Tuesday, December 15, 2009

Uued avastamised!

Kristjan: No Perthist saime ilusti minema, olime moned paevad Belinda juures, kaisime ookeanis ujumas, nautisime suuri laineid jne. Lennujaamas jai Kadi kohe narkokoerale vahele. Me polnud isegi veel kuskile kontrolli lainud, lihtsalt 2 menti tulid koeraga, kes laks Kadi koti juures vaga elevile ja nuuskis usinasti. Kadi muidugi lahistas kohe pyksid tais monusasti ja laks naost vaga roosaks. Yks ametnikest aga kysis, kas tal kotis puuvilju on. Selgus, et tegu oli hoopis puuvilja mitte narkokoeraga. Kadi vastas, et tal pole, aga ma tuletasin meelde, et 1 oun oli, mendid soovitasid selle siis enne Melburne joudmist ara syya, kuna seal mingid regulatsioonid ei lase puuvilju teise osariiki viia vmt, vahet pole. See selleks. Melbourne lennujaamas selgus, et kuna meil pole tagasisoidu piletit, siis me ei saagi sihtkohta lennata. Kuna meie lend oli Perthist pool tundi hiljaks ka jaanud, siis ei olnud aega piletit osta ja pidime veidi juurde maksma ning lennu jargmise paeva peale lykkama. Seega passimegi praegu jalle Melbournes mingis hostelis, vahime oma toas telekat, kell saab 2 oosel juba, aga und ei ole, kuna pidime kella jalle mingi 3 tundi edasi lykkama. Homme siis uuele katsele. Ja tanan koiki, kes mind synnipaeva puhul ka onnitlesid! Ja kuulsin, et minu synnipaeval syndis veel yks pisike sugulane, vaga tore, palju 6nne meile!! Kadi: eino Kristjan muidugi on tuntud oma ysna ebaviisakate valjenduste poolest aga mis seal ikka, eks ma pigistan silma kinni ja kirjutan edasi.:) okei yhesonaga joudsime siis Christchurchi linna. Meile tuldi ilusasti vastu ja meie tuba hostelis oli ka vaga tore. Veetsime 3 paeva selle linnaga tutvudes ja ringi kolades. Meie suur uudis on see, et ostsime auto. Yhe tavalise backpackerite auto, millega siinmaal ringi soita ja avastada. Kuna minu soov oli leida vaiksemat sorti auto siis ega kahjuks palju valikuid ei olnudki, tuli votta parim nendest mis saadaval oli. Registreeritud ja nyydsest voimegi oelda, et oleme autoomanikud. Eks nais kuidas ta meil vastu peab. Me plaanime temaga nyyd aktiivselt 2-3 kuud ringi soita. Ja koike avastada. Viimasel paeval kaisime veel kovasti shoppamas ka, ostsime endale igasugust matkavarustust- vaikse gaasipliidi, mulle uus magamiskott (vana oli ikka vagavaga vasinud omadega), matkasaapad molemale, toiduvaru, madratsi telki, 2 kokkukaivat tooli ja veel palju muud pudipadi. Nii et lopuks oligi auto vaga tais. Christchurchis oppisin siis uuesti autoga soitma. Linnaliikluses. Paris narviline oli see. Ja palju yhesuunalisi tanavaid. Ma olin ikka vaga narvis. Aga peale nii-monegi-tunnist tiirutamist oli kesklinn juba suht selge ja soiduliigutused tulid koik meelde. Aarelinnad olid veel lihtsamad. Ja nii me siis laksimegi oma roadtripile. Oiiii kui ilus see koik oli, juba algusest peale, nii kui linnast valja saime. Ahjaa, tunnelist soitsime ka labi, ma ei leidnud yles kus on parktuled, aga mis seal ikka. Panin tavalised lahituled, osadel autodel oli ka. Meie suund on lounapoole. Kui keegi veel ei tea, siis jah, me oleme muideks Uus-Meremaal... mottepaus... ahjaa, me ei olegi seda teile ytelnud... no mis seal ikka... jatan selle teile seedida natukeseks ja kirjutan edasi.. meie esimeseks sihtpunktiks oli Akaroa, Bank Peninsula. Tee sinna oli niiii kaanuline ja magine! Terve tee soitsime magedes! Niinii ilusad vaated, nii korgel olime ja vahepeal kui alla vasakule vaadata, siis oli kohe tunne kyll- paris jarsud nolvad olid!! aga ma ikka hoidsin silmad teepeal, sest need olid nii kaanulised ja kurvilised! Aeglaselt sai soita ainult. Vahepeal laksime teelt korvale ka, leidsime vaga ilusad lahed, kus inimesi polnudki. Kiikusime seal vee aares ja soime lounat. Ja iga kord kui maest alla soitsime, siis umbes 20 km ei pidanud gaasi mitte kordagi kasutama! Ainult pidurit! Ja lambaid nagime sadade kaupa, voibolla rohkemgi. Kord olid nad teepeal ka. Ja moned lehmad ka, aga ma ei kavatse siin kedagi alla ajada. :) Igatahes lopuks, peale koiki neid suureparaste vaadetega magesid joudsimegi maest alla linnakesse nimega Akaroa. Vaike armas rannakyla, prantsuskeelsete tanavanimedega. Ja siin me siis nyyd oleme, telgime karavanpargis. Tana ohtuks on meil ette nahtud vaike vein ja homme matkarajad. :) ja siis ikka edasi lounapoole! Vanaisa-vanaema te peate nyyd endale Uus-Meremaa kaardi ka muretsema, et saaksite jalgida kus me siin ringi liigume! :) aga seda voin ma kyll juba praegu oelda, et see maa on ikka VAGA erinev Austraaliast. Siin on ikka rohelisem ja magisem ja siin on nii palju lambaid! ja siin on vaga kylm!!! 20 kraadi ringis!!!

9 comments:

Anonymous said...

Väga salapärane lugu selle Uus-Meremaale jõudmisega. Peaksite ehk vanainimeste arusaamisega ka arvestama?
Lustige edasi ja ärge külmetuge!
Emps

Laura E. said...

Heh, ma juba ootasingi, millal sinna jõuate. Super! Kas plaanite seal ka tööd leida või ainult tutvute maaga? kauaks jääte? Kallid!

Anubis said...

hei, me tutvume maaga siin monda aega :)))jaame moneks kuuks, 3 kuud maksimum..

kaisa said...

mis auto see on? normaalne rimakas tundub:D

Kairit said...

Mul ei ole lihtsalt sõnu...vot tak!

Rein said...

Ei no te olete ka mõnusad maunid. Ma ei saanud üldse aru kus te selle auto ostsite (Perthis, Melbournis või Uus- Meremaal). Aga ju te olite palju gooni joonud ennem sellest ka selline segane jutt. Kui juba minusugune arukas inimene aru ei saa mis te räägite, siis vanematel inimestel on veel rohkem raskusi.

Teie Rein :D

Anubis said...

hobuse nimi on Mazda Familia, hehee :D

Christchurch oli ju piisav vihje arukatele inimestele :D ja lendasime ju Melbournest minema, kuidas me saime seal auto osta :D:D MAUN REIN :D

Anonymous said...

Elan kaasa huviga!

Unknown said...

vauuu,UUS-MEREMAAA???? vabseee...midagi minule:) hee