pohjasaare pohjaosas!

No terekest jallegi suvest! Kristjan:
Nyyd on 29.jaanuari ohtu ja meie elame siin suves. Kirjeldan mone sonaga meie tavalisi paevaseid tegemisi: arkame telgis varakult, kuna paike kytab selle vaga kuumaks, tavaliselt umbes kella 9 ajal rullin ennast telgist valja auto varju ja pikutan seal edasi. Seejarel jookseme monusalt jahedatesse ookeanilainetesse ja seal supeldes kaob viimanegi uni kiirelt silmist. Pikutame monda aega paikese kaes ja naudime rannamonusid, otsime midagi hamba alla ja lahemegi jalle maad avastama. Muidugi on see juba monda aega tagasi igasuguste kapten Cookide ja selliste poolt avastatud, aga siiski on ponev ise ka veidi ringi seigelda, eksole? Vot nii, seega soidame monda aega edasi, kuni mingi silt naitab, et tee aares 5 minuti kaugusel on kosk voi jogi vmt. Jalutame sinna, supleme veidi kose all ja loputame suurema soolakihi maha, hyppame 5 meetriste kaljude pealt vette ning pikutame jallegi paikese kaes. Seejarel uurime veidi kaarti, et kuhupoole minna, loeme Lonely Planetist, mis nad seal soovitavad, et midagi vaga imelist maha ei magaks ja kylastame kohalikke vaatamisvaarsusi, mis enamasti on looduslikud. Siis ongi aeg markamatult ohtusse joudnud ja otsime endale oobimiskoha. Meil on selline pisikene raamat, kus on koik DOC- telkimiskohad. Kui laheduses yhtegi doci kohta pole, siis otsime mingi caravan pargi, kus saab ka telkida, aga peab rohkem pappi maksma lihtsalt ning seal on ka soojad dushid, TV lounged, kook jne. Enamasti on oobimiskohad vaga looduskaunites kohtades, kas ookeanirannas voi kuskil jarve v joe kaldal, taustaks maed, metsad jne. Telk yles, kerge ohtusook, vahel ka pisikene 6lle ja ongi tuduaeg. Enne magamaminekut vaatame paar osa Officet voi Flight of the Concordsi vmt voi loeme raamatuid voi teeme loket. Ja jargmisel hommikul arkamegi jalle kas lindude lougamise voi siis kuuma paikese peale yles. Vot nii.
Siin on kauri nimeliste puudega metsad. Tana, 30.jaanuaril kylastasime Uus-Meremaa koige suuremat kaurit, korgus oli 51 meetrit, aga ymbermoot yle 13 meetri. See puu oli ligi 2000 aasta vanune, impressive. Ja peale seda nagime ka koige paksemat puud, hyydnimega Daddy, selle ymbermoot oli 16,4 meetrit, hehee. See mets on vaga voimas igatahes, need puud on toesti muljetavaldavad.
Yhel paeval me leidsime vaga ilusa loodusliku basseini, see oli kaljude vahele peitunud ja seal ei olnud yhtegi inimest, kuna pidime ronima ligi 20 minutit, et sinna jouda. Hea, et vastu kaljusid puruks ei kukkunud siis. Igatahes ronimine oli seda vaart! Vesi oli labipaistev ja ilus sinine. Me ujusime ja pikutasime seal monda aega ja klopsisime pilte ka usinasti. Vahepeal toid suured lained vett juurde sinna basseini. Eile kaisime NZ yhes koige pohjapoolsemas tipus, nimelt Cape Reingal. See oli vaga ilus koht, kus saavad kokku Tasmani meri ja Pacific Ocean. Porkuvad kokku, nii et lained kerkivad ligi 10 meetri korgusele! Ja nii ilusad rannad ja liivadyynid on ymberringi. See on maoorirahvale pyha paik, surnute hinged kogunevad seal yhe hasti vana puu juures, sinna ligi ei tohtinud minna. Parast ronisime tagasiteel suurte liivamagede otsa, osad soitsid sealt kelguga alla ka, me ei viitsinud, suht vasitav oli sinna ronida :)
Nojah, nii see elukene siinpool maakera veereb, varsti saab meie NZ seiklus labi, olemegi juba teel Aucklandi poole, et seal auto maha myya ja ilusast rohelisest ja magisest maalt kollasesse ja palavasse Austraaliasse naasta. Kurb. Tegelikult on 2 nadalat veel ees, eks jouab Aucklandi kandis ka ringi vaadata veel. Tsau.

Kadi: vot nii ta on jah. Elu on siin hea. Mitu korda oleme Kristjaniga teineteisele otsa vaadanud ja oelnud, et vot see on alles puhkus! Hea on, kui saab endale lubada monusat puhkust ja ei pea kordki elus motlema niipalju raha peale. Monus. Minust on saanud siin veel suurem loodusearmastaja kui ma varem olin. Mulle niinii meeldivad need metsad ja puud ja kosed ja looduslikud basseinid (Merineitsi bassein oli see mida Kristjan kirjeldas, ilus nimi). Hea on olla. Ja see Cape Reinga oli ikka taiesti super koht! Nii ilus oli vaadata kuidas helesinine ja tumesinine meri saavad kokku! Ja see salaparane puu, mille kaudu hinged merre minnes vabaks saavad. Oi nii ponev! Mulle sellised salaparased legendid ja jutud meeldivad. Ei tea, voibolla on neil toepohi all, sest naiteks see puu mis seal oli, kasvas vaga halbades tingimustes, liiva sees ja soolases meretuules ja oli mingi 800 aastane! Nii et ei tea midagi, ehk ongi hingedepuu! Igatahes Uus-Meremaa on ka minule aarmiselt hea mulje jatnud! Siin on midagi sellist, mida ma kusagil mujal nainud ei ole! Siin on nii hea olla ja hingata! Nii monus looduslapse tunne tuleb peale, et ma juba tosiselt motlen oma elu pyhendada mingitmoodi looduse kaitsmisele. Looduse ilu on siin taiesti uue tahenduse saanud minu jaoks ja mulle meeldib see. Ja mulle meeldib just see vabadus minna ookeanisse ujuma, mangida ja naerda seal ja siis hiljem minna kuhugi kosealla ujuma! Mis voiks olla veel parem? Siin ei saagi olla muudmoodi kui et onnelik! :))))
ja nyyd on siis veel paar paeva aega jaanud, et Uus-Meremaa loodust avastada. Sest juba varsti laheme Aucklandi suurlinnaellu! Katsume oma, mulle juba armsaks saanud K.I.T.T.'i(auto) maha myya ja elame natuke linnaelu. Aga seniks koike ilusat teile! Palju pakaseid ja lumetorme, hehee! Me niikaua naudime veel siin loodust kuni saame :)