Viimane sissekanne meie reisipaevikusse!

16.11.2010

Kadi: Cambodia piiri yletasime mooda maad. See laks yllatavalt hasti ja taitsa kiiresti kui valja arvata see, et inimesed yritavad sind igalpool petta ja ka piiril, ametnikud kysivad sinult raha millegi eest mida ei eksisteeri. Nii et ma peaaegu, et laksin taitsa endast valja, aga ei ole hullu midagi. Saime omad viisad katte ja mingeid suuremaid probleeme meil ette ei tulnud. Muidugi neile, kes tulevikus peaksid Kambodzasse minema Taimaalt (maismaa kaudu) siis neile teadmiseks, et piiril ei pea sa mitte mingit muud summat maksma peale 20 USD. See on ainuke tasu mis PEAB maksma. Nii et kui keegi kysib millegi muu eest raha, siis keeldu ja konni edasi piiripunkti poole :) meie seda teadsime, ei maksnud midagi, aga osad turistid maksid seal mingite paberite eest. Nii et ettevaatust.
Takso leidsime ka taitsa moistliku hinnaga (45 dollarit 4 inimest), mis viis meid kenasti Siem Reapi nimelisse linnakesse. Taksot jagasime yhe teise paariga (kutt Sveitsist, naine Hispaaniast).
2 tundi vottis see aega, tee sinna on nyyd onneks asfalteeritud ja koik laks kenasti. Ilus paikeseloojang oli ja joudsimegi ohtuks Siem Reapi. Ei old see piiriyletus midagi hullu (eelnevalt olime kuulnud igasuguseid kahtlaseid lugusid).
Teiseks paevaks organiseerisime endale tuk-tuk juhi, kes viiks meid paikesetousuajaks Angkor Wati. See on selline suur suur templitekompleks, mille kylastamiseks void valida, kas 2 paeva pileti voi 3 paeva voi veel pikemaajalise pileti. Meie otsustasime, et votame ainult yhepaevase pileti, et lahme juba varakult paikesetousuks kohale ja paev labi siis uurime neid templeid seal. Ja ma pean ytlema, et oigesti tegime ka. Selle aja jooksul joudsime ara naha koige suuremad, uhkemad ja voimsamad ehitised, kolada ka dzungliradadel ja avastada vaiksemaid ja meile sellest taitsa piisas. Need olid toesti VAGA voimsad ja ilusad! Ma usun, et see on siiani koige uhkem kompleks kus me kainud oleme (vahemalt praegu tundub nii). Tegemist oli oma hiilgeaegadel suure linnusemoodi kohaga, kus piiratud ala sisse ehitati linn koos koige vajaminevaga. Khmeeride esivanemad ehitasid need ja graveerisid seintele sadu tuhandeid pilte Buddha elust ja tegemistest. Kes kainud, need teavad. Pildid annavad ka natuke aimu millega tegu, aga selle koha tegelikust voimsusest saab alles siis aru, kui seal ise ringi jalutad ja neid lugusid uurid. Soovi korral saab seal endale giidi ka votta, kes sulle pikemalt koigest raagib. Meie piirdusime oma Angkori raamatuga. Muidugi need, kes on suuremad ajaloohuvilised, neil soovitan ikkagi osta natuke kallim 3 paeva pilet ja vaadata seal ringi kas siis 2 voi 3 paeva, aga yldiselt me Kristjaniga vist joudsime otsusele, et ka 1 paev on taitsa piisav. Igasuguseid myyjaid on seal ka nii palju, koik yritavad millegagi aritseda. Aga jaa, paikesetous Angkor Wati juures oli kyll imeilus, mulle vaga meeldis, eks paneme siia pilte ka. Ilmaga onneks ka vedas, ei olnud suuri pilvi, ega sadanud vihma.
Angkor meenutas mulle jallegi Mowgli Dzungliraamatu kadunud linnakesi ja kohati oligi tunne nagu konniks kusagil filmis. Kui ma oigesti aru sain siis siin filmiti kunagi Angelina Joliega Tomb Raideri filmi (me ei ole seda ise nainud, ei oska tapsemalt raakida). Paeva lopuks olime igatahes vaga vasinud ja onnelikud- jalle yks maailma suurtest uhketest ehitistest nahtud!

