Kadi:
Tere sygis!
Nii, meile siia Tasmaania saarele on nyyd vist ametlikult joudnud sygis.
kuidas ma tean? sest ma sain kylmetuse osaliseks. kujutate ette. jah. Austraalia on nimelt nii suur et nyyd on nii, et lounaosas on sygis ja pohjapoolel on suvi kohekohe algamas. nii et meil on sygis. aga et siis minu kylmetusest...onneks langes see nadalavahetusele, nii et midagi hullu ei olnud, nyyd on juba parem ja tervem olemine :) nina on kyll vesine ja kohatan aegajalt aga ei ole midagi hullu...lubasin endale 2 paeva et haige olla.. too otsimine endiselt taies hoos.. ja kui me nyyd midagi ei leia, siis ilmselt lahme ja otsime suve yles, voi piilume mis Sydneys toimub.. hoidke meie tegemistel silma peal ja soovige meile edu, meil laheb siin seda vaga vaja...
Kixu sa nyyd oled vist KODUs jah? :) vaga tore, kirjutage mulle ikka, eks? ja muidugi koik voivad mulle kirjutada.. ma loen oma meile KOGUAEG ja tore oleks seal kirju naha :)
tervitused-kallistused!
taiendus: selgus, et austraallased seda pohjapoole soojust siiski kevadeks ei nimeta, missest et seal vihmahooaeg labi sai ja ilmad soojad on, nad ytlevad ikkagi et sygis on ja peagi tuleb talv. no mis seal ikka :) igatahes tundub Queensland natuke soojem kui siinne Tasmaania.. homme (meie aja jargi) lendame me Queenslandi onne otsima... kellel huvi see voib vaadata monelt kaardilt kus see suur osariik asub...
Sunday, March 29, 2009
Tuesday, March 24, 2009
Hobart- Coles Bay-Launceston!
Kadi: nonii, ma vaatan, et mitte keegi pole meie viimaseid kolme blogi yldse kommenteerinud.. kas keegi yldse loeb seda? kindlasti loeb.. voi siis me kirjutame endale :)
yhesonaga... mis me nyyd siis vahepeal teinud oleme... viimati vist sai kirja pandud et me olime Hobartis.. jah.. ja siis yhel paeval me leidsime yhe kuulutuse mis kutsus meid coles bay nimelisse vaike-linna. moeldud-tehtud, otsustasime jarele uurida mis ja kuidas. leidsime bussiliini ( need on siin nii haruldased) ja soit vois alata. nii ilusad vaated olid bussiaknast! nii palju ilusaid magesid ja nii roheline ja monus! Tasmaania on mu lemmik, ma olen nyyd igavesti Tasmaania f2nn, ja yldsegi mitte niivord Melbourne'i f2nn.. aga see selleks, osa minust on nyyd igavesti siin saarel... see selleks... :)... kui buss peatus, selgus et me peame bussi vahetama ja juba niigi kallile piletihinnale pidime lisaks veel 9 dollarit maksma, et kohale jouda! mida nalja! meie otsustasime bussist maha astuda ja see viimane 27 kilomeetrit hoopis haaletada. mis see siis ara ei ole eksole. moeldud-tehtud. bussijuht muidugi solvus selle peale et me ei tahtnud ekstra 9 dollarit maksta. aga mis seal ikka, me oleme siin ju ikkagi backpackerid, seljakotirandurid, kellel ei ole seda ekstra 9 dollarit :) ja oige otsuse tegime.. peagi peatus auto mis viis meid koigepealt Friendly Beaches nimelisse randa (see oli vaga ilus ja jalle sinise veega rand) ja edasis siis juba Coles Bay! pean mainima, et see paar, kes meid peale vottis, oli tapselt nagu sealt filmist INTO THE WILD, see hipipaar. :) nad olid nii toredad ja vahvad. ja toesti vaga sarnased oma olekult sellele paarile kes seal filmiski on.
igatahes Coles bay siis. bussijuht ytles varasemalt, et see on Tasmaania koige ilusam koht. ja parast noustusid ka teised kohalijkud. meile pakutud tookoht sisaldas aga ainult 1 kohta, aga meid on 2. seega langes see bakery mangust valja. aga muidugi laksime me Coles Bayga tutvuma. peale pikka kondimist ranna-aares joudsime lopuks magedesse. Hazardi nimelised maed, mille taga oli wineglass bay- mis kuulub 10 maailma koige ilusama ranna hulka. kolas ahvatlevalt.. ja niisiis seadsimegi sammud sinna magede poole, mille taga pidi oleme maailma yks koige ilusamatest randadest...
niisiis... magedess! tee sinna oli pikk.. ja muide, see oli eemalt vaadates tapselt nagu Muumiorg! paratamatult tuli mulle mu emps meelde :) tervitused! niisiis.. seal olid matkarajad.. yldse on siin palju igasuguseid matkaradu ja nii ka siin, sa saad valida pikkuse ja raskusastme jargi. mina muidugi noudsin seda koige lyhemat ja kergemat. tee sinna oli ysna kerge ja kui me lopuks kohale joudsime, siis avanes meile see ilus vaade! sini-sinine vesi ja palju rohelist metsa! me paneme selle pildi ka siia. selle koha nimi on Wineglass bay ja see oli toesti nii ilus! tegime palju pilte. Kristjan muidugi tahtis ikka veel edasi matkata, sinna alla valja, et rannas natuke aega veeta, ikkagi yks maailma ilusamatest randadest pidi ju olema. soime yleval platvormil apelsini ja siis ma votsin end tublisti kokku ja algas teekond allam2ge... mis tegelikkuses polnudki nii kerge.. see oli nii kivine tee, pidi pidevalt enda ette vaatama, et ei koperdaks.. seal nagime ka wallabit. see on jalle yks huvitav loom, keda me oleme nyyd ainult siin Tasmaania saarel nainud. ta on kanguru moodi, aga ikka natuke teistmoodi. wannabe kangaroo- wallabi! naljatlesime omavahel. aga rannast siis... ilm oli natuke ara pooranud, taevas ei olnud enam sinine kui me sinna alla joudsime.. muidugi on see sinine vesi veel sinisem kui paike peale paistab aga ikkagi,see oli nii ilus rand! ja liiv oli nii valge ja peen! vaga ilus koht! jooksime seal ringi, ronisime kividel, pikutasime liival, naersime ja naljatlesime yhe poiga, mis oli randa uhutud, eks te piltidelt naete... igatahes hakkas mingi kell h2marduma ja me votsime jalle teekonna yles makke. ma ei ole ikka eriti hea magironija :) vaevaline oli see tee.. aga ma nagin et yks paarike ronis makke suurte seljakottidega, nii et jah, votsin end kokku ja vedasin end yles, muidugi kergete vahepeatustega.. hiljem haaletasime end oma hostelisse tagasi. seal oli yks kanada tydruk kes muudkui lobises, ta tahtis nii vaga raakida aga meie olime nii vasinud.. hehee.. igatahes jaab Coles Bay nyyd pikaks ajaks meile silme ette.. nii ilus koht!
hommikul otsustasime haaletades Launcestoni minna.. meil oli yks vahejuhtum yhe brasiilia kutiga, kes pidi meid hommikul oma autopeale votma kell 8.30 aga kui me kokkulepitud kohta joudsime siis polnud ei kutti ega autot. no mis seal ikka. peale tunniajast ootamist vottis yks tore kohalik tydruk meid autopeale ja saime tykimaad edasi. teeaartes oli niipalju surnud loomi, peamiselt wallabid, neid on siin hasti palju! kahju.. vaga kurb vaatepilt.. ja jargmises kohas kus me haaletasime, oli 3 surnud wallabit.. pahapaha.. ja meid vottis peale jalle yks kohalik paarike oma campervan'i. saime jalle edasi. ja siis yhed tokyo kutid votsid meid oma pisikesse autosse ja siis yks vanapaar, kes soitis otse Launcestoni kesklinna. nendega oli koige pikem soit ja terve tee me jutustasime Eestist, nad olid nii huvitatud meie elust ja nad raakisid palju toredat ja huvitavat Tasmaaniast. igati tore soit! nad aitasid meil parast backpackersi hosteli leida, vaga vaga sobralik vanapaar. niisiis olime peale haaletamist Launcestonis. Kadri, meie haaletamiselamus oli vaga tore siin, kiiresti saime autodepeale, voi noh, ysnagi kiiresti :) toretore. kindlasti kasutame seda veel, sellega hoiab kovasti raha kokku :) ja kahekesi on siin turvaline ka.. ja ma yldse ei kujuta ettegi et siin mingid pahad inimesed oleksid. tundub et koik on niiiii sobralikud! :)
ja nyyd me siis olemegi jalle linnas.. Launcestonis. see hostel kus me oleme, see on koige ilusam backpackersite hostel mida ma yldse kusagil nainud olen! see tundub ysna uus, renoveeritud, kook on vaga ilus, koik potid-pannid on siin uued ja puhtad ja toredad. koik on olemas!
ja siin leidsime 3 paevase mustikakorjamise too ka. aga ainult 3ks paevaks. ja te ei usu, kui ma ytlen et need mustikapoosad olid korgemad ja suuremad kui mina! vau! aga meil on pildimaterjal ka, uurige, need on toesti mustikad! ja nende kasvatamisel ei kasutata mitte mingit keemiat, see on orgaaniline farm. see vist on oige sona eesti keeles :) igatahes oli neid tore korjata.. saime ise nii palju neid syya kui ise tahtsime! ja marjad on siin ka muidugi suuremad kui eesti mustikad. Kristjan ytles, et tema ema oleks siin kindlasti vaga onnelik, kuna talle mustikad meeldivad :) ja mina tean et minu pere samuti, vanaisale-vanaemale kindlasti meeldiks neid siin korjata, hea ja mugav, ei pea kyyrutama ega midagi ja marju on paljupalju! :)
raha selle korjamise eest kyll eriti ei saa, aga no midagi ikka..parem kui mitte midagi...
ja nyyd siis oleme linnas ja otsime tood.. matkajaid on siin sadu ja sadu, aga tood on vahe.. hetkel on koik farmid juba toolisi tais aga kull on ka meie jaoks midagi, me peame lihtsalt natuke ootama ja hoolega tood otsima ja helistama igalepoole :)
tervitused kodumaale!
Sunday, March 15, 2009
infoks
Kadi: jaaa, meie too oli nii tore! kujutate ette, ma sain nendel atraktsioonidel ise ka soita! ja need olid nii hullud! ja ma tean et yks neist, see kera kuhu istud sisse ja siis lennutatakse sind 70 meetri korgusele ohku, see on eestis kallis, aga mina sain siin tasuta lennata. kolm korda. ja yhe teie aparaadiga ka, seda eestis ma polegi yldse nainud, ikka eriti korge ja hull asi! aga mulle nii meeldis! Melbourne'i linn oli nii ilus sealt korgelt! imeline! ja tooks oli meil siis jah, turvavoode peale panemine inimestele... muidugi ka nende rahustamine ja konsulteerimine, nii age oli narvis inimesi naha.. osad ikka kartsid nii vaga! hehee.. aga tore too oli... lobustuspargis on alati ju lobus :)
aga hetkel siis jah, Hobartis, too-otsingutel.
tana teeme endale resumeed.
ja muide, koigile veel teadmiseks, et minu telefoni number on +61449196471
jah. sellelt numbrilt saab mind katte ja sinna saab igast sonumeid saata kui keegi mind igatseb. voi Kristjanit :) ta ju kaotas oma telefoni ara, nii et ka tema saab sellelt numbrilt ilusasti katte :)
Thursday, March 12, 2009
Hobart, Tasmania!
ja nyyd sain s6najarje jalle mina, Kadi, endale.
nagu teist moned juba teavad, siis olemegi nyyd otsapidi Tasmaania saarel. Iseenesest, et te teaksite siis see on ikkagi osa Austraaliast. aga.. mis ma pean ytlema, on see, et see on nii erinev! see on nii ilus oma looduse poolest ja siin on vaga sobralikud inimesed, palju toredamad kui mandri Austraalias.
