Wednesday, January 6, 2010

Glaciers-Hanmer Springs-Kaikoura-Blenheim-Nelson-Abel Tasman rahvuspark













Kristjan, kolmekuningapaeva ohtul: No tere, sain lapparile uue juhtme ja saame jalle kirjutada.. Mis me siis vahepeal teinud ja nainud olemegi? Peale uue aasta vastuvotmist siirdusime liustikealadele Fox Glacieris ja Franz Joseph Glacieris. Kuna vihma oli paar paeva kallanud, siis me sinna paris lahedale uudistama minna ei saanud, aga kaugelt nagime nad ara, paris voimsad ikka, kuigi omal ajal olid nad muidugi kovasti suuremad. Teekond oli mingil hetkel aiaga suletud ja punasega peale kirjutatud, et siit mitte edasi minna, ohtlik jne! Aga turistid ikka ronisid aia alt labi, et oma klikid ara teha. Paari paeva parast uudistest nagin, et osad olid loksu jaanud sinna, kuna vihmadest tekitatud yleujutused panid tee kinni. Turistid on ikka suht maunikud, uskuge mind, hiinlased, sakslased ja prantslased on koige hullemad. Aga loodus vihmaga on ikka paris voimas siin magede vahel, kosed, joed, ojad myhavad nagu ennemuiste. Oobisime telkimiskohas, kus vanasti kulda kaevati. Yks vanapaar kais ka joes kaevamas ja soelumas ja neil onnestus ka kulda leida, pisikesi kullaliivaterakesi. Neil oli korralik varustus ka, igasugused ambrid, labidad, soelad jne. Vihma oli kovasti sadanud ja maapind vaga marg, taevas ka hall, seega me telki yles ei pannud ja otsustasime magada autos. Tegime aga lokke yles ja kypsetasime lokkes kartuleid ja lokke peal juustuviinereid, vaga maitsev ohtusook oli! Lokkekartuleid pole ma vist mingi 20-30 aastat maitsnud. Jajah. See selleks. Magasime telgis. Hommikul soitsime edasi Hanmer Springsi poole, leidsime yhest kohast mingi ageda mahajaetud kummituslinna, kus oli vanasti kaevandus olnud. Sajand tagasi oli seal suur onnetus juhtunud, kus peaaegu 70 meest ja poissi surma said. Seda linna oli veidi restaureeritud ja seda saab siis uudistamas kaia, ma ei maleta, mis selle koha nimi oli. Teekond Hanmer Springsi oli jallegi vaga magine ja kaanuline, vahepeal jahutasime pidureid jallegi, kuna need kipuvad karssama hakkama. Jargmisel hommikul kaisime Hanmeris yhes kuumaveeallikatel pohinevas veekeskuses, kus vesi basseinides oli 36-41 kraadi, lebotasime seal tunnikese ja kihutasime edasi Kaikoura suunas, kus saab delfiinidega ujuda ja vaalasid ja hylgeid ja teisi elajaid naha. Delfiinidega ujumine oli aga nadalaks ajaks ette bookitud, seega see jai ara, Kadi oli natuke kurb, aga kyllap tuleb veel voimalusi. Kaisime hylgerannas jalutamas ja seal oli vaga age. Meri oli tormine ja lained olid voimsad. Kivide peal lebotas palju hylgeid kah. Yks tegi rahvale shoud. Ohtul laks tuul vaga tugevaks ja me ei tihanud telki yles panna jallegi ning magasime ookeanivaatega kohas, aga autos. Nii, see oli siis 4. jaanuari lopp. Jargmisel hommikul panime postkontoris moned piltidega dvd-d Eesti poole teele, et kui arvuti otsad annab, koik pildid kaotsi ei laheks. Seejarel soitsime edasi pohja poole Blenheimi. See asub kuulsas veinipiirkonnas, Marlborough's. Igal pool tee aares on suured viinamarjapollud, mida kaunistavad teeaares roosipoosad jne, vaga ilusad silmale vaadata. Nendesse vinyardidesse saab minna maitsma ka, osades kohtades ka tasuta, aga ma pole eriline veinisober ja Kadi peab silma terava hoidma. Blenheimis kaisime ohtul kinos, vaatasime Sherlock Holmesi filmi. Meeldis. Queenstownis olime ka kinos kainud, selle vist jatsime mainimata, filmiks oli Lovely Bones, mille kohta ma ytleks lyhidalt, et Peter Jackson oskab sitast ka saia teha. Kuna oli teisipaev, siis kaisime ka pizza hutis, aga kuna pitsamyyja oli HIINLANE, siis saime 2 pitsa asemel yhe pisikese, aga ma ei viitsinud mauniga vaidlema ka hakata, jalutasime lihtsalt minema. Oobisime telgis, ilm oli super. Tana hommikul panime Blenheimist ajama ja nyyd oleme omadega Abel Tasmani Rahvuspargis. Tee siia oli jallegi vaga SCENIC, tegime ohtralt peatusi nii pildistamiseks kui ka pidurite mahajahutamiseks. Abel Tasmani rahvuspark on nagu toeline paradiis, ilusad rannad, maed, ookean, metsad.. homme siirdume seda koike uudistama, laheme nimelt 6-8 tunnisele matkale. Highly recommended. Vot nii, nyyd lahme telki magama, peab homseks valja puhkama! Head ood!.