Kristjan, 17. novembril:

Angkor Thom oli mu lemmik tempel seal, suured puud kasvasid yle ja labi myyride.
Praeguseks oleme maabunud jallegi pisikeses rannalinnakeses- Sihanoukvilles (vmt). Ilmad on ilusad ja vesi soe, toidud vaga maitsvad ja odavad, 3-4 paeva veedame siin, siis vaatab edasi.
Cambodias on vaga palju venelasi, siingi arendavad mingit rannapiirkonda, on endale hotelle ja asju kokku ostnud, igal pool kuuleb vene keelt. Eile keegi mainis, et yhel hotellil siin meie tanavas on 3 eestlastest omanikku, voib-olla astume sealt parast labi. Angkor Watis oli ka yks eestlaste seltskond, kes ehmatasid ara, kui ma neile tere ytlesin. Hea meelega veedaksime veel aega siin Cambodias, aga kahjuks on meil juba lennupilet Kuala Lumpurisse ostetud ja uue pileti ostmine laheks paris kalliks. Kunagi peaks siia tagasi tulema, et rohkem naha. Ja Laosesse tahaks ka siis minna. Laost on paljud kiitnud, kellega oma reisidel siin kohanud oleme. Cambodia on igatahes turiste paksult tais, Laos pidi vaiksem ja monusam olema. Yks asi, mis siin Kagu-Aasias silma on hakanud, on see, et vanad valgenahalised mehed on pisikeste asiaatide peale vaga maiad. Tanaval kondides kohtab igal pool selliseid paarikesi, mis koosnevad 60-aastasest valgest mehest ja 20-aastasest aasia naisest. Tundub, et need mehed endale oma maalt noort naist ei leia, kuna nad ei ole eriti rikkad. Seega voetakse ette teekond Thailandi voi Vietnami, kus ollakse 10 korda rikkamad ning siit pole neil raske endale leida noort aasia tibi, kes on vaga onnelik, kui Euroopa voi Ameerika onu talle restoranis nuudleid ostab ja pepu peale laksu loob. Koik Kagu-Aasia inimesed arvavad nimelt, et inimesed, kes on tulnud nende maale reisima, peavad olema vaga rikkad. Ise neil eriti voimalusi reisima minna ei ole, seega ongi neil tekkinud arvamus, et koik, kes saavad endale reisimist lubada, on rikkad ka omal maal. Igatahes me kohtusime yhe Shveitsis elava paariga, mees on arst ja naine tootab pangas ning nemad kurdavad tapselt samamoodi nagu eestlasedki, et elu on raske ja kallis, raha korvale panna ei saa jnejne. Vot nii.

Kadi: jah, siin kohati on taitsa raske kellelegi seletada, et me ei ole nii rikkad midagi ja ei saa osta koiki asju mida nad pakuvad. Nende arvates on KOIK valged turistid siin rikkad, nii et nendega pole motet yldse hakata seletama, et me oleme vaesed backpackerid.
Venelasi on siin jah ikka vaga palju. Tundub, et nad on Kambodza endale sihikule votnud. Mulle see vaga ei meeldi, see tuletab mulle jalle meelde, et Eestis peab ka teenindussektoris vene keelt oskama (ja mina seda ei oska) ning vaevalt, et ma selle keele kunagi selgeks saan. Eks Kristjan peab mulle opetama hakkama, haahaa, ta oskab ikka 10 korda paremini vene keelt kui mina. Aga jaa, Sihanoukville on tore koht. Meie hotell on taiesti ranna-aares, siit on hea paevitama minna kui ilma oleks :) Kambodza toidud on ka vaga maitsvad. Ma ei tea, millegiparast kiidavad koik tai toitu, aga minul ,esialgu veel vahese kogemuse pohjal, on jaanud kambodza toitudest parem mulje. Maitse asi muidugi eksole.

