Päev täis ookeanit

Heihopsti kaasvõitlejad jahedas Eestis! Me saame teile ka täna saata siit ainult palavaid tervitusi sest ilm siin on tõesti super. Kusjuures ongi nii, et enam ei oska ette kujutada sombust ilma. Ausalt. Tundub täiesti loogiline et õues on suvi, ookean ja soe ilm. Hästi mõnus on. Tulime just ookeani äärest, käisime snorgeldamas. Minu jaoks oli see täiesti esimene kord ja oi kui põnev see oli! Olgugi et meie helesinises laguunis ei ole värvilisi kalu ega koralle, oli siin ikkagi ilus. Sest see meie sinine laguun on täpselt nagu filmist. Ja kusjuures majadki meie naabruskonnas on kõik nagu filmist võetud! Elu nagu filmis! Elu nagu suveparadiisiis! Tulles jutuga tagasi snorgeldamise juurde, siis mõned kalad siiski olid, valged näiteks, ja üks mustavalge triibuline ja siis need pisikesed parvekalad, kes parves ujuvad kõik koos. Mõnus. Kuulda oli ainult enda hingamist läbi toru, aga näha oli liivast põhja, neid kalu, ja sinisinist vett!Kristjanit ka muidugi. Täiesti uus ja huvitav elamus see snorgeldamine! Rannas ehitasime jällegi liivalossi.. ühe suure ja uhke, otse rannavalve nina alla, aga selle me lõhkusime hiljem mänguhoos ära. Natuke hiljem otsustasime et olgu see laguun kuitahes ilus, me tahaks ikkagi laineid! Laineid! Ja veelkord laineid! Neid hästi suuri ja tugevaid, et nendes siis ettevaatlikult hullata. Ja kõndisimegi mööda rannajoont natuke paremale. Seal nad olid, pisut hirmutavad esialgu, nägime et seal üks kutt surfas oma lauaga ja siis hopsti, üleriided randa ja jooksin vette, Kristjan jäi kaldale mind pildistama, sest lained olid tõesti suured ja mina nii väike nende keskel. Ühel hetkel lõi laine nii kaugele, et kõik meie asjad said natukene märjaks, hea oli, et fotokas Kristjani käes oli, muidu oleks ka sellest laine üle käinud oma märja keelega. Aga mis siin salata, lained tegid tuju heaks (st veel paremaks kui ta juba oli), viisime asjad kaugele eemale, kus lained neid enam kätte ei saanud ja kadusime laintesse. Ise muidugi katsusime ikka jälgida et vesi üle pea ei läheks. Ja ei läinudki, kui välja arvata muidugi need juhud, kus laine ikka eriti KÕRGE oli ja lihtsalt meist üle rullus. Aga see oli nii lõbus! Nalja kui palju!

Kristjan: Ja mina tervitan siinkohal kõiki kalleid sugulasi ja sõpru, kes meie Austraalia elu loevad siit või kellele mu emps seda välja prindib :) Nii et kallis vanaema, tädi Maret ja kõik teised- tervitused suvemaalt! Eile oli mõnus mootoratturkonnade kontsert ka õhtul, naljakas. Mu näost tuleb nahka juba päris ilusasti. Nii et see faktor 30 päiksekreemi asi polegi niiväga naljakas siin (apteegis väiksema faktoriga ei müüdagi). Ahjaa, mu uus telefoni number on 0449196442. Võite helistada või smsida või mida iganes, helistamine on vist siiski suht kallis. Praegu laen neid ookeanilainetes tehtud pilte arvutisse, siis saate ka osa sellest ehk mingil määral. Ega siin praegu rohkem uudist polegi, puhkus on veel, tööasju hakkame ajama arvatavasti järgmise nädala alguses, siis on pangakontod olemas ja ehk need TFN numbrid ka, kui veab. Esialgu on plaanis minna õnne otsima Margaret Riveri kanti, nii et hoidke pöidlad pihus. Ma nüüd lõpetan praeguseks, kallid kõigile!

Ps! Kadi number on 0449196471 ja Kadil põlesid täna õlad ära. Ei ole hullu, lükkame oma 30 SPF'se kreemi peale ja ongi juba parem olla. Käisime poes ka, ostsime jäätist ja õlut ja süüa :) Elu ON lill!

ps2! see palmiga pilt on pyhendatud minu armsale MARIAle!!!! :) Nae, Maria, siin ongi sinu palmipilt :)

ja see Lizzardi pilt on pyhendatud KIRKEle! ajee! :) vaata kui armsad nad on