et koik ara raakida siis pean alustama vist ikkagi sellest kuidas me siia saabusime. Lennukiga! nii monus oli jalle olla lennujaamas, pakkida oma kott kollase kile embusesse ja siis sinna lindile panna. meil oli palju aega, meie lend oli ohtune lend, 21.30 lendas valja. ja siis 22.30 olime kohal. Ma ostsin endale uue jaki Tasmaania jaoks, sest me olime kuulnud et seal on vaga kylm ja tuuline ja vihmane hetkel. Lennusoit laks hasti. peale vaikseid sekeldusi saime endale sellised kohad kus sai vabalt jalgu sirutada.. onneks oli meil ka SUDOKU raamat nii et see tunnike moodus vaga kiiresti. ees ootas Hobart, osariigi pealinn. Pilet kesklinna oli 15 dollarit aga me leidsime lennujaamast endale kaks hollandi sopra ja neljapeale votsime takso ja kihutasime soodsamalt kesklinna. oobimiskohta meil polnud, kuna kella 11 ajal ohtul olid koik vastuvotud suletud ja telefoni numbrid ei vastanud. meil vedas, leidsime siiki ysna moistliku hinna eest endale toreda ja sobraliku hosteli.
niisiis on nyyd paevad moodunud Hobartiga tutvudes. teiseks ja kolmandaks ooks oli meil couchsurfing broneeritud :) meid vottis vastu Jo, kes elas magedes! nii monus! Jo oli vaga sobralik ja eluroomus inimene, temaga saime kokku kell 5 ja soitsime ta koju. mul laksid korvad lukku kui me esimest korda sinna soitsime. meil oli omaette tuba ja oioi mis vaade meie aknast avanes! miljoni vaade suurele maele! ja Jo'l oli 2 toredat koera- Bruno ja Nina, molemad ysna suured koerad, aga niiiiiiii sobralikud. mulle hakkasid nad kohe meeldima kui neid nagin.. hasti toredad kutsud.. tegime suure ohtusoogi ja joime veini valjas verandal... nautisime ilusat vaadet ja jutustasime kauakaua... teisel paeval laksid Kristjan ja Jonathan (yks belgia couchsurfer) Mount Wellingtoni vallutama! ma alguses ikka proovisin ka, aga see oli liiga raske, seega laksin hoopis linna toiduasju ostma... Hiljem joudsid koik koju tagasi ja me tegime Kristjaniga yhe maitsva eestiparase HAKKLIHA KASTME kartulitega.. oiiii nii monus kodune tuli see! me polnud nii ammu midagi eestiparast soonud, ja tore, ka Jo'le ja Jonathanile maitses see vaga. Jo kysis meilt isegi retsepti, panime koik ilusasti kirja :) sama paeva ohtul vaatasime INTO THE WILD filmi (me olime seda nainud) ja Jo nuttis.. ilus film, hea t6deda, et me oleme r2ndamas.. ja et me naudime oma vabadust ja me voime koike teha mis me tahame! see film on toeliselt hea film. niisiis.. nyyd oleme Hobartis.. laksime sinna samasse hostelisse tagasi ja me saime isegi sama toa, toa nr 9. see on hea number. nyyd vaatame, kas leiame mone farmitoo voi ei.. kui ei siis voibolla soidame lennukiga Adelaide jalle lobustusparki.. sest seal on meil 4ks paevaks too :)
oi aga ma ei kirjutanudki ju sellest, las see jaab jargmiseks korraks :)
Kristjan: Tere! Ma lisaksin veel seda, et see too-ots, mis meil Melbournes oli, kestis 4 paeva ja me olime Tivoli tuuri laadsel yritusel, aga need aparaadid olid palju suuremad ja korgemad, see oli mingi suur festival. Me panime inimestele turvavoosid peale jne. Kadi soitis nende atraktsioonide peal ka, aga mulle need ei meeldi. Hihii. Mitte, et ma kardaks vmt, kaugel sellest :)
Ja Wellingtoni mae otsa ronimine oli paris vinge yritus, see oli 1,2 km korgune ja enamus inimesi soitsin sinna autodega. Ronisin sinna 2,5 tundi. Vaga ilus vaade ja ilus mets jne.
Into the Wild filmi kohta ma tahaksin lisada seda, et minu meelest oli siiski filmi pohiline sonum (mille noormees enne surma avastas, samuti vana mees, kes mae otsa ronis ja poisi vanemad ning ka hipipaar) see, et "happiness is real when shared".. seega, kuigi poiss toesti teostas oma unistuse ja jattis kogu oma elu seljataha ja reisis Alaskale ja elas seal yksi, samal ajal korilust viljeledes; siiski enne oma surma ta moistis, et toeliselt onnelik oleks ta olnud siis, kui tal oleks seda koike kellegagi jagada olnud :) vot nii. see selleks :D Vaga ilus ja kurb film, yks lemmikuid siiamaani :)
Ja Tasmaania on toesti vaga ilus saar, nyyd oleks vaja ainult tood ka leida siin, siis saaks rohkem ringi siin reisida ja kogu seda kaunidust nautida.
Olks, eks kuuleb- naeb :))
nagu teist moned juba teavad, siis olemegi nyyd otsapidi Tasmaania saarel. Iseenesest, et te teaksite siis see on ikkagi osa Austraaliast. aga.. mis ma pean ytlema, on see, et see on nii erinev! see on nii ilus oma looduse poolest ja siin on vaga sobralikud inimesed, palju toredamad kui mandri Austraalias.
et koik ara raakida siis pean alustama vist ikkagi sellest kuidas me siia saabusime. Lennukiga! nii monus oli jalle olla lennujaamas, pakkida oma kott kollase kile embusesse ja siis sinna lindile panna. meil oli palju aega, meie lend oli ohtune lend, 21.30 lendas valja. ja siis 22.30 olime kohal. Ma ostsin endale uue jaki Tasmaania jaoks, sest me olime kuulnud et seal on vaga kylm ja tuuline ja vihmane hetkel. Lennusoit laks hasti. peale vaikseid sekeldusi saime endale sellised kohad kus sai vabalt jalgu sirutada.. onneks oli meil ka SUDOKU raamat nii et see tunnike moodus vaga kiiresti. ees ootas Hobart, osariigi pealinn. Pilet kesklinna oli 15 dollarit aga me leidsime lennujaamast endale kaks hollandi sopra ja neljapeale votsime takso ja kihutasime soodsamalt kesklinna. oobimiskohta meil polnud, kuna kella 11 ajal ohtul olid koik vastuvotud suletud ja telefoni numbrid ei vastanud. meil vedas, leidsime siiki ysna moistliku hinna eest endale toreda ja sobraliku hosteli.
niisiis on nyyd paevad moodunud Hobartiga tutvudes. teiseks ja kolmandaks ooks oli meil couchsurfing broneeritud :) meid vottis vastu Jo, kes elas magedes! nii monus! Jo oli vaga sobralik ja eluroomus inimene, temaga saime kokku kell 5 ja soitsime ta koju. mul laksid korvad lukku kui me esimest korda sinna soitsime. meil oli omaette tuba ja oioi mis vaade meie aknast avanes! miljoni vaade suurele maele! ja Jo'l oli 2 toredat koera- Bruno ja Nina, molemad ysna suured koerad, aga niiiiiiii sobralikud. mulle hakkasid nad kohe meeldima kui neid nagin.. hasti toredad kutsud.. tegime suure ohtusoogi ja joime veini valjas verandal... nautisime ilusat vaadet ja jutustasime kauakaua... teisel paeval laksid Kristjan ja Jonathan (yks belgia couchsurfer) Mount Wellingtoni vallutama! ma alguses ikka proovisin ka, aga see oli liiga raske, seega laksin hoopis linna toiduasju ostma... Hiljem joudsid koik koju tagasi ja me tegime Kristjaniga yhe maitsva eestiparase HAKKLIHA KASTME kartulitega.. oiiii nii monus kodune tuli see! me polnud nii ammu midagi eestiparast soonud, ja tore, ka Jo'le ja Jonathanile maitses see vaga. Jo kysis meilt isegi retsepti, panime koik ilusasti kirja :) sama paeva ohtul vaatasime INTO THE WILD filmi (me olime seda nainud) ja Jo nuttis.. ilus film, hea t6deda, et me oleme r2ndamas.. ja et me naudime oma vabadust ja me voime koike teha mis me tahame! see film on toeliselt hea film. niisiis.. nyyd oleme Hobartis.. laksime sinna samasse hostelisse tagasi ja me saime isegi sama toa, toa nr 9. see on hea number. nyyd vaatame, kas leiame mone farmitoo voi ei.. kui ei siis voibolla soidame lennukiga Adelaide jalle lobustusparki.. sest seal on meil 4ks paevaks too :)
oi aga ma ei kirjutanudki ju sellest, las see jaab jargmiseks korraks :)
Kristjan: Tere! Ma lisaksin veel seda, et see too-ots, mis meil Melbournes oli, kestis 4 paeva ja me olime Tivoli tuuri laadsel yritusel, aga need aparaadid olid palju suuremad ja korgemad, see oli mingi suur festival. Me panime inimestele turvavoosid peale jne. Kadi soitis nende atraktsioonide peal ka, aga mulle need ei meeldi. Hihii. Mitte, et ma kardaks vmt, kaugel sellest :)
Ja Wellingtoni mae otsa ronimine oli paris vinge yritus, see oli 1,2 km korgune ja enamus inimesi soitsin sinna autodega. Ronisin sinna 2,5 tundi. Vaga ilus vaade ja ilus mets jne.
Into the Wild filmi kohta ma tahaksin lisada seda, et minu meelest oli siiski filmi pohiline sonum (mille noormees enne surma avastas, samuti vana mees, kes mae otsa ronis ja poisi vanemad ning ka hipipaar) see, et "happiness is real when shared".. seega, kuigi poiss toesti teostas oma unistuse ja jattis kogu oma elu seljataha ja reisis Alaskale ja elas seal yksi, samal ajal korilust viljeledes; siiski enne oma surma ta moistis, et toeliselt onnelik oleks ta olnud siis, kui tal oleks seda koike kellegagi jagada olnud :) vot nii. see selleks :D Vaga ilus ja kurb film, yks lemmikuid siiamaani :)
Ja Tasmaania on toesti vaga ilus saar, nyyd oleks vaja ainult tood ka leida siin, siis saaks rohkem ringi siin reisida ja kogu seda kaunidust nautida.
Olks, eks kuuleb- naeb :))
Tuesday, March 3, 2009
uus kirje
Tere, ma olen seekord Kristjan siis. Kadi siin koguaeg lobiseb, motlesin, et ytlen ka sona sekka :)
Oleme siis toesti Melbournes hetkel. Roadtrip Perthist Melbourne oli vagagi huvitav, nagime palju ponevaid asju ja ilusaid paiku, loomi - nii elusaid kui ka surnuid kahjuks. Meie reisiseltskond oli ka omamoodi huvitav. Mu emps palus kirjeldada neid reisikaaslasi ja siinkohal teengi lyhikokkuvotte nendest:
1) Kadi - pisikene blond tytarlaps, kes tahab olla Fairy.
2) Kristjan - mina (koige vanem seltskonnas, et tea teaksite)
3) Michael - autojuht. Belgiast parit noormees, kes sai 21.veebruaril 28. aastaseks. Viimased 2 aastat on ta elanud ja tootanud Austraalias ja teinud peaaegu ringi peale Austraaliale, ainult idakallast mooda on veel Port Douglaseni soita. Lobus inimene, Kadi vahepeal kujutas ette, et tal on mingi vimm tema vastu, aga tegelikult mingeid erilisi probleeme polnud :) Aprillis plaanib minna Kanadasse reisima ja tootama. Ta tegi ka pisikesi videoklippe meie reisist, yhe ma panin facebooki yles ka. Mis ma ikka rohkem oskan oelda tema kohta, talle maitses 6lu ja MacDonalds.
4) Alice - pesamuna, 18-aastane. Samuti Belgiast. Natukene tujutses nagu teismelised ikka, aga yldkokkuvottes vaga ei hairinud. Tema tegi vaga palju pilte oma fotokaga (vordluseks meie Kadiga tegime roadtripi jooksul 1500 pilti, Michael 1000, Cedric 400 - aga Alice tegi yle 4000 pildi). Aaa, natukene hairis voibolla see, et ta tahtis koguaeg peatusi teha ja koike pildistada, isegi kui see midagi erilist polnud. Ja ta kogus igalt poolt liiva ja mulda ja mida iganes, mingeid teokarpe jne, oli vist koju ja juba midagi saatnud, veider, aga mis seal ikka.