Kadi: nonii. Ja joudiski katte hommik. See oligi see paev, kus meid ootas ees see pikk matkarada mooda Abel Tasmani rahvusparki. Kell 9 oli kogunemine, meid paigutati paati ja kujutate ette, traktor vedas rahvast tais paadi mere aarde, kus siis paat ilusasti vette libistati. Haahaa. Ja siis algas meresoit Bark Baysse. See on nimelt see koht, kus meid maha visati ja me pidime hakkama jala tagasi tulema. Muidugi oleks saanud ka lyhemaid matkasid ette votta, aga me tahtsime end seekord just proovile panna terveks paevaks. Nii et katsumus missugune. Tee oli onneks suhteliselt yhtlane, aga osaliselt ronisime siiski magedes ka, nii et oli ka raskemaid touse nii et ma paris ara vasisin. Kristjan onneks aitas mind maest yles tirida. Haahaa. Mis ma kyll ilma temata siin teeksin. Igatahes vallutasime koik teele jaavad maed ja oiiii kui ilusad lahed seal olid! Ja sona otseses mottes kuldsed rannad! Niinii ilusad kuldsed ja see tyrkiissinine vesi! Ausalt, just nagu Lonely Planet oli ytelnud, siis igast kyljest avanesid postkaardi vaated. Igatahes vorpisime me kovasti postkaarte siis endale! Meie pikk matk nagi ette ka tousu ja moona jalgimist. Me joudsime suht moona ajal kohta, kus pidigi valima, et kas minna otse (yletades joge) voi ringiga (see oleks kestnud tund aega kauem!). Seiklushimulised nagu me siin oleme, votsime me muidugi selle esimese voimaluse, ja onneks/kahjuks oligi mere olukord parajasti selline, et ysna mitmes kohas tuli joge yletada. Mones kohas oli vesi ainult polvini, teises kohas aga taitsa puusani (vaata pildilt!). Igatahes vaga ponev oli see joeyletusylesanne! Olime igatahes parast paris uhked enda yle! Tegime teel paris mitmeid peatusi (naiteks ujumiseks ja lounatamiseks) ja paris palju oli hetki kus mu jalad juba takerdusid igasuguste juurikate taha, ei tahtnud enam edasi minna, aga muidugi laksime me ikka roomsalt edasi. Teepeal leidsime palju siinsete looduspargi hooldajate poolt yles pandud kiskjatele moeldud loksud! Nad pyyavad siin pisikesi nirgitaolisi loomi! Ja oi need sonajalamoodi taimed! Nii nii suured! Just nagu suured vihmavarjud, vohasid meie peade kohal! Nii et jah, paaaaris maaliliste vaadete saatel saigi labitud meie pikk, kokku 7 tunnine matk. Muidugi parast kui matk labi sai, selgus tosiasi, et linnani on veel umbes km maad, siis olin ma juba niinii vasinud, et istusime lihtsalt yhte soogikohta maha ja soime fish and chipsi (kala ja friikad). Ja olgu veel oeldud, et see viimane km tundus ikka elu koige pikem kilomeeter! Aga tehtud saime! Ja oleme nyyd ametlikult ka kogu paevase matka labijad! :)

2 comments:

Laura E. said...

Marlborough piirkonna savignon blanc veinid on maailma parimad! Eile just jõin klaasikese :)
Kallid!

Gio. Ve. said...

I wanted to inform You that Your blog has been submitted in my new search engine.