Monday, March 1, 2010

Tagasi Austraalias


















Kadi: oo kallis Uus-Meremaa, nii kahju oli sinuga hyvasti jatta! Nii palju looduslikku ja ehtsat, naturaalset ilu jai seljataha! Aga need malestused ei unune veel niipea ja lisaks on meil tuhandeid pilte sellest ilusast maast!
Aga sellise tee me oleme endale juba kord valinud. Randuritee. Nii tuligi jalle edasi liikuda, voi siis seekord oigemini tagasi liikuda. Tagasi jalle Melbourne'i. Me oleme siia linna juba paris mitu korda sattunud. Koik oli jalle nii tuttav. Koik on juba nii avastatud. Tanavatel tundus olevat veelgi rohkem inimesi kui varem. Linn on ju ikkagi linn. Ja peale Uus-Meremaad ei tundunud Melbourne enam yldse nii ilus ja tore. Koigest yks suur linn. Niisiis, peale lyhikest plaanimist otsustasime ainult paariks paevaks siia jaada, et siis jallegi edasi reisida, ikka edasi, uutele, kaimata radadel! Seekord sai meie valikuks NSW- New South Wales. See on siis ainuke osariik, kus me veel kainud ei ole. Ja kuna meil oli juba algul plaan Austraaliale ring peale teha, siis ega muud yle ei jaanudki. Transpordi osas otsustasime seekord hoopis bussi kasuks. Suur bussifirma Greyhound pakub randuritele valja reisipasse, vaga erinevaid, millega saab ysna soodsalt ja monusalt reisida. Meie votsime pileti Melbourne'ist Brisbane'ini nii, et saame peatuda teepeal kus iganes tahame ja kui kaua ise tahame. Meile see sobis hasti. Moeldud tehtud. Broneerisimegi endale esimese reisi Canberra'sse. Austraalia ametlikku pealinna. Jaa, kes veel ei teadnud, siis ei, Sydney ei olegi Austraalia pealinn :) Canberra on hoopis. Joudsime Canberrasse hommikul vara kell 4. tund aega pidime pingil pikutama, sest alles kell 5 tehti bussijaamahoone lahti. Nii kui kell sai 5, kolisime sisse, sattisime magamiskotid yhte nurka ja katsusime seal tukastada, oodata hommikut.Olgu oeldud, et mina vist kahjuks enam und ei leidnud, aga Kristjan magas norinal, ka siis kui oues juba valge oli ja inimesed meist mooda jalutasid. Huvitav mida nad motlesid :) see selleks. Kui kell juba moistlikumat aega naitas, selgus tosiasi, et siin linnas on ainult 2 randurite hostelit. Yks on YHA ja teine on mingi suvaline majutus yhe pubi peal. Laksime uurima YHA'd, aga see oli nii kallis! Dormi ruumid olid juba 37 dollarit yhe oo eest! Aga neil oli pakihoid. Jatsime oma suured kotid sinna hoiule ja valisime oobimiseks siiski selle pubipealse, see oli soodsam ka.
Hoolimata asjaolust, et me kumbki polnud teab mis hasti maganud, laksime me kohe Canberraga tuvust tegema. Siin oli suur ja uhke teadusmuuseum, kus kylastajad said end igati proovile panna ja koikvoimalikke asju ise ka uudistada. Naiteks sai yhest kohast 6,7 m korguselt vabalangemisega alla kukkuda. Sai mange mangida, oma silmanagemist kontrollida, tornaadot naha, varvilise ekraanitaga tantsida, puslesid kokku panna, raketishoud naha jnejnejne. Tegevust jagus koikidele, nii pisikestele, kui ka suurematele. Aeg laks nii kiiresti ja hiljem selguski, et me olime seal enamvahem terve paeva! :)) vot selline uhke muuseum asub siis Canberras. Loomulikult pidime ka valitsusehoone ara nagema. See oli yks ilusamatest valitsusehoonetest yldse mida me kunagi nainud olime! See asus vaga kaunis kohas, maenolval, kust avanes ilus vaade ja hoone ise oma kujunduselt oli vaga kena. Kell oli kahjuks liiga palju selleks, et sisse minna.