5) Charlotte - Prantsusmaalt, tore tydruk, ma ei maletagi vanust, vois olla 24? Tema raakis meist vist koige kehvemini inglise keelt ja sellega sai palju nalja ka, teda vist ei hairinud eriti, kui me ta inglise keele yle irvitasime :) Naiteks yhel hommikul, kui vihma tibutas, siis ta ytles: ou, it's running. Umbes sellised naljad, hihii. Ta oli seltskonna tydrukutest koige saledam ja Kadi oli kade natukene, aga arge muretsega, mulle meeldib siiski Kadi palju rohkem :D
6) Cedric (27), Prantsusmaa - tema ma jatsin koige viimaseks, sest temast on koige rohkem raakida. Loppkokkuvottes jaid temast vagagi vastakad muljed. Alguses ta oli nagu kergelt psycho, ta lemmikfilm oli Dark Knight ja ta yritas vaga olla selle Jokeri moodi, Michael ytles, et ta oli isegi enda nagu veidi loiganud kunagi, huuu, skeeri, eksole? Ta arritus iga asja peale ja ytles, et me jataksime ta rahule ja ta tahab omaette olla ja alguses ytles mitu korda, et ta jatab selle tripi pooleli ja laheb yksinda edasi. Aga seda ta siiski ei teinud. Aga paari nadalaga harjus ta meiega ara ja enam probleeme polnud, olime koik sobrad. Naljakas. Selline omamoodi sell. Kujutas ette, et tal on mingi eriti tume minevik ja et keegi ei moista teda jne. Mine tea. Michael oli temaga varem ka koos reisinud ja ytles, et ta ongi selline. Reisi teises pooles oli ta aga taiesti normaalne inimene, eks ta nagi, et pole motet eriti, kui koik on toredad inimesed. Vagagi omamoodi sell. Aga see selleks.
See oligi siis pisikene lyhikokkuvotte meie reisikaaslastest. Minu vaatevinklist. Mitte Kadi omast :)
Ja nyyd oleme Melbournes, yritame vaikselt ennast too-otsimise lainele sattida, aga siiamaani pole see eriti onnestunud. Kaisime yhel toointervjuul tana. Hahaaa, omaette ooper. Eile leidsime yhest hostelist seina pealt kuulutuse, et otsitakse 4 paevaks toolisi yhele karnevali yritusele. Kadi helistas ja seal kirjeldati tood; umbes nii, et pead myyma vaikses putkas loteriid (seda kalastamise moodi) ja midagi taolist. Leppisime intervjuu aja kokku ja tana kaisime siis ara seal. Tuli valja, et see reklaam oli pettekas, nad otsisid ukselt-uksele myygimehi hoopis. Tropid. Me motlesime, et teeme kuskil tarbijakaitse voi toojouametis vmt selle firma vastu kaebuse, aga me ei leidnud enam seda reklaami yles ja sinnapaika see jaigi. Kahjuks paljud lahevad sellise reklaami ohvriks siin.
Aaa, mulle tuli meelde yks erinevus siin Tallinnaga, nimelt trammidel soidavad molemad suunas, juhikabiin on molemas otsas ja uksed on ka molemal pool, naljakas, aga see selleks. Melbournes on niipalju asiaate, rohkem kui austraallasi minu meelest. Aga igal pool kuuleb hiina keelt.
No olgu, praeguseks aitab, kui midagi meelde tuleb veel, eks annan teada. Homme helistame monda tooagentuuri ja mingid numbrid on meil veel kogutud siin, eks siis paistab. Tsauki ja koike head!
Kristjan
Oleme siis toesti Melbournes hetkel. Roadtrip Perthist Melbourne oli vagagi huvitav, nagime palju ponevaid asju ja ilusaid paiku, loomi - nii elusaid kui ka surnuid kahjuks. Meie reisiseltskond oli ka omamoodi huvitav. Mu emps palus kirjeldada neid reisikaaslasi ja siinkohal teengi lyhikokkuvotte nendest:
1) Kadi - pisikene blond tytarlaps, kes tahab olla Fairy.
2) Kristjan - mina (koige vanem seltskonnas, et tea teaksite)
3) Michael - autojuht. Belgiast parit noormees, kes sai 21.veebruaril 28. aastaseks. Viimased 2 aastat on ta elanud ja tootanud Austraalias ja teinud peaaegu ringi peale Austraaliale, ainult idakallast mooda on veel Port Douglaseni soita. Lobus inimene, Kadi vahepeal kujutas ette, et tal on mingi vimm tema vastu, aga tegelikult mingeid erilisi probleeme polnud :) Aprillis plaanib minna Kanadasse reisima ja tootama. Ta tegi ka pisikesi videoklippe meie reisist, yhe ma panin facebooki yles ka. Mis ma ikka rohkem oskan oelda tema kohta, talle maitses 6lu ja MacDonalds.
4) Alice - pesamuna, 18-aastane. Samuti Belgiast. Natukene tujutses nagu teismelised ikka, aga yldkokkuvottes vaga ei hairinud. Tema tegi vaga palju pilte oma fotokaga (vordluseks meie Kadiga tegime roadtripi jooksul 1500 pilti, Michael 1000, Cedric 400 - aga Alice tegi yle 4000 pildi). Aaa, natukene hairis voibolla see, et ta tahtis koguaeg peatusi teha ja koike pildistada, isegi kui see midagi erilist polnud. Ja ta kogus igalt poolt liiva ja mulda ja mida iganes, mingeid teokarpe jne, oli vist koju ja juba midagi saatnud, veider, aga mis seal ikka.
5) Charlotte - Prantsusmaalt, tore tydruk, ma ei maletagi vanust, vois olla 24? Tema raakis meist vist koige kehvemini inglise keelt ja sellega sai palju nalja ka, teda vist ei hairinud eriti, kui me ta inglise keele yle irvitasime :) Naiteks yhel hommikul, kui vihma tibutas, siis ta ytles: ou, it's running. Umbes sellised naljad, hihii. Ta oli seltskonna tydrukutest koige saledam ja Kadi oli kade natukene, aga arge muretsega, mulle meeldib siiski Kadi palju rohkem :D
6) Cedric (27), Prantsusmaa - tema ma jatsin koige viimaseks, sest temast on koige rohkem raakida. Loppkokkuvottes jaid temast vagagi vastakad muljed. Alguses ta oli nagu kergelt psycho, ta lemmikfilm oli Dark Knight ja ta yritas vaga olla selle Jokeri moodi, Michael ytles, et ta oli isegi enda nagu veidi loiganud kunagi, huuu, skeeri, eksole? Ta arritus iga asja peale ja ytles, et me jataksime ta rahule ja ta tahab omaette olla ja alguses ytles mitu korda, et ta jatab selle tripi pooleli ja laheb yksinda edasi. Aga seda ta siiski ei teinud. Aga paari nadalaga harjus ta meiega ara ja enam probleeme polnud, olime koik sobrad. Naljakas. Selline omamoodi sell. Kujutas ette, et tal on mingi eriti tume minevik ja et keegi ei moista teda jne. Mine tea. Michael oli temaga varem ka koos reisinud ja ytles, et ta ongi selline. Reisi teises pooles oli ta aga taiesti normaalne inimene, eks ta nagi, et pole motet eriti, kui koik on toredad inimesed. Vagagi omamoodi sell. Aga see selleks.
See oligi siis pisikene lyhikokkuvotte meie reisikaaslastest. Minu vaatevinklist. Mitte Kadi omast :)
Ja nyyd oleme Melbournes, yritame vaikselt ennast too-otsimise lainele sattida, aga siiamaani pole see eriti onnestunud. Kaisime yhel toointervjuul tana. Hahaaa, omaette ooper. Eile leidsime yhest hostelist seina pealt kuulutuse, et otsitakse 4 paevaks toolisi yhele karnevali yritusele. Kadi helistas ja seal kirjeldati tood; umbes nii, et pead myyma vaikses putkas loteriid (seda kalastamise moodi) ja midagi taolist. Leppisime intervjuu aja kokku ja tana kaisime siis ara seal. Tuli valja, et see reklaam oli pettekas, nad otsisid ukselt-uksele myygimehi hoopis. Tropid. Me motlesime, et teeme kuskil tarbijakaitse voi toojouametis vmt selle firma vastu kaebuse, aga me ei leidnud enam seda reklaami yles ja sinnapaika see jaigi. Kahjuks paljud lahevad sellise reklaami ohvriks siin.
Aaa, mulle tuli meelde yks erinevus siin Tallinnaga, nimelt trammidel soidavad molemad suunas, juhikabiin on molemas otsas ja uksed on ka molemal pool, naljakas, aga see selleks. Melbournes on niipalju asiaate, rohkem kui austraallasi minu meelest. Aga igal pool kuuleb hiina keelt.
No olgu, praeguseks aitab, kui midagi meelde tuleb veel, eks annan teada. Homme helistame monda tooagentuuri ja mingid numbrid on meil veel kogutud siin, eks siis paistab. Tsauki ja koike head!
Kristjan
Thursday, February 26, 2009
Roadtrip Perth to Melbourne vol.2
20 paev, pyhapaev 15.02.2009
Selle paeva veetsime caravan parkis, nautisime pikka hommikut ja kaisime batuudil hyppamas ja ujumas.
Peale lounat laksime tutvume Glenelgi nimelise Adelaide aarelinnaga. Vaga ilus linn, mis asus ookeanikaldal ja oli turiste tais. Muuli tipus pyydsid kalurid krabisid, kalu ja kalmaare. Ranna-aares kais vilgas turismielu, seal olid ponid ja kaamelid, lambatalled ja pardipojad. Eemal mangiti tsembesid. Kaisime internetis ja hea oli jalle kodustest kuulda midagi. Kell 4 einestasime jalle yhes hiina soogikohas, vaga maitsev. Ohtul kaisime jalle ujumas ja batuudil hyppamas ja pilte klopsimas.
21.paev.
Teepeale jai Mclaren Vale oma matkaradadega. Seal oli neid erinevates raskusastmetes. Votsime mingi suvalise ja ma pidin jalle todema, et ma ei ole fyysiliselt heas vormis. Ja kui lisada veel keskpaevane kuumus ja ymberringi asetsevad polenud valjad, siis ei olnud see matkamine yldse enam nii ahvatlev. Raske rada oli ka. Yheskohas oli naiteks matkarada polenud ja me ei saanudki maest alla minna. Igatahes kohale me joudsime.
Oobimine oli yhes caravan pargis, 26 dollarit. Odav. Seal linnas oli ka vaike saar keset ookeani (Granite Island), kuhu sai mooda silda minna. Saarel asus pingviini keskus. Igal ohtul tulevad nad merelt saarele oobima ja poegi toitma. Meie nagime 2 hyljest ujumas sealsamas muuli juures, lahe. Parast ohtul hilja kaisime pingviine ka uudistamas ja nagime neid paris lahedalt kalda aares, aga pilti teha ei saanud, kuna valku ei tohtinud kasutada ja seal oli pime. Seal oli mingi giidiga grupp ka ringi liikumas ja me yhinesime nendega, ei tea, kas see oli tasuta voi mitte :) aga tore oli..
22 paev.
Hommikul laksime selle saarega uuesti tutvuma ja tegime sellele ringi peale. Ilus hommik oli.
Seejarel laksime Port Ellioti nimelisse vaikelinna. Tegime vaikse offroad tripi jalle ja nagimesuuri liivadyyne, soolajarvi ning igavest und nagevat vombatit :( Tahaks teda elusast peast ka naha, monus suur ja karvane loom on.
Ohtul jaime rahvusparki telkimisplatsile poosaste vahele. Mina, Kristjan, Michael ja Charlie kaisime pimedas taskulampidega loomi otsimas mooda poosaid ja kalda-aarseid kaljusid :) Me ei nainud kyll yhtegi looma, aga ponevust ja igasuguseid erinevaid ponevaid haali ning poosassahistamisi oli kyll.
