6.12.2009
Kadi: lopuks ometi jalle internet! Nii, kuhu me jaimegi... ahjaa,, Coral Bay'sse! Teisel paeval laksime jalle tagasi randa. Seekord randa nimega Paradise Beach. Jallegi tyrkiissinine vesi ja kuum paike! Kristjan muide leidis Fitzroyst snorgeldamise maski ja see on meil nyyd ilusasti koguaeg kaasas ja loomulikult moodus ka see paev snorgeldades ja paevitades. Seekord iseseisvalt. Ja ma pean ytlema et koralle oli peaaegu sama palju ja kalad olid ka sama varvilised! Eriti kaugele ei julgenud minna, mine sa tea, akki tulevadki haid yle riifi meile jarele. Ei hakanud riskima. Ja endiselt vaga ilus (ja vaikne!) vaatepilt avanes vee alt. Ja seal rannas muide ei olnud peale meie mitte yhtegi hingelist. Paeva lopptulemus oli see et me polesime umbes 2 ja poole tunniga ikka monusasti seal paikese kaes. Ausalt, me panime paiksekreemi peale, aga kuna kuumaga peab pidevalt vees kaima, siis ilmselt ei olnud kreemi ikka piisavalt peal. Nii et saime paikest KYLL JA VEEL. Mul oli ohtul juba selg nii valus et ei saanud selili magama jaadagi. Kristjanil oli sama mure jargmisel paeval. Aga kuna meil on onneks juba suht paikesega harjunud nahk siis koige hullem ei olnud ja oleme siiani elusad. Ma pean ytlema et mu jalad polegi selle aasta jooksul kordagi nii pruunid olnud kui nad praegu on. Fitzroys kadunud paevitus sai ilusasti tagasi toodud :) ja siis oligi koik Coral Bayga. Jargmisel paeval sattisime end jalle tee aarde. Ja sellest hetkest alates sai alguse jarjekordne roadtrip kuni Perthini valja, sest meid vottis peale yks prantslasest seljakotirandur, kes oli auto rentinud ja vottis meid roomuga peale. Tema esimeseks sihtkohaks oli Monkey Mia, ja loomulikult oli ka meie unistus see nii et teekond sinna vois alata. Max (see sama prantslane) soitis ysna kiiresti, 120-130ga, nii et parastlounal millalgi olimegi kohal. Tee sinna oli vaga igav ja palav, aga see koik oli seda vaart. Ah et miks? Sest Monkey Mia's olid DELFIIIIIIINID! Ja nyyd hakkab see osa blogist kus ma kirjutan seda juttu suure ohinaga. Sest lopuks ometi, peale 23 eluaastat taitus yks minu unistustest- naha delfiine oma silmaga! Ja just neid vabas looduses elavaid ja metsikuid! Aga nyyd koigest lahemalt. Sellel samal paeval laksime randa. Poisid proovisid ka kala pyyda aga suht edutult. Ohtusoogiks ei saanud midagi. Aga kui ma yhel hetkel pikutasin liival ja poisid pyydsid kala, hyydiski Kristjan, et “Kadi, delfiinid!” tousin ruttu pysti ja silmad vaatasid kaugusesse: “kus? Kus?” ja seal nad olid, otse meie lahedal, kalda aares. Jooksime kolmekesi nagu hullud vette. Ikka selleks, et nendega koos ujuda. Nad olid meist umbes 2 meetri kaugusel! Oi ma olin nii onnelik! Ja sama ootamatult kui nad tulid, olid nad ka kadunud. Kaugetesse ookeani laiustesse. Aga see tegi meie paeva nii roomsaks! Olime koik nii elevil. Ohtultegime ranna aares barbequed, soime vorstikesi. Monus vaikne ohtu mere aares.