Sihanoukville'is saime natuke paikest ja oligi aeg edasi liikuda. Votsime 6 dollarilise bussipileti pealinna Phnom Penh'i poole. Kolas soodsalt ja hasti, arvestades seda, et see maa sinna vois olla mingi 200 km. Olime juba peaaegu linnas, kui jarsku buss jai seisma ja ytles, et nii, rohkem buss edasi ei soida, et seoses veefestivaliga busse linna ei lasta. Et minge koik valja. Loomulikult laksime koik endast valja, et umbes misasja, me ostsime pileti ju linna. Oues oli juba pime ka. Nagime, et ka koik teised bussid olid seisma jaanud ja kogu see piirkord oli tuk-tuki juhte tais. Nii kui bussiuksed lahti tehti, voolas sisse palju toute (tuk-tuki juhte), kes koik nyyd endale kliente otsisid. Peale umbes 20 minutilist vaidlemist ja karjumist, et me ei liigu kusagile, tuli siiski bussist valja minna ja hinna osas kauplema hakata. Juhid kysisid alguses 15 dollarit, mis oli muidugi naeruvaarne, arvestades fakti, et me olime juba 200 km soitnud 6 dollariga labi. Ja nii me siis kauplesimegi hinna 2 dollari peale. Votsime uhed kanada tydrukud ka endaga kampa ja soitsime mingi 40 minutit Phnom Penhi pisikeses tuk-tukis (4 inimest + koikide suured kotid-kohvrid). Terve linn oli rahvast tais ja peale moningast kauplemist ja oomaja otsimist leidsimegi koha, kuhu oobima jaada. Veefestivalist niipalju, et see on festival, kus inimesed tahistavad vihmahooaja loppu ja kalastamishooaja algust. Tegemist on 3 paevase yritusega, milles on ka mingid suured kiirlaeva voistlused mooda joge. Meie ei saanud seda vaatama minna ainult sellel pohjusel, et meil laks jargmisel paeval lend Malaisiasse. Nyyd kuulsime, et seal oli mingi suur tragoodia ja ligi 349 inimest said surma, nii et jallegi paasesime onnetuse eest ysna napilt.

Kristjan: Sihanoukville'is laenutasime yhel paeval motika ka, kihutasime sellega terve paeva ringi. Yhes kohas mingi metsa vahel leidsime naiteks mingid ahvipardikud, kes tsillisid niisama tee aares. Teises kohas soitsime labi mingist kohalikust pisikesest kylakesest, kus kanad, lehmad ja muud tegelased tee ara blokkisid. Mooda mingit vaga kehva kruusateed joudsime yhte ilusasse randa, kus peesitasime monda aega ja soime lounat. Tagasi soites hakkas paduvihma sadama, nii et teed eriti ei nainud.
Praegu on juba 24. novembri ohtu ja 3 paeva parast oleme Tallinna lennujaamas, uskumatu. Praegu oleme ilusas hotellis Penangi saarel, Malaisias. Kuala Lumpuris olime 1 paeva, eredaim elamus oli Harry Potteri film. Muidu oli nagu linn ikka, korged pilvelohkujad, piraatkaubast lokkavad turud jne. Sook tundus vaga kallis, aga kui motlema hakata, siis oli see kallim kui Vietnamis ja Cambodias, aga ikkagi palju odavam kui Austaalias.
Penangis on igatahes toredam aega veeta. Meil on hotellis vaga ilus jaheda veega bassein, jousaal, massazhid ja restoranid, taiesti mere rannas kah veel pealekauba. Merevesi on liiga soe, basseinis on palju monusam pikutada. Ilmad on vaga palavad, paev otsa paistab paike, aga ohtul ja oosel sajab padukat, myristab ja loob valku.
Tana kaisime yhes liblikapargis, kus oli sadu erinevaid liblikaid, skorpione, putukaid ja muid elukaid. Kadi voib sellest pikemalt raakida, ma lahen hambaid pesema, tsau.

Kadi: selline liblikamajandus on rohkem nagu minu teema jah. Ma tundsin end seal liblikapargis vaga hasti, terve ohk oli liblikaid tais, koik nad olid toredad ja omamoodi. Nagu vaike laps, jooksin seal ringi. Osad liblikad isegi maandusid meie peale ja loomulikult tegime sadu pilte ja mitmeid-setmeid videoklippe seal. Yks igati kordalainud yritus.
Malaisia on minujaoks kuidagi ikkagi vaga erinev naiteks Kambodzast ja Vietnamist. Minumeelest on see pigem Taimaa moodi. Toidud on siin jah natuke kallimad ja inimesed ei ole ka nii siirad ja ehtsad. Linnad on ka kuidagi rohkem laane-maailma moodi, ei ole selliseid ehtsaid linnaelamusi nagu naiteks Kambodzast, kylateedest raakimata. Muidugi oleme me alles vaga vahe Malaisiast nainud, et siin mingeid kokkuvotteid teha, aga arvestades seda, kus me kainud oleme ja mis me nainud oleme, on Vietnam ja Kambodza ikkagi mu lemmikud :)