23. paev Joudsime vaga monusasse linnakesse Mount Gambier, mis on suuruselt teine linn Louna-Austraalias. Seal oli vaga eriline sinine jarv, Blue Lake. Selle vesi oli imeilus helesinine. Novembrist martsi kuuni pidi see sinime olema, muidu on nagu ikka, hallikas. Lahe. Seal linnas oli veel yks vaga ilus "sink hole", mingi kraatri moodi asi, kus olid vaga ilusad lilleaiad ja purskkaev.
Paikeseloojangu ajal matkasime aga suure vulkaani kraatri aare peal! Vaga ilusad vaated olid seal. Andis ikka ronida sinna tippu, aga teised koik laksid, ma ei saanud alla anda. Vulkaanikraater oli nii sygav ja roheline, Cedric kais seal alla ka ara, aga meie kaisime tiiru ymber kraatri.
24 paev. 19.02- Kristjani vanaema Laine synnipaev, palju onne!!!!!!
Hommikul avastasime, et meie Caravan parki k88k oli toitu tais. Singid, munad, piimad, hommikuhelbed, saiad, mahlad , kohvid, kakaod, teed jne. Einestasime siis rikkalikult ja votsime mahla ka natukene kaasa ja seejarel soitsime edasi.
Ja peagi olimegi jalle uues osariigis- Victorias.
Laksime jalle yhte kohta hylgeid vaatama. Hiking, mooda ranna-aart, kivid, liiv ja hiljem maest yles. Mina loppu ei joudnud, jalutasin mooda rannaaart Charliega..palav oli,.. ja ees ootas GREAT OCEAN ROAD... see on siis paarisaja km pikkune teeloik Melbourne suunas. vaga turistiline koht aga loomulikult pidime ka meie sinna minema. juba esimest kivide juures tegime peatuseid ja klopsisime palju pilte.. ja nii lakski et iga natukese aja tagant jalle auto seisma ja valja pildistama.. paikeseloojanguks joudsime kenasti 12 apostli juurde.. need on siis kivid ranna lahedal.. ei mitte vaiksed kivid vaid suured kivimyrakad.. igavesti suures kivid... seal sai ikka oma poolsada pilti kaamerasse jaadvustatud.. niivord ilus oli see koht paikeseloojangu ajal.. ohtuks laksime caravan parki.
25. paev, reede, 20.02.2009
hommikul alustasime siis jalle seda sama teed, mooda Great Ocean Roadi. Jalle mitmed peatused ja mitmed (kohati kyll sarnased) kivid vees. erinevates kujudes muidugi.. naiteks London Bridge, blowholes, yks suur jogi, koobas. ja siis me leidsime veel yhe salaranna kus olid suured ankrud rannaliival malestamaks hukkunud laevu ja nende meeskondi.. sikutasin seal yhe suure vetika ka valja ja ehtisin end teistegi vetikatega. vaga kaunis seelik ja kaelakee olid mul igatahes. :)
Edasi laks tee labi yhe rahvuspargi kus meie roomuks nagime kauaoodatud KOAALASID! Jep, taiesti metsas ja taiesti vabasid koaalasid. nii tore. alguses nagime ainult yhte ja kaugel aga peagi avastasime et neid on seal rohkem kui 1. jalle tegime iga natukese aja tagant peatuse sest keegi nagi koaalat ja jalle pildistama. ja nad on toesti tapselt nii armsad nagu nad koikidel piltidel alati on. nii toredad. yks viipas meile kapaga, teine soi eukalupti lehti :)
Ohtuks valisime valja Lake Elizabethi mis jai Apollo Bayst pohjapoole. Tee sinna oli uskumatult magine. Victoria on toesti vaga monus magine piirkond. vaga kitsad teed ja suured maed.. telkimine suure campertraileriga oli seal kyll keelatud aga me ei hakanud tagasi uut kohta ka minema otsima. jaime salaja ikkagi sinna.Loime laagri lahti ja laksime oopimeduses ja laternavalguses tutvuma Lake Elizabethiga. see jarv on nimelt tahtis selleks, et seal elab kurikuulus platipus, ehk siis eestikeeles on ta vist nokkloom kui ma ei eksi. teate kyll, see pardinokaga loom, kes muneb mune aga on imetaja. kahjuks ei olnud meie taskulambis ja laternad nii eredad et me oleks midagi tol korral nainud niisiis laksime tagasi. pime oli. ja mets oli tihe. ja meie 6 pealine seltskond oli vaga ponevil koikidest nendest oohaaltest mis metsas olid. ei teagi kelle haaled need koik olid. ahjaa. yhe haale tuvastasime. see oli hyppamine. muidugi oli see kanguru kes ohtul yksi ringi uitas..
26 paev, Michaeli synnipaev :)
Hommikul arkasime juba varakult, kell 6 ja seadsime sammud jalle jarve poole, lootes ikkagi seda nokklooma naha...Jarveaares ootasime kannatlikult aga peagi katkes teiste kannatus ja nad laksid hoopis jalutama et teha tiir ymber jarve. meie jaime Kristjaniga jarve aarde ootama... mone aja parast nagime pinnavirvendust ja nagime kuidas miski loom ujub edasi tagasi, aeglaselt, ainult ninaots veest valjas. voi siis noka ots veest valjas.. oleme 99% kindlad et see oligi nokkloom, sest lind see ei olnud, ta oli vee all.. ja kala jaoks oli ta liiga suur ja liiga kaua veepinnal.. ja jarv oli ju see kus just see nokkloom ujus.. igatahes nagime teda veel mitu korda pinnavirvenduses...aga see oli ka koik.. ta on vagga arglik loom ja selleks et teda naha.. siis peaks vist sukelduma kuhugi vms :)Parast olid teised muidugi kadedad, et nad ei nainud.. aga meie kannatlikkus tasus end ara :) ahjaa... punast suuremat papagoid nagime ka seal jarve aares.. vaga ilus..
edasi jatkus soit Melbourne'i suunas teepeale jaid moned kosed mida ymbritsesid suured tihedad vihmametsa moodi metsad. vaga ilusad. jalle saime palju kondida aga kosed kahjuks olid veest ysna tyhjad.. nagime paari vaga ilusat koske, aga siin on ikkagi suvi ja vett ei ole..
Edasi suundusime jalle tagasi Apollo Baysse, kohta kus me juba olime kainud, tegime kiire lounapausi ja siis jalle Great Ocean road oma maaliliste vahepeatustega.. ja peale pikka soitu olimegi jalle suurlinna keskkonnas. Olime joudnud Melbourne'i! meie sihtpunkt oli saavutatud.. Melbourne oli ju meie roadtripi viimane sihtpunkt! Otsisime caravan parki, aga lopuks otsustasime koik yhel meelel ikkagi selle koige kallima ja 4 tarni oma kasuks. Big 4 caravan park. seal oli ju ometigi bassein ja mullivann ja telekatuba jne jne. vaga monus. ja meie plats asus koogile ysna lahedal seega oli kohe eriti mugav olemine meil. Ohtul oli meil muidugi pidu, joime olut. ikkagi viimane roadtripi paev ja lopuks ometi olimegi MELBOURNE'is.
Meie roadtrip sai ametlikult sellega labi
Jargnevatel paevadel oleme Melbourne'is olnud ja nadal aega seal samas caravan pargis. seal on monus ja see on linnale lahedal. oleme iga paev linnas kainud ja uurinud tasapisi toovoimalusi.. nii farmitood kui ka linnatood.. eks nais mis meist edasi saab.. tahaks Tasmaania saarele ka jouda, kui rahakott ja aeg vahegi voimaldavad :)
pilte lisame ka, kohe kui saame interneti millel on see lisavoimalus :)
Sunday, February 22, 2009
Tere!
Meie reisipilte voite endiselt vaadata aadressil http://picasaweb.google.com/Einroos/AUSTRAALIA
nad ei ole seal ajalises jarjekorras, aga kyll leiate uusi ja huvitavaid ka..
ja terviused k6igile siit!! Eriti vanaemale, kellel oli synnipaev 19.02 :)) kallikallikalli ja pai!!!!
Kristjan
nad ei ole seal ajalises jarjekorras, aga kyll leiate uusi ja huvitavaid ka..
ja terviused k6igile siit!! Eriti vanaemale, kellel oli synnipaev 19.02 :)) kallikallikalli ja pai!!!!
Kristjan
Saturday, February 14, 2009
Roadtrip
Kadi: Ja jalle on aeg uueks pikemaks sissekandeks. Roadtripi ajal pidasin ma reisipaevikut oma vihikusse, ja ma olen liiga laisk selleks, et KOIKE siia ymber trykkida, seega koik see mis siin kirjas on, on lyhidalt ja kokkuvotvalt oeldud. Katsun ikka tahtsamad asjad siia kirja panna. Niisiis; siit tuleb meie roadtripi lugu-
Koik sai alguse sellest, kui me lopetasime oma too Manjimupis ja otsustasime puhata. Leidsime reisikaaslasteks endale belglase Michaeli, prantslase Cedricu ja lisaks veel 2 tydrukut, yks prantsusmaalt, teine belgiast, aga raakis ka prantsuse keelt.
1. paev
Saime koik esimest korda kokku Billabongi ees kokku. Tutvusime ja raakisime ees seisvast reisist. Alice ja Charlotte jaid Freosse 2ks paevaks hostelisse, meie laksime caravan parki. Ostsime olut ja tutvusime teineteisega.
2. paev
Linnas kaik. Viisime minu katkise laptopi postkontorisse ja saatsime Eestisse. Aga kovaketta jatsime endale siia. Seega on meil koik ikkagi olemas ja pilte saame ka panna selle peale niipalju kui tahame.
3. paev
Meie tripi toeline algus. Saime jalle koik kokku ja laksime poodlema- niiiipalju syya ostsime, peamiselt purgitoitu. Hea lihtne ja saab kiiresti valmistada.
Votsime suuna Busseltoni poole, labi Bunbury. Seal lootsime naha delfiine, Bunburys on lausa ,ingi eraldi keskus delfiinide uurimiseks, aga meie neid tookord meres siiski ei nainud. Pidevalt tundus, et midagi nagu oli, aga tegelikkuses olid need vist siiski ainult lained. Edasi Lake Clifton, thrombolites (tromboliidid?). Ilm oli ilus nagu ikka. Ohtuks Kookaburra Caravan Parki Busseltonis. Ohupallid, frisby, olu ja suur potitais spagette.
4. paev
Busseltonis oli tegelikult 1 tore asi- Busselton Jetty, ehk siis pikk muul mis ulqtus merre ja selle pikkus oli 1,8 km. Aga meie sinna loppu siiski minema ei hakanud ; pohimotte asi, ei tahtnud raha raisata sellise asja peale. Eestis on minuteada enamus muule ikka tasuta, eriti kui pead omal jalal kondima eksole. Tegime pilte ja nautisime ilusat ilma ja sinisinist vett. See vesi seal oli nagu muinasjutus- nii nii helesinine !
Edasi votsime sihiks yhe reptile parki, ehk siis.. mm.. roomajate park ? igatahes oli seal palju erinevaid usse ja sisalikke ja kilpkonnad ja muud elukad. Muidu nagu tavaline koht, aga sellel oli 2 suurt erinevust, mis tegid selle koha eriti ponevaks minu jaoks : esiteks see, et koik need loomad liikusid oma puuris. Ma maletan, et Tallinna loomaaias naed madusi ainult magamas. Nad on kusagil puuri nurgas ja suurt midagi sa ei nae, aga siinses pargis olid nad koik nii aktiivsed ! roomasid ringi, nagime kuidas 1 neist neelas valge hiire alla ja nagime kuidas 2 madu omavahel mangisid ja iga puuri juures toimus midagi. Ikka ja jalle poordusime tagasi eelnevate puuride juurde. Teine ponev asi oli see, et me saime koik oliivi pyytonit oma olgadel hoida. Oi see oli ponev. Kui mulle ikka suur madu olgadele pandi, siis oli jube kyll. Aga see oli vaga sobralik madu ja mulle ta taitsa meeldis kohe. Jalle uus ja ponev elamus.
Edasi oli meie sihiks meile juba tuttav Margaret River. Teepeale jai yks ilus vaatekoht kus olid niii suured lained- ja need olid vaheldumisi tumesinised ja siis jalle laguuni helesinised. Super ! Margaret River oli ysna kallis koht. Oobimine 13 dollarit per person yhe oo eest.
