. Danangi lennujaamas kohtusime yhe toreda Canada abielupaari, Shane' ja Colleeniga. Kuna neil ka kindlat hotelli veel reserveeritud polnud, siis votsime nendega punti ja leidsime koos yhe odava hotelli. Ohtul kaisime soomas yhes tanava-aarses hmm... restoranis? Selliseid tanavarestorane on siin vaga palju, need on enamasti kohalikke tais, kuna turistid reeglina seal syya ei julge, kuna hygieeninouded seal au sees ei ole. Paeval on samas kohas garaazh, kus remonditakse mootorrattaid. Ohtul aga rullitakse kohale pliidid, pannid-potid ja laheb kokkamiseks. Soime seal nuudli-kanasuppi, vaga maitsev oli kusjuures. Joime Hanoi olut kah, meie arve oli alla 3 dollari.
Tanaseks oleme juba nii monigi kord sarnastes kohtades soonud ja oleme veel taie elu ja tervise juures. Yhel hommikul siirdusime Hanoist 4 tunni bussisoidutee kaugusele Ha Long Citysse, istusime paati ja purjetasime uudistama imeilusat Ha Long Bayd. Paat oli kyll moeldud ca 18 inimesele, aga meid oli seal onneks kokku 6. Meie, Shane, Colleen, yks mees Singapurist koos oma pruudi, Vietnami naisega. Meie giid oli 25-aastane poiss (yldine arvamus oli, et homoseksuaalsete kalduvustega, aga mine tea, paljud kohalikud noored mehed on siin vagagi viksid ja viisakad noormehed), kelle nimi vois olla Hoai? Ta pani mulle juba bussis uue hyydnime “ Big Cannon” ja pooras pidevalt mulle ja Shane'ile rohkem tahelepanu kui tydrukutele. Colleen ja Kadi tundsid ennast vaga puudutatuna. Kutt laulis inglise keeles lembelaule ja hiljem paadis tantsis koos teise meeskonnaliikmega liibuvates riietes tantsu, yritas laulda karaoket, aga onneks laks karaokemasin katki :). Halongi lahes on tuhandeid pisikesi saarekesi ning on eriti ilusad just paikeseloojangu ja- tousu ajal. Kylastasime yhel saarel ka koobast, mis oli vagagi muljetavaldav. Meie 2-aastase reisi ajal nahtud koobastest kindlasti koige vingem! Samuti kaisime uurimas kohalikke vee peal hulpivatest majadest koosnevaid kalurikylasid, soitsime vahepeal vaiksema paadiga labi kaljutunnelite ja nagime pisikesi kauneid lahtesid. Ohtul parkisime oma suure paadi ara yhe kalurikyla korval ja siis saime hypata paadi pealt vette ja niisama ujuda seal ymber. Ylemine aar, kust hyppasime, vois olla ca 5 meetri korgune, paris lahe oli. Tydrukud sealt ei julenud hypata igatahes. Parast ujumist paikseloojangu ajal votsime Kadiga kajaki?kanuu?systa?ja kihutasime sellega pool tunnikest ringi, monus. Meie giidi sober elas sealsamas kalurikylas ja seega tekkis meil voimalus minna Vietnami stiilis kalastamist proovima. See kalur oli 21-aastane, tal oli naine ja 2 last, 2 ja 4 aastased, aga lapsed elavad Ha Longi linnas. Loomulikult pakuti meile ka kohalikku riisiveini, ehk maakeeli puskarit ja ilma pealejoogita oli see ikka paris kibe. Kalaonne meil kahjuks ei olnud. Ahjaa, unustasin mainida, et Shane'l oli samal paeval 35. synnipaev. Nii et votsime klaasitaie viina ka laeva peal. See kaluri kylastamine oli vaga meeldiv kogemus, nagime, kuidas kohalikud elavad, tootavad jne. Neil oli ka 2 koera, yhe nimi oli Ben. Meil vedas, et sinna kalurikylla saime, kuna muidu sinna turiste ei viida ohtuti, aga giid oli kaluri parim sober. Igatahes, koik jaid selle tripiga vaga rahule, Ha Long Bay on imeilus ja tutvumine kohalikega samuti lahe. Selleparast tasubki reisida. Kalur uuris meie kaest ka Eesti elu ning meie endi tegemiste kohta. Inglise keelt ta kyll ei osanud, aga giid tolkis talle. Ta pakkus meile ka proovida kohalikku sishat?voi sellist pikka piibu moodi asja, proovisin yhe mahvi tommata, aga pidi peaaaegu silme eest mustaks minema. Shane ja Colleen pole elu sees suitsu teinud, aga proovisid selle piibu nemadki ja kohisid veel tykk aega parast seda. Naljakas kogemus jallegi. Seal kaluri kodus olime mitu tundi. Seejarel viis ta meid oma pisikese paadiga jallegi laeva tagasi, jatsime hyvasti ja laksime magama :)
Hommikul arkasin ma 6 ajal yles, laksin yles dekile?voi tekile, votke kuidas tahate. Paikesetous oli vaga ilus, laksin alla tagasi, peksin Kadi ka yles ja nautisime miljonivaadet magistele saartele.
Hanoisse tagasi joudes kutsus hotelli omanik Jacky meid koos oma perega ohtusoogile ja votsime hea meelega kutse vastu. Soime kala, riisi, rohelist kraami, marineeritud kapsast, joime Jackyga ka moned pitsid Hanoi viina. Jallegi vaga meeldiv ohtupoolik. Tanane paev moodus meil Hanoi linna peal jalutades ja linnaga tutvudes, soime jallegi yhes tanava-aarses soogikohas koos 3kanadalasega, Shane ja kahe tema sobraga. Colleen laks hommikul vara Thailandi 10paevasele mediteerimislaagrisse. See on toeline katsumus, kuna ta armastab vaga lobiseda, uskuge mind. Colleeni ja Shane'i reisilood on vaga huvitavad, nad myysid Kanadas oma maise vara maha selle aasta jaanuaris, kirjutasid too juurest lahkumisavaldused ning siirdusid maailma avastama. Nende seiklustest ma pikemalt kirjutama ei hakka, aga lyhikirjedus oleks selline: Aafrikas ostetud kallis Jeep lagunes ara keset safarit (ymberringi elevandid, joehobud, ninasarvikud, lovid, leopardid, krokodillid jnejne), Indoneesias ahvardati Shane'i yhes kaupluses myyja poolt noaga (kylavanem kysis hiljem Shane ja Colleeni arvamust, kas visata see myyja saare pealt alatiseks valja), lisaks kuskil aasiamaa riigis pidid nad peaaegu kattpidi kokku minema kohalike kaupmeestega. See list laheks siin vaga pikaks, aga uskuge mind, reisijutte neil jagub! Selle 10paevase mediteerimislaagri ajal ei tohi Colleen aga sonagi raakida, lisaks on keelatud koik elektroonilised vahendid nagu ipod, laptop jne. Katsumus missugune. Kadi tahaks ka sinna minna, aga meil pole selleks praegu aega. Meie laheme homme hoopis avastama Sa Pa magikylasid. Kuulmiseni!
2.November
Kadi: Sa Pa ymbruse avastamiseks lubasime endale 3 paeva ja 4 ood. Esimene oo moodus rongis, taitsa mugav oli ja hea soe tekk. Bussisoit Sapa linna oli vaga ilus. Hea tunne oli suurest Hanoi linnast valja saada ja looduse keskele soita. Peagi hakkas ka loodus muutuma ja olimegi magedes. Sapa kylakese naol ongi tegemist magikylaga ja selle ymbruses olevate teiste pisikeste magikyladega. Tahtsime meiegi osa saada sellest, kuidas inimesed seal elavad, mida soovad, millega tegelevad ja millised nende elamud on. Loomulikult saime me seda koike teada ja rohkemgi veel. Ilm oli Sapa ymbruses tunduvalt kylmem kui Hanois, magikyla ikkagi eksole. Ohtuti oli ikka kohe vaga kylm.
Kohe kui sinna joudsime olid meil kohalikud tadid vastas, vaatamas yle uusi nagusid. Ja nii kui siis oma esimesele matkamisele hakkasime minema, olid tadikesed meie juures. Seljas suured korvid kaubaga ja monel ka pisikesed lapsed seljas. Muidugi tulid nad meiega kohe raakima, et kust me parit oleme, mis meie nimed on jnejne. Kaubast ei olnud juttugi. Ja nii kaisid nad meiega kaasa umbes 3-4 kilomeetrit, enne kui jargmisesse kylakesse joudsime. Siis tadid lahkelt tutvustasid oma kaupa. Ikka selle eesmargiga, et me midagi just neilt ostaksime. Ma olin pikemalt teekonnal jutustanud 2 tadiga, niisiis otsustasin just nende kaest kaupa osta, kuna mis siin salata, koik asjad mida nad pakkusid, olid superilusad. Ma oleks hea meelega endale igasuguseid kotte ja riideid, vorusid ja padjapyyre sealt ostnud, aga eks see oleks kindlasti paris kalliks lainud. Niisiis saime seekord kaubale ainult yhe salli ja kotikesega. Molemad olid vaga ilusad ja eredate varvidega. Jargmisest kylast tulid juba uued inimesed meiega kaasa jalutama, et siis omakorda parast kusagil jargmises kylas meile oma kaupa myya. Vot selline taktika on neil siin. Kavalad, eksole. Aga samas ega me siin mingid rahamasinad ka ei ole, koigilt ju ei saa ometigi osta ja kogu oma raha ei kavatse me siin ara raisata. Niisiis ostsime 3 paeva jooksul ainult moistlikus koguses asju :)
Yhel ohtul oli meil ka peremajutus, oobisime taitsa keset magesid yhes vaikeses kylakeses koos kohalike inimestega, yleval pooningukorrusel. Meid oli kokku 4- mina, Kristjan, meie uus kanada sober Shane ja saksa tydruk Maria. Nendega koos muide siin matkasimegi ringi. Kodumajutus oli kyll vaga vinge ja syya saime ka hea suure kohutaie kohalikku toitu (riis ja nuudlid, liha, juurviljad, muna).
Loodus ise on muidugi juba 1 pohjustest miks siia soita ja miks see on kindlasti yks mu lemmikutest kohtadest siin Aasias. Maed ju ikkagi! Ja suuremad kui ma ette kujutasin! Ja koik on riisivaljasid tais! Nii et vaatamist siin jagub. Maenolvadel ongi siis need mitmed pisikesed kylakesed. Kohalikud kannavad rahvariideid siin igapaevaselt. Ei teagi nyyd, kas ainult turistide roomuks, voi siis taitsa pariselt. Ise nagime kyll eemalt, kuidas yks tadi ka pollu peal rahvariietes oli, nii et ju nad ikka igapaevaselt ka neid kannavad. Mitte koik muidugi, aga ikka pooled kindlasti. Inimesed on siin vaga sobralikud ja oskavad vaga hasti inglise keelt. Eks nyyd vist hakkab see rajoon siin suuremat kuulsust koguma ja nemadki opivad huviga inglise keelt. Sapa linn on siin see keskus, siin on koige rohkem neid myygitadisid ja siin on nad ka koige julgemad ja hakkajamad. Aga me kaisime 3 paeva jooksul siin ymbruskonnas matkamas, seal pisikestes kylakestes asi nii hull ei ole. Kylastasime koolimajasid ja uudistasime kuidas pisikesed lapsed matemaatikat naiteks opivad :) Ohtuti laheb ilm siin vaga kylmaks, pidime mitu kihti riideid ooseks selga panema, ikka paris kylm oli. Sapa linnas oli onneks nii monigi kohvik selline, kus oli tulease keset saali, niisiis oli tore elava tule ymber istuda ja jutustada. Ma ei kujuta ettegi, mis siis saab kui me nyyd varsti koju tuleme ja seal ilmad nii kylmad on. Brr.rr.. vot selline oli siis Sapa.
4.november
Tana kaisime ka yhepaevasel tuuril. Kolasime Hanoist 100 km kaugusel Tam Coc'i ymbruses (Ninh Binhi ymbruses ka). Kylastasime yhte templit, siis votsime rattad ja kihutasime 12 km seal ringi magede vahel. Vaga meeldiv. Peale lounat istusime paatidesse ja algas soit suurte kaljude poole, mille alt sai labi soita. Tegemist oli siis 3 sellise koopamoodi tunneliga, millest sai kenasti alt labi aerutada. Loodus jallegi imeline. Magikitsed olid ka nende magede peal ja kuulujutu jargi ka ahvipoisid. Yhte sellist nagime ka ise, aga ta oli vangistuses ja ysna onnetu olemisega. Magikitsed aga turnisid taiesti vabalt korgetel kaljunukkidel.
Tore paev oli, ainult, et need pikad bussisoidud on ysna tyytud, arvestades veel seda, et siinne liiklus on hullumeelne.100 km soitsime naiteks 3 tundi.
Ohtusooki soime siin oma hotellis, selle omanik Jackie kutsus meid lahkesti seltsi. Poisid votsid muidugi natuke riisi”veini” ja nii saigi meie paev labi.
5.november
Minu poolt ka Partlile suuured onnesoovid synnipaeva puhul! :) kallistused pealekauba!
Kristjan: omalt poolt lisaksin veel, et Vietnam jattis mulle palju parema mulje kui Indoneesia. Kuigi meie aeg oli suhteliselt piiratud ja 2 nadalat on selle kauni riigi kylastamiseks kahtlemata liiga lyhike, jaime oma valitud sihtpunktidega vaga rahule! Nagime nii linna- kui maaelu, kohtusime kohalikega, votsime nendega koos paar pitsi kodukootud riisiviina, soime ohtust, matkasime magedes ja magikylades, aerutasime jogedel ja jarvedel, pyydsime isegi kala, kuigi erilise eduta jnejne. Nii et kui kunagi tulevikus peaks tekkima voimalus minna kas Vietnami voi Balile, valiksin silma pilgutamata Vietnami. Indoneesiast nagime ara muidugi suht vaikese osa, Sumatra ja Borneo saartele laheks kyll uudistama, aga siis peaks rohkem aega varuma :).
Kohtumiseni, Vietnam!
No comments:
Post a Comment