Canberra on vaikne ja rahulik linn. Planeeritud linn, algusest lopuni. Vahemaad on ysna suured, aga linn ise on vaga roheline. Inimesi ka ei ole niipalju. Vorreldes naiteks Melbourne'iga olid tanavad ikka suhteliselt tyhjad. Aga jallegi sobralik linn ja meile see rahvavahesus just meeldiski!
Teisel paeval kaisime kunstimuuseumis. Seal oli parasjagu prantsusmaalt maailmakuulsate kunstnike toode naitus, teiste hulgas oli seal toid sellistelt kunstnikelt nagu Van Gogh, Cezanne, Picasso, Rousseau jt. Ja maailmakuulsaid maale oli seal toesti. Kristjan vist natuke pettus, talle sellised stiilid ei meeldi, impressionism ei ole ikka tema teema. Talle meeldivad rohkem reaalsed, realismi tood. Mulle isiklikult meeldis vaga. Tore oli naha neid maale taies ilus enda ees. See naitus on ainult 2s kohas yle maailma- Tokyos ja Canberras. Ja prantsusmaal muidugi ka, aga seal on ta alatiselt. Olime onnega koos, et me just sellel ajal Canberrasse sattusime. Rahvast oli paris palju, ilmselt oli rahvas tulnud ka mujalt linnadest, Sydneyst ja Melbourne'ist. Hiljem tegime tutvust ka ylejaanud muuseumiga, pidime muidugi natuke kiirustades labi lippama, sest Kristjan oli kunstist juba selleks ajaks vasinud. Ma tean tapselt, et kui ma oleks seal yksi olnud, siis ma oleks seal mitmeid tunde kauem olnud :) hehee.
Jargmisel paeval laksime McDonaldsisse ja olime seal pohimotteliselt pool paeva, kui mitte rohkem. Mina laksin vahepeal ara ja kaisin sojamuuseumis, seal oli vaga huvitav sojaaegsete armastuslugude naitus-muuseum, igasuguseid huvitavad lugusi ja pilte oli seal :) seal veetsin nii monegi tunni jallegi. Mul siin need muuseumis-kaigud venivad alati nii pikkadeks tundideks.
Igatahes samal ohtul siis votsimegi bussi Sydneysse. Ohtul hilja joudsime kohale. Peale vaikest bussiliiklemist pimedas oos, olime lopuks kohal, Randwickis, Indreku kodus, kus pidu kais taies hoos! Maja tundsime ara selle jargi, et sealt kostus eesti muusika taiel voimsusel!
Nadal aega veetsime selles suures linnas. Kylastasime yhte huvitavat parimate loodusfotode naitust (seal oli ikka VAGA ilusaid hetki looduses tabatud) ja Austraalia muuseumit, kus oli ka koikvoimalikke loomi ja linde ja ajalugu. Vaga pohjalik. Siin Austraalias on paris paljudes muuseumites pandud rohku interaktiivsetele tegevustele, kus kylastaja saab kaasa lyya erinevates atraktsioonides. Nii ka selles muuseumis. Naiteks kui yhe laua peal kaega ringi liikuda, siis mones kohas ilmub suur hai kes hammustab sind! :) vot selliseid asju juhtub Sydney muuseumites. Hehee. Mis veel. Sydneys olles sattusime ka Eesti Vabariigi aastapaeva tahistama. Selleks puhuks oli koikidele eestlastele valja yyritud Haisaar. Kohal oli eestlasi umbes 100 ringis- peamiselt vist siiski need, kes siia maale pariseks elama on tulnud. Oli nii vanemaid inimesi kui ka noori peresid lastega. Ja muidugi omajagu backpackereid nagu meie ise, kes siin maal lihtsalt ringi randamas. Eesti Vabariigi aukonsul sai kuidagi teada, et ma rahvatantsuga olen tegelenud ja palus mul Tuljaku tantsuks esipaariks olla, koos yhe teise, Kristjani nimelise blondi austraalia-eestlasest poisiga. Ma kyll alguses natuke kahtlesin, pole ju ammu rahvatantsuga tegelenud ja ega Tuljak ei ole ka koige lihtsam tants! Igatahes oli mul sammude jarjekord juba taitsa meelest lainud. Peale paariminutilist meeldetuletust kutsutigi meid lava ette, kus algas Tuljaku tants! Moelda vaid, koik jalgisid mida me ees teeme ja tegid jargi! Haahaa. Olgugi, et koik sammud paris perfektsed ei olnud, voin ma enda etteastega rahule jaada. Aitah Kadrile, kes mulle selle tantsu on selgeks opetanud. Tanu temale on minu rahvatantsupisik siin endiselt sydames ja yritus laks taitsa hasti korda :) igatahes sai nalja. Terve see kokkusaamine oli vaga tore. Meeldiv oli raakida paljude eestlastega taaskord. Tonu Aav oli meil seal ka. Kui me alles kogunesime sadamas, siis ma ytlesin Kristjanile, et nae, seal Karini korval istub yks mees kes on ka kindlasti eestlane! Nii eestlase moodi nagi valja! Lyhinagelik nagu ma olin, ei saanud ma kaugel yldse arugi, et tegemist on Tonuga. Lahemale joudes oli muidugi vaga meeldib temaga tutvuda :) hehee.
Sydneys sai muidugi ka kuulsa Ooperimaja juures kaidud. Peab ytlema, et paris voimas on teine! Ja teatud nurga alt vaadates on ooperimaja yhe asemel lausa 3!
Ja oine Sydney on ka kindlasti omaette vaatamisvaarsus! Nii palju varvilisi tulesi! Sadamajuurest avanes vaga ilus vaatepilt linnale!
Sydney's oldud nadalal sai ka peol kaidud ja ooelu elatud. Pidu nagu noored ikka armastavad! :)
siis yhel paeval joudiski katte aeg, kus tuli Sydneyle head aega ytelda. Valisime oma jargmiseks sihtpunktiks Coffs Harbouri ja nii juhtuski, et yhel ilusal ohtul istusime taaskord bussipeale, et midagi uut avastama minna.
Coffs Harbouris olime kell 7 hommikul. Me saime endale toreda Aussietel nimelise hosteli ja juba usna varakult tuppa. Muidugi jaime me kohe magama, kell oli liiga vahe selleks, et linnaga tutvust teha. Seda tegime me hiljem. Kaisime ranna-aares ja yhe vahva saare peal. Ujumas ka. Seal olid mingid pisikesed meduusid, kes meid noelasid. Natukene ja mitte nii tugevalt, aga piisavalt, et meid peagi jalle veest valja ajada. Jalle yks uus elamus juures!
Teisel paeval laksime Pet Porpoise Pool'i. See on pohimotteliselt delfinaarium. Nii et voite isegi arvata, kui elevil ma olin. See oli ka yks peamistest pohjustest miks me yldse Coffsi otsustasime tulla. Ja nii oligi, et ka sellel korral laks Kadi jalle nii polema suurest elevusest! Naha jalle delfiine! Seekord veelgi lahemalt kui kunagi varem! Naha neid labi klaasi vee alt ja vee pealt! Ja patsutada neid! Ja delfiinid tegid mulle 3 korda musi! Ausalt ka! Ja hyljes ka yhe korra! Oiii see oli yks tore paev! Delfiinishow oli ka tore, nad hyppasid nii korgele ja tegid igasuguseid trikke! Loomulikult olin ma terve paev, naeratus naol :) ikkagi minu armsad delfiinid ju :) ma juba ytlesin Kristjanile ka, et kui siin linnas tood leiaks, siis ma laheksin sinna vabatahtlikult toole. Hehee. Aga kahjuks siin ei ole praegu turismihooaeg, hooaeg hakkab jallegi yleval pohjapool. Samal paeval toimus meie hostelis ka tasuta scuba-divingu (sukeldumise) lyhikursus. Meie juhendajaks oli oige sukeldumisinstruktor. Vestid selga, maskid pahe, kogu atribuutikaga tuvust tehtud, sukeldusimegi basseini pohja mooda ringi. Ei olnud ei varvilisi kalu, ega korallegi, aga ponev oli ikkagi. Sai ju ometigi vee all hingata! Mul natuke hakkas vasak korv valutama, aga peale moningaid harjutusi laks asi paremaks, katsusin ikka pidevalt neelata. Lyhikursuse tulemus- tahaks pariselt sukelduma minna! :) eks nais, kas leiame tood ja kas tekib voimalust. Hetkel ei saa me seda endale lubada.
Vot sellised seiklused siis. Edasi viis meie buss meid Yamba nimelisse kylakesse.
Kristjan: Yamba on igatahes yks minu lemmikkohtadest Austraalias. Seal voiks pikemalt peatuda lausa, kui hooaeg oleks, aga seal hakkab suvi loppema ja tood peaaegu voimatu leida. 2 paeva, mis me seal veetsime, laksid vaga kiiresti, kaisime rannas ujumas, kuigi oli tsunaamihoiatus! Lained olid vagevad, surfarid olid ekstaasis. Pikutasime monda aega rannas ja ohtul kaisime jalutamas, vaga ilusad vaated ja kohad olid seal ookeaniaares. Jargmisel paeval votsime pisikese tuuri, nimelt meie hostelis oli selline 10 dollari tuur, kus tutvustati kohalikke paiku. Tuur kestis 3 tundi, selle jooksul nagime ara pohilised surfirannad, saime hypata kaljude pealt vette, ujuda, toita kalu ja pelikane jne. Vaga lahe oli, tore, et nad sellist asja seal korraldavad, kuigi mingit kasumit nad sellega ei teeni. See hostel oli ka yks parimaid, kus peatunud oleme, staff oli vaga sobralik ja lahe. Nii et koigile teadmiseks, Yamba (millest keegi tavaliselt kuulnud pole, kaasa arvatud meie) on suureparane koht, kus suvel nii monedki nadalad veeta.
Tana saabusime Byron Baysse, aga vihma kallab nagu oavarrest ja me pole veel toast valjagi saanud. See on ka mingi suveparadiis siin, kus vihmaga suurt midagi teha pole peale surfamise, aga sellega me pole veel algust teinud kahjuks. Nii et eks paistab, mis edasi saab, homme laheme mingisse pisikesse hipikylla, mis on kuulus kanepi kuritarvitamise koha pealt, heheee..
Sydney oli paris tore 'linnakene'. Tegemist leidub seal kuhjaga. Enne suurt pedeparaadi Mardi Grasi lasime sealt onneks jalga, kuigi Kadi tahtis hirmsasti uudistama minna. Bondi rand oli nagu rand ikka, suur ja rahvast pungil, ma eelistaksin iga kell Yamba ilusaid randasid. Ooperimaja saime ka iga nurga alt ja igas valguses pildile jaadvustatud. Tyypilised turistid. Eestlasi on Sydneys paris palju, nii karvaseid kui ka sulelisi, yks tydruk Vivika oli Koselt ka, mina teda ei tundnud, aga Kadi teadis. Arukylast oli paar lahedat selli, samuti oli seal kohalik kangelane suureparase lauluhaalega Toomas, kes paastis yhe mehe Austraalia paeval uppumissurmast. Oli ka selliseid tonte, kes viinakuradi kyysi olid sattunud ja oma paevad maguses vines mooda saatsid. Paris palju pidavat Sydneys selliseid eestlasti elama. Tore. Mingi Eesti Expressi artikkel oli isegi kirjutatud neist. Ma ei lugenud seda. Igatahes Sydney meeldis mulle rohkem kui Melbourne. Ok, ma ei viitsi rohkem kirjutada, tsau. Tervitan ka koiki muidugi!!!
Kadi: ps! Vabandan tagantjargi Kristjani keelekasutuse parast. Ta ei ole eriti tolerantne erinevate inimeste suhtes. Suhteliselt piinlik lugu. kilm.

3 comments:

Anonymous said...

OI, KADI ON NII TUBLI! MUL NII PIINLIK, ET EI OSKA POISSE TANTSIMA PANNA (PJ-GA SAMA JAMA). EHK SA, KRISTJAN, VÕTAD IKKA ARU PÄHE-III KL(?)KÄISID JU KÜLL TANTSUPEOL?
MURES EMPS T.E.

Mari-Ann said...

ainult nii ägedad pildid ongi? ma pidin vähemalt 3x uue lemmiku leidma!

Anubis said...

hm, las mangib parem kossu, vanast peast jouab seda memmede tantsu teha kyll veel :D

ja neid pilte on meil siin tuhandeid veel :D:D