Ohtul laksime randa seda oiget Margaret Riveri suuet otsima. Jogi seal toepoolest oli, aga mereni ta valja ei joudnudki. Napilt 15-20 meetrit jai puudu. Aga ilus oli seal paikeseloojanguga. Vaga ilus ja jallegi suured lained.
5. paev
Lisaks sellele, et MR on tuntud surfarite seas, on ta ka tuntud veinipiirkond. Votsime eesmargiks kylastada monda degusteerimiskohta. Ja seda muidugi tasuta. Leidsime juhuse tahtel yhe vaga ilusa veinimoisa. Voyager Estate. See oli nii ilus valge mois kauni roosiaiaga. Seal sees saime nii palju erinevaid veine maitsta. Ikka neid koige paremaid ja koige kallimaid. Ja head nad toepoolest olid ka! Jalutasime veel natuke selles kaunis aias ja asusime jalle teele. Muide siin voivad ka autojuhid juua alkoholi mingis teatud koguses.
Peale veinimaitsmist ootasid meid ees koopad. Lake Cave. Meie Krissuga sinna sisse ei lainud, sest me olime juba eelnevalt kainud Jewel Cave nimelises koopas.
Peale koopaid soitsime otse lounasse, et naha koige lounapoolsemat laane-austraalia punkti; kus kohtuvad kaks suurt ookeani ja kus on valge tuletorn. Nagu ikka, oli see ymbritsetud suurte lainetega ja sinisinise veega. Tuletorni tippu me ei lainud, kyll aga kolasime ringi selle ymbruses ja sealselt platvormilt avanes ka vaga ilus vaade. Ja yleyldsegi, et koik teaksid, siis Eesti tuletornid on ikkagi kordades suuremad ja korgemad ja uhkemad. Cape Leeuwin oli selle koha nimi. Leeuwin vist tahendas emalovi vms mingis keeles.
Oobimiskohaks sai seekord yks kaunis kampingukoht Alexandra joe aares. See jogi oli suureks leevenduseks peale pikka ja palavat paeva. Nii kui telgi olime yles seadnud, jooksime koik vette ! vaga monus ! ja yldsegi oli vaga tore ohtu joe aares.
6. paev
Hommikul arkasime kookaburrade laulu peale jalle yles. Nad on ikka eriti larmakad monikord. Hommikuseks varskenduseks laksime koik jalle ujuma. Teekond Pembertoni poole. Paevaplaan nagi ette turnimist puu otsas, ehk siis 75 m puu otsa. Bicentenniau puu vms oli selle nimi. Ma ronisin ainult poole peale, see ei olnud ikkagi naljaasi. Pealegi olin ma juba eelnevalt yhe teise puu tippu roninud. Tookord oli see siis 53 meetrit (Diamond tree). Seal oli ka piknikuplats, tegime jalle hasti vyrtsikaid kiirnuudleid. Siis jatkus meie tripp Walpole poole. Teepeale jai yks suur karri mets. Karri on siin yks uur ja tahtis puu. Suur paks puu. Ma ei oskagi seda kirjeldada. Kes tahab see voib google kaudu uurida. Igatahes nagime 3 kangurut ka hyppamas seal metsas. See pole muidugi mingi ime, kangurusid on siin igalpool. Kampingukohaks sai Fernhook Falls, ehk siis yks jallegi kaunis koht looduskaunis kohas, kus oli ka vaike kosk voi midagi. Praegu on suvi ja veetase on igalpool madal seega seal suurt vett ei olnud. Kyll aga olid seal yhed suured kivilahmakad ja punane vesi. Tapselt nagu Eesti rabades ja soodes. Ainult mina ja Kristjan ei kartnud seda vett, sest seal olid lubavad sildid mis lubasid ujumist, aga teised kartsid seda tumedat punast vett. Narrid, vesi oli pealt niiiii soe! Pohjast muidugi kylm aga see ei hairinud. Monus oli ujuda sellises tugevas kontrastis.
Aga jah, kampinguplats oli ilus ja monus vaikne. Linnulaul ja muidugi karbsed. Neid oli kohe eriti palju ja mida pimedamaks laks, seda rohkem tuli ka sääski.
7. paev
hommikul unustasime oobimise eest maksta ja tagasi enam ka ei hakanud minema. Siin Austraalias on selline asi rahvusparkides ja mujal ka, et pead ise raha kusagile ymbrikusse panema ja siis selle yhte kasti. Seega maksad ise, keegi sinult raha ei vota. Ma olen kyll mitu korda moelnud, et jataks maksmata, nagu ikka eestlasele kohane, aga ei, yldiselt oleme me ikka ausaks jaanud ja igalpool maksnud.
Paevakava nagi ette kylastada Walpole giant tingle treed, ehk siis yks suur suur puu, mis on alt, seest tyhi. Siis veel circular pool mis oli jallegi yhed suured kivilahmakad punase rabaveega. Ilus.nii on raske kirjeldada, me peaks siia lisama ikka palju palju pilte et oma roadtripi natuke ilmekamaks muuta. Ja vabandan juba ette, kui markate grammatika vigu, pean tunnistama, et ei ole kerge eesti keeles kirjutada. Aga see selleks. Sellel paeval kylastasime veel treetop walki. Nagu nimigi ytleb siis avanes meil voimalus kondida mooda puude latvu. Latvadele oli ehitatud rada midamooda sai kondida. Kohati 40 meetri korgusel. Vaga ilus vaade.
Edasi votsime suuna Denmarki ja Albany poole. Ehk siis Taani ja Albaania poole. Just sellised nimed nendel linnadel olid. Teepeale jai aga veel yks suur elamus. Dinosauruste ja papagoide park. Seal nagime suuri skelette, saime kaes hoida yht lizzardit nimega George. Uurisime skelette ja nagime, et meie poole jalutas yks valge kakaduu Eddy, ta tuli minu juurde ja toetas oma pea mu jala vastu. Pargitootaja seletas, et ta ootab, et ma teda kukla tagant silitaksin. Avv. Nii armas. Edasi laksime oue. Oi seal oli nii palju erinevaid varvi papagoisid ja me saime nendega mangida ja kaepeale votta aga nad ronisid ka olgadele ja pahe.. hehee.. jalle yks unistus mis sai teoks.. nyyd ma tahan endale ka papagoid. Seal olid ka suured, need oiged piraadipapagoid aga need olid puuris. Kui lahemale laksime ytles yks neist selgel haalel HELLO nagu inimene. Olin yllatunud, nii age! Ja seal oli yks punane kes ytles KADI KARRON meeldis. Igatahes olid seal veel kangurud ka, laksime nende aeda, topsid kaes, mille sees oli nende toit. Yks suur kanguru tuli meie juurde, taitsa hirmus oli alguses, aga ta oli sobralik ja nii ilus. Andsime talle ja parast ka teistele syya ja tegime palju pilte. Nii monus lahedane kontakt nendega. Super! Ja seda koike 12 dollari eest! Nice
Einestasime ja suure palavusega soitsime edasi. Denmarkist soitsime lihtsalt labi, seal polnud midagi erilist. Ees ootas Albany. Vot see oli ilus linn ookeani kaldal. Palju eramaju, ei mingeid korghooneid, ydini armas linn magede vahel. Leidsime vaga ilusa caravan parki. Seal oli helesinine bassein ja mullivann. Kaisime ookeanis ujumas, jalle suured lained, monus. Kaisin ookeanikaldal jalutamas ohtul. Pimedas. Vaga ilus oli.
8. paev teisipaev 03.02.09
kaisime krissuga hommikul ujumas ja mullivannis ka. Vihma sadas, me olime ainukesed seal. Siis laksime autoga Albany peale. Frenchman Bays olid koige suuremad ja ohtlikumad lained mida ma seni nainud olen. Ja lopuks ometi me nagime ka delfiine!!!! Ujusid seal samas kambakesi, koik olime roomsad. Edasi The Gap ja Natural Bridge. Molemad vaga ilusad, suured ja voimsad. Edasi Blowholes. See oli koht kus suurte lainete korral naeb laineid kivide vahelt valja purskamas. Nagu geiser vist. Meie kuulsime ainult suurt myhinat ja nagime “suitsu” sealt valja tulemas. Hea seegi.
Vaikne monus ohtu caravan pargis. Nagime mingit looma ohtupimeduses, suurem kui rott, umbes janese suurune. Ei teagi mis loom see oli. Ja siis tuttu.
9. paev
kell 8 laksime krissuga jalle vihmasajus ujuma ja mullivanni. Monus aratus ja varske olemine garanteeritud. Hommikukohv ja sook ning jalle pakkimine. Ees ootas pikk soit WaveRocki poole, 340 km kaugusele. Kuulasime autos eesti muusikat. Me raagime Kristjaniga omavahel inglise keeles reisi algusest peale muide. Kui keegi midagi inglise keeles siis on karistus 10 kykki voi 10 katekoverdust. Yhesonaga siis peale pikka soitu olime kohal, suur suur kivilaine oli see!!! Tegime tyypilise turistipilte ja ronisime laine peale. See on hasti hoitud saladus see mis waverocki peal on, seal on suured kivid ja sealt avaneb miljoni dollari vaade mis ulatub kaugele kaugele. Ilm oli paikeseline ja vaga palav. Ikkagi sisemaa. Nagime ara ka Hippos Yawni- suurehaigutava joehobu kivi! See koik asub Hydeni kylajuures, in the middle of the nowhere. Annab ikka soita, aga noh, Nullarbor on veel ees. Igatahes kui autos on hea muusika siis on koik hasti. Tagasiteel ajasime yhe mao alla. Jaime seisma ta oli veel elus, vingerdas seal. Ta oli pruuni varvi, voibolla brown snake. Cedric tappis ta ara, et ta ei piinleks. ahjaa, hudeni poole soites oli teel Bobtail, peatusime ka siis ja tegime temaga tutvust, ta ajas suu laiali ja oli tore. Aitasime ta turvaliselt yle tee.
Oobimiskoha leidsime Raventhorpe caravan parkis. 26 dollarit oo. 6 inimese peale kokku. Soodne.
10. paev
see paev moodus soites Raventhorpeist Esperancei kus ootasid meid kaunid paradiisirannad. Yks mida esimesena nagime oli koige ilusam rand mida ma yldse oma elus nainud olen, see asus Ocean Drivei aares, peale Pink Lake; mis polnudki roosa. Seal rannas oli lumivalge liiv ja vesi oli heletyrkiis-sinine. Valgete lainetega moodustas see nii ilusa paradiisi. Ja seda niikaugele kui silm ulatus. Hasti romantiline, Imeilus. Ohtuks jaime Esperance caravan parki, ookeanivaatega murulapile. Brilliant!
11. paev
hommik algas jalutuskaiguga ookeani aarde et tutvust teha merilovi Sammyga. Ta on vabaduses elav wild animal kes tihti kaldaaares, muuli lahedal ujub. Ilm oli hall aga meiegi nagime Sammyt ja tuju laks paremaks. Edasi ootas meid Cape Le Grand rahvuspark. Magede vahel ja jallegi helesinised rannad. Hellfire Bay. Isegi ilma paikseta olid need nii ilusad. Korjasin vanaemale kivi sealt. Ja edasi siis suund Adelaide poole labi suure ja pika Nullarbor Plaini. See tahendas aga pikka soitu. Norsemani linnast algas Nullarbor. Soitsime veel tund voi paar kuni leidsime sobiva oobimispaiga. Oli imeilus paikseloojang ja palju ponevaid haali kui pimedaks laks. Hoia alt Nullarbor, siit me tuleme!!!
12. paev NULLARBORI PAEV
Koigile teadmiseks, Nullarbor on pohimotteliselt korb, kust laheb labi ainult yks tee ja see on taiesti sirge umbes 1200 km l6ik ilma puudeta. Null Arbor on ladina keeles ILMA PUUDETA.