Ega muud meil siin uudiseid eriti ei olegi, puhkame siin veel niipalju kui saame. Katsume koike siinset veel nautida niipalju kui saame. Loodetavasti ootab meid Eestis ees lumi, jalle midagi uut meie jaoks eksole. Pole ju 2 aastat lund nainud. Uskumatu, et jouame taas, peale 2 aastaseid rannakuid taaskord pikemaks ajaks kodumaale. Eks nais kauaks me seekord yhe kohapeale peatuma jaame, aga seda ma ytlen kyll, et Austraalias ma enam joule veeta ei taha. Joulud peavad ikka kodus ja perekeskel olema :) Nii et ootan joule vaga!
Aga seniks me siis veel katsume Aasiast maksimumi votta. Onneks koik vihmasajud on siiani ainult ohtuti olnud, paevasel ajal saame ikka kenasti paikest nautida :)

Kristjan: Tegelikult on see vist meie viimane blogi siin, kuna seiklused ongi selleks korraks labi. Juba homme lendame Kuala Lumpuri ja Londoni kaudu Tallinnasse. Suured tanud koigile, kes meie tegemisi jalgisid ning loodan, et saite kas indu reisimiseks voi lihtsalt huvitavat lugemist teiselt poolt maakera.
Riigid, mida joudsime rohkemal voi vahemal maaral kylastada: Austraalia, Uus-Meremaa, Indoneesia, Vietnam, Thailand, Cambodia, Malaisia. Austraalialiat ja Uus-Meremaad joudsime rohkem uudistada, kindlasti tahaks kunagi Uus-Meremaale tagasi minna! Vietnamis olime kyll ainult 2 nadalat, aga selle ajaga saime paris hea ettekujutuse ning Vietnamit soovitaksin kyll koigil kylastada, kellel voimalus tekib. Cambodias puhul piirdusime Angkor Wati, Siem Reapi ja Sihanoukvillega, aga need olid koik vagagi meeldivad elamused, soovitan. Kindlasti tahaks kunagi naha ja tutvuda ylejaanud Cambodia ja kindlasti Laosega. Indoneesias tahaksin reisida kindlasti Borneo saarel, mida meil seekord voimalik naha ei olnud. Thailand ja Malaisia on ka suuresti avastamata, aga mingi ettekujutus on olemas. Kagu-Aasias saab reisida vagagi odavalt, kui loobuda luksustest loomulikult. Luksuste all pean silmas restorane, kallimaid hotelle, shoppamisi jne. Enamus kohtades leiab odava oobimise 4-10 dollariga oo eest. Ja tanava aares on sadu odavaid soogikohti, kus saab korraliku riisi voi nuudliroa 1-2 dollari eest (ise muidugi vastutad, kui mingi kohuhada kylge saad). Loomulikult. kui tahad sooja vett, puhast hotellituba wifi ja telekaga, pead veidi rohkem valja kaima, aga naiteks Vietnamis, Hanoi linnas maksime 10 dollarit oo eest (kahe peale), meil oli soe vesi, tasuta wifi, ilus puhas tuba suure voodiga, LCD teler filmikanalitega jne. Samuti soime kahel ohtul koos hotelli omaniku Jackie ja tema perega ning Jackie kaudu saime endale organiseeritud monusad tripid Sapa magedesse ja HaLong Baysse kah. Vordluseks niipalju, et naiteks Melbournes maksime backpackerite hostelis voodikoha eest kumbki 25 dollarit ja pidime tuba jagame veel teistegi reisijatega. Raakimata sellest, et pidime maksma interneti eest ja WC ning dushiruum olid yhiskasutatavad. Ma usun, et kui me Austraalias peatuksime sellise tasemega hotellis nagu praegu siin, Penangis, siis peaksime maksma ligi 170 dollarit oo eest.
Nii et kui pole pappi, et minna reisima Austraaliasse, siis leiab alati voimalusi minna reisima Kagu-Aasiasse. Airasia kaudu saab odavaid lennupileteid ka, tuleb ainult jalgida kampaaniaid ja igasuguseid sooduspakkumisi.

Kadi: jah, nii ta on, Aasiasse saab soodsalt! Aga nyyd pean ka mina votma kokku meie koik reisimised 2 aasta jooksul. Loomulikult on see pikk aeg ja kes meie blogi on lugenud, neil peaks vahem voi rohkem aimu olema sellest, mida koike me labi oleme elanud, mida nainud ja mida teinud :) Tahaksin tanada koiki neid inimesi, kes hingest meile kaasa elanud ja poialt hoidnud. Meie blogi naitab, et meid on vaadatud 17400 korda. Aitah teile selle eest! :)
Aeg on lainud kiiresti ja siin me nyyd siis oleme, jaanud ainult 2 paeva ja olemegi tagasi Eestis. Kylmas ja lumes.
So long, Australia, and all the other countries!

Reisipisikut teile koigile!

Kohtumiseni juba Eestis ja uute reisimisteni!