Monkey Mia on selline koht kus delfiinid tulevad peaaegu igal hommikul 7.30 paiku randa sest neile pakutakse seal kala. Mitte liiga palju. Aga piisavalt et turiste kohale meelitada. Ja justniisamuti olime ka meie juba varakult, 7 ajal hommikul rannas. Inimesed olid kohal ja delfiinid olid kohal. Nad ootasid millal toitmine algab ja ujusid mooda ranna-aart. Seal kus neid toidetakse, seal inimesed ujuda ei tohi. Aga niipea kui nad sellest alast valja laksid, hiilisime neile jarele ja filmisime neid. Ja siis juhtus midagi ponevat- Kristjan laks vette ja yks delfiin ujus taitsa tema juurde, nii et Kristjan sai talle pai teha. Mina olin kaamera taga. Ja siis otsustas Kristjan nendega koos ujuma minna. Ja seal ta oli- keset vett, delfiinid ymberringi ujumas! Oh neid kadestavaid pilke koikidelt inimestelt! Ma ise ei taibanudki ruttu vette joosta, ma olin nii ametis filmimisega, nyyd muidugi natuke kahetsen ka, aga mis seal ikka, mul oli Kristjani yle aaretult hea meel ja pealegi see oligi talle ju tema esimene synnipaevakink :) varajane. Parast kui Kristjan veest valja tuli, oli tal nagu naerul ja yks tadike kes ka rannaares jalutas, ytles et tal vaga vedas, et tegelikult need tadid sealt toitjate seast sellist asja ei lubaks. Ja hiljem selgus, et neid puudutada ei tohigi yldse. Ja siis umbes 8 ajal hakkaski nende toitmine. Delfiinid tulid toesti vaga ranna aarde. Kusagil meetri kaugusel rannaliivast. Ja seega meile vaga head tingimused pildistamiseks ja filmimiseks. Niiinii ilusad loomad on! Ma olin nii vaimustuses! :) siiani olen! Ahjaa, samal oosel nagin delfiine unes ka. Hehee, :) paevapoole toideti neid veel ja kohe kui toitmine loppes, jooksin minagi vette, et nendega ranna-aarest vaheke eemal kohtuda, keset ookeani :) Kristjan tegi video ka, aga video ei jaanud nii hea. Ja pealegi on hooopis toredam ikkagi ise seal vees olla ja nendega ujuda :) paris lahedale nad mulle ei tulnud, aga no umbes 5 m kaugusel ehk. Oleks te siis vaid mu naeratust nainud :) niiii onnelik tunne :)
parastlounal nagime neid veel, aga siis juba kaugemal. Muide seal rannalahedal oli ka igasuguseid muid loomi ringi tsillimas. Naiteks rai kujulised, lestakalamoodi kalad :) osad olid vaiksed, osad suured. Ja siis muidugi 2 toredat ja suurt pelikani. Nad ka ei kartnud yldse inimesi, poseerisid seal inimestele pigem. Aga kui liiga lahedale minna, siis ajasid oma suured nokad laiali ja tegid kurja haalt :) igatahes, nii nagu randajatele kohane, asusimegi jalle teele. Seekord suunaga Cervantese poole. Vahepeal nagime ka Shell Beachi, kus terve ranna moodustasid merekarbikesed ja nende killud. Ahjaa, paikese ymber oli mingi kummaline ring ka. Nagu ufo laev. Independence day filmist. Kristjanil oli selline tunne, et taevas hakkab alla kukkuma. Hehee.
Aga meie pikk autosoit jatkus edasi. Labisime veel moned linnad kuni joudsime Cervantese lahedale. Seal oli yks hiiglama vahva rand, kus oli imeline paikeseloojang. Tegime miljon videot ja pilti, et seda koike jaadvustada. Ma usun et iga hetk sai jaadvustatud. Ja ohtuks laksime yhte teise randa. Kuna valjas oli juba pime, siis me enam yhtegi sobilikku oomaja ei leidnud, tuli leppida mittesobilikuga. Ja selleks valisime me endale yhe rahvuspargi, kus telkimine ja igasugune oobimine oli keelatud. Aga kell oli juba palju, valjas oli pime ja meie autojuht Max pikast soitmisest vasinud. Laksime riski peale valja. Max jai autosse magama nagu ikka, meie laksime Kristjaniga randa oobima. Panime soojemad riided selga ja pugesime pehmele rannaliivale magamiskottide sisse. Ei olnud kylm. Ja nii palju saravaid tahti oli taevas. Ja need lained! Need olid nii mustad ja suured ja oi kuidas ookean myhises sellel oosel! Vaga monus. Kuigi alguses oli tykk tegemist et selle keskkonnaga harjuda. Siin maal on ju igasugused maod ja sisalikulised ja amblikud ja muud loomad, kes just oositi on aktiivsed. Nii et ma kyll alguses kartsin vetikaid ja koiki suuremaid musti kogusid, aga peagi harjus silm koigega. Eriti monus oli muidugi siis kui kuu valja tuli ja taeva valgemaks tegi. Tore oo oli. Ja langevat tahte nagime ka. oli taitsa monus ja pehme. Ainuke asi, et mingid sipelgad naksisid meid. Ei ole hullu. Hommikul kell pool 6 oli mul uni lainud igatahes. Laksin rannale jalutama. Tantsisin ja laulsin kuni Kristjan ka yles arkas. Tegime endale kanget kohvi ja istusime autosse. Kylastasime Pinnacles'e nimelist parki, mis on tais suuri lubjakivimoodustisi. Autoga sai seal vabalt ringi soita nii et saime jallegi nii monegi pildi ja videoklipi seal teha. Taitsa voimas vaatepilt oli see.
Ja siis hakkaski meie finishijoone soit Perthi poole! Olime tykkaega hadas Perthi aarelinnadega, et sinna paris keskele jouda. Ja siis veel otsisime tykk aega parkimiskohta, aga lopp hea, koik hea. Tanasime Max'i ja jatsime temaga hyvasti. Niisiis meie transport Broome'ist Perthi laks maksma ainult umbes 40 dollarit :) (bussidega soites oleks see lugu kordades kallim olnud). Ja siin me siis nyyd oleme, jalle Perthis, jalle siin samas Perthis kus me aasta tagasi oma reisi alustasime! Eks nais mis nyyd saama hakkab. Avastada on jaanud veel vaid New South Wales ja siis olemegi Austraaliale tiiru peale teinud ja sees ka ara kainud :)