Nagu nimigi ytleb siis see paev oli tais Nullarbori. Kell 8 hakkasime hommikul soitma. Jq terve paev moodus autos. Vahepeal tegime pissipeatusi muidugi bensukates aga yldiselt soitsime koguaeg. Laane-austraaliast sai louna-austraalia. Maapind endine, flat, ilma puudeta, poosad, ilm vahelduv, yldiselt palav, paike kytab ja taevas sinine. Seal oli Austraalia pikim taiesti sirge teeloik, 146 km. Oobimiskohaks sai tyhjust tais parkla keset korbe. Bushcamping. Seadsime laagri yles ja Cedric tegi maitsva ohtusoogi ja seal me istusime. Tuuline ilm oli. Kuu oli nii ere, et pimedusest polnud juttugi. Olime soitnud umbes 900 km.
Ps ! yhes bensukas nagime ringi hiilimas 2 dingot. See oli esimene kord kui neid nagime. Ei tea kas olid segaverelised voi ei, aga kerge judin kais labi kyll. Aga need 2 olid ysna arglikud.
13. paev
hommik oli jalle hall ja pilves, tibutas natuke. Kiire hommikusook ja kohv ja jalle autosse. Ees ootasid sajad kilomeetrid ja siis olime Cedunas. Meid ootas puuvilja kontrollpunkt. Nimelt Laanest lounasse ei tohi puu ja juurvilju transportida kuna nad kardavad mingeid puuviljakarbseid. Pugisime niipalju kui jaksasime ja soit vois jatkuda. Nullarbor sai labi. Edasi Port Lincoln. Smoky bay ei olnudki suitsune ; aga hall oli ta kyll. Soit jatkus mooda ookeaniaart. Point Labatt- sealionite koloonia. Seal oli neid ysna palju, pikutasid ja ujusid seal. Ohtuks Venus Bay caravan parki, kus enamus inimesi olid vanurid. 22 dollarit oo, vaga odav. Meie plats oli mere aares. Tuuline ja telk tahtis vagisi lendu minna. Vanurid hoidsid meil silma peal. Rand oli tais vetikaid nagu Eesti rand. Tegime pastat ja vaatasime Flight of the Conchordsi. Kellel huvi see uurib ise valja mis asi see on.
Ps! Baird Bay lahedal kylastasime yhtesi suuri kivisi ka. Nad olid keset poldu, yks oli nagu Waverock. Vaga ilus vaade, nende nimi oli Murphy vms. Ja seal kohtasime ka yhte soome kutti kellega olime eelnevalt Perthis suhelnud. Austraalia on ikka nii vaike!
14. paev
hommikul arkasime naarbite valju Gday ja Hows going, mate lausete peale. Jokutasime kaua hommikusoogiga. Seejarel suund Talia poole. Seal oli 3 vaatamisvaarsust.
1- monument hukkunud naisele. Seal olid koige suuremad lained mis me seni nainud olime. Voimas! Umbes 5-7 meetrit korged!
2- Nature Tub. See oli kyll veest tyhi aga vaga ilus. Jalle suured lained.
3- Koobas. Ilus. Nii selge vesi.
Edasi pikk soit Coffin Baysse. Teepeal nagime keeristormi pollupeal. Lootsime syya austreid, aga koik kohad olid kinni ( coffin bay pidavat olema austraalia austrite pealinn). Oobimiskohaks coffin bay national park.
15. paev
Hommikul arkasime, pakkisime asjad ja OFFROAD!!!
Seal oli 55 km rada mis oli ainult liivast ja kruusast. Vahepeal soitsime konkreetselt rannas, liiva peal. Merest 4-5 m kaugusel. Nagime palju loomi- kanguruid, emusi, janeseid, bobtaile. Seda viimast hoidsime koik kaes ka. Nii armas on ta. (Ja see on see paev kus Cedric hakkas jalle suitsetama, peale 2 nadalast pausi). OFFROAD kestis kokku 6 tundi. Ahjaa, merekarbi rand oli seal ka. Nii palju ilusaid merekarpe. Oleks tahtnud nad koik koju kaasa votta; moned ilusad votsin kaasa. See koik toimus Coffin Bay poolsaarel.
Kella 3 ajal soitsime port lincolni poole. Caravan parki. Seal olid yhed pingviini moodi, aga peenikeste ja pikkade jalgadega linnud. Saime jalle dushi alla ja meil oli jalle elekter. Vaatasime filmi.
Ohtul laks vaga jahedaks, oli selge taevas ja taiskuu.
16. paev
kell 10 laksime port lincolniga tutvuma. Polnud koige huvitavam linn , lounaks laksime austreid sooma, mida me kumbki polnud varem proovinud. Need olid vaga maitsvad. Edasi port augusta poole. Tydrukutel oli koigil koduigatsus ja see oli paev kus koik 3 tydrukut poetasid vaikse pisara.
Mida pohjapoole joudsime seda ilusamaks loodus muutus. Olime outbacki aarel ; palju vaikseid armsaid kylasid, taamal suured maed ja kaunid vaated. See oli esimene paev austraalias kus ma nagin toeliselt ilusat ja monusat ohtupaikest. Teepeale jai veel paar kyla ja edasi laks tee magede vahelt labi. Oi kui ilus see oli ! maed olid hoopis teised kui sotimaal aga ka vaga ilusad ja voimsad. Oobimiskohaks valisime koha nimega Melrose. Melrose Place, hehee. Vaga vaike caravan park aga see oli tais valgeid kakaduusid. Ja siin nad kadistavad- sadistavad puuotsas ohtuotsa ja ilmselt ka hommikul vara.
17. paev
Jep, muidugi olid varesed jalle platsis ja siis saabus suuuuuuuuuuuur parv valgeid papagoid, terve taevas oli neid tais. Aga onneks olime selleks ajaks juba yleval. Caracan parki omanik laksas piitsaga, et nad minema lendaksid. Edasi algas soit Barossa poole, see on tuntud veinipiirkond. Lehmanni veinitehases degusteerisime jalle. Veinid olid vaga head, aga teenindajad suhtusid meisse suht yleolevalt, kuna me olime backpackersid (see on minu arvamus). Edasi suund Adelaide poole, kuhu joudsime ohtupaikeses. Nii armas linn, vanaaegsed majad vaheldumisi uutega, palju kirikuid, vaga monus ohkkond. Oobimiskohaks jalle caravan park, 12 dollarit oo eest. Oleme 4 ood siin ( 3 paeva). Panime Krissuga endale vaikse 2 inimese telgi yles.
18. paev reede, 13.02.2009
13 ja reede moodus Adelaidega pealiskaudselt tutvudes. See linn meeldib mulle vaga. Tegime plaane jargmiseks paevaks. Palju on naha ja teha.
19. paev laupaev; 14.02.2009
Sobrapaev. Kallid sobrad, meil ei ole telefonil krediiti praegu, ei saanud yhtegi sonumit saata, aga ILUSAT SOBRAPAEVA
Meil moodus see paev siis toeliselt Adelaidega tutvudes. Me olime juba eelnevalt valmis moelnud plaani mida me tahame naha ja kuhu tahame minna. Niisiis kylastasime Adelaide aborigeeni kunsti muuseumit, siis Adelaide muuseumit, mis oli nagu ajaloo muuseum, edasi kiiresti kunstimuuseumisse, kus ma oleks tahtnud muidugi kauem olla, see oli nii suur ja ponev. Aga kell oli juba palju ja me lippasime botaanika aeda. Muideks, koige toredam oli see, et need koik muuseumid olid TASUTA. Eestis pole vist yhtegi tasuta muuseumit, voi vahemalt on koige suuremad ju tasulised. Siin olid need koik aga tasuta. Vaga tore. Eestil jalle midagi oppida. Pealegi saime endale tasuta giidi ka, nii et jah, ikka hoopis teine asi.
Kell oli juba palju ja me laksime Chinatowni sooki otsima. Peagi leidsime end vaga uhkest restonanist, aga mis seal ikka, ikkagi Valentini paev ju. Ja mis koige toredam, see polnudki yldse nii kallis.
Ohtul oli siin ookeani aares nii ilus paikseloojang, istusime tykk aega rannas, soime sokolaadi ja joime limonaadi ja tegime pilte. Vaga ilus paikseloojang oli, tais palju ilusaid varve. Ideaalne ohtu lopetamaks sobrapaeva.
Koik sai alguse sellest, kui me lopetasime oma too Manjimupis ja otsustasime puhata. Leidsime reisikaaslasteks endale belglase Michaeli, prantslase Cedricu ja lisaks veel 2 tydrukut, yks prantsusmaalt, teine belgiast, aga raakis ka prantsuse keelt.
1. paev
Saime koik esimest korda kokku Billabongi ees kokku. Tutvusime ja raakisime ees seisvast reisist. Alice ja Charlotte jaid Freosse 2ks paevaks hostelisse, meie laksime caravan parki. Ostsime olut ja tutvusime teineteisega.
2. paev
Linnas kaik. Viisime minu katkise laptopi postkontorisse ja saatsime Eestisse. Aga kovaketta jatsime endale siia. Seega on meil koik ikkagi olemas ja pilte saame ka panna selle peale niipalju kui tahame.
3. paev
Meie tripi toeline algus. Saime jalle koik kokku ja laksime poodlema- niiiipalju syya ostsime, peamiselt purgitoitu. Hea lihtne ja saab kiiresti valmistada.
Votsime suuna Busseltoni poole, labi Bunbury. Seal lootsime naha delfiine, Bunburys on lausa ,ingi eraldi keskus delfiinide uurimiseks, aga meie neid tookord meres siiski ei nainud. Pidevalt tundus, et midagi nagu oli, aga tegelikkuses olid need vist siiski ainult lained. Edasi Lake Clifton, thrombolites (tromboliidid?). Ilm oli ilus nagu ikka. Ohtuks Kookaburra Caravan Parki Busseltonis. Ohupallid, frisby, olu ja suur potitais spagette.
4. paev
Busseltonis oli tegelikult 1 tore asi- Busselton Jetty, ehk siis pikk muul mis ulqtus merre ja selle pikkus oli 1,8 km. Aga meie sinna loppu siiski minema ei hakanud ; pohimotte asi, ei tahtnud raha raisata sellise asja peale. Eestis on minuteada enamus muule ikka tasuta, eriti kui pead omal jalal kondima eksole. Tegime pilte ja nautisime ilusat ilma ja sinisinist vett. See vesi seal oli nagu muinasjutus- nii nii helesinine !
Edasi votsime sihiks yhe reptile parki, ehk siis.. mm.. roomajate park ? igatahes oli seal palju erinevaid usse ja sisalikke ja kilpkonnad ja muud elukad. Muidu nagu tavaline koht, aga sellel oli 2 suurt erinevust, mis tegid selle koha eriti ponevaks minu jaoks : esiteks see, et koik need loomad liikusid oma puuris. Ma maletan, et Tallinna loomaaias naed madusi ainult magamas. Nad on kusagil puuri nurgas ja suurt midagi sa ei nae, aga siinses pargis olid nad koik nii aktiivsed ! roomasid ringi, nagime kuidas 1 neist neelas valge hiire alla ja nagime kuidas 2 madu omavahel mangisid ja iga puuri juures toimus midagi. Ikka ja jalle poordusime tagasi eelnevate puuride juurde. Teine ponev asi oli see, et me saime koik oliivi pyytonit oma olgadel hoida. Oi see oli ponev. Kui mulle ikka suur madu olgadele pandi, siis oli jube kyll. Aga see oli vaga sobralik madu ja mulle ta taitsa meeldis kohe. Jalle uus ja ponev elamus.
Edasi oli meie sihiks meile juba tuttav Margaret River. Teepeale jai yks ilus vaatekoht kus olid niii suured lained- ja need olid vaheldumisi tumesinised ja siis jalle laguuni helesinised. Super ! Margaret River oli ysna kallis koht. Oobimine 13 dollarit per person yhe oo eest.
Ohtul laksime randa seda oiget Margaret Riveri suuet otsima. Jogi seal toepoolest oli, aga mereni ta valja ei joudnudki. Napilt 15-20 meetrit jai puudu. Aga ilus oli seal paikeseloojanguga. Vaga ilus ja jallegi suured lained.
5. paev
Lisaks sellele, et MR on tuntud surfarite seas, on ta ka tuntud veinipiirkond. Votsime eesmargiks kylastada monda degusteerimiskohta. Ja seda muidugi tasuta. Leidsime juhuse tahtel yhe vaga ilusa veinimoisa. Voyager Estate. See oli nii ilus valge mois kauni roosiaiaga. Seal sees saime nii palju erinevaid veine maitsta. Ikka neid koige paremaid ja koige kallimaid. Ja head nad toepoolest olid ka! Jalutasime veel natuke selles kaunis aias ja asusime jalle teele. Muide siin voivad ka autojuhid juua alkoholi mingis teatud koguses.
Peale veinimaitsmist ootasid meid ees koopad. Lake Cave. Meie Krissuga sinna sisse ei lainud, sest me olime juba eelnevalt kainud Jewel Cave nimelises koopas.
Peale koopaid soitsime otse lounasse, et naha koige lounapoolsemat laane-austraalia punkti; kus kohtuvad kaks suurt ookeani ja kus on valge tuletorn. Nagu ikka, oli see ymbritsetud suurte lainetega ja sinisinise veega. Tuletorni tippu me ei lainud, kyll aga kolasime ringi selle ymbruses ja sealselt platvormilt avanes ka vaga ilus vaade. Ja yleyldsegi, et koik teaksid, siis Eesti tuletornid on ikkagi kordades suuremad ja korgemad ja uhkemad. Cape Leeuwin oli selle koha nimi. Leeuwin vist tahendas emalovi vms mingis keeles.
Oobimiskohaks sai seekord yks kaunis kampingukoht Alexandra joe aares. See jogi oli suureks leevenduseks peale pikka ja palavat paeva. Nii kui telgi olime yles seadnud, jooksime koik vette ! vaga monus ! ja yldsegi oli vaga tore ohtu joe aares.
6. paev
Hommikul arkasime kookaburrade laulu peale jalle yles. Nad on ikka eriti larmakad monikord. Hommikuseks varskenduseks laksime koik jalle ujuma. Teekond Pembertoni poole. Paevaplaan nagi ette turnimist puu otsas, ehk siis 75 m puu otsa. Bicentenniau puu vms oli selle nimi. Ma ronisin ainult poole peale, see ei olnud ikkagi naljaasi. Pealegi olin ma juba eelnevalt yhe teise puu tippu roninud. Tookord oli see siis 53 meetrit (Diamond tree). Seal oli ka piknikuplats, tegime jalle hasti vyrtsikaid kiirnuudleid. Siis jatkus meie tripp Walpole poole. Teepeale jai yks suur karri mets. Karri on siin yks uur ja tahtis puu. Suur paks puu. Ma ei oskagi seda kirjeldada. Kes tahab see voib google kaudu uurida. Igatahes nagime 3 kangurut ka hyppamas seal metsas. See pole muidugi mingi ime, kangurusid on siin igalpool. Kampingukohaks sai Fernhook Falls, ehk siis yks jallegi kaunis koht looduskaunis kohas, kus oli ka vaike kosk voi midagi. Praegu on suvi ja veetase on igalpool madal seega seal suurt vett ei olnud. Kyll aga olid seal yhed suured kivilahmakad ja punane vesi. Tapselt nagu Eesti rabades ja soodes. Ainult mina ja Kristjan ei kartnud seda vett, sest seal olid lubavad sildid mis lubasid ujumist, aga teised kartsid seda tumedat punast vett. Narrid, vesi oli pealt niiiii soe! Pohjast muidugi kylm aga see ei hairinud. Monus oli ujuda sellises tugevas kontrastis.
Aga jah, kampinguplats oli ilus ja monus vaikne. Linnulaul ja muidugi karbsed. Neid oli kohe eriti palju ja mida pimedamaks laks, seda rohkem tuli ka sääski.
7. paev
hommikul unustasime oobimise eest maksta ja tagasi enam ka ei hakanud minema. Siin Austraalias on selline asi rahvusparkides ja mujal ka, et pead ise raha kusagile ymbrikusse panema ja siis selle yhte kasti. Seega maksad ise, keegi sinult raha ei vota. Ma olen kyll mitu korda moelnud, et jataks maksmata, nagu ikka eestlasele kohane, aga ei, yldiselt oleme me ikka ausaks jaanud ja igalpool maksnud.
Paevakava nagi ette kylastada Walpole giant tingle treed, ehk siis yks suur suur puu, mis on alt, seest tyhi. Siis veel circular pool mis oli jallegi yhed suured kivilahmakad punase rabaveega. Ilus.nii on raske kirjeldada, me peaks siia lisama ikka palju palju pilte et oma roadtripi natuke ilmekamaks muuta. Ja vabandan juba ette, kui markate grammatika vigu, pean tunnistama, et ei ole kerge eesti keeles kirjutada. Aga see selleks. Sellel paeval kylastasime veel treetop walki. Nagu nimigi ytleb siis avanes meil voimalus kondida mooda puude latvu. Latvadele oli ehitatud rada midamooda sai kondida. Kohati 40 meetri korgusel. Vaga ilus vaade.
Edasi votsime suuna Denmarki ja Albany poole. Ehk siis Taani ja Albaania poole. Just sellised nimed nendel linnadel olid. Teepeale jai aga veel yks suur elamus. Dinosauruste ja papagoide park. Seal nagime suuri skelette, saime kaes hoida yht lizzardit nimega George. Uurisime skelette ja nagime, et meie poole jalutas yks valge kakaduu Eddy, ta tuli minu juurde ja toetas oma pea mu jala vastu. Pargitootaja seletas, et ta ootab, et ma teda kukla tagant silitaksin. Avv. Nii armas. Edasi laksime oue. Oi seal oli nii palju erinevaid varvi papagoisid ja me saime nendega mangida ja kaepeale votta aga nad ronisid ka olgadele ja pahe.. hehee.. jalle yks unistus mis sai teoks.. nyyd ma tahan endale ka papagoid. Seal olid ka suured, need oiged piraadipapagoid aga need olid puuris. Kui lahemale laksime ytles yks neist selgel haalel HELLO nagu inimene. Olin yllatunud, nii age! Ja seal oli yks punane kes ytles KADI KARRON meeldis. Igatahes olid seal veel kangurud ka, laksime nende aeda, topsid kaes, mille sees oli nende toit. Yks suur kanguru tuli meie juurde, taitsa hirmus oli alguses, aga ta oli sobralik ja nii ilus. Andsime talle ja parast ka teistele syya ja tegime palju pilte. Nii monus lahedane kontakt nendega. Super! Ja seda koike 12 dollari eest! Nice
Einestasime ja suure palavusega soitsime edasi. Denmarkist soitsime lihtsalt labi, seal polnud midagi erilist. Ees ootas Albany. Vot see oli ilus linn ookeani kaldal. Palju eramaju, ei mingeid korghooneid, ydini armas linn magede vahel. Leidsime vaga ilusa caravan parki. Seal oli helesinine bassein ja mullivann. Kaisime ookeanis ujumas, jalle suured lained, monus. Kaisin ookeanikaldal jalutamas ohtul. Pimedas. Vaga ilus oli.
8. paev teisipaev 03.02.09
kaisime krissuga hommikul ujumas ja mullivannis ka. Vihma sadas, me olime ainukesed seal. Siis laksime autoga Albany peale. Frenchman Bays olid koige suuremad ja ohtlikumad lained mida ma seni nainud olen. Ja lopuks ometi me nagime ka delfiine!!!! Ujusid seal samas kambakesi, koik olime roomsad. Edasi The Gap ja Natural Bridge. Molemad vaga ilusad, suured ja voimsad. Edasi Blowholes. See oli koht kus suurte lainete korral naeb laineid kivide vahelt valja purskamas. Nagu geiser vist. Meie kuulsime ainult suurt myhinat ja nagime “suitsu” sealt valja tulemas. Hea seegi.
Vaikne monus ohtu caravan pargis. Nagime mingit looma ohtupimeduses, suurem kui rott, umbes janese suurune. Ei teagi mis loom see oli. Ja siis tuttu.
9. paev
kell 8 laksime krissuga jalle vihmasajus ujuma ja mullivanni. Monus aratus ja varske olemine garanteeritud. Hommikukohv ja sook ning jalle pakkimine. Ees ootas pikk soit WaveRocki poole, 340 km kaugusele. Kuulasime autos eesti muusikat. Me raagime Kristjaniga omavahel inglise keeles reisi algusest peale muide. Kui keegi midagi inglise keeles siis on karistus 10 kykki voi 10 katekoverdust. Yhesonaga siis peale pikka soitu olime kohal, suur suur kivilaine oli see!!! Tegime tyypilise turistipilte ja ronisime laine peale. See on hasti hoitud saladus see mis waverocki peal on, seal on suured kivid ja sealt avaneb miljoni dollari vaade mis ulatub kaugele kaugele. Ilm oli paikeseline ja vaga palav. Ikkagi sisemaa. Nagime ara ka Hippos Yawni- suurehaigutava joehobu kivi! See koik asub Hydeni kylajuures, in the middle of the nowhere. Annab ikka soita, aga noh, Nullarbor on veel ees. Igatahes kui autos on hea muusika siis on koik hasti. Tagasiteel ajasime yhe mao alla. Jaime seisma ta oli veel elus, vingerdas seal. Ta oli pruuni varvi, voibolla brown snake. Cedric tappis ta ara, et ta ei piinleks. ahjaa, hudeni poole soites oli teel Bobtail, peatusime ka siis ja tegime temaga tutvust, ta ajas suu laiali ja oli tore. Aitasime ta turvaliselt yle tee.
Oobimiskoha leidsime Raventhorpe caravan parkis. 26 dollarit oo. 6 inimese peale kokku. Soodne.
10. paev
see paev moodus soites Raventhorpeist Esperancei kus ootasid meid kaunid paradiisirannad. Yks mida esimesena nagime oli koige ilusam rand mida ma yldse oma elus nainud olen, see asus Ocean Drivei aares, peale Pink Lake; mis polnudki roosa. Seal rannas oli lumivalge liiv ja vesi oli heletyrkiis-sinine. Valgete lainetega moodustas see nii ilusa paradiisi. Ja seda niikaugele kui silm ulatus. Hasti romantiline, Imeilus. Ohtuks jaime Esperance caravan parki, ookeanivaatega murulapile. Brilliant!
11. paev
hommik algas jalutuskaiguga ookeani aarde et tutvust teha merilovi Sammyga. Ta on vabaduses elav wild animal kes tihti kaldaaares, muuli lahedal ujub. Ilm oli hall aga meiegi nagime Sammyt ja tuju laks paremaks. Edasi ootas meid Cape Le Grand rahvuspark. Magede vahel ja jallegi helesinised rannad. Hellfire Bay. Isegi ilma paikseta olid need nii ilusad. Korjasin vanaemale kivi sealt. Ja edasi siis suund Adelaide poole labi suure ja pika Nullarbor Plaini. See tahendas aga pikka soitu. Norsemani linnast algas Nullarbor. Soitsime veel tund voi paar kuni leidsime sobiva oobimispaiga. Oli imeilus paikseloojang ja palju ponevaid haali kui pimedaks laks. Hoia alt Nullarbor, siit me tuleme!!!
12. paev NULLARBORI PAEV
Koigile teadmiseks, Nullarbor on pohimotteliselt korb, kust laheb labi ainult yks tee ja see on taiesti sirge umbes 1200 km l6ik ilma puudeta. Null Arbor on ladina keeles ILMA PUUDETA.
Nagu nimigi ytleb siis see paev oli tais Nullarbori. Kell 8 hakkasime hommikul soitma. Jq terve paev moodus autos. Vahepeal tegime pissipeatusi muidugi bensukates aga yldiselt soitsime koguaeg. Laane-austraaliast sai louna-austraalia. Maapind endine, flat, ilma puudeta, poosad, ilm vahelduv, yldiselt palav, paike kytab ja taevas sinine. Seal oli Austraalia pikim taiesti sirge teeloik, 146 km. Oobimiskohaks sai tyhjust tais parkla keset korbe. Bushcamping. Seadsime laagri yles ja Cedric tegi maitsva ohtusoogi ja seal me istusime. Tuuline ilm oli. Kuu oli nii ere, et pimedusest polnud juttugi. Olime soitnud umbes 900 km.
Ps ! yhes bensukas nagime ringi hiilimas 2 dingot. See oli esimene kord kui neid nagime. Ei tea kas olid segaverelised voi ei, aga kerge judin kais labi kyll. Aga need 2 olid ysna arglikud.
13. paev
hommik oli jalle hall ja pilves, tibutas natuke. Kiire hommikusook ja kohv ja jalle autosse. Ees ootasid sajad kilomeetrid ja siis olime Cedunas. Meid ootas puuvilja kontrollpunkt. Nimelt Laanest lounasse ei tohi puu ja juurvilju transportida kuna nad kardavad mingeid puuviljakarbseid. Pugisime niipalju kui jaksasime ja soit vois jatkuda. Nullarbor sai labi. Edasi Port Lincoln. Smoky bay ei olnudki suitsune ; aga hall oli ta kyll. Soit jatkus mooda ookeaniaart. Point Labatt- sealionite koloonia. Seal oli neid ysna palju, pikutasid ja ujusid seal. Ohtuks Venus Bay caravan parki, kus enamus inimesi olid vanurid. 22 dollarit oo, vaga odav. Meie plats oli mere aares. Tuuline ja telk tahtis vagisi lendu minna. Vanurid hoidsid meil silma peal. Rand oli tais vetikaid nagu Eesti rand. Tegime pastat ja vaatasime Flight of the Conchordsi. Kellel huvi see uurib ise valja mis asi see on.
Ps! Baird Bay lahedal kylastasime yhtesi suuri kivisi ka. Nad olid keset poldu, yks oli nagu Waverock. Vaga ilus vaade, nende nimi oli Murphy vms. Ja seal kohtasime ka yhte soome kutti kellega olime eelnevalt Perthis suhelnud. Austraalia on ikka nii vaike!
14. paev
hommikul arkasime naarbite valju Gday ja Hows going, mate lausete peale. Jokutasime kaua hommikusoogiga. Seejarel suund Talia poole. Seal oli 3 vaatamisvaarsust.
1- monument hukkunud naisele. Seal olid koige suuremad lained mis me seni nainud olime. Voimas! Umbes 5-7 meetrit korged!
2- Nature Tub. See oli kyll veest tyhi aga vaga ilus. Jalle suured lained.
3- Koobas. Ilus. Nii selge vesi.
Edasi pikk soit Coffin Baysse. Teepeal nagime keeristormi pollupeal. Lootsime syya austreid, aga koik kohad olid kinni ( coffin bay pidavat olema austraalia austrite pealinn). Oobimiskohaks coffin bay national park.
15. paev
Hommikul arkasime, pakkisime asjad ja OFFROAD!!!
Seal oli 55 km rada mis oli ainult liivast ja kruusast. Vahepeal soitsime konkreetselt rannas, liiva peal. Merest 4-5 m kaugusel. Nagime palju loomi- kanguruid, emusi, janeseid, bobtaile. Seda viimast hoidsime koik kaes ka. Nii armas on ta. (Ja see on see paev kus Cedric hakkas jalle suitsetama, peale 2 nadalast pausi). OFFROAD kestis kokku 6 tundi. Ahjaa, merekarbi rand oli seal ka. Nii palju ilusaid merekarpe. Oleks tahtnud nad koik koju kaasa votta; moned ilusad votsin kaasa. See koik toimus Coffin Bay poolsaarel.
Kella 3 ajal soitsime port lincolni poole. Caravan parki. Seal olid yhed pingviini moodi, aga peenikeste ja pikkade jalgadega linnud. Saime jalle dushi alla ja meil oli jalle elekter. Vaatasime filmi.
Ohtul laks vaga jahedaks, oli selge taevas ja taiskuu.
16. paev
kell 10 laksime port lincolniga tutvuma. Polnud koige huvitavam linn , lounaks laksime austreid sooma, mida me kumbki polnud varem proovinud. Need olid vaga maitsvad. Edasi port augusta poole. Tydrukutel oli koigil koduigatsus ja see oli paev kus koik 3 tydrukut poetasid vaikse pisara.
Mida pohjapoole joudsime seda ilusamaks loodus muutus. Olime outbacki aarel ; palju vaikseid armsaid kylasid, taamal suured maed ja kaunid vaated. See oli esimene paev austraalias kus ma nagin toeliselt ilusat ja monusat ohtupaikest. Teepeale jai veel paar kyla ja edasi laks tee magede vahelt labi. Oi kui ilus see oli ! maed olid hoopis teised kui sotimaal aga ka vaga ilusad ja voimsad. Oobimiskohaks valisime koha nimega Melrose. Melrose Place, hehee. Vaga vaike caravan park aga see oli tais valgeid kakaduusid. Ja siin nad kadistavad- sadistavad puuotsas ohtuotsa ja ilmselt ka hommikul vara.
17. paev
Jep, muidugi olid varesed jalle platsis ja siis saabus suuuuuuuuuuuur parv valgeid papagoid, terve taevas oli neid tais. Aga onneks olime selleks ajaks juba yleval. Caracan parki omanik laksas piitsaga, et nad minema lendaksid. Edasi algas soit Barossa poole, see on tuntud veinipiirkond. Lehmanni veinitehases degusteerisime jalle. Veinid olid vaga head, aga teenindajad suhtusid meisse suht yleolevalt, kuna me olime backpackersid (see on minu arvamus). Edasi suund Adelaide poole, kuhu joudsime ohtupaikeses. Nii armas linn, vanaaegsed majad vaheldumisi uutega, palju kirikuid, vaga monus ohkkond. Oobimiskohaks jalle caravan park, 12 dollarit oo eest. Oleme 4 ood siin ( 3 paeva). Panime Krissuga endale vaikse 2 inimese telgi yles.
18. paev reede, 13.02.2009
13 ja reede moodus Adelaidega pealiskaudselt tutvudes. See linn meeldib mulle vaga. Tegime plaane jargmiseks paevaks. Palju on naha ja teha.
19. paev laupaev; 14.02.2009
Sobrapaev. Kallid sobrad, meil ei ole telefonil krediiti praegu, ei saanud yhtegi sonumit saata, aga ILUSAT SOBRAPAEVA
Meil moodus see paev siis toeliselt Adelaidega tutvudes. Me olime juba eelnevalt valmis moelnud plaani mida me tahame naha ja kuhu tahame minna. Niisiis kylastasime Adelaide aborigeeni kunsti muuseumit, siis Adelaide muuseumit, mis oli nagu ajaloo muuseum, edasi kiiresti kunstimuuseumisse, kus ma oleks tahtnud muidugi kauem olla, see oli nii suur ja ponev. Aga kell oli juba palju ja me lippasime botaanika aeda. Muideks, koige toredam oli see, et need koik muuseumid olid TASUTA. Eestis pole vist yhtegi tasuta muuseumit, voi vahemalt on koige suuremad ju tasulised. Siin olid need koik aga tasuta. Vaga tore. Eestil jalle midagi oppida. Pealegi saime endale tasuta giidi ka, nii et jah, ikka hoopis teine asi.
Kell oli juba palju ja me laksime Chinatowni sooki otsima. Peagi leidsime end vaga uhkest restonanist, aga mis seal ikka, ikkagi Valentini paev ju. Ja mis koige toredam, see polnudki yldse nii kallis.
Ohtul oli siin ookeani aares nii ilus paikseloojang, istusime tykk aega rannas, soime sokolaadi ja joime limonaadi ja tegime pilte. Vaga ilus paikseloojang oli, tais palju ilusaid varve. Ideaalne ohtu lopetamaks sobrapaeva.
Tuesday, February 10, 2009
announcement
Tsau koik kodumaalased!
Me oleme elus ja terved :) varsti tuleb blogi update, arge muretsege!
meil on parasjagu ROADTRIP ja internetiga on siin kesised lood. me oleme peagi Adelaide'is ehk saab seal pikemalt kirjutada.
Katu ja Krissu
Me oleme elus ja terved :) varsti tuleb blogi update, arge muretsege!
meil on parasjagu ROADTRIP ja internetiga on siin kesised lood. me oleme peagi Adelaide'is ehk saab seal pikemalt kirjutada.
Katu ja Krissu
Monday, January 26, 2009
Australia Day
Kadi: Hei teie seal! Koigepealt minu suurimad onnesoovid varsketele lapsevanematele! Minu kallis Maria, palju onne teie perele pisikese poja synni puhul! Jaan ootama seda paeva mil ma teda naha saan :) ja sind ka muidugi!!!
Mis veel. Meil on siin tana Australia Day (Austraalia paev), me oleme yhes ysna kesklinna hostelis, tulime just kesklinnast, seal kais suuuuur pidu, koik olid riietanud ennast austraalia lipu varvidesse- sinisesse, valgesse, punasesse. Ja siis kaidi mooda linna ringi, vehiti lippudega, karjuti aussie. Aussie, aussie, oi, oi oi jne jne vahva. Ja kell 9 oli Swan riveri aares suuuuuuuuuuuuur ilutulestik. Ma ei ole vist toesti mitte kunagi oma elus nainud nii ilusat ilutulestikku kui ma tana nagin. Mis siin salata, see oli toesti ilus. Me saime paris palju ilusaid pilte ka sellest. Ja yldse tanasest paevast. Eks me paneme nad millalgi siia ka. Sest see yritus oli austraallaste jaoks nii tahtis!!! Ma molten et kui oleks olemas kohe selline paev nagu EESTI PAEV, kas siis eestlased ka seda paeva nii suurelt tahistaksid, kaiksid eesti lippudega ringi ja karjuksid igast asju? :):) vot ei teagi. Igatahes oli vahva paev. Samas… nagu vist alati, kaib koige heaga kaasas ka midagi halba… seekord oli selle koige varjuks yks kurvem uudis. Nimelt on minu laptopi ekraan katki. Sellega juhtus yks onnetus. Praod on sees ja pool ekraani naitab valget pilti. Niisiis jah… ysna kurvad lood on sellega… me motleme midagi valja.. kirjutasime juba arvutisalongi ka, et uurida palju selle parandus/vahetus yldse maksma voiks minna?? Nii et eks nais siis mis sellest saab…
Aga me ikka katsume hoida tuju hea, sest homme hakkab meie roadtrip. Loodetavasti :) ei teagi millal me jalle netti saame, eks siis paistab. Seniks ilusat talveilma ja meile ikka ainult sooja, paikeselist ilma :)
Kadi ja Kristjan
Mis veel. Meil on siin tana Australia Day (Austraalia paev), me oleme yhes ysna kesklinna hostelis, tulime just kesklinnast, seal kais suuuuur pidu, koik olid riietanud ennast austraalia lipu varvidesse- sinisesse, valgesse, punasesse. Ja siis kaidi mooda linna ringi, vehiti lippudega, karjuti aussie. Aussie, aussie, oi, oi oi jne jne vahva. Ja kell 9 oli Swan riveri aares suuuuuuuuuuuuur ilutulestik. Ma ei ole vist toesti mitte kunagi oma elus nainud nii ilusat ilutulestikku kui ma tana nagin. Mis siin salata, see oli toesti ilus. Me saime paris palju ilusaid pilte ka sellest. Ja yldse tanasest paevast. Eks me paneme nad millalgi siia ka. Sest see yritus oli austraallaste jaoks nii tahtis!!! Ma molten et kui oleks olemas kohe selline paev nagu EESTI PAEV, kas siis eestlased ka seda paeva nii suurelt tahistaksid, kaiksid eesti lippudega ringi ja karjuksid igast asju? :):) vot ei teagi. Igatahes oli vahva paev. Samas… nagu vist alati, kaib koige heaga kaasas ka midagi halba… seekord oli selle koige varjuks yks kurvem uudis. Nimelt on minu laptopi ekraan katki. Sellega juhtus yks onnetus. Praod on sees ja pool ekraani naitab valget pilti. Niisiis jah… ysna kurvad lood on sellega… me motleme midagi valja.. kirjutasime juba arvutisalongi ka, et uurida palju selle parandus/vahetus yldse maksma voiks minna?? Nii et eks nais siis mis sellest saab…
Aga me ikka katsume hoida tuju hea, sest homme hakkab meie roadtrip. Loodetavasti :) ei teagi millal me jalle netti saame, eks siis paistab. Seniks ilusat talveilma ja meile ikka ainult sooja, paikeselist ilma :)
Kadi ja Kristjan
Subscribe to:
Posts